2-25-10685/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-10685

Kohtuasi

V.G hagi

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V.G (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata V.G 4. juulil 2025 Tartu Maakohtule esitatud hagiavaldus.

2. Jätta menetluskulud V.G kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. V.G esitas 4. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles taotleb:

1) elatise maksmise peatamist kuni hooldusõiguse ja lapse viibimiskoha määramise

menetluse lõpuni.

2) tsiviilasjas 2-24-7873 tehtud 24.10.2024 kohtuotsuse uuesti läbivaatamist.

1 (4)

Hagiavalduse kohaselt ei kasuta isa elatisraha ega riiklikku lapsetoetust lapse vajaduste

katmiseks, vaid kasutab neid isiklikuks tarbeks. Lapsele on vajalikke asju soetanud hageja.

Hageja on regulaarselt lapse tegelik hooldaja, vaatamata sellele, et lapse viibimiskoht on isa

juures. Hageja on esitanud kohtule avalduse lapse viibimiskoha määramiseks hageja juurde.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule

uus nõuetekohane hagiavaldus. Hagiavalduses peab olema välja toodud, kelle vastu hagi

esitatakse ja hageja selged nõuded ning hagi aluseks olevad asjaolud.

3. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid

olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS

§-d 334-340, 363-370). TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et hagiavalduses märgitakse

lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi

alus) ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg

1 järgi ka menetletakse.

Hageja esitas kohtule järgmised nõuded: peatada elatise maksmine kuni hooldusõiguse ja lapse

viibimiskoha määramise menetluse lõpuni ja vaadata uuesti läbi tsiviilasjas 2-24-7873 tehtud

24.10.2024 kohtuotsus. Kohus märgib, et need hageja nõuded on perspektiivitud ja selliseid

hageja nõudeid ei ole kohtul võimalik rahuldada. Lisaks eeltoodule esinevad hagis ulatuslikud

puudused ja hagiavaldus ei vasta hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334–340, 363–

370), sh ei nähtu hagist, kelle vastu on hagi esitatud.

4. Esmalt selgitab kohus, et maakohtul ei ole võimalik uuesti läbi vaadata ega tühistada

jõustunud kohtuotsust. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud kohtulahendit on võimalik

muuta TsMS § 459 lg 1 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid

kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses,

kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul,

kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Kui hageja soovib varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist, on hagejal

võimalik kohtule esitada TsMS §-s 459 sätestatud hagi elatise vähendamiseks. Hagis tuleb välja

tuua, millistele asjaoludele hageja elatise vähendamisel tugineb. Hagi esemes tuleb selgelt välja

tuua alates mis ajast ning mis ajani ja mis summani kuus elatise vähendamist taotletakse. Kohus

2 (4)

selgitab, et varasemat kohtulahendit on võimalik muuta alates uue hagi esitamise ajast. Hagejal

on võimalik oma nõue sõnastada nt järgmiselt: vähendada Tartu Maakohtu /kuupäev/

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-24-7873 väljamõistetud elatise summat /X euroni/ kuus alates

hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.

5. Lisaks märgib kohus, et kohtul ei ole võimalik elatise maksmist kohtule esitatud põhinõudena

peatada. Kohus selgitab, et võlgnikul on iseenesest võimalik kohtule esitada täitemenetluse

seadustiku (TMS) §-s 45 sätestatud avaldus täitemenetluse peatamiseks, kuid täitemenetluse

peatamise avaldusega ei ole võimalik täitedokumendi täidetavust kõrvaldada. Täitemenetluse

peatamine on ajutine meede võlgnevuse tasumise edasilükkamiseks.

Lisaks märgib kohus, et olukorras, kus kohtul tuleb kaaluda ühelt poolt lapse huve ja teiselt poolt

seda, kas kohtumenetluse ajal (elatise vähendamise kohtumenetluse ajal) võiks esineda olukord,

mis on hageja suhtes ebaõiglane, tuleks eelistada lapse huve ja lahendust, mille puhul on tagatud

see, et laps saab kohtumenetluse ajal hagejalt ülalpidamist. Kui hageja täidabki kohtumenetluse

ajal oma ülalpidamiskohustust lapse vajaduste vahetult rahuldamisega, siis juhul, kui teine

vanem alustab kohtulahendi alusel täitemenetluse selle ajavahemiku elatise sissenõudmiseks, on

hagejal võimalik kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamisega, tuginedes sellele, et kohtulahendist nähtuv elatisenõue on täitemenetluse seadustiku

§ 221 lg 1 esimese lause mõttes rahuldatud (vt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p-d 11 ja 12).

Seega on hagejale tagatud õiguskaitsevahend, mis võimaldab vältida olukorda, kus ta peaks

andma lapsele ülalpidamist üheaegselt nii vahetult kui ka elatise maksmise teel.

6. Kohus selgitab hagejale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 459 sätestatud

eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist,

kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo

28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11).

Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.

Hageja ei ole hagis välja toonud, millised asjaolud on muutunud pärast elatise väljamõistmise

kohta lahendi tegemist.

7. Eeltoodud hagiavalduses sisalduvad puudused takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.

Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus, kus on välja toodud välja

toodud, kelle vastu hagi esitatakse ja hageja selged nõuded ning hagi aluseks olevad asjaolud.

8. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3 (4)

9. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub

hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud

ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest

keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)