2-23-15855/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15855

Kohtuasi

M.T hagi Kilingi-Nõmme Majandusühistu vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 12.07.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

M.T apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

apellatsioonkaebuse hind 8000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: M.T, isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja Katrin Paulus

Kostja: Kilingi-Nõmme Majandusühistu, registrikood

10070869

Kostja lepinguline esindaja advokaat Piret Rummi

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 26.06.2025. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.07.2024. a otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada hagi.

2. Välja mõista Kilingi-Nõmme Majandusühistult M.T kasuks hüvitis 6600 eurot.

3. Välja mõista Kilingi-Nõmme Majandusühistult M.T kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis hüvitiselt ajavahemiku eest 15.07.2023–10.07.2025 kokku 1568

eurot 86 senti ja alates 11.07.2025 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses kuni kohustuse täitmiseni.

4. Rahuldada M.T apellatsioonkaebus.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Kilingi-Nõmme Majandusühistu

kanda.

2-23-15855

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M.T (hageja) esitas Kilingi-Nõmme Majandusühistu (kostja) vastu Pärnu Maakohtule hagi

vähem makstud hüvitise 6600 eurot ja viivise väljamõistmise nõudes.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt valiti hageja Kilingi-Nõmme Majandusühistu

juhatuse liikme ametikohale 22.10.2015. Volituste tähtajaks määrati kolm aastat ehk kuni

22.10.2018. 12.07.2018 nõukogu otsusega pikendati volituste tähtaega 5 aasta võrra ehk kuni

12.07.2023. 21.06.2023 nõukogu otsusega pikendati volituste tähtaega veel 5 aasta võrra ehk

kuni 21.06.2028. 14.07.2023 nõukogu otsusega kutsuti hageja juhatuse liikme kohalt tagasi.

Hagejaga on sõlmitud juhatuse liikme ametileping 01.11.2015. Lepingu alusel tekkis hagejal

õigus saada hüvitist, kui hageja juhatusest tagasi kutsutakse.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et

hageja ja kostja vahel 01.11.2015 sõlmitud juhatuse liikme leping lõppes 31.10.2018 tähtaja

möödumisega. Lepingut ei pikendatud. Hageja volitusi juhatuse liikmena ei ole nõukogu

otsusega kordagi pikendatud, vaid hageja on iga kord juhatuse liikmeks uuesti valitud

järgmisteks perioodideks. Hageja nõue on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

146 lg 1 järgi. Leping lõppes 31.10.2018 ning hageja oleks pidanud nõude esitama kolme

aasta jooksul. Hagi esitamise ajaks 20.10.2023 oli nõue aegunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus jättis 12.07.2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

3.1. Maakohtus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



15.07.2015 nõukogu otsusega ning 2015. aastal kehtinud kostja põhikirja kohaselt määrati

juhatus ametisse kolmeks aastaks;



12.07.2018 valiti hageja uuesti juhatuse liikmeks. Kostja 05.07.2018–29.06.2023 kehtinud

põhikiri nägi ette, et juhatuse liige määratakse viieks aastaks (p 55.4) ja volituste tähtaja

möödumisel võib sama isiku juhatuse liikmeks tagasi valida (p 55.5);

2-23-15855



21.06.2023 pikendati hageja juhatuse liikme volitusi järgmiseks viieks aastaks ning

valimise ajal kehtinud põhikirja redaktsiooni punkt 56.2 sätestas eraldi, et juhatuse

liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.



14.07.2023 nõukogu otsusega kutsuti hageja juhatuse liikme kohalt tagasi.

3.2. Hageja on hagi alusena välja toonud hagejaga 01.11.2015 sõlmitud lepingu punktist 6.4.3.

tuleneva juhatuse liikme hüvitise lepingu lõpetamise puhul ning leiab, et sellest lepingust

tulenevalt oli hagejal õigus hüvitisele ka tagasikutsumisel 14.07.2023. Tuleb hinnata, kas

hageja ja kostja vahel 01.11.2015 sõlmitud juhatuse liikme leping lõppes 31.10.2018 tähtaja

möödumisega, nagu väidab kostja, või juhatuse liikme volitused ja ühes sellega ka juhatuse

liikme leping pikenesid ja kehtisid kuni hageja tagasikutsumiseni 14.07.2023 nagu väidab

hageja.

3.3. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 60 lg 2 kohaselt juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni

kolmeks aastaks. TÜS § 60 lg 3 kohaselt volituste tähtaja möödumisel võib sama isiku

juhatuse liikmeks tagasi valida. TÜS § 60 lg 2 ja 3 nähtuvalt eristab seadusandja juhatuse

liikme volituste pikendamise ja tagasi valimise toiminguid. Maakohus hindas kostja nõukogu

protokolli 12.07.2018 ning järeldas sellest, et tegemist oli tagasi valimisega. Seevastu

21.06.2023 hageja volitusi pikendati.

3.4. Eristada tuleb juhatuse liikme ametisuhet ja temaga sõlmitud teenistuslepingut. Pooled ei

ole vastavasisuliste tahteavaldustega pikendanud 01.11.2015 hagejaga sõlmitud juhatuse

liikme lepingut. Kostja eitab tahteavalduse tegemist. Hageja ei ole esitanud ühtki väidet ega

tõendit lepingu pikendamise ega lepingutingimuste muutmise (töötasu suurendamise) kohta.

Pooled ei ole ka hiljem oma käitumisega 2015. a lepingule tuginenud. Kostja nõukogu tõstis

mitu korda hageja töötasu, kuid ei viidanud seejuures teenistuslepingule.

3.5. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 ja TsÜS § 147 lg 1 aegus hageja võimalik lepingu

lõppemisest 31.10.2018 tuleneva hüvitise nõue 01.11.2021. Hageja esitas hagi kohtule

09.11.2023. Seega oli hageja nõue kohtusse esitamise hetkeks aegunud.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks arutamiseks.

Menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.

4.1. Hageja ja kostja leppisid 01.11.2015 ametilepingu sõlmimisel kokku, et leping lõpeb

lepingu punktis 8.2. alapunktides 1–5 (8.2.1–8.2.5) tingimuste esinemisel ning et juhatuse

liikme volituste pikendamisel leping ei lõpe, vaid jätkub. Lepingu tõlgendamisel ei lähtuta

üksnes lepingu tekstist, vaid lähtuda tuleb sellest, mida pooled ise tegelikult mõtlesid või mida

vähemalt üks lepingupool mõistis, juhul, kui teine pool sellest teadis. Maakohus järeldas

ekslikult, et leping lõppes 2018. aastal ega ole seda järeldust piisavalt põhjendanud.

4.2. Ekslik on maakohtu seisukoht, et nõukogu ei pikendanud hageja volitusi 12.07.2018.

Tuleb eeldada, et kui juhatuse liikme volitused ei ole veel lõppenud, toimub juhatuse liikme

ametiaja pikendamine. Kui kostja nõukogu otsustas 12.07.2018 juhatuse määramise, ei olnud

hageja eelmine ametiaeg juhatuse liikmena veel lõppenud. Et juhatuse liikme volitused

pikenesid, ei lõppenud juhatuse liikme leping 2018. aastal.

2-23-15855

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud

kostja kanda.

7. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.

8. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled eelkõige küsimuses, millal lõppes hagejaga sõlmitud

juhatuse liikme ametileping. Ametilepingu p 8.1 järgi lõppes leping 01.11.2018 või lepingu p

8.2.1 järgi juhatuse liikme tagasikutsumisega. Lepingu pikenemise nägi ette p 8.5, mille järgi

on nõukogu õigus lepingu lõppemisel pikendada lepingut tähtajatuks. Seega on poolte vahel

vaidlus, kas ametileping pikenes 12.07.2018, mil kostja nõukogu otsustas määrata hageja,

kelle volitused olid lõppemas oktoobris 2018, (uuesti) juhatusse.

9. Juhatuse liikme lepingu kohta on õiguskirjanduses märgitud, et tavaliselt sõlmitakse

täiendavalt juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme vahel veel leping, millega võidakse

täpsustada juhtorgani liikme kohustusi, aga ka määratakse kindlaks tema tasustamine, puhkus,

kompensatsioonid vabastamise puhuks jms. Siiski võib väita, et käsundusleping on kõigepealt

sõlmitud juba siis, kui juhtorgani liige on oma nõusoleku andnud ning ta on oma kohale

valitud, hiljem sõlmitav leping on käsunduslepingut täiendava iseloomuga. Kui leping

juhatuse liikme ja juriidilise isiku vahel on lõppenud, näiteks tähtaja möödumise tõttu, aga

juhatuse liige jätkab oma tegevust, ei loeta lepingut selle tõttu vaid pikenenuks, küll saab

juhatuse liige olla käsundita asjaajajaks, nn faktiliseks juhiks. Kui näiteks äriühingul on

nõukogu, kes sellest teada saab ja seda aktsepteerib, saab lugeda aktsept tagasiulatuvalt

kehtivaks ning seega leping tagasiulatuvalt pikendatuks. Kui leping lõpeb tähtaja

möödumisel, muutub äriregistri kanne valeks. Kui juriidiline isik seda ise ei tee, võib juhatuse

liige, kes enam ei jätka, ise teatada äriregistrile kande ebaõigsusest, kes siis peab algatama

menetluse ebaõige kande parandamiseks (VÕS komm III, § 619, p 3.8).

10. Kohtupraktikas on leitud, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka

mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg

1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on aga lisaks

(endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike

otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st

pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt (selline otsus peab vastama ka seadusest ja

põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele).

Samuti viitas kolleegium võimalusele, et erandlikult võib kõne alla tulla ka mõne muu

osanike otsuse lugemine juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on

sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme

nimetamise otsuse nõuetele (nt osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud

majandusaasta aruande kinnitamine). Nii märkis kolleegium, et kiites otsusega heaks

majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena

koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit (RKTKo 25.02.2009, 3-

2-1-152-08, p 12).

2-23-15855

11. Eelnevat arvestades, on VÕS § 29 lg 4 järgi mõistlik tõlgendada hageja ametilepingut

selliselt, et kui lepingus endas ei ole pooled väljendanud selget soovi vastupidiseks, siis

juhatuse liikme ametisuhte jätkumisel pikeneb ka hageja ametileping. Siinsel juhul ei ole

lepingus selliseid sätteid, mis pikenemise välistaksid ning poolte tahet sellises küsimuses ei

ole võimalik muul viisil kindlaks teha (VÕS § 29 lg 1). Pigem viitab lepingu p 8.5, mille järgi

on nõukogul õigus lepingu lõppemisel pikendada lepingut tähtajatuks, et ka pooled ise

soovisid ametisuhte jätkumisel ametilepingut jätkata. Seega tuleb eeldada, et hageja

ametileping pikeneb juhatuse liikme ametisuhte jätkumisel. Seejuures on kostja nõukogu

otsus määrata hageja enne tema volituste lõppemist juhatuse liikmeks, käsitatav kostja kaudse

tahteavaldusena ametilepingu pikendamiseks ja muutmiseks tähtajatuks (vt eelviidatud

Riigikohtu seisukoht).

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole seejuures määrav, kas tulundusühistu nõukogu sõnastas oma

12.07.2018 otsuse hageja juhatuse liikmeks määramise kohta kui volituste pikendamise või

tagasi valimise. Nõukogu otsuse sõnastus on praegusel juhul: „määrata juhatuse liikmeteks

(avalduste põhjal) 5 aastaks (kuni 12.07.2023) /---/ M.T.“ Et hageja määrati juhatusse enne

tema volituste lõppemist, siis tema ametisuhe ei katkenud ja ametileping ei lõppenud.

13. Kolleegium ei nõustu kostja tõlgendusega ametilepingu pikenemise tagajärgede kohta.

Lepingu p 8.5 järgi lepingu pikenemisel ei kehti lepingu p 6.4.3 (õigus hüvitisele). Sellest ei

saa teha järeldust, et kui lepingut on pikendatud, ei saa hageja lahkumistasu lepingu

lõppemisel. Sellisel tõlgendusel puuduks mõistlik sisu. Lepingu p 8.5 teise lause tegelik

eesmärk on sätestada, et lepingu pikenemisel lükkub edasi ka lahkumistasu saamise aeg ning

juhatuse liige ei saa lahkumistasu mitte lepingu pikenemise hetkel, vaid ametist lahkumisel.

14. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et hageja ametileping pikenes kahel korral koos hageja

juhatuse liikme volituste pikenemisega ning lõppes hageja juhatusest tagasi kutsumisega

14.07.2023. Ametilepingu p 6.4.3 järgi tekkis hagejal sellega õigus hüvitisele 4 kuu ametitasu

ulatuses. Vaidlust ei ole, et hageja nelja kuu ametitasu on 6600 eurot. Kolleegium mõistab

selle kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 108 lg 1 ja § 619 järgi. VÕS § 113 lg 1 järgi mõistab

kolleegium välja alates 15.07.2023 kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise

1568,86 eurot (arvutuskäiku vt viivisekalkulaator.ee) ning alates otsuse tegemisest tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

15. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust

erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p

21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt