2-23-10383/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-10383

Kohtuasi

R.J hagi Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise

Keskuse kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks koos töölepingu korraliseks

ülesütlemiseks

lugemisega

ning

hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 01.07.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

R.J apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6158 eurot 4 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja R.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marko Tammann

Kostja Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse

kaudu (registrikood 70004459), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aarne Akerberg

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 26.06.2025. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 01.07.2024. a otsus muutmata.

2. Jätta R.J apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud R.J kanda.

4. Mõista R.J-ilt Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) kasuks

välja ringkonnakohtu menetluskulud 2490 eurot.

5. Mõista R.J-ilt Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) kasuks

välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni.

2-23-10383

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. R.J (hageja, töötaja) esitas 21.07.2023 Pärnu Maakohtule hagi Riigimetsa Majandamise

Keskuse (kostja, tööandja, RMK) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning

töölepingu korraliselt ülesöelduks lugemiseks ning hüvitise väljamõistmiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tööandjana 15.10.2015 töölepingu.

Hageja asus tööle looduskaitse tööjuhi ametikohal.

1.2. 29.06.2023 edastas kostja hagejale e-kirjaga töölepingu erakorralise ülesütlemise teate.

Lepingu ülesütlemisavalduses teatas kostja, et ütleb hagejaga sõlmitud töölepingu töölepingu

seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel alates 14.07.2023 üles. Hageja kinnitas 30.06.2023 e-

kirjaga ülesütlemisavalduse kättesaamist.

1.3. Hageja ei nõustu ülesütlemisavalduses etteheidetud rikkumistega. Isegi kui töötajale

saaks ette heita RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhend p-i 6.8

rikkumist ja tööde vastuvõtmist tööde teostaja ütluste põhjal, siis ei ole tegemist sellise

rikkumisega, mis annaks aluse rääkida kohustuse rikkumise erilisest raskusest TLS § 88 lg 3

teise lause mõttes. Ülesütlemisavalduses tugines kostja TLS § 88 lg 1 p 3, kuid sisuliselt pidas

silmas TLS § 88 lg 3.

1.4. TLS § 97 lg 2 p 3 järgi pidi tööandja teatama lepingu lõpetamisest ette vähemalt 60

kalendripäeva. Hageja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 30.06.2023 ja palub

töölepingu lõpetada TLS § 107 lg 2 järgi alates 29.08.2023.

1.5. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lugeda tööleping üles öelduks

alates 29.08.2023. Hageja palus mõista kostjalt välja hüvitise 6158,04 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja sõlmis 08.03.2023 OÜ-ga Tekamer hankemenetluses töövõtulepingu erinevate

tööde tegemiseks, mis olid vajalikud Õngu raba loodusliku veerežiimi taastamiseks ja Tihu

järve veetaseme tõstmiseks. Kostja määras hageja sellel objektil tellija esindajaks, kes pidi

juhendama tööde tegemist, andma töövõtjale vajalikku informatsiooni ning kontrollima tööde

kvaliteeti.

2-23-10383

2.2. Hageja andis tööobjektil töövõtjale 20.02.2023 üle projekti paberkandjal kavandatud

tööde plaani ning kordas üle tööde põhipunktid ja erinevate kraavide trassiraiete ajalised

piirangud. Töövõtja alustas töödega 21.02.2023. Samal päeval külastas hageja tööobjekti, et

hinnata tööde alguse kulgu. Pärast seda käis hageja objektil 09.03.2023 ja 15.03.2023, et tööd

osaliselt vastu võtta. Tööjuht vaatles 09.03.2023 tööde käiku kraavil K-1 kuni kraavi K-2

ristumiskohani. Tööjuhi väitel ei võimaldanud veetase ja lumeolud objektil kaugemale edasi

liikuda. 15.03.2023 vaadati tööd üle ka kraavil K-19, veendumaks et tööd on enne linnurahu

algust lõppenud. Tööjuht võttis tööd tööde teostaja ütluste põhjal vastu, kuna objektile

ligipääs oli tee- ja ilmastikuolude tõttu keeruline.

2.3. Hageja rikkus RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhendi p-i 6.6

kuna ei veendunud selles, kas teostaja on looduskaitsetöö iseloomust, tööala piiridest,

tingimustest aru saanud ja omab tehnilist võimekust neist kinni pidada. Hageja jättis tööde

kvaliteedi kontrollimata ning töövõtja juhendamata. Raide tegemise ajal ei kontrollinud

hageja tööd piisava sagedusega. Selle tulemusel tegi töövõtja kraavi K-19 trassil raie

väljaspool Keskkonnaameti kooskõlastuses lubatud aega (kokku 400 m) ja rajas

kooskõlastamata trassi 1980 m ning võttis seal maha 322 puud. Töö vastuvõtmisel jättis

hageja looduses töö kvaliteedi ja mahu vastavuse lepingule (juhendi p 6.11) kontrollimata,

võttes tööd vastu töövõtja ütluste põhjal.

2.4. Töövõtja tehtud ebaseadusliku raiega loodusele kaasnenud kahju heastamine võtab

aastakümneid aega. Juhtunu tõttu tekkis kostjale väga suur mainekahju. 24.05.2023 avaldati

ajalehe Postimees veebilehel www.arvamus.postimees.ee artikkel „JUHTKIRI: Inimesed,

olge metsa minnes valvsad, sest RMK-d ei saa usaldada“ ja 16.06.2023 artikkel „Hiiumaa

raiekäki suhtes algatati kriminaalmenetlus“. Avaldatud on veel hulgaliselt artikleid, kus

kritiseeritakse oluliselt ka kostja tegevu(setu)st ning järelevalve puudumist.

2.5. Kostja leiab, et hageja oli oma töökohustuste rikkumisel vähemalt raskelt hooletu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-i 3 mõttes. Töökohustuste olulise rikkumise tõttu ei

saanud hageja mõistlikult eeldada, et enne töölepingu ülesütlemist teeb kostja hagejale

hoiatuse. TLS § 88 lg-st 3 tulenevalt on tööandjal üldjuhul kohustus teha töötajale enne

töölepingu ülesütlemist hoiatus.

2.6. Kostja soovis öelda hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p-i 3 ja TLS § 88 lg

3 alusel ning see nähtub ka ülesütlemisavalduse sisust. Ülesütlemisavalduse kohaselt on

kostja lisaks TLS § 88 lg 1 p-le 3 tuginenud ka TLS § 88 lg-le 3.

2.7. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu 29.06.2023 ülesütlemisavaldusega üles alates

14.07.2023. Vähem etteteatatud aja eest (46 kalendripäeva) tasus kostja hagejale TLS § 100 lg

5 alusel hüvitist. Isegi juhul, kui kohus leiab, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu

ülesütlemine on tühine, tuleb TLS § 107 lg 2 alusel hageja töölepingu lõpetamise kuupäevaks

lugeda 14.07.2023. a.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus jättis 01.07.2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 15.10.2015 tähtajatu tööleping nr 582, mille

kohaselt hageja asus kostja juures looduskaitse tööjuhina tööle. Hageja töökohustused ja

tööülesanded fikseeriti töölepingus ja selle lisaks olevas ametijuhendis. Kostja ütles

2-23-10383

29.06.2023 töölepingu hageja poolse töökohustuste olulise rikkumise tõttu erakorraliselt üles

alates 14.07.2023. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 30.06.2023.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas

kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Samuti vaidlevad pooled selle

üle, mis ajast tuleb tööleping lõpetada ja kui suurt hüvitist peab kostja hagejale maksma, kui

töölepingu ülesütlemine on tühine.

3.3. Kostja ülesütlemisavalduse (dtl 28 jj) sõnastusest ja sisust nähtub, et kostja ütles hagejaga

sõlmitud töölepingu üles nii TLS § 88 lg 1 p-i 3 kui ka TLS § 88 lg 3 alusel. Kuigi

ülesütlemisavalduses on kostja TLS § 88 lg 3 numbrilise viitega eksinud (st kostja on

ekslikult viidanud kaks korda TLS § 88 lg 1 p-le 3), siis on ülesütlemisavaldusest nähtuvalt

kostja selgelt tuginenud ka TLS § 88 lg-le 3.

3.4. Maakohus tuvastas, et 08.03.2023 sõlmis kostja OÜ-ga Tekamer riigihanke „Õngu raba

loodusliku veerežiimi taastamistööd ja Tihu järve veetaseme tõstmine“ tulemusena

töövõtulepingu. Töövõtulepingu punkti 3.2.1 kohaselt oli tellijal (st kostjal) õigus kontrollida

töövõtja tehtavate tööde kvaliteeti ning anda rikkumiste kõrvaldamiseks korraldusi.

Töövõtulepingu p-de 3.3.2 ja 3.3.3 järgi kohustus tellija nähtavalt märgistama tööobjekti

piirid, kui need ei ole arusaadavate looduslike piiridega määratavad, ning veenduma, et

töövõtja leiab tööobjekti. Vastavalt p 3.3.4 kohustus tellija viima enne töödega alustamist või

tööde käigus töid teostavate isikute asendamisel või lisandumisel läbi objektil töid teostavate

isikute juhendamise. Töövõtulepingu p 3.3.5 kohaselt kohustus tellija andma töövõtjale

vajalikku informatsiooni ning vajadusel töövõtjat tööde käigus juhendama. Töövõtulepingu p-

st 5.3 tulenes tellijale kohustus tööobjekt hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul peale töö

lõpetamise teate saamist üle vaadata. Vastavalt töövõtulepingu p 10.2 oli hageja

töövõtulepingu täitmisel kostja poolseks esindajaks, sh lepingust kostjale kui tellijale

tulenevate õiguste ja kohustuste teostajaks.

3.5. 10.05.2023 sai kostja MTÜ-lt Eesti Metsa Abiks teate võimalikust rikkumisest eespool

nimetatud tööde teostamisel. Kostja tuvastas teabe kontrolli käigus, et riigihanke esemeks

olevate tööde tegemisel on aset leidnud tõsised rikkumised. Nimelt selgus esmase vaatluse

käigus, et trassiraieid olid tehtud kohtades, mida tööde aluseks olevas projektis ette ei nähtud

ning millel puudus Keskkonnaameti kooskõlastus. Lisaks oli trassi loomiseks raiutud

ebaseaduslikult puid Euroopa Liidu direktiivi järgses metsaelupaigas, kus raiete teostamine ei

olnud lubatud. Täiendavate kontrollide ja auditi käigus tuvastati töövõtja töödes veel olulisi

rikkumisi ja mittevastavusi.

3.6. Töövõtja toimepandud rikkumised said suurel määral võimalikuks hageja töökohustuste

rikkumiste tõttu. Hageja jättis täitmata ametijuhendi p-st 2.6, looduskaitsetööde juhendi p-st

6.6 ja töövõtulepingu p-dest 3.3.2 ja 3.3.3 tuleneva kohustuse töövõtjat enne töödega

alustamist juhendada ning veenduda, et töövõtja saab aru, millised on tööala piirid ja millistel

tingimustel on tööde teostamine lubatud. Kuigi hageja andis töövõtjale projekti ja kaardid üle

ja kordas üle tööde põhipunktid ja trassiraiete ajalised piirangud, ei taganud see nõuetekohast

tööd. Töövõtja tegi kraavi K-19 trassil raie väljaspool Keskkonnaameti kooskõlastuses

lubatud aega (kokku 400 m) ja rajas kooskõlastamata trassi 1980 m ning võttis seal maha 322

puud. Kui hageja oleks töövõtjat piisavalt juhendanud ja veendunud, et töövõtja saab tööde

tegemise tingimustest aru, ei oleks töövõtja niivõrd olulises ulatuses tööde tegemise tingimusi

rikkunud ega tööala piiridest väljunud.

2-23-10383

3.7. Hageja jättis täitmata ametijuhendi p-dest 2.1 ja 2.6, looduskaitsetööde juhendi p-st 6.8

ning töövõtulepingu p-dest 3.2.1 ja 3.3.5 tuleneva kohustuse kontrollida tööde käigus töövõtja

tehtavate tööde kvaliteeti ning anda korraldusi võimalike rikkumiste kõrvaldamiseks. Hageja

käis 09.03.2023 objekti osaliselt vastu võtmas ja töödega tutvumas. Hageja tutvus kraavidel

K-1 ja K-2 teostatud töödega, kuid kõrge veetaseme ja lumeolude tõttu hageja edasi ei läinud.

Seega ei kontrollinud hageja kõiki töövõtja poolt teostatavaid töid. Hageja ei võtnud

kasutusele ka täiendavad kontrollimeetmed - ei nõudnud töövõtjalt tehnikale (ekskavaatorile)

GPS seadme paigaldamist, kuigi lepingu järgi oli see õigus olemas.

3.8. Hageja andis tööobjekti töövõtjale üle 20.02.2023. Hankedokumendi p 4.5 ja

töövõtulepingu p 5.1 kohaselt oli tööde lõpptähtaeg 30.11.2023. Seejuures tuli raietööd

kraavidel K-1, K-2, K-16, K-20, K-21, K-22, K-23 ning ligipääsudel kraavidele K-1 ja K-16

teha hiljemalt 15.03.2023. Seega oli töövõtjal esimese etapi tööde teostamiseks 23 päeva

aega. Esimese kontrollkäigu tööobjektile tegi hageja 09.03.2023, st 17 kalendripäeva hiljem,

kui esimese etapi tööde valmimise tähtajani oli jäänud veel 6 kalendripäeva. Niivõrd harv

kontroll tööde üle ei olnud piisav, kuna trassiraideid tehakse kiiresti ning puude maha

raiumine on pöördumatu.

3.9. Hageja rikkus ametijuhendi p-st 2.6, looduskaitsetööde juhendi p-st 6.11 ja

töövõtulepingu p-st 5.3 tulenevat kohustust kontrollida enne tööde vastuvõtmist looduses

tööde vastavust lepingutingimustele. Hageja võttis tööd vastu töövõtja ütluste põhjal ja tööde

nõuetelevastavust looduses kontrollimata.

3.10. Hageja rikkumised on kogumis olulised, kuna hageja rikkus looduskaitse tööjuhi ühte

peamist töökohustust, st kohustust kontrollida looduskaitsetööde tegemist. Hageja ei täitnud

talle töölepingust, asjaomastest juhenditest ning töövõtulepingust tulenevaid kohustusi

vajaliku hoolsuse ja kohusetundega, mistõttu töövõtja rikkus oma kohustusi, mille tagajärjel

tekkis kostjale ning ka loodusele kahju. Ei saa mõistlikult eeldada, et kostjal püsiks hagejaga

sõlmitud töölepingu täitmise vastu huvi ning et enne töölepingu ülesütlemist teeks kostja

hagejale TLS § 88 lg 3 kohaselt hoiatuse. Kostja tõenditest nähtub, et Õngu raba ja Tihu

järvede taastamisprojekti tööde käigus toimunud rikkumistega kaasnes kostjale suur

mainekahju. Eelneva põhjal järeldas maakohus, et hagejaga 15.10.2015. a sõlmitud tööleping

on 29.06.2023 avaldusega TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel alates 14.07.2023. a kehtivalt üles

öeldud.

3.11. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadstiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi

hageja kanda ja määras need TsMS § 175 lg 1 järgi rahaliselt kindlaks. Menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt kulus kostja lepingulisel esindajal kokku 27,3 töötundi, tunnihinnaga

180 eurot (käibemaksuta). Arvestades, et kostjat esindas vandeadvokaat, on kostja esindaja

õigusteenuse tunnihind 180 eurot tunnis mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu

värskeima praktikaga. Maakohtu hinnangul võib tsiviilasja mahtu ja keerukust ning kostja

menetlusdokumentide ning hageja esitatud seisukohtade sisu arvestades pidada kostja esindaja

ajakulu ja tehtud toiminguid taotletud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

4.1. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, jättes selgitamata missuguseid asjaolusid peavad

pooled nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks tõendama ja milline on

2-23-10383

nende asjaolude tõendamise koormis. Sellega jättis maakohus eelmenetluse ülesanded

täitmata. Kuigi hageja oli nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses, määras kohus omal

algatusel asja kohtuistungile. Vaatamata sellele ei täitnud maakohus kohtuistungil

selgitamiskohustust ega arutanud asja ammendavalt.

4.2. Maakohus leidis ekslikult, et kuigi kostja eksis ülesütlemisavalduses TLS § 88 lg 3

numbrilise viitega (st kostja on ekslikult viidanud kaks korda TLS § 88 lg 1 p-le 3), ei toonud

see kaasa ülesütlemisavalduse toimetust. Selline järeldus on vastuolus kohtupraktikaga

(TalRnKo 22.06.2011, 2-10-48119).

4.3. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et asjaolusid arvestades ei saanud kostja poolt

hagejale hoiatuse tegemist eeldada. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus

oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt

tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena.

Hageja töötas kostja juures pea kaheksa aastat, mille jooksul kostjal ei olnud hagejale ühtegi

töödistsipliiniga seotud etteheidet.

4.4. Lepingu ülesütlemist ei saa õigustada suure mainekahjuga, sest kostja ei ole sellele

ülesütlemisavalduses tuginenud. Samuti ei vastuta töötaja selle eest, mida ajakirjanduses

kostja kohta avaldatakse.

4.5. Hageja sai pärast maakohtu otsusega tutvumist teada, et kohtunik Reena Undresti vend

Mihkel Undrest kuulus veel 2022. aastal RMK nõukogusse. Hageja hinnangul ei võinud

maakohtus asja arutanud kohtunik Reena Undrest seda tsiviilasja selle tõttu menetleda ning

oleks pidanud ennast TsMS § 23 p 7 alusel taandama. Menetlus mitte üksnes ei pea olema,

vaid peab ka näima aus ja õiglane.

4.6. Maakohus jättis kostja õigusabikulu ekslikult hageja kanda. Vabariigi Valitsuse 09.01

2007. a määrusega nr 4 kinnitatud RMK põhimääruse § 1 järgi on RMK

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus. RMK on haldusorgan

haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 mõttes. Vaidlus töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse

tühisuse üle ei välju kostja ehk RMK põhiülesannete raamidest, mistõttu puudus vajadus

välise õigusabi kasutamiseks. Oma põhitegevusega seonduva kasuks peab haldusorgan

suutma kohtus argumenteerida ilma välise õigusabita.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata

ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.

8. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas tööandja võis töölepingu ilma

töötajat eelnevalt hoiatamata erakorraliselt üles öelda.

2-23-10383

8.1. Riigikohus on selgitanud, et TLS § 88 lg 1 annab tööandjale õiguse öelda tööleping

erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema poole huve

järgides eeldada töösuhte jätkamist. Eelkõige võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt

üles juhul, kui töötaja on tööandja eelnevast hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke

korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 esimene lause). Töötaja

hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks

jätkuda. Seejuures peab tööandja hoiatuses selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg,

s. o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS

§ 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise

erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata, samuti

juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (RKTKo 21.06.2017, nr 3-2-1-65-

17, p 18).

8.2. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus ei ole kontrollinud nõuetekohaselt

kõiki töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldusi TLS § 88 lg 1 järgi. Maakohus tuvastas,

milliste hageja rikkumiste tõttu kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles ning et hageja pani

talle etteheidetavad teod toime. Maakohtu hinnangul olid hagejale etteheidetavad teod

käsitatavad töösuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena, mille puhul ei saanud

mõlemapoolseid huve järgides töösuhte jätkamist eeldada.

8.3. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et asjaolusid arvestades ei võinud hageja

kostjalt eelnevat hoiatamist oodata. Kõik töölepingu rikkumised, mille maakohus tuvastas ja

hagejale ette heitis, seonduvad kontrollfunktsiooni täitmisega. Eelkõige jättis hageja täitmata

kohustuse kontrollida tööde käigus töövõtja tööde kvaliteeti ja kohustuse kontrollida enne

tööde vastuvõtmist looduses tööde vastavust lepingutingimustele.

8.4. Põhjendatud on maakohtu hinnang, et hageja ei kontrollinud tööde tegemise ajal, s.o

ajavahemikul 20.02.2023–15.03.2023 töövõtjat piisava sagedusega. Vaidlust ei ole selles, et

hageja andis tööobjekti töövõtjale üle 20.02.2023. Hankedokumendi p-i 4.5 ja töövõtulepingu

p-i 5.1. kohaselt oli tööde lõpptähtaeg 30.11.2023, seejuures raietööd kraavidel K-1, K-2, K-

16, K-20, K-21, K-22, K-23 ning ligipääsudel kraavidele K-1 ja K-16 tuli teha hiljemalt

15.03.2023. Seega oli töövõtjal esimese etapi tööde teostamiseks aega 23 päeva. Esimese

kontrollkäigu tööobjektile tegi hageja 09.03.2023, st 17 kalendripäeva hiljem, kui esimese

etapi tööde valmimise tähtajani oli jäänud veel 6 kalendripäeva.

8.5. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu et ta ei kontrollinud enne tööde vastuvõtmist looduses

tööde vastavust lepingutingimustele, kuid on seda selgitanud asjaoluga, et tööd võeti vastu

etapiviisiliselt ning et enne lõplikku vastuvõtmist oleks ta töid looduses kontrollinud.

Kolleegiumi hinnangul ei vabanda hageja esile toodud asjaolu rikkumist.

8.6. Hageja avaldas oma seletuskirjas tööde vastuvõtmise kohta järgmist (dtl 34): „Ja kuna

tööde vastuvõtmisel peab igat etappi kontrollima ja paisude ehitusel peab igal juhul kõik

paisukohad (kõik kraavid) läbi käima, siis paisude kontrollimisel oleks välja tulnud ka

puudused teistes töölõikudes, aga kuna töövõtja on eelnevalt teinud töid kvaliteetselt ja ilma

vigadeta, siis sai töövõtjat usaldatud, akt vormistatud ja ootama jäädud linnurahu lõppu.“

Kolleegium märgib, et ka tööde etapiviisilisel vastuvõtmisel hakkavad vastuvõtmisega seotud

tagajärjed, nagu pretensioonide esitamise aeg, kulgema alates vastava etapi vastuvõtmisest (vt

ka lepingu p 5.2, dtl 73). Seega asjaolu, et ka järgmise etapi vastuvõtmisel oleks saanud

eelmist etappi kontrollida, ei vabanda tööde vastuvõtmisesse kergekäelist suhtumist.

2-23-10383

8.7. Kontrollifunktsiooni täitmine seondub tööandja jaoks usaldusega töötaja vastu. Selle

ülesande puudulik täitmine või täitmata jätmine ei pruugi tööandjale sageli kuidagi ilmneda,

välja arvatud olulise kahju tekkimisel ja tagantjärele, nagu praegusel juhul. Tööandjalt ei saa

oodata, et ta teeks kontrollifunktsiooni täitmise üle omakorda väga põhjalikku kontrolli, sest

sellel puuduks majanduslik sisu. Praegusel juhul kahjustas töötaja rikkumine,

kontrollifunktsiooni peaaegu täielik täitmata jätmine oluliselt tööandja usaldust töötaja vastu.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et sellises olukorras ei saanud tööandja eeldada, et töötaja

parandab oma käitumist ja saab taas tööandja usalduse vääriliseks.

9. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et ülesütlemisavaldus on toimetu, sest selles on

viidatud valedele sätetele. Ülesütlemisavalduse on kostja viidanud nii TLS § 88 lg 1 p-le 3 kui

TLS § 88 lg-le 3 ja lõpuks leidnud, et tööleping öeldakse üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. TLS §

88 lg-s 1 esitatud töölepingu lõpetamise aluste kataloog ei sisalda eraldi alust selle kohta, kui

töötaja rikub oma töökohustusi ning tööandjalt ei saa oodata töötaja eelnevat hoiatamist.

Selline alus tekib TLS § 88 lg 1 p 3 ja TLS § 88 lg 3 koostoimes. Mõningane ebamäärasus

viitamises ei mõjutanud praegusel juhul ülesütlemisavalduse toimet, oluline on, et töötaja võis

aru saada, et temaga lõpetatakse tööleping töökohustuste rikkumise tõttu ilma eelneva

hoiatuseta.

10. Kolleegium ei nõustu hageja vastuväitega, et kohtuasja menetles ebaseaduslik

kohtukoosseis, kuivõrd maakohtu kohtuniku vend oli kuni 2022. aastani RMK nõukogu liige.

Taandamise aluseid TsMS § 23 lg 1 p 7 järgi on mõistetud pigem konservatiivselt, mitte

igasugune seotus lähisugulase kaudu ei ole muu asjaolu, mis annaks alust kahelda kohtuniku

erapooletuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on näiteks leidnud, et ainuüksi asjaolu, et

kohtuniku abikaasa töötab mõnda menetlusosalist esindavas advokaadibüroos, ei anna alust

kohtuniku taandamiseks asjas, kus üht pooltest esindab selle advokaadibüroo teine advokaat.

Taandamiseks tuleks esile tuua, et kohtuniku abikaasa on osalenud poole esindamisel või

nõustamisel selles kohtuasjas, või muud asjaolud, mis annavad alust arvata tema seotust

konkreetse kohtuasjaga ja võimalust mõjutada otsuse tegemisel oma abikaasast kohtunikku

(RKTKo 28.04.2014, 3-2-1-23-14, p 14). Kolleegiumi hinnangul on selle praktika valguses

ilmne, et maakohtuniku erapooletuses (TsMS § 23 p 7) ei olnud alust kahelda.

11. Kolleegium leiab, et hageja ei saa apellatsioonimenetluses tugineda selgitamiskohustuse

rikkumisele, kuivõrd ta ei ole väitnud, et sellega seoses oleks jäänud tal mõni tõend või väide

esitamata. Seega ei esine menetlusnormi olulist rikkumist TsMS § 652 lg 5 mõttes.

Menetlusnormide rikkumine ei olnud ka see, et maakohus määras asja läbivaatamisele

kohtuistungil, kuid ei jaganud istungil pooltele ulatuslikke selgitusi. Selgitamiskohustuse

ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest, kui ka sellest, kas pooli esindavad

menetluses advokaadid (vt nt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19).

12. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus jättis õigusabikulu ekslikult hageja

kanda kostja, kuigi kostja on sisuliselt haldusorgan. Kohtupraktikas ei ole leitud, et tsiviilasjas

võiks jätta haldusorgani õigusabikulud vastaspoolelt välja mõistmata (RKTKm 01.06.2016, 3-

2-1-39-16, p 12, erinevalt halduskohtumenetlusest, vt RKHKo 19.04.2016, 3-3-1-83-15, p

19).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kolleegium jätab apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

TsMS §-de 174 ja 175 järgi määrab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks kostja

kulunimekirja alusel.

2-23-10383

14. Kostja kandis ringkonnakohtu menetluses õigusabikulusid 2490 eurot. Kostjate

lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot käibemakstuta vastab advokaaditeenuse keskmisele

hinnale. Kostja esindaja ajakulu oli 13 tundi ja 50 minutit. Arvestades vaidluse mahtu ja

keerukust, on see vajalik ja põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt