2-25-4726/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Mati Maksing, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

11.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-4726

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Z.N

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.N määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri

Ojamaa

Puudutatud isik Z.N (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Olesja Polehhina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Z.N 11.06.2025 esitatud tõendid (Z.N lepingulise

esindaja ja Tallinn, Valdeku tn 105 korteriühistu vaheline e-kirjavahetus

ajavahemikul 05.05.2025-11.06.2025 ning selle tõlge).

2. Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus osas, milles AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali avaldus rahuldati ning teha asjas uus määrus, millega

jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus rahuldamata. Osas, milles

maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse, jätta

maakohtu määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt

:

3.1. Jätta rahuldamata AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Z.N-ilt

põhivõla 7300 eurot ja viivise saamiseks.

3.2. Jätta menetluskulud Z.N kanda.

3.3. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali menetluskulude suuruseks 290 eurot. Välja mõista Z.N-ilt AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud 290 eurot.

2-25-4726

3.4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Z.N kanda.

6. Määrata kindlaks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebemenetluse

menetluskulude rahaline suurus ning mõista Z.N-ilt AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 420

eurot.

7. Kohustada Z.N-i tasuma väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaalile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 26.03.2025 Harju Maakohtule

avalduse, milles palus Z.N-ilt (puudutatud isik) välja mõista põhivõla 7300 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 26.03.2025 seisuga 499,85 eurot ja jooksva viivise alates

27.03.2025 põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja sõlminud Yga (kindlustusvõtja) kindlustuslepingu

korteriomandi aadressil Valdeku 105-6, Tallinn kindlustamiseks. Kindlustusvõtja 04.03.2024

teate kohaselt toimus nimetatud korteris veekahju. Avaldaja koostööpartner Roheline Laine

OÜ sai kindlustusvõtjalt telefoni teel kahjuteate, mille kohaselt avastas kindlustusvõtja

26.02.2024, et Valdeku 105-6, Tallinn korteri lagi on märg ja rikutud, vesi tuli ülevalt

korterist. Kindlustusvõtja 04.03.2024 avaldajale saadetud e-kirjast nähtub, et kindlustusvõtja

oli kaks nädalat kodust eemal ja sel perioodil toimus veeavarii.

1.2. Korteriühistu selgituse kohaselt sai veeleke alguse Valdeku 105-77 korteriomandist, mille

omanik oli kahjujuhtumi toimumise ajal puudutatud isik.

1.3. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle ning koostas selle kohta aruande.

Kindlustustööde OÜ tegi korteri Valdeku 105-6, Tallinn remondiks hinnapakkumise 7978,04

eurot. Kindlustusvõtja soovis ise remondi teha, mistõttu lepiti kindlustusvõtjaga kokku

rahalise hüvitise maksmises. Avaldaja maksis kindlustusvõtjale rahalist hüvitist vähendatud

ulatuses ehk 7300 eurot. Seega on avaldajal VÕS § 492 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel puudutatud

isiku vastu kahju hüvitamise nõue 7300 eurot.

2-25-4726

1.4. Avaldaja koostööpartner 4PS OÜ saatis 09.08.2024 puudutatud isikule tema

rahvastikuregistris registreeritud elukoha (ja ühtlasi kahju põhjustanud korteri) aadressile

kahju hüvitamise nõude ning andis tähtaja kahju hüvitamiseks hiljemalt 26.08.2024.

Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.

Puudutatud isiku seisukohad

2. Puudutatud isikule on avalduse materjalid tähtsaadetisena saatmisega kätte toimetatud

03.04.2025, kuid puudutatud isik avaldusele oma seisukohta kohtu määratud tähtajaks (s.o

17.04.2025) ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 24.04.2025 määrusega avalduse ning mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 7300 eurot, seisuga 26.03.2025 võlgnevuselt 7300 eurot

sissenõutavaks muutunud viivise 499,85 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt (7300 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, rahuldas avaldaja avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja menetluskulud 290 eurot ning viivise menetluskuludelt.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõue põhjendatud (VÕS § 173, §

492 lg 1, § 115 lg 1). Avalduse kohaselt sai korteriomand aadressil Valdeku 105-6, Tallinn

veekahju. Korteriühistu selgituse (dtl 23) kohaselt sai veeleke alguse Valdeku 105-77

korteriomandist, mis kuulub puudutatud isikule. Kuivõrd avaldaja kindlustusandjana on

hüvitanud kahjustada saanud korteri omanikule kui kindlustusvõtjale tekkinud kahju, siis on

kahjustada saanud korteriomaniku nõue 7300 eurot hüvitatud kahju ulatuses läinud üle

avaldajale. Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg

1 p-s 1 toodud kohustust ega ole hoidunud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Avaldaja on tõendanud, et Valdeku 105-6

korteriomandile tekkis kahju, rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos ning puuduvad

puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid. Avaldaja kahjunõue 7300 eurot on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhjendatud on ka viivisenõue.

3.2. Avalduse rahuldamise tõttu jäid menetluskulud puudutatud isiku kanda

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg 1). Avaldaja menetluskulude nimekirja järgi

on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 300 eurot ilma

käibemaksuta (2 h × 150 eurot/h). Maakohus leidis, et riigilõiv 50 eurot on põhjendatud kulu

ning et avaldaja õigusabikulud on põhjendatud 240 euro ulatuses (2 h × 120 eurot/h).

Avaldajale osutatud õigusteenuse maht (2 h) on arvestades vaidluse ulatust ja keerukust ning

koostatud menetlusdokumentide sisu, põhjendatud ja vajalik. Avaldaja juristist lepingulise

esindaja tunnihind on põhjendatud määras 120 eurot (150 euro asemel). Avaldaja põhjendatud

menetluskuluks on seega kokku 290 eurot (= 50 + 240). Vastavalt avaldaja taotluse kuulub

menetluskuludelt tasumisele viivis (TsMS § 177 lg 4).

Määruskaebus

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.

2-25-4726

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole tõendatud veeavarii toimumine puudutatud isiku

korteris. Kohus ei ole kontrollinud avalduse tõendatust. Samuti on kohus jätnud välja

selgitamata asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mh on jätnud kogumata täiendavad tõendid.

Kahjustada saanud korter asub esimesel korrusel, puudutatud isiku korter aga kolmandal.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7. Puudutatud isik esitas ringkonnakohtule 11.06.2025 täiendavad tõendid (puudutatud isiku

ja korteriühistu Valdeku 105 vaheline e-kirjavahetus ajavahemikul 05.05.2025–11.06.2025 ja

selle tõlge), millega soovib tõendada, et veekahju tekkimine ei olnud tingitud puudutatud

isikust.

Puudutatud isik märkis, et avaldaja nõue põhineb korteriühistu endise juhatuse liikme kirjal

avaldajale (dtl 23), milles väidetakse, et puudutatud isiku korter (nr 77) kahjustab korterit nr

6. Samuti viidab korteriühistu juhatuse liige videouuringule, mis tõendab väidetavalt

nimetatud kahjustamist. Puudutatud isiku lepinguline esindaja pöördus 05.05.2025

korteriühistu poole palvega esitada avalduses viidatud videokaamera uuring. Korteriühistu

võttis puudutatud isiku esindajaga ühenduse telefoni teel ning selgitas, et veekahjustuse

põhjus ei ole veel kindlaks tehtud, kuid asjaomased tööd on tellitud ning need tehakse lähiajal.

Samuti selgitas korteriühistu, et tegemist on kortermaja ammuse probleemiga. Lisaks selgitas

korteriühistu e-kirjas, et korterite 77 (puudutatud isiku korter) ja 78 seinad avati, mille

tulemusel selgus, et leke on tulnud korterist 78, mis ei kuulu puudutatud isikule. Selle peale

palus puudutatud isiku lepinguline esindaja täpsustada, kas ta saab õigesti aru, et lekke põhjus

tuvastati alles 20.05.2025 ning avaldusele lisatud korteriühistu varasema esimehe väide on

ebaõige. Täpsustatud küsimusele vastates kinnitas korteriühistu, et eelmine juhatuse liige ei

oleks tohtinud sellist järeldust teha ning et korter 77 ei ole kahju põhjustanud. Eelnev

kinnitab, et puudutatud isik ei vastuta korterile nr 6 tekkinud veekahjustuse eest.

Veekahjustuse põhjustas kas korter 78 või kortermaja tehnosüsteem, mis on kõikide

korteriomanike kaasomandis.

8. 25.06.2025 esitas avaldaja seisukoha puudutatud isiku tõendite kohta. Avaldaja märgib, et

puudutatud isiku täiendavatest tõenditest selgub, et korteriühistu on oma seisukohta muutnud,

kuid ei ole tõendatud, et korteriühistu info vastab tõele. Arusaamatuks jääb, miks korteriühistu

rohkem kui aasta pärast kahjujuhtumi toimumist juhtumiga uuesti tegeleb ja kas

e-kirjavahetuses toodud info käib 2024. a veebruaris toimunud kahjujuhtumi kohta. Lisaks ei

selgu esitatud tõenditest, mis ja kus lekkis ning kes siis vastutab korterile nr 6 tekitatud kahju

eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus avalduse rahuldas ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus

rahuldamata. Maakohtu määrus jääb muutmata menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

2-25-4726

10. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde puudutatud isiku

11.06.2025 esitatud tõendid (puudutatud isiku lepingulise esindaja ja Tallinn, Valdeku tn 105

korteriühistu vaheline e-kirjavahetus ajavahemikul 05.05.2025–11.06.2025 ning selle tõlge).

11. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta avaldaja avaldus

põhivõla 7300 eurot ja viivise saamiseks rahuldamata. Puudutatud isik on

määruskaebemenetluses esitatud tõenditega lükanud ümber avaldaja nõude aluseks oleva

esmase eelduse, s.o kohustuse rikkumise puudutatud isiku poolt.

12. Maakohus on vaidlustatud määruses tuginenud kahju põhjustanud korteriomaniku

kindlakstegemisel korteriühistu juhatuse liikme Q 16.07.2024 selgitusele, mille kohaselt

kahjustab korter nr 77 korterit nr 6 ning korteriühistu omab videokaamera uuringu tõestust, et

kahju on põhjustanud korter nr 77 (dtl 23).

13. Puudutatud isiku täiendavalt esitatud tõendite pinnalt ei saa aga asuda järeldusele, et

veekahju sai alguse puudutatud isikule kuulunud korterist. Nimelt nähtub puudutatud isiku

11.06.2025 tõenditest, et puudutatud isiku lepinguline esindaja pöördus 05.05.2025 e-kirja

teel korteriühistu poole videokaamera uuringu saamiseks, millele korteriühistu 16.07.2024

avaldajale saadetud e-kirjas viitab ning mis väidetavalt tõendab, et kahjujuhtumis on süüdi

korter nr 77 (dtl 77). 11.06.2025 on korteriühistu juhatus puudutatud isiku lepingulisele

esindajale vastanud, et korteriühistu uued juhatuse liikmed on pöördunud Inspent OÜ poole,

et kindlaks teha ja likvideerida tõusutoru leke aadressil Valdeku 105. 20.05.2025 tuvastati

korterite 77 ja 78 seinte avamistööde käigus, et lekke põhjustaja on korter 78 ning leke

kõrvaldati (dtl 81–83). 11.06.2025 e-kirjas palub puudutatud isiku lepinguline esindaja

täpsustada, et kas ta saab õigesti aru, et majas toimunud lekke põhjus tuvastati alles

20.05.2025 ja endise korteriühistu juhatuse liikme väited (s.o Q 16.07.2024 e-kiri, dtl 23) on

valelikud (dtl 84–87), mille peale kinnitas korteriühistu, et Q ei oleks tohtinud selliseid

järeldusi teha ning et korteri nr 77 omanik ei ole süüdi (dtl 88–90).

14. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tõenditest nähtub, et veekahju ei saanud alguse

puudutatud isiku korterist. Kuna täitmata on avaldaja nõude esmane eeldus – puudutatud isik

on korteriomanikuna oma kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p 1), siis jääb

avaldaja avaldus põhivõla ja viivise saamiseks rahuldamata.

15. Ringkonnakohus märgib ka, et puudutatud isiku esitatud tõenditest on võimalik üheselt

aru saada, et 05.05.2025–11.06.2025 e-kirjavahetuses toodud info käib vaidlusaluse

kahjujuhtumi kohta. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku esitatud tõenditest ei selgu, mis ja kus

lekkis ning kes vastutab korterile nr 6 tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus märgib, et oma

nõude aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama avaldaja. Ringkonnakohus andis 12.06.2025

kirjaga avaldajale võimaluse esitada seisukoht puudutatud isiku 11.06.2025 tõendite kohta

ning võimaluse soovi korral esitada omapoolsed tõendid. Avaldaja esitas küll vastuväiteid

puudutatud isiku 11.06.2025 tõenditele, kui omapoolseid täiendavaid tõendid, mis kinnitaks,

et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, avaldaja ei esitanud. Kuigi hagita

menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle

esmane tähtsus aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises. Asjaomane

põhimõte ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude

esitamise ja tõendamise kohustust. Menetlusosalised peavad oma menetlusõigusi käsutama ka

hagita menetluses ning oma nõude tõendamisel ja usutavaks muutmisel tuleb kõik asjaolud ja

tõendid kohtu ette tuua siiski menetlusosalistel (vt ka RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23,

RKTKm nr 3-2-1-186-15, p 13).

2-25-4726

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus avalduse

rahuldas ning teha asjas uus lahend, millega jätta avaldus põhivõla ja viivise saamiseks

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

18. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega TsMS § 172 lg 1 alusel maakohtus kantud

menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust selles

osas muuta. Ringkonnakohus jätab ka ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

19. TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 sätestab kohtu laia

kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist

erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud

huve, nt kohtusse pöördumise põhjendatust (vt RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1).

20. Ringkonnakohus leiab, et praeguses olukorras on asjaolusid arvestades õiglane jätta

maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna

puudutatud isik ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt ning oleks saanud ära hoida

menetluskulude tekkimise.

20.1. Puudutatud isikule on saadetud siinse tsiviilasja materjalid tähtsaadetisena aadressile

Valdeku tn 105-77, Tallinn. Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta ei ole tsiviilasja materjale

kätte saanud. Puudutatud isik ei ole selgitanud, miks ta ei saanud esitada avaldusele

tähtaegselt maakohtu menetluses seisukohta (sh esitada vastuväited sellele, et veekahju sai

alguse tema korterist). Puudutatud isik on esitanud avaldusele vastuväited alles

määruskaebuses. Seega ei ole puudutatud isik kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt

(TsMS § 200 lg 1). TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma avaldused,

taotlused, tõendid ja vastuväited nii vara kui võimalik. Lisaks on avaldaja selgitanud, et ta on

saatnud puudutatud isikule 09.08.2024 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (dtl 29–30),

millele puudutatud isik ei vastanud. Puudutatud isik ei ole selgitanud, mis takistas tal avaldaja

kohtuvälisele nõudele vastamast. Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta ei ole avaldaja

kohtueelselt nõuet kätte saanud. Puudutatud isik oleks saanud vältida maakohtu

menetluskulude tekkimist, kui oleks esitanud vastuväite avaldaja kohtuvälisele kahju

hüvitamise nõudele. Ringkonnakohtu menetluskulude tekkimist oleks saanud puudutatud isik

vältida, kui oleks esitanud õigeaegselt vastuväited esitatud avaldusele.

21. Maakohus määras TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks ka avaldaja menetluskulude suuruse

290 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 240 eurot (2 h × 120 eurot/h) ja riigilõiv 50 eurot.

Puudutatud isik on palunud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuid ei ole määruskaebuses

menetluskulude rahalise suuruse kohta sõnaselgeid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei

ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

22. Kuna maakohus määras vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse,

teeb ringkonnakohus seda ka määruskaebemenetluses kantud kulude osas (TsMS § 174 lg 3).

2-25-4726

23. Avaldaja palub 16.06.2025 ja 07.07.2025 taotlustes mõista puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja määruskaebemenetluses kantud esindustasu kokku 525 eurot (3,5 h × 150

eurot/h) (ilma käibemaksuta). Avaldaja lepingulise esindaja tasu koosneb järgmistest

tegevustest:

-

24.04.2025 kohtumäärusega ja 13.05.2025 määruskaebusega tutvumine ning avaldaja

29.05.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 2,5 h;

-

11.06.2025 puudutatud isiku taotluse ja tõenditega tutvumine. Nõupidamine

avaldajaga. Avaldaja 25.06.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 1 h.

24. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt.

Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et arvestades avaldaja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni (jurist) ja teostatud toiminguid, saab lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasu suuruseks pidada maksimaalselt 120 eurot. Avaldaja esindaja poolt

määruskaebemenetluses teostatud toiminguid kokku mahus 3,5 h peab ringkonnakohus

põhjendatuks. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku

420 eurot (3,5 h × 120 eurot/h) (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa kuulub puudutatud

isikult avaldaja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.

25. Avaldaja taotlusel mõistab ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

26. Siinne määrus on TsMS § 696 lg 3 järgi edasikaevatav. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab

menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)