2-20-17287/102 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Siret Siilbek, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17287

Kohtuasi

T.Y hagi D.I vastu ühisvara jagamiseks

D.I vastuhagi T.Y vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

D.I 20.01.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastuhagis kostja) T.Y (endine X, isikukood

XXX), lepinguline esindaja Tamara Vologžanina

Kostja (vastuhagis hageja) D.I (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Irina Popova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Parandada Harju Maakohtu 19.12.2024 otsuse resolutsiooni p-des 2.4 ja 3.4

sisalduvad ebatäpsused ja lugeda need sõnastatuks tervikresolutsiooni p-des 4.2.4

ja 4.3.4 toodud viisil.

2. Tühistada Harju Maakohtu 19.12.2024 resolutsiooni p 7 osas, milles maakohus

jättis rahuldamata kostja nõude 8,93 eurot kindlustusmaksete eest. Tühistatud

osas teha uus otsus, millega rahuldada kostja nõue kindlustusmaksete

hüvitamiseks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 8,93 eurot. Muus osas jätta

maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.

3. Rahuldada D.I apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt

:

4.1. Hagi ja vastuhagi ühisvara jagamiseks rahuldada osaliselt.

4.2. Lugeda hageja ja kostja ühisvaraks järgnev vara:

4.2.1. Kinnistu asukohaga XXX, (registriosa number XXXXXXX);

4.2.2. Laenukohustus Luminor Bank AS ees, mis tuleneb 05.12.2005 sõlmitud

laenulepingust nr 09220130625;

2-20-17287

4.2.3. Laenukohustus TV OÜ ees, mis tuleneb 20.02.2019.a. sõlmitud

laenulepingust;

4.2.4. Äriühingute C OÜ (registrikood XXXXXXXX), B OÜ (registrikood

XXXXXXX), A OÜ (registrikood XXXXXXXX) ja E OÜ (registrikood

XXXXXXX) osad.

4.3. Jagada poolte ühisvara järgmiselt:

4.3.1. Lõpetada poolte ühisomand kinnistule asukohaga XXX (registriosa

number XXXXXXX) selliselt, et anda hagejale T.Y kuuluv omandiosa

üle kostja D.I ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

rahaline hüvitis 116 000 eurot;

4.3.2. Jätta ühisvaraline laenukohustus Luminor Bank AS ees, mis tuleneb

05.12.2005 sõlmitud laenulepingust nr 09220130625, kostja kanda ja

mõista hagejalt kostja kasuks välja rahaline hüvitis 9906,35 eurot;

4.3.3. Jätta ühisvaraline laenukohustus TV OÜ ees, mis tuleneb 20.02.2019.a.

sõlmitud laenulepingust, kostja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks

välja rahaline hüvitis 3762,50 eurot;

4.3.4. Müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras poolte ühisvaraks olevate äriühingute C OÜ (registrikood

XXXXXXXX), B OÜ (registrikood XXXXXXX), A OÜ (registrikood

XXXXXXXX), ja E OÜ (registrikood XXXXXXX) osad. Vara müügist

saadud rahast täita esimesena täitemenetluse kulud. Ülejäänud raha

jagada poolte vahel võrdselt.

4.4. Mõista hagejalt kostja kasuks välja 8,93 eurot kostja kantud

kindlustusmaksete eest.

4.5. Arvestades, et mõlemad pooled peavad tasuma üksteisele erinevaid hüvitisi,

tasaarvestada vastastikused nõuded, mis on kajastatud tervikresolutsiooni

punktides 4.3.1, 4.3.2, 4.3.3 ja 4.4 ning tasaarvestuse tulemusel lugeda hageja

rahalise hüvitise kohustused kostja ees täielikult täidetuks ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja rahaline hüvitis 102 322,22 eurot;

4.6. Kohustada hagejat T.Y andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1

tähenduses kinnisasja asukohaga XXX, (registriosa number XXXXXXX)

omanikukande kustutamiseks ja kostja D.I ainuomanikuna sissekandmiseks

siis, kui kostja on tasunud hagejale hüvitise 102 322,22 eurot või kui hageja on

sattunud hüvitise vastuvõtmisega viivitusse;

4.7. Jätta Harju Maakohtu 11.12.2020 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõud jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni hagejale

hüvitise väljamaksmiseni.

4.8. Ülejäänud osas jätta nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata.

4.9. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

4.10. Jätta apellatsioonimenetluse kulud D.I kanda.

4.11. Mõista D.I-lt T.Y kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis

1440 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-20-17287

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. T.Y (hageja) esitas 23.11.2020 Harju Maakohtule D.I (kostja) vastu hagi, mida täpsustas

09.12.2020, 02.10.2021, 03.10.2021, 26.03.2024 ja 27.06.2024 ning milles palus:

-

jagada poolte ühisvara järgnevalt: jätta kostja ainuomandisse kinnisasi asukohaga

XXX (registriosa number XXXXXXX, edaspidi kinnisasi) ning osalused äriühingutes

C OÜ, B OÜ, A OÜ ja E OÜ;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud vara arvel hüvitis: kinnisasja

omandiõiguse kaotamise eest ½ osas hindamisaktis märgitud kinnisasja turuväärtusest;

½ osa äriühingute C OÜ, B OÜ, A OÜ, E OÜ osade nimiväärtusest ning ½ osa mitte

perekonna huvides kasutatud pangalaenu ja pangalaenu tagastamiseks makstud

summadest;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise hüvitis arvestusega 650 eurot iga kuu

eest alates hagi kohtusse esitamisest kuni hageja kohta kinnisasja omanikukande

kustutamiseni kinnistusraamatus.

Hageja esitas taotluse ka otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ning alternatiivse nõude

juhuks, kui kostja ei soovi saada poolte ühisvara omanikuks või ei suuda maksta hagejale

hüvitist kinnisasja eest.

1.1. Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt olid pooled abielus

08.02.2003–10.06.2020 ning nende varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse kohta

sätestatut. 18.01.2006 müügilepinguga omandasid pooled kinnisasja ning tegemist on poolte

ühisvaraga. 18.01.2006 müügilepingu järgi ostsid pooled kinnistu 195 652 krooni (12 504,44

euro) eest. Kinnisasi soetati Luminor Bank AS (endine Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal)

laenuga. Poolte ühisvaraks on samuti osalused erinevates osaühingutes.

1.2. Pärast abielu lahutamist on kostja kasutanud kinnisasja ainuisikuliselt. Seega on hagejal

õigus nõuda kostjalt kasutuseeliseid kinnistu ainukasutuse eest.

1.3. Kostja kulutas laenuks võetud summad osaliselt mitte perekonna huvides. Ühisvarana

kostja kontol olnud raha on kostja poolt sularahana kontolt välja võetud ning seda ei ole

kasutatud perekonna huvides. Seega palub hageja kostjalt poolte ühisvarasse välja nõuda

8070,74 eurot ning jagada see poolte vahel võrdselt. Jagamise tulemusel palub hageja mõista

kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 4035,37 eurot.

2. Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu.

2-20-17287

2.1. Kinnisasi on poolte ühisvara. Kostja ei ole tõendanud, et kostja isa oleks kostjale

kinnisasja kinkinud. Hageja vaidleb vastu kostja väidetele, et perioodil 09.06.2003–

06.06.2008 kandis kostja isa kingitusena kostjale üle 160 000 krooni (10 225,86 eurot),

millist summat kasutas kostja kinnisasja parendamiseks. Pooled omandasid kinnisasja

18.01.2006 müügilepingu alusel ning enne 18.01.2006 kostjale tehtud ülekanded ei saanud

puudutada kinnisasja parendamist. Samuti ei ole ülekannete puhul tõendatud, et tegemist

oleks kinkega ja et need summad oleksid kulutatud kinnisasja parendamiseks. Pärast abielu

lahutamist puudus vajadus kinnisasja parendamiseks, kuna abielu lahutamise ajal oli kinnistu

väga heas korras. Lisaks puudub kostjal võlaõigusseaduse (VÕS) § 1042 lg 2 p 2 alusel

nõudeõigus asjaomaste kulutuste nõudmiseks hagejalt.

2.2. 05.12.2005 Luminor Bank AS laenulepingu alusel saadud rahalistest vahenditest (47 934

eurot) kulutasid pooled ainult 195 652,00 krooni (12 504,44 eurot) kinnisasja ostmiseks.

Laenulepingust tuleneva laenusumma kandis pank kostja kontole. Ülejäänu laenuraha (35

429,56 eurot) ei kasutanud kostja perekonna huvides, vaid kasutas seda enda ja enda venna

mitmete äriühingute äritegevuseks (OÜ B, OÜ BE OÜ, T OÜ, TV, OÜ BF, B OÜ, A OÜ jne).

Nimetatud summa ulatuses on tegemist kostja enda laenukohustusega. Seetõttu vaidleb hageja

vastu sellele, et ta peaks laenujäägist tasuma mistahes summa. Pigem tuleb poolte ühisvara

hulka nõuda abielu kestel ühisvara arvel kostja lahuskohustuse eest tasutud summad.

2.3. Hageja ei tea midagi garaažist, mille kostja väidetavalt on müünud. Kostja väited

laenukohustusest 7525 eurot TV OÜ ees ei kuulu poolte ühiste kohustuste hulka.

Köögimööbel on sisse ehitatud ja jääb kostjale.

Kostja vastuhagi, selle aluseks olevad asjaolud ning vastuväited hagile

3. Kostja esitas 17.03.2021 vastuhagi, mida täpsustas 01.10.2021 ja 13.06.2022 ning milles

palus jagada poolte ühisvara järgmiselt:

-

lõpetada poolte ühisomand kinnisasjale selliselt, et anda hagejale kuuluv omandiosa

üle kostja ainuomandisse, kohustada hagejat andma asjaomane nõusolek ning

tuvastada nõusoleku andmine kohtuotsusega;

-

määrata kostja osa ühisomandis olevas kinnisasjas 96,85% ja hageja osa 3,15%;

-

mõista kostjalt hageja kasuks kinnisasja ühisomandi lõpetamise ja omandiosa

üleandmise eest välja hüvitis 7308 eurot;

-

jagada laenukohustus, mis tuleneb Luminor Bank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr

09220130625 ja mille jääk 21.07.2020 seisuga oli 19 812,69 eurot, jätta laenulepingust

tulenev rahaline kohustus kostja omandisse ning mõista hagejalt kostja kasuks välja

hüvitis 624,10 eurot (3,15%) laenulepingust tuleneva hageja osa eest laenukohustuses;

-

jagada laenukohustus 7525 eurot, mis tuleneb TV OÜ-ga 20.02.2019 sõlmitud

laenulepingust ja milline laen on täies ulatuses tagasi maksmata, jätta laenulepingust

tulenev rahaline kohustus kostja omandisse ning mõista hagejalt kostja kasuks välja

hüvitis 237 eurot (3,15%) laenulepingust tuleneva hageja osa eest laenukohustuses;

-

mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis pärast abielu lahutamist ühisvaraks olevale

kinnistule tehtud kulutuste eest 439,17 eurot (3,15%);

2-20-17287

-

mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis pärast abielu lahutamist ühisvaraks olevale

kinnistule tehtud kindlustusmaksete eest 8,93 eurot (3,15%);

-

arvestades, et mõlemad pooled peavad tasuma üksteisele hüvitised saadud omandiosa

eest, tasaarvestada vastastikud nõuded, tasaarvestuse tulemusel lugeda kostja

kohustused hageja eest osaliselt täidetuks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja lõplik

hüvitis 5998,80 eurot (= 7308 – 624,10 – 237 – 439,17 – 8,93);

-

lõpetada poolte ühisomand järgnevate äriühingute osadele: C OÜ, B OÜ, A OÜ ja E

OÜ ning jätta eelnimetatud äriühingute osad kostja ainuomandisse ilma hüvitise

tasumise kohustuseta, alternatiivselt hageja ainuomandisse. 04.11.2024 istungil

avaldas kostja täiendavalt, et äriühingud võib müüa avalikul enampakkumisel või jätta

see vara jagamata või jätta hagejale 0-eurose maksumusega.

3.1. Vastuhagi väidete kohaselt on kinnisasja omandatud ühisvarasse osaliselt kostja isa

tehtud rahalise panuse eest ning osaliselt Luminor Bank AS laenuga. Seega tuleb kinnisasja

jagamise puhul arvesse võtta, et see on olulises osas soetatud kostja lahusvara arvel (kostja isa

tehtud rahalise panuse eest, milline on kingitus kostjale). Kostja isa F sõlmis 2003. aastal AS-

ga Hansa Liising Eesti liisingulepingu ning on viimase abil kinnistu soetanud. 18.01.2006

seisuga oli kinnistu algmaksumusest 370 000 kroonist (23 647,31 eurot) tasutud 174 347

krooni (11 142,80 eurot). Kostja isa võõrandas kinnistu jääkmaksumuse 195 652 krooni (12

504,44 eurot) eest. Faktiliselt said pooled kinnistu enda omandisse maksumuse eest, milline

moodustas omandamise hetkel üksnes 21,73% selle tegelikust väärtusest.

3.2. Kinnisasja näol oli tegemist suvilakrundiga. Kinnisasi soetati eesmärgiga ehitada sinna

uus elamu. Suvemaja asemele ongi ehitatud kahekordne maja. Ainuüksi pangalt laenatud

summadest ei jätkunud eluaseme ehitamiseks. Selleks kasutati ka kostja isalt saadud rahalisi

vahendeid ning kostja lahusvara müügist (garaaž) saadud tulu. Perioodil 09.06.2003–

06.06.2008 kandis kostja isa kingitusena kostjale üle 160 000 krooni (10 225,86 eurot), millist

summat kasutas kostja kinnistul asuva hoone parendamiseks. Perioodil 09.06.2003–

05.12.2007 kandis kostja isa kingitusena kostjale üle 120 000 krooni (7669,40 eurot), millist

summat kasutas kostja kinnistul asuva hoone parendamiseks. Lisaks müüs kostja 1998. aastal

omandatud garaaži abielu ajal, mille tagajärjel suurenes ühisvara ka kostja lahusvaraks olnud

garaaži müügihinna (47 250 krooni, 3019,82 eurot) arvel. Garaaži müügist saadud summat

kasutati elamu ehitamisel.

3.3. Võttes arvesse, et ühisvara suurenes kostja lahusvaraks olnud garaaži müügihinna (47 250

krooni (3019,82 eurot) võrra ja kostja isa poolt kinkinud raha 120 000 krooni (7669,40 eurot)

võrra, siis tuleks kostja osaks ühisomandis olevas kinnisasjas lugeda 96,85% ja hageja osaks

3,15%.

3.4. Pooled võtsid kinnisasja omandamiseks laenu ja sõlmisid selleks pangaga laenulepingu.

Abielu lahutamise seisuga (10.06.2020) oli laenujääk 19 812,69 eurot. Laenusummat, mis jäi

üle kinnistu ostust, kasutati maja parendamiseks. Paljasõnalised ja tõendamata on hageja

väited, et kostja ei ole kasutanud ühisvara hulka kuulunud rahalisi vahendeid perekonna

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostja palub hagejalt välja mõista laenujäägist 624,10

eurot (= 19 812,69 eurot × 3,15%).

3.5. Kostja sõlmis TV OÜ-ga 20.02.2019 laenulepingu köögimööbli ostmiseks ja

paigaldamiseks XXX elamusse. Laen 7525 eurot on tagastamata. Kostja palub jätta kohustuse

2-20-17287

enda omandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 439,17 eurot (= 7525 eurot ×

3,15 %).

3.6. Kostja tegi pärast poolte abielu lahutamist kinnisasjale parendusi, mistõttu on kinnisasja

väärtus selle arvelt suurenenud ning seetõttu tuleb hagejal kostjale hüvitada tehtud parenduste

väärtus. Kostja on paigaldanud hoonesse dušinurga (1098,68 eurot), trepi (4405,25 eurot),

valgustid (150 eurot), seinakatted (737,75 eurot), põrandakatte (414,42 eurot) ja katla

(6892,80 eurot). Samuti on kostja tasunud põrandasoojustuse seadistamistööde (150 eurot)

ning hoone kindlustuse (93,12 eurot) eest. Kokku on kostja teinud seega pärast abielu

lahutamist kulutusi 13 942,02 euro ulatuses. Tegemist on kulutustega, millised olid eranditult

kõik vajalikud selleks, et panustada hoone valmimisse. Märgitud tööd suurendavad ka

kinnisasja väärtust tervikuna. Kostja palub nõuda hagejalt välja tehtud kulutuste eest 439,17

eurot (13 942,02 eurot × 3,15%). Hageja nõusolekuta tehtud töid tuleb arvestada ühisvara

jagamisel. Selleks, et kinnisasja väärtus säiliks või ka suureneks üksnes turusituatsioonist

tingituna, on vajalik kinnisasja hooldada, sh vajadusel teha remonti ning teisi vajalikke töid.

3.7. 13.06.2022 seisukohas selgitas kostja, et 15.02.2021, 15.08.2021 ja 09.02.2022 tegi kostja

järjekordsed kinnisasja seotud kindlustusmaksed kokku 283,62 eurot. Kostja palub sellega

seoses hagejalt välja mõista 8,93 eurot (283,62 eurot × 3,15%).

3.8. Kostja hinnangul on osaluste väärtused äriühingutes 0 eurot.

4. Kostja vaidles hageja hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Seoses hageja kasutuseelise nõudega märkis kostja, et kostja ei ole teinud hagejale

takistusi kinnisasja valdamisel ja kasutamisel. Hagejal on elamu võtmed ning hageja sai

vabalt (ja igal ajal) tulla ja võtta endale kuuluvaid esemeid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 19.12.2024 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt.

Maakohus luges poolte ühisvaraks järgneva vara:

-

kinnisasi asukohaga XXX (registriosa number XXXXXXX);

-

laenukohustus Luminor Bank AS ees, mis tuleneb 05.12.2005 sõlmitud laenulepingust

nr 09220130625;

-

laenukohustus TV OÜ ees, mis tuleneb 20.02.2019 sõlmitud laenulepingust;

-

äriühingute C OÜ, B OÜ, A OÜ ja E OÜ osad.

Maakohus jagas poolte ühisvara järgnevalt:

-

lõpetas poolte ühisomandi XXX kinnisasjale selliselt, et andis hagejale kuuluva

omandiosa üle kostja ainuomandisse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja rahalise

hüvitise 116 000 eurot (resolutsiooni p 3.1);

-

jättis laenukohustuse Luminor Bank AS ees, mis tuleneb 05.12.2005 laenulepingust nr

09220130625, kostja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja rahalise hüvitise

9906,35 eurot (resolutsiooni p 3.2);

2-20-17287

-

jättis laenukohustuse TV OÜ ees, mis tuleneb 20.02.2019 laenulepingust, kostja kanda

ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja rahalise hüvitise 3762,50 eurot (resolutsiooni p

3.3);

-

määras, et poolte ühisvaraks olevate äriühingute C OÜ, B OÜ, BA OÜ ja E OÜ osad

tuleb müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vara müügist saadud rahast tuleb täita esimesena täitemenetluse kulud ning ülejäänud

raha tuleb jagada poolte vahel võrdselt.

Arvestades, et mõlemad pooled peavad ühisvara jagamise tulemusena tasuma üksteisele

erinevaid hüvitisi, tasaarvestas maakohus vastastikused nõuded, mis on kajastatud

resolutsiooni p-des 3.1–3.3. Tasaarvestuse tulemusel luges maakohus hageja rahalise hüvitise

tasumise kohustused kostja ees täidetuks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja rahalise

hüvitise 102 331,15 eurot.

Maakohus kohustas hagejat andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses

XXX kinnisasja omanikukande kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna sissekandmiseks, kui

kostja on tasunud hagejale hüvitise 102 331,15 eurot, või kui hageja on sattunud hüvitise

vastuvõtmisega viivitusse.

Maakohus jättis Harju Maakohtu 11.12.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud

jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni hagejale hüvitise väljamaksmiseni.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

5.1. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgneva üle:

-

pooled sõlmisid abielu 08.02.2003 ja lahutasid selle 10.06.2020;

-

poolte ühisvaraks on XXX kinnisasi, mis omandati 18.01.2006 lepingu alusel, ning

äriühingute C OÜ, B OÜ, A OÜ ja E OÜ osad.

5.2. Pooled vaidlevad poolte võrdsusest kõrvalekaldumise, kinnisasja omandamiseks võetud

laenu kasutamise, köögimööbli ostuks võetud laenu ning äriühingute ja kasutuseelise üle.

5.3. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 järgi saab ühisvara ka PKS-i järgi jagades arvestada

abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise

alus tekkis enne 01.07.2010. Pooled on kinnisasja omandatud ja omandamisega seotud

võimalikud kõrvalekaldumise alused tekkinud enne 01.07.2010 kehtinud PKS-i (PKS1995) ajal.

Nõue nii PKS § 34 lg 2 kui ka PKS1995 § 19 lg 2 alusel saab tekkida olukorras, kus ühisvara

omandamiseks lahusvara arvel tehtud panus on selgelt ja objektiivselt seostatav konkreetse

ühisvarasse soetatud varaesemega. Seega on PKS § 34 lg 2 ja PKS1995 § 19 lg 2 alusel

esitatavate nõuete peamised sisulised eeldused sarnased. Eelkõige tuleb nõuet esitada soovival

abikaasal tõendada, et ta on kasutanud oma lahusvara ühisvara omandamiseks või

parendamiseks (vt RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200, p 25).

5.4. Maakohus leidis, et kinnisasi on omandatud üksnes poolte ühisvara arvelt ja puuduvad

alused poolte võrdsusest kõrvale kaldumiseks. 18.01.2006 sõlmitud kinnisasja omandi

üleandmise lepingu, kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ning

asjaõiguslepingute kohaselt omandasid pooled kinnisasja 195 652,23 krooni eest. Nimetatud

summa oli kostja isa liisingueseme jääkväärtus. Nimetatud lepingust ei tulene, et kostja isa

oleks pooltele või kostjale enda poolt tasutud liisingumaksete arvelt kinkinud kinnistu kostjale

2-20-17287

või pooltele ning et lepingupooled on nimetatus kokku leppinud. Sellist asjaolu ei tõenda ka

kostja esitatud kostja isa kiri (dtl 373). Kostja ei ole kohtule esitanud notariaalset

kinkelepingut, mistõttu ei saa leida, et kostja isa oleks pooltele kinnisasja osaliselt kinkinud

ning oleks seega alust poolte võrdsusest kõrvale kalduda. Samuti ei ole tõendatud, et kostja

garaaži müügist saadud rahaliste vahenditega panustati kinnisasja ostmisesse. Garaaž müüdi

2003. aastal ning kinnisasi omandati 2006. aastal, st kolm aastat pärast garaaži müüki. Asjas

ei nähtu selgelt ja objektiivselt garaaži müügist saadud raha kasutamine kinnisasja ostuks.

5.5. Kostja ei ole tõendanud, et kinnisasjale on abielu ajal tehtud parendusi kostja isalt kingiks

saadud rahaliste vahendite arvelt. Ühegi kostja isa ülekande osas ei nähtu selle kasutus mingi

konkreetse parenduse heaks. Ükski panus ei ole selgelt ja objektiivselt seostatav ühegi

parendusega. Seega puudub kostja isa antud raha (kokku 10 225,86 eurot) osas alus poolte

võrdsusest kõrvale kaldumiseks.

5.6. Kostja väidab, et ta tegi pärast poolte abielu lahutamist kinnisasjale parendusi ning

hagejal tuleb kostjale hüvitada parenduste väärtus. Pärast lahutust kohalduvad endiste

abikaasade poolt ühise vara valitsemisele mh asjaõigusseaduse kaasomandi valitsemise kohta

käivad sätted (vt RKTKo 19.06.2024, 2-17-15677, p 19.2). Kostja vajas pärast lahutust

ühisele kinnisasjale selliste kulude tegemiseks hageja nõusolekut, mida kostjal ei olnud. Seega

võib kostja nõuda nende kulude hüvitamist üksnes juhul, kui tegemist oli asja säilitamiseks

vajalike kuludega (vt tsiviilseadustiku üldosa seadus § 63). Siinsel juhul ei ole kostja

kirjeldatud kulude puhul tegemist kuludega, mis oleksid olnud vajalikud, et säilitada eset või

kaitsta seda täieliku või osalise hävitamise eest. Hageja nõusoleku puudumise tõttu ei pea neid

kulusid ühisvara arvelt kandma.

5.7. Pooled ei vaidle selle üle, et kinnisasi tuleb jätta kostja ainuomandisse. Seega tuleb

lõpetada poolte ühisomand kinnisasjale ja jätta see kostja ainuomandisse kohustusega maksta

hagejale hüvitis enamsaadud ühisvara väärtuse eest. Ekspertiisiakti kohaselt on kinnisasja

väärtus 2022. aasta seisuga 232 000 eurot (dtl 533–562). Kuivõrd puudub alus poolte

võrdsusest kõrvalekaldumiseks, on õiglaseks hüvitiseks on PKS § 37 lg 3 kohaselt kinnisasja

väärtusest 232 000 eurot pool ehk 116 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista rahaline hüvitis enamsaadud ühisvara arvel 116 000 eurot.

5.8. Pooled sõlmisid kinnisasja ostmiseks 05.12.2005 pangaga laenulepingu laenusummaga

47 934 eurot. Laenukohustuse jääk lahutuse seisuga oli 19 812,69 eurot. Pooled ostsid

kinnisasja 195 652,00 krooni ehk 12 504,44 euro eest. Kohus leidis, et ülejäänud osas on

eluliselt usutav, et kõne all oleva ühise laenuga tehti kinnisasjale parendusi, mis on perekonna

huvides. Kinnisasjal paiknenud suvemaja ehitati ümber aastaringselt kasutatavaks majaks.

Vara kuulumist ühisvara hulka eeldatakse ja vastupidist tuleb tõendada. Asjas esitatud

tõenditest ei nähtu, et kostja oleks saadud laenu kasutanud perekonna huvide asemel enda ja

venna äritegevuseks. Panga ees olev laenukohustus on täies ulatuses poolte ühisvara hulka

kuuluv kohustus, mis kuulub jagamisele. Maakohus jättis poolte ühisvara hulka kuuluva

laenukohustuse Luminor Bank AS ees, mis tuleneb 05.12.2005 sõlmitud laenulepingust nr

09220130625, kostja kanda ja kohustas hagejat hüvitama kostjale hageja osa vastavast

kohustusest ehk 9906,35 eurot (19 812,69 ÷ 2).

5.9. TV OÜ-ga 20.02.2019 sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus kuulus samuti ühisvara

hulka. Kohustus võeti abielu ajal ja seda kasutati ühisvaraks oleva kinnisasja huvides. Hageja

argumendid, et köögimööbel jääb kinnisasjale, mis jääb omakorda kostjale, ei ole

asjakohased, kuivõrd see ei muuda TV OÜ õigust oma raha tagasi saada. Maakohus jättis

poolte ühisvara hulka kuuluva laenukohustuse TV OÜ ees, mis tuleneb 20.02.2019 sõlmitud

2-20-17287

laenulepingust, kostja kanda ja kohustas hagejat hüvitama kostjale hageja osa vastavast

kohustusest 3762,50 eurot (7525 ÷ 2).

5.10. Pooltele kuuluvad ühisvarana nelja äriühingu osad. Kuivõrd hageja ei taotlenud

äriühingute osasid endale ja kostja soovis neid endale ainult ilma hüvitise tasumise

kohustuseta, millega hageja ei nõustunud, siis on äriühingute osad võimalik ühisvarana jagada

nende müümisel enampakkumisel. Tulem jagatakse poolte vahel võrdselt.

5.11. Hageja kasutuseeliste nõue jäi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegi

hagejale takistusi kinnisasjal elamiseks.

5.12. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

jäeti rahuldamata kostja nõue määrata kindlaks kostja osa kinnisasjas 96,85% ulatuses ja

hageja osas kinnisasjas 3,15% ulatuses; resolutsiooni p-i 3.1 osas, millega mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja rahaline hüvitis 116 000 eurot (osade proportsiooni osas); resolutsiooni

p-de 4 ja 5 osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks hüvitisena välja 102 331,15 eurot ja

millise summa tasumine on eelduseks hageja nõusoleku andmisele kinnisasja omanikukande

tegemiseks; osas, milles maakohus jättis kodukindlustuse jagamata.

Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kindlaks kostja osa kinnisasjas

96,85% ja hageja osa 3,15%; mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis 7308 eurot

seoses hageja omandis oleva kinnisasja osa üleandmisega kostja omandisse ning pärast

vastastikuste nõuete tasaarvestamist mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis

6360,85 eurot.

6.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuleb praegusel juhul ühisvara võrdsuse printsiibist

kõrvale kalduda. Kinnisasja on omandatud ühisvarasse osaliselt kostja isa poolt tehtud

rahalise panuse eest (kingitus kostjale) 11 142,80 euro (174 347 krooni) ulatuses, mis

moodustas kogu kinnisasja väärtusest 47,12%. Kinnistu on omandatud poolte ühisvara arvelt

vaid 52,88% ulatuses. Pooled said kinnistu turuhinnast odavamalt kostja isa arvelt. Kuna

kinnisasi omandati ühisvara hulka alla turuhinna ja üksnes jääkväärtuse eest, siis on tegemist

kinke iseloomuga lepinguga. Antud tehingut käsitas kinkena ka kostja isa.

6.2. Kostjale enne abiellumist kuulunud garaaž müüdi abielu kestel 47 250 krooni (3019,82

eurot) eest ning see summa kulutati kinnisasja omandamiseks ja parendamiseks. Garaaži

müük oli ajendatud soovist koguda rahalisi vahendeid isikliku eluaseme soetamiseks.

Maakohus on ebaõigesti pidanud eluliselt ebausutavaks kogutud rahaliste vahendite

kasutamist eluaseme soetamiseks aastate pärast. Kohus ei ole oma järeldust ka piisavalt

põhjendanud. Igal juhul on kostja osa ühisvaras märgitud summa võrra suurem (s.o lahuvara

müügist saadud summa arvelt).

6.3. Kostja isa on kandnud kostjale perioodil 09.06.2003–06.06.2008 kingitusena üle 160 000

krooni (10 225,86 eurot). Olukorras, milles kostjale ei ole ette heidetud rahaliste vahendite

raiskamist, pidi kohus jõudma järelduseni, et kingitud rahalisi vahendeid kasutati abielu kestel

kinnisasjale elamu rajamiseks. Kohus on kontrollinud üksnes seda, mis on kirjutatud ülekande

selgitusse, kuid ei ole tuvastanud, millele pooled rahalised vahendid veel võisid kulutada.

2-20-17287

Ainuüksi pangalt saadud laenu eest ei olnud võimalik kinnisasjal asuvat suvilat aastaringselt

kasutatavaks majaks ümber ehitada.

6.4. Maakohus on jätnud ebaõigesti arvestamata pärast kooselu lõppemist kostja poolt

kinnisasjale tehtud töödega. Poolte kooselu lõppedes oli maja ehitusjärgus, projektijärgselt

lõpuni ehitamata ning sellele oli kasutusluba väljastamata. Olukorras, kus maja ehitamist

alustati abielu kestel ning projektijärgsed tööd olid pooltele ettenähtavad, tuleb lugeda, et

hageja nõusolek hilisemalt projekti raames tehtud tööde osas on antud.

6.5. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja nõuded seoses kinnisasja kindlustusega. Kostja

on tasunud kinnisasja ja sellel asuva elamu kindlustusmakseid.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

7.1. Hageja vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus kinnisasja jagamise osas õige. Kostja ei

ole tõendanud, et kinnistu oleks omandatud või et seda oleks parendatud tema lahusvara

arvelt. Kinnisasjaga seotud kinkeleping oleks pidanud olema notariaalne. 18.01.2006

müügilepingus puuduvad kokkulepped kinnisasja kinkimisest kostjale. Müügilepingus on

kokku lepitud, et kinnisasi omandatakse poolte ühisomandisse.

7.2. Kostja ei ole tõendanud, et kostja garaaži müügist saadud rahaliste vahendite arvelt

panustati kinnisasja ostmisesse. Garaaži müügist sai hageja teada alles siinses menetluses.

Kostja on esitanud apellatsioonimenetluses uue väite, mille järgi garaaži müügist saadud

rahaliste vahendite arvel kogusid pooled raha kinnisasja ostuks. 18.01.2006 müügilepingu

järgi ostsid pooled kinnisasja pangalaenu arvelt.

7.3. Kostja väidab, et perioodil 09.06.2003–06.06.2008 kandis kostja isa kingitusena kostjale

kokku 160 000 krooni, mis on väidetavalt kulutatud kinnisasja parendamiseks. Pooled

omandasid kinnisasja 18.01.2006 müügilepingu alusel ning seega ei saanud kostjale enne

18.01.2006 tehtud ülekanded puudutada kinnisasja parendamist. Ainuüksi ülekande tegemine

ei tõenda, et tegemist oleks kingitusega ja et see summa kulutati väidetavalt kinnisasja

parendamiseks.

7.4. Poolte abielu lahutamise seisuga oli elamu väga heas korras ega vajanud parendustöid.

7.5. Kostja ei ole vastuhagis esitanud kindlustusega seotud nõuet. Kohtuistungil ei suutnud

kostja vastata, mis summas on tema kindlustusega seotud nõue. Ka apellatsioonkaebusest ei

selgu, et mis summas antud nõue on ning et millega kostja seda tõendab.

7.6. Maakohus eksis PKS § 38 sätete kohaldamisega, mõistes hagejalt kostja kasuks välja ½

TV OÜ-ga 20.02.2019 sõlmitud laenulepingu summast 3762,50 eurot. Köögimööbli

soetamisega seotud laenukohustuse jagamisel tuli jagada ka köögimööbel, mis täies ulatuses

jäi kostjale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt

rahuldada ja maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja nõude

2-20-17287

kindlustusmaksete hüvitamiseks. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha asjas ise uue

otsuse, millega rahuldab kostja nõude kindlustusmaksete hüvitamiseks ja mõistab hagejalt

kostja kasuks välja 8,93 eurot. Muus osas ei anna apellatsioonkaebus alust maakohtu otsuse

resolutsiooni muuta, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹).

Kohtuotsuse resolutsiooni selguse huvides parandab kolleegium ka maakohtu otsuse

resolutsiooni p-de 2.4 ja 3.4 sõnastust, muutmata nende sisu.

9. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kinnisasja puhul esineb ühisvara

jagamisel alus võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. Sellest tulenevalt on kostja vaidlustanud

kinnisasja eest maakohtu väljamõistetud hüvitise ja selle tasaarvestamise järel makstava

hüvitise suuruse (s.o maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3.1, 4 ja 5 osaliselt). Samuti vaidlevad

pooled selle üle, kas hageja peab tasuma kostjale 8,93 eurot seetõttu, et kostja on tasunud

kinnisasjal paikneva elamu kindlustusmakseid.

Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Maakohtu otsus on jõustunud osas,

milles kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud (TsMS § 456 lg 4 teine lause). Kuna hageja

apellatsioonkaebust ei esitanud, puudub ringkonnakohtul võimalus ja õigus kontrollida

apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väiteid, et maakohus mõistis hagejalt ekslikult kostja

kasuks välja ½ TV OÜ-ga 20.02.2019 sõlmitud laenulepingu summast 3762,50 eurot, ning et

köögimööbli soetamisega seotud laenukohustuse jagamisel tuli jagada ka köögimööbel.

10. Abielust tulenevatele suhetele kohaldus enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadus

(PKS¹ ⁵) ja pärast seda PKS (PKS § 210 lg 1). Enne 01.07.2010 kehtis poolte varalistele

⁹⁹

suhetele ühisvararežiim (PKS¹

⁵ § 14 jj), alates 01.07.2010 kohaldus poolte varasuhtele PKS

⁹⁹

§- des 25 jj reguleeritud sarnase sisuga varaühisus (PKS § 211 lg 1). Kuna ühisvara jagamise

hagi esitati pärast PKS-i jõustumist, kohaldub ka enne seda kuupäeva soetatud ühisvara

jagamisele PKS § 211 lg 1 järgi PKS (RKTKo 25.10.2017, 2-14-18828, p 16.2).

11. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete

kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Praegusel juhul on jagatavaks

ühisvaraks mh kinnisasi, mille kuulumine ühisvara hulka ei ole vaidluse all. Samas on kostja

esitanud väiteid, mille kohaselt tulnuks kinnisasi jagada selliselt, et 96,85% kinnisasjast on

kostja osa ja 3,15% hageja osa. Kostja väidete kohaselt panustas tema kinnisasja

omandamisse ja sellel paikneva elumaja ehitamisse hagejaga võrreldes rohkem, kuna selleks

kasutati kostjale tema isa poolt kingitud raha ja kostjale kuulunud garaaži müügist saadud

raha. Samuti said pooled kinnisasja omandada turuhinnast oluliselt madalama hinnaga kostja

isa poolt kinnisasja ostmisele tehtud panuse tõttu. Kinnisasja turuväärtuse ja jääkväärtuse

vahe on kostja hinnangul käsitatav isa kingitusena kostjale.

12. Maakohus märkis õigesti, et PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara ka PKS järgi jagades

arvestada PKS¹

⁵ järgi abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid, kui ese

⁹⁹

omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 01.07.2010. Toetudes Riigikohtu praktikale

(RKTKo 19.06.2024, 2-17-15677, p 18.3) märkis maakohus õigesti ka seda, et alus

abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks PKS¹

⁵ § 19 lg 2 p 3 alusel saab tekkida

⁹⁹

üksnes olukorras, kus lahusvara arvel tehtud panus on selgelt ja objektiivselt seostatav

konkreetse ühisvarasse soetatud varaesemega. Eelkirjeldatud seost peab TsMS § 230 lg 1

kohaselt tõendama abikaasa, kes on esitanud nõude lahusvara arvel tehtud panuse

hüvitamiseks või taotleb PKS¹

⁵ § 19 lg 2 p 3 alusel abikaasade osade võrdsuse põhimõttest

⁹⁹

2-20-17287

kõrvalekaldumist. Eelkõige tuleb nõuet esitaval soovival abikaasal tõendada, et ta on

kasutanud oma lahusvara ühisvara omandamiseks või parendamiseks.

13. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult ja kooskõlas Riigikohtu praktikas

väljendatuga seisukohale, et kinnisasi tuleb poolte vahel jagada võrdsetes osades. Selles osas

nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Iseenesest

leiab kostja õigesti, et PKS § 27 lg 2 kohaselt võib osa abikaasa abielu ajal omandatud vara

olla tema lahusvara ka juhul, kui abikaasadel on ühisvara varasuhe. Kostja väidab, et osa tema

pangakontodele abielu ajal laekunud rahast on saadud kinkena ja osa raha on saadud

lahusvara arvel (lahusvaraks olnud garaaži müügihind). Asjaolu, et abielu kestel saadud raha

kuulub kostja lahusvarasse, tõendamiskoormis on kostjal. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et kinnisasi omandati ja sellel paiknev elumaja ehitati

osaliselt kostja lahusvara arvelt.

13.1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kinnisasja turuväärtuse ja

jääkväärtuse vahe on käsitatav isa kingitusena kostjale. Pooled omandasid kinnisasja nende

ühisomandisse (I kd, tl 39–45, sh p 4.1). See viitab, et kostja väidetud kinge (s.o kinnisasja

turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe) tehti abikaasadele ühiselt, mitte üksnes kostjale. Seda, et

kostja isa F soovis kostjale kinkida kinnisasja turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe, ei kinnita ka

F kiri (tõlge I kd, tl 193). Kirjas märgib F küll seda, et tal oli soov oma poega aidata ja ta

kinkis maatüki talle, kuid F ja kostja ei sõlminud kinnisasja suhtes kinkelepingut, st F ei

kinkinud maatükki kostjale, nagu kirjas märgitakse. F ning hageja ja kostja sõlmisid

müügilepingu, mille kohaselt ostsid hageja ja kostja kinnisasja ühisomandisse (I kd, tl 40

pöördel, p 4). Seega ei tõenda ka F kiri kostja väidet.

13.2. Maakohus ei ole sisustanud kostja vastuväidet ekslikult, kui leidis, et lepingust ei tulene,

et kostja isa oleks pooltele või kostjale enda poolt tasutud liisingumaksete arvelt kinkinud

kinnistu kostjale või pooltele. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milles maakohus kostja

hinnangul täpsemalt eksis. Kostja isa väidetav kinge kostjale (s.o võimalus omandada

kinnisasi selle turuhinna asemel liisingulepingu järgse jääkväärtuse eest) sai väljenduda selles,

kes ja millisel viisil kinnisasja omandas. Kostja ei väida ja tõendid ka ei kinnita, et kinnisasi

kingiti kostjale.

13.3. F ning hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu kohaselt müüs F kinnisasja

hagejale ja kostjale 195 652,23 Eesti krooni (12 504,45 eurot) eest (I kd, tl 40 pöördel, p

4.1.2). Seega andis F kostja väidetud panuse (väljendatuna kinnisasja turuväärtusest

madalamas ostuhinnas) hagejale ja kostjale ühiselt.

13.4. Kostja võrdlus pankrotiseaduse §-s 111 toodud kinke iseloomuga tehinguga on

asjakohatu.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et talle kuulunud

garaažist saadud rahalised vahendid panustati kinnisasja ostmisesse ja parendamisse. Kostja

on küll tõendanud, et talle kuulus garaaž, mille ta võõrandas 05.03.2003 (I kd, tl 181–182,

195–196), kuid sellest ei järeldu, et kostja panustas raha ca kolm aasta hiljem (I kd, tl 39)

omandatud kinnisasja ostmisesse ja parendamisse. Hageja vaidles vastu kostja väitele, et raha

panustati kinnisasja omandamisse ja parendamisse. Seega tuli kostjal oma väidet tõendada

(TsMS § 230 lg 1). Kostja üldine väide, et ta kogus raha eluaseme ostmiseks, ei ole piisav, et

kalduda kõrvale abikaasade võrdsusest kinnisasja jagamisel. Kostja ei ole esile toonud,

millistest rahalistest vahenditest vaidlusalusel kinnisasjal asuv elumaja ehitati ja kui palju

2-20-17287

selleks kulus. Kui elumaja ehitamise kulu ületas kinnisasja ostmisest üle jäänud pangalaenu

osa, nagu kostja väidab, oleks kostjal tulnud täpsemalt esile tuua, millele ja kui palju raha

kulus. Kinnisasja omandamiseks piisas aga Luminor Bank AS-ilt võetud laenust (vrd I kd, tl

40 pöördel, p 4.1.2 ning tl 139, p-d 1 ja 2).

15. Kostja leiab, et maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei ole tõendanud, et ajavahemikul

09.06.2003–06.06.2008 isalt saadud rahalisi vahendeid kasutati kinnisasjale elamu

ehitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamisel eksinud. Ka

nende kulude puhul märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole esile toonud, millistest rahalistest

vahenditest kinnisasjal asuv maja ehitati ja kui palju selleks kulus. Kui maja ehitamise kulu

ületas kinnisasja ostmisest üle jäänud pangalaenu osa, oleks kostjal tulnud täpsemalt esile

tuua, millele ja kui palju raha kulus. Ühisvara omandamiseks lahusvara arvel tehtud panus

peab olema selgelt ja objektiivselt seostatav konkreetse ühisvarasse soetatud varaesemega (vt

RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Kostja ei ole ka

apellatsioonkaebuses esile toonud, et ta oleks maakohtu menetluses selgitanud, milleks isalt

saadud raha täpsemalt kasutati. Kostja üldine väide, et raha kasutati eluaseme ehitamiseks ja

kinnisasja parendamiseks, ei ole piisav, et kalduda kõrval abikaasade võrdsusest. Kostja ei ole

esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille põhjal saaks kohus sellise järelduse teha

(TsMS § 5 lg 1). Seejuures tuleb märkida, et pooled omandasid kinnisasja ca kolm aastat

pärast seda, kui kostja isa kostjale esimesi ülekandeid tegi. Ülekannete selgitused, s.o „Palju

õnne sünnipäevaks“ ja „ülekanne“ (I kd, tl 109 pöördel–112), ei võimalda samuti kostjale

kantud raha seostada maja ehitamisega. Kohtu ülesanne ei ole välja selgitada, milleks kostja

isalt saadud raha kulutati. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine

lause).

16. Ehkki kostja on selgitanud, et kinnisasja omandamise ajal paiknes sellel suvemaja, mis

lammutati ja selle asemel ehitati uus elumaja, ei võimalda ka see järeldada, et kostja on

kasutanud isalt saadud raha uue elumaja ehitamiseks. Ringkonnakohus viitas eelnevalt, et

Luminor Bank AS-ilt võetud laen oli suurem kui ostuhind, mille hageja ja kostja kinnisasja

eest tasusid. Seega ei järeldu kostjal raha olemasolu faktist see, et kostja raha kasutati

kinnisasjale elumaja ehitamiseks. Erinevalt kostja väidetust ei ole ilma asjaolusid esile

toomata ja neid tõendamata ilmne see, et Luminor Bank AS-ilt saadud laen ei olnud piisav

elumaja ehitamiseks. Hageja ja kostja võtsid laenu 47 934 eurot (I kd, tl 139, p 1), kuid

kinnisasja ostuhind oli 12 504,45 eurot (= 195 652,23 Eesti krooni ÷ 15,6466; I kd, tl 40

pöördel, p 4.1.2). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, milliseid töid tehti ja mis oli tööde

maksumus.

17. Maakohus ei eksinud ka selles, kui leidis, et hagejal ei tule kostjale hüvitada kinnisasjaga

seotud kulusid, mille kostja tegi pärast abielu lahutamist. Kostja väitel paigaldas ta dušinurga,

trepi, valgustid, seina- ja põrandakatted ja katla, ning tasus põrandasoojustuse seadistustööde

eest. Ringkonnakohus muudab selles osas aga maakohtu otsuse põhjendusi.

17.1. Abikaasade varasuhteid reguleerib esmajoones PKS. Lahutatud abikaasa nõudeõigus

tema lahusvara arvel tasutud ja ühisvarale tehtud kulutuste hüvitamiseks tuleb lahendada PKS

§ 34 lg 2 alusel kui nõue hüvitada ühisvara huvides lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtus.

PKS § 37 lg 2 järgi tuleb kuni ühisvara jagamiseni kohaldada ühisvara valdamise, kasutamise

ja käsutamise suhtes PKS §-des 28–34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Pärast

abielu lõppemist ühisvarale tehtud kulutuste puhul saab eeldada, et need on tehtud kostja

lahusvarast (vt ka RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200, p 33 teine lõik). Hüvitada tuleb ühisvara

2-20-17287

huvides kasutatud lahusvara väärtus, mitte aga lihtsalt lahusvarast tehtud kulutused.

Lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades tuleb

ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitada selles suhtes, milles ühisvara ese

vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati (vt RKTKo 25.10.2017, 2-14-18828/113, p 22).

17.2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostja asjaomane nõue jätta rahuldamata eelkõige

põhjusel, et BE OÜ arved ei tõenda, et kostja tegi kinnisasjale pärast lahutust kulutusi (I kd, tl

113–118 pöördel). Hageja vaidles kuludele vastu, väites, et kinnisasjal paiknev elumaja oli

väga heas korras ja selles olid olemas dušinurk, trepp, valgustid, seina- ja põrandakatted,

põrandasoojustus ning katel (I kd, tl 137, p 12). Seega tuli kostjal kulutusi tõendada (TsMS §

230 lg 1).

Kostja esitatud arvetelt nähtub küll erinevate materjalide ostmine ja tööde tellimine, kuid

kostja ei ole tõendanud, et materjale kasutati ja tööd tehti kinnisasjal paiknevas elumajas.

Pooled lahutasid abielu 10.06.2020. Vahetult pärast lahutamist tehtud 17.06.2020

hindamisaktist nähtub, et majas on olemas dušinurk, trepp, katel (I kd, tl 151 ja pöördel).

09.05.2020 tehtud fotodelt nähtub, et majas on trepp, seina- ja põrandakatted ja valgustid (I

kd, tl 155–156). Arvestades, et tegemist oli poolte elukohaga, on ka eluliselt usutav, et majas

olid olemas pesemisvõimalus, trepp, valgustid, seina- ja põrandakatted ning küttesüsteem.

Hageja selgitas, et pooled esitasid kinnisasjal paiknevas elumajas alates 2006. aastast

aastaringselt (II kd, tl 160, teine lõik). 17.06.2020 hindamisaktist ei nähtu, et tegemist oleks

olnud ehitusjärgus majaga, nagu apellatsioonkaebuses väidetakse.

Kostja väitis, et trepid oli kokkupanemisel, kuid 09.05.2020 tehtud fotolt nähtub, et trepp on

tervikuna olemas (I kd, tl 155). Kostja ja B OÜ vahel sõlmitud laenulepingust ja laenu

väljamakset kajastavast maksekorraldusest ei nähtu, et kinnisasjal paiknevale elamule

paigaldati küttesüsteem (I kd, tl 119 ja pöördel). Kostja esitatud fotod on küttesüsteemi ja

vannitoa osas tehtud erinevatest kohtadest, mistõttu ei kinnita ka fotod, et kostja on

paigaldanud uue küttesüsteemi ja dušinurga (I kd, tl 187 ja pöördel, 189). Samuti ei tõenda

pelgalt foto põrandakütte veekollektoritest seda, et kostja lasi need paigaldada pärast abielu

lahutamist (I kd, tl 190). Seega ei ole kostja kinnisasjale kulutuste tegemist tõendanud.

Lisaks viitab ringkonnakohus vastuoludele kostja esitatud asjaoludes ja tõendites. Vastuhagis

tugines kostja sellele, et ta tegi kinnisasjale pärast abielu lahutamist kulutusi ning paigaldas

dušinurga, trepi, valgustid, seina- ja põrandakatted ja katla, ning tasus põrandasoojustuse

seadistustööde eest. 01.10.2021 menetlusdokumendile lisatud fotode juures selgitab kostja

aga, et varem puudus dekoratiivne viimistlus ja lakk, põrandaliistud, ning et majas värviti lagi

ja vahetati korstna uks (I kd, tl 187–190).

18. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus lahendamata kostja kindlustusega seotud

nõude. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

18.1. Nii vastuhagis kui ka 01.10.2021 täpsustuses märkis kostja, et ta on kandnud pärast

lahutust kindlustusega seotud kulu. 13.06.2022 vastuhagi täpsustuses palus kostja mõista

hagejalt välja hüvitis pärast abielu lahutamist ühisvaraks olevale kinnisasjale tehtud

kindlustusmaksete eest 8,93 euro ulatuses (II kd, tl 140 pöördel, p 9). 04.11.2024 istungil

selgitas kostja esindaja, et kindlustussumma on kulutuste summa osa, millest kostja nõuab

hagejalt 50% (ajamärk 02:10:54). Summaliselt kostja vastuhagi kindlustust puudutava nõude

osas aga enam ei täpsustanud.

2-20-17287

18.2. Ringkonnakohus saab maakohtu otsusest aru selliselt, et maakohus, jättes mh vastuhagi

osaliselt rahuldamata, jättis rahuldamata ka kostja kindlustusega seotud nõude (III kd, tl 131

pöördel, resolutsiooni p 7). Seega ei ole maakohus kostja asjaomast nõuet jätnud lahendamata.

Kuivõrd kostja väitis, et kindlustusega seotud kulu sisaldub kinnisasjale tehtud kulutuste

summas, puudutavad kulutusega seotud maakohtu otsuse põhjendused ka kindlustusega

seotud kulu.

18.3. Iseenesest saab lahusvara kasutamiseks ühisvara huvides pidada ka seda, kui abikaasa

täidab ühisvaral lasuvat kohustust oma lahusvara arvel. Lahutatud abikaasa nõudeõigust tema

lahusvara arvel tasutud ja ühisvara lasuva kohustuse täitmiseks tehtud kulu hüvitamiseks saab

lahendada PKS § 34 lg 2 alusel kui nõude hüvitada ühisvara huvides lahusvara arvel tehtud

kulutuste väärtus. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostja kindlustusega seotud

nõue, mida kostja piiritles 8,93 euroga. Kohustus kinnisasi kindlustada, tulenes hüpoteegi

seadmise lepingust (I kd, tl 106, p 8.1). Seda arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista kindlustusele kantud kulu 8,93 eurot ulatuses, ning vastavas ulatuses muuta

tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise summat: 116 000 –

13 677,78 (9906,35 + 3762,50 + 8,93) = 102 322,22 eurot. Ringkonnakohus tühistab märgitud

ulatuses maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kostja

kindlustust puudutava nõude vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis toodule.

19. Ringkonnakohus parandab maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 2.4 ja 3.4 sisalduva

ebatäpsuse. Maakohus on otsuse viidatud punktides märkinud, et poolte ühisvara hulka

kuuluvad äriühingud, mis võõrandatakse avalikul enampakkumisel. Ringkonnakohus

täpsustab, et ühisvara hulka kuuluvad äriühingute osad, mis võõrandatakse avalikul

enampakkumisel. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu

otsuse tekstita. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mille ringkonnakohus saab TsMS § 447 lg 2

alusel parandada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes marginaalses osas, jätab ringkonnakohus

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 mõtte kohaselt kostja kanda.

21. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

22. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1540 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja

kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 15,4

tundi, sh maakohtu otsuse analüüsimine, apellatsioonkaebusele vastuse ja menetluskulude

nimekirja koostamine ning kostja menetluskuludele vastuväite koostamine.

23. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja

vajalik, välja arvatud kostja menetluskuludele vastuväite koostamine osas (s.o üks tund), mida

hageja ei esitanud.

2-20-17287

24. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma

käibemaksuta), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära.

25. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1440

eurot (= 14,4 tundi × 100 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt

hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)