3-23-2513/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-2513

Otsuse kuupäev

11. juuli 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses läbiotsimisega

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. augustil 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 8. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2500 eurot. Kaebaja hinnangul tekitas vastustaja

26. oktoobril 2023, mil kaebaja soovis osaleda kokkusaamisel oma abikaasaga, tema suhtes

lahti riietumisega läbiotsimist kohaldades mittevaralist kahju, sest toiming oli inimväärikust

3-23-2513

alandav ja eraelu puutumatust rikkuv ning seeläbi vastuolus Euroopa Inimõiguste ja

Põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklitega 3 ja 8.

2. Tartu Halduskohus jättis 10. novembri 2023. a määrusega kaebuse käiguta ning andis

kaebajale tähtaja täiendava riigilõivu summas 45 eurot tasumiseks. Pärast täiendava riigilõivu

tasumist võttis Tartu Halduskohus 20. novembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse ning

andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

3. Vastustaja esitas 5. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse

rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 17. jaanuaril 2024 täiendavad seisukohad.

5. Tartu Halduskohus määras 19. veebruari 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

6.1. Pärast tavapäraste läbiotsimismeetodite rakendamist 26. oktoobril 2023 kasutati kaebaja

suhtes lahti riietumisega läbiotsimisviisi, mille raames midagi ei leitud. Kaebaja hinnangul oli

tema läbiotsimine vangla valitud viisil õigusvastane ja sellega alandati põhjendamatult tema

inimväärikust ja rikuti eraelu puutumatust. Kaebaja palub kohtul anda hinnang, kas

justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VskE) § 37 lg

2, mille sõnastusest tulenevalt hõlmab kokkusaamisele tulija läbiotsimine igakordset alasti

läbiotsimist, on vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 11 ja 18.

6.2. Tartu Vangla eksitab vastuses kaebusele asjasse mittepuutuvat teavet esitades kohut.

Selline lahti riietumisega läbiotsimisviis ei vasta EIÕK ja Mandela reeglites sätestatud

tingimustele. Vastustaja seisukoht etapiviisilisest läbiotsimisest ei vasta tõele, sest kaebajal

kästi võtta end täiesti alasti. Vaba kodaniku allutamine sellisele läbiotsimisviisile on igal juhul

tema põhiõigusi rikkuv. Vangla direktori haldusaktidega, sh konkreetse vangla kodukorraga ei

saa isiku õigusi riivavate toimingute tegemise aluseid laiendada või neid luua. Seaduses ei ole

alust sellise läbiotsimisviisi rakendamiseks.

6.3. Ka 28. novembril 2023 rakendati kaebaja suhtes uuesti lahti riietumisega läbiotsimisviisi.

Kaebaja kavatseb 28. detsembri 2023. a läbiotsimisega seoses esitada eraldi kahjunõude

pärast õiguskantslerilt seisukoha saamist.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

7.1. Kuna keelatud ainete ja esemete vanglasse sattumine võib olla suureks ohuks paljudele

kinnipeetavatele, siis tuleb meetme valikul ja selle proportsionaalsuse hindamisel arvestada, et

ainete ja esemete sattumine vanglasse võib kaasa tuua tervisekahju paljudele või mõnel juhul

isegi ohustada inimelu. Läbiotsimisega püütakse muuhulgas vältida olukordi, kus kokkusaaja

ja kinnipeetav kokkusaamise ajal asju üksteisele üle annavad.

7.2. Lahti riietumisega läbiotsimine on üks läbiotsimisviise, millel on õiguslik alus

(esmajoones vangistusseaduse (VangS) § 27 lg 1). Kuigi seadus ei viita konkreetselt lahti

riietumisega läbiotsimisele, ei tähenda see, et vanglal puuduks õigus sellisel viisil läbiotsimist

teha. Läbiotsimine kui toiming on tegevus, mille käigus kontrollitakse kokkusaamisele

lubatud isikut keelatud esemete ja/või ainete avastamise eesmärgil. Läbiotsimine hõlmab

3-23-2513

lubatava meetmena ka lahti riietumisega läbiotsimisviisi kasutamise. Ka kohtupraktikas on

seda tunnustatud. Teiste alternatiivsete meetmete (teenistuskoer, metalliotsija, kompamine,

kehaskänner) rakendamine ei pruugi olla piisavalt tõhus, mistõttu on lahti riietumisega

kontroll vajalik. Lahti riietumisega kontroll on seni ainus piisavalt usaldusväärne viis peidetud

esemete avastamiseks.

7.3. Kaebaja suhtes teostatud läbiotsimine oli õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne meede

vangla turvalisuse tagamiseks. Kaebaja käis 2023. aastal vanglas kokkusaamisel kolmel korral

(2. septembril, 26. oktoobril ja 28. novembril), millest kahel juhul (26. oktoobril ja 28.

novembril) andis kehaskänner häire, misjärel teostati põhjalikum läbiotsimine koos lahti

riietumisega. 26. oktoobril 2023 toimunud kokkusaamise eel ilmnes kehaskänneri häire alusel

viide võimalikule keelatud esemele, misjärel teostati lahti riietumisega läbiotsimine. Seega ei

kohaldatud kaebajale rutiinselt lahti riietumisega läbiotsimist, vaid kehaskänneri häire tõttu oli

vajalik intensiivsem sekkumine ja efektiivsema meetme kohaldamine, sest oli tekkinud

põhjendatud kahtlus keelatud eseme omamise osas. Selliste skaneerimissignaalide puhul

tehakse sageli kogu keha kontroll, kuna keelatud esemeid võidakse peita mujale kui signaali

asukohta. See aitab vältida vanglaametnike eksitamist.

7.4. Kaebaja läbiotsimisel järgiti inimväärikuse austamise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

Puuduvad viited ülemäärasele sekkumisele või õiguste põhjendamatule riivele. Läbiotsimine

viidi läbi võimalikult privaatselt ning ülemääraselt sekkumata. Kontroll toimus etapiviisiliselt

(ülakeha ja seejärel alakeha kontroll). Dokumendiregistri järgi ei ole kaebaja nende

läbiotsimiste kohta ametlikku pöördumist esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

8. Vaidluse all on Tartu Vangla tegevuse õiguspärasus seoses 26. oktoobril 2023 kaebaja

läbiotsimisega, täpsemalt kasutatud läbiotsimisviisi asjakohasus ja sellega mittevaralise kahju

tekitamine. Kuigi kaebaja on kaebuse täienduses viidanud ka 28. novembril 2023 toimunud

sarnasele läbiotsimisele, ei ole kaebuse nõudega see toiming hõlmatud, sest kaebaja väitis, et

selles osas kavatseb ta esitada hiljem uue kahjunõude. Seega ei hõlma 8. novembril 2023

esitatud kaebus, mille kohus 20. novembril 2023 menetlusse võttis, alusena 28. novembri

2023. a toimingut, vaid kahjunõue on seotud üksnes 26. oktoobril 2023 toimunud

läbiotsimisega ja selle väidetava õigusvastasusega. Kaebaja on seisukohal, et selliseks

läbiotsimiseks puudus õiguslik alus ning samuti ei olnud see vajalik ning oli

ebaproportsionaalne meede vangla julgeoleku tagamiseks. Vastustaja hinnangul on õiguslik

alus VangS sätestatud ja teiste õigusaktidega on meetme rakendamist täpsustatud. Kaebajale

lahti riietumisega läbiotsimise kohaldamine oli vastustaja hinnangul arvestades konkreetsel

päeval esinenud asjaolusid (kehaskänneri häire) põhjendanud, meetme kohaldamisel järgiti

läbiotsimise korda, sh privaatsusnõudeid, mistõttu kahjunõude rahuldamiseks alust ei ole.

Kohus nõustub praeguses asjas vangla seisukohaga, et õiguslik alus sellise läbiotsimisviisi

kasutamiseks on olemas ja konkreetsel juhul ei sekkutud kaebaja põhiõigustesse ülemääraselt.

9. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud

riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1

järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

3-23-2513

kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati

avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9

lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju;

esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik

vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole

täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

10. Vanglas kinnipeetava isikuga kokkusaamisele tuleva isiku läbiotsimist reguleerib VangS §

27 lg 1, mille kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele

lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. VangS §-s 26 nimetatud isikute läbiotsimine on lubatud

vaid põhjendatud kahtluse korral. Läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost

vanglateenistuse ametnik. Asjad, mille omamine vanglas on keelatud, võtab vanglateenistus

kokkusaamise ajaks ajutisele hoiule. VangS § 27 lg 1 on oma sisult ja detailsuseastmelt

samaväärne kinnipeetava läbiotsimist reguleeriva VangS § 68 lg-ga 1. Seadusandja ei ole

pidanud vajalikuks mõlemas sättes täpsemalt läbiotsimiste korda ja viisi reguleerida ning on

volitanud selle justiitsministrile (VangS § 68 lg 4). Justiitsministri 5. novembril 2011

kehtestatud määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 31 lg 1 ls 1

kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja

vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Vaidlusaluste läbiotsimiste tegemise ajal kehtinud

määruse nr 44 § 32 järgi oli kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik järgmistel juhtudel: 1)

vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel; 2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist

kokkusaamist; 3) objekti läbiotsimise ajal, kui isik viibib objektil; 4) kartserisse paigutamisel

ja vanglasisesel saatmisel kartserirežiimil viibimise ajal; 5) vanglasisesel saatmisel, kui

kinnipeetava suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid või vahistatu puutub

saatmise käigus kokku teises kambris paikneva kinnipeetavaga; 6) üksusest väljapoole

saatmisel ning tagasi üksusesse saatmisel juhul, kui kinnipeetav ei olnud kogu saatmise ajal

teda saatva vanglaametniku järelevalve all; 7) jalutuskäigule minnes ja jalutuskäigult tulles,

kui kinnipeetav puutus teekonnal kokku kinnipeetavaga, kellega tal muul ajal kokkupuuteid ei

ole, või kui jalutuskäigule saatmise teekond ja jalutushoov või -boks ei olnud eelnevalt läbi

otsitud ja 8) üksusesisesel saatmisel, kui on kokkupuude kinnipeetavaga, kellega muul ajal

kokkupuudet ei ole. VskE § 37 lg 2 näeb omakorda ette, et enne ja pärast kokkusaamist

otsitakse kinnipeetav läbi, kokkusaaja otsitakse läbi enne kokkusaamist ja põhjendatud

vajaduse korral pärast kokkusaamist. Määruse nr 44 läbiotsimist reguleerivas 4. peatükis ei

ole detailselt reguleeritud läbiotsimisviise, see on jäetud vangla kaalutlusõiguse raamesse.

Eeltoodust ei saa siiski järeldada, et lahti riietumisega läbiotsimiseks puudub õiguslik alus.

Tallinna Ringkonnakohus on 28. juuli 2023. a otsuses asjas nr 3-22-311 selgitanud, et

põhiseadusvastaseks ei saa pidada seda, et normis, mis lubab kohaldada isiku suhtes

läbiotsimist, pole üksikasjalikult sätestatud neid kohti, mida on ametnikul läbiotsimise käigus

õigus vaadata. Isiku läbiotsimise meetme olemus juba ise hõlmab endas nt õigust vaadata

isiku keha, kehaõõnsuseid, riideid, riietes olevaid või kehal kantavaid asju. Isiku läbiotsimise

mõiste on piisavalt selge ja täpne, mõistmaks, mida on ametnikul õigus selle meetme

kohaldamisega nõuda. Vanglal on kaalumisruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi

otsida. Kui isiku läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha

isiku alandamisena või karistamisena. Samuti on lubatav, et teatud nn tüüpolukordades võib

läbiotsimine olla kohustuslik. Seega ei saa asuda seisukohale, et lahti riietumisega

läbiotsimisel puuduks õiguslik alus ning sellise viisi kasutamine oleks per se õigusvastane,

küll aga tuleb hinnata konkreetse isiku läbiotsimisel, kas vangla valitud läbiotsimisviis oli

kohane ning proportsionaalne. Kuna üldaktides on lahti riietumisega läbiotsimine lubatav

meede, siis ei oma õigusliku aluse osas kaebaja viited Tartu Vangla kodukorrale kui

üldkorraldusele selles küsimuses määravat tähendust ning kaebaja kriitika ei muuda asjaolu,

3-23-2513

et õiguslik alus sellise läbiotsimisviisi kasutamiseks on õigusaktides olemas. Määruse nr 44 §

31 lg 3¹ järgi peab vanglateenistuse ametnik isiku, keda on õigus läbi otsida, otsima läbi viisil,

mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Läbiotsimist peab

tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma

proportsionaalsuse põhimõttest. Seega on lahti riietumisega läbiotsimine lubatav meede, kuid

selle meetme kohaldamine ei tohi olla ülemääraselt koormav, tagada tuleb privaatsus ning

järgida menetlusnorme, sh seda, et läbiotsimistoimingu viiks läbi samast soost isik(ud).

11. Läbiotsimisviiside puhul saab lähtuvalt nende intensiivsusest eristada põhimõtteliselt

kolme viisi. Kõige vähem intensiivne on kinnipeetava läbiotsimine riiete kompamise teel ja

suuõõnsuse kontrollimine, kasutades selleks vajadusel ka tehnilisi abivahendeid (nt

detektorid, skännerid jms). Sellest intensiivsem meede on kinnipeetava lahti riietumisega

läbiotsimine, mille puhul vanglaametnik vaatleb kinnipeetava alasti või osaliselt kaetud keha

kinnipeetavat puudutamata. Selline läbiotsimisviis hõlmab ka läbiotsitava poolt teatud

asendite võtmist või kehaliigutuste tegemist (kükid, painutused). Seetõttu ei ole näiteks alasti

kükkide tegemise nõue käsitletav rektaalse läbivaatusena. Kõige intensiivsem on rektaalne ja

vaginaalne kehaõõnsuste läbiotsimine. Just viimase osas asus Riigikohus otsuses asjas nr 3-

19-549 seisukohale, et selle läbiotsimisviisiga kaasnevate põhiõiguste olulise riive tõttu peab

seaduses sätestatud seda lubav norm olema sõnaselge. Riigikohus leidis, et VangS § 68 lg 1 ei

võimalda isikute kehaõõnsuste kontrolli, sest sedavõrd intensiivselt põhiõigusi riivava

meetme lubamiseks peab olema seaduses sõnaselge norm. Nimetatud lahendist ei saa aga teha

järeldust, et läbiotsimisviisina on lubatav vaid kõige leebemate mõjudega meetod. Riigikohtu

nimetatud lahendist nähtub piisava selgusega, et Riigikohus pidas keelatuks üksnes

kinnipeetava kehaõõnsuste läbiotsimist, mitte teisi läbiotsimisviise. Nimelt märkis Riigikohus,

et lahti riietumisega läbiotsimise kooskõla VangS § 68 lg-ga 1 oli Riigikohus hinnanud

haldusasjas nr 3-3-1-32-12 tehtud otsuses, milles leiti, et alasti läbiotsimine on VangS § 68 lg-

ga 1 kooskõlas ning silmas tuleb pidada, et erinevalt kehaõõnsuste kontrolli võimaldava

läbiotsimisviisi kasutamisega on lahti riietumisega läbiotsimise puhul kinnipeetava eraelu ja

füüsilise enesemääramise riive intensiivsus mõnevõrra väiksem, sest läbiotsijal ei ole

läbiotsitavaga füüsilist kontakti (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2021. a otsus asjas

nr 3-19-549, p 19; vt ka Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2024. a otsus asjas nr 3-23-1964, p 17).

Sarnaselt ei ole ka VangS § 37 lg 1 alusel vanglasse siseneva isiku lahti riietumisega

läbiotsimine lubamatu. Senine kohtupraktika ei anna seega alust järelduseks, et lahti

riietumisega läbiotsimiseks vanglas puudub õiguslik alus ja et juba seetõttu tuleks vangla

tegevust pidada 26. oktoobril 2023 toimunud läbiotsimisel õigusvastaseks.

12. Kohtupraktikas on kinnistunud põhimõte, et vanglal on kohustus kaitsta vanglas viibivate

isikute elu ja tervist ning tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks. Seega julgeoleku

tagamiseks vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed keelatud esemete eluosakonda

toimetamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu otsuseid asjades nr 3-20-1641, 3-22-2225, 3-22-

1382, 3-23-907). Kohus nõustub vastustajaga selles, et ka lahti riietumisega läbiotsimine on

suunatud legitiimse eesmärgi täitmisele (keelatud esemete ja ainete leidmisele vältimaks

nende sattumist eluosakonda), kuid oma intensiivsuselt on tegemist oluliselt ulatuslikumat

mõju omava läbiotsimisviisiga, mis ei ole regulaarselt kasutades mõõdukas ehk on

ebaproportsionaalne meede. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 12. detsembri 2024. a otsuses

asjas nr 55792/20 (Adamčo vs Slovakki nr 2) ning Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni

2025. a otsuses asjas nr 3-22-1384 esitatud põhjendusi arvestades saab asuda seisukohale, et

lahti riietumisega läbiotsimise aluseks saab olla esmajoones põhjendatud kahtlus keelatud

esemete omamise kohta ning oluline on individuaalse hinnangu andmine ning isiku varasema

käitumisega arvestamine. Ka varasemas praktikas ei ole EIK üldjuhul ennetava iseloomuga

3-23-2513

regulaarselt toimuvaid lahti riietumisega läbiotsimisi pidanud proportsionaalseks juhul, kui

vangla piirdub üksnes üldiste viidetega julgeolekuvajadustele osutamata konkreetse isiku

puhul põhjendatud kahtluse esinemisele. Kui ametivõimud ei suuda esitada piisavaid ja

asjakohaseid põhjendusi lahti riietumisega läbiotsimise vajaduse kohta ning tegemist on

süstemaatiliselt kasutatava läbiotsimisviisiga, siis on tegemist ebakohase meetmega (vt nt 11.

mai 2023. a otsus nr 11148/18, 13. oktoobri 2022. a otsus nr 60906/16 (Novak vs Poola), 20.

oktoobri 2020. a otsus asjas nr 6780/18 ja 30776/18 (Roth vs Saksamaa), 1. juuni 2017. a

otsus asjas nr 9635/13 (Dejnek vs Poola), 15. septembri 2015. a otsus asjas nr 14322/12

(Milka vs Poola), 26. septembri 2006. a. otsus 12350/04 (Wainwright vs. Ühendkuningriik)).

Eelnimetatud kohtupraktika on kujunenud küll esmajoones kinnipeetavate lahti riietumisega

läbiotsimise suhtes, kuid need põhimõtted on arvestatavad ka kokkusaamisel osalevate teiste

isikute läbiotsimisel. Seega on vanglal kaalutlusõigus läbiotsimise viisi valikul.

Kohtupraktikas on lisaks selgitatud, et valik alasti läbiotsimiseks peab põhinema konkreetse

külastajaga seotud ohuhinnangul ning see saab põhineda näiteks külalise varasemal

käitumisel, vanglale eelnevalt teadaoleval infol ja/või vanglas külastuse eel või selle ajal

ilmnenud asjaoludel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2024. a otsus asjas nr 3-23-

51, p 11).

13. Kuna vanglal on vangla julgeoleku tagamise eesmärgil vanglasse sisenevate isikute

läbiotsimine vajalik ning tal on läbiotsimisviisi valikul kaalutlusõigus, mille raames tuleb

arvestada konkreetsest isikust lähtuvat ohuhinnangut, siis ei ole alust pidada VangS ega selle

alusel antud määrustes ette nähtud läbiotsimise kohustust põhiseadusvastaseks, sest isiku

põhiõigustesse sekkumine on legitiimset eesmärki arvestades proportsionaalne. Samuti ei

tulene VangS ega VskE sätetest, et läbiotsimine toimub iga kord just lahti riietumisega

läbiotsimisviisi kasutades. Seetõttu on kaebaja viited põhiseaduse ja EIÕK normidega

vastuolule ebaõiged.

14. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja otsiti esmalt läbi kehaskänneri abil, mitte ei rakendatud

tema suhtes koheselt lahti riietumisega läbiotsimisviisi. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust

selles, et kehaskänner andis kaebaja puhul häire. Seega ei olnud lahti riietumisega

läbiotsimise näol antud juhul tegemist mitte vangla standardprotseduuriga, vaid reageeringuga

vanglas ilmnenud asjaolule. Nimetatud toimingu järgselt oli vanglal põhjendatud kahtlus, et

kaebaja esemete hulgas võib olla keelatud ese või aine ning tema täiendavasse kontrolli

suunamine oli sellest lähtuvalt asjakohane. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu

sellele, et ainult kompimise teel isiku edasine läbiotsimine ei ole piisavalt efektiivne, et

täielikult veenduda keelatud esemete ja ainete puudumises. Olukorras, kus kehaskänner on

andnud isiku puhul häire, on suurenenud ka kahtlus, et tema esemete hulgas või riiete alla

võib olla peidetud keelatud esemeid või aineid. Sellises olukorras on lahti riietumisega

läbiotsimine kõige efektiivsem vahend veendumaks, kas isikul on keelatud esemeid või aineid

või mitte. Vangla on kontrollitud keskkond, mistõttu ei saa vanglat külastav isik eeldada, et

teda kunagi lahti riietumisega läbiotsimisviisi kasutades läbi ei otsita. Arvestades, et kaebaja

suhtes oli tekkinud esmase läbiotsimismeetodi kasutamise järgselt kõrgendatud kahtlus, et

tema juures võib olla keelatud esemeid või aineid, siis oli tema suhtes lahti riietumisega

läbiotsimisviisi kasutamine põhjendatud. Tähelepanuta ei saa jätta ka kaebaja isikut, sest ta on

ka ise olnud varasemalt šokivangistuses. Kohus nõustub ka vastustaja osutusega, et

kehaskänneri häire puhul on põhjendatud kontrollida isikut põhjalikumalt ja seda terve keha

ulatuses, mitte üksnes konkreetse piirkonna osas. Ka seetõttu oli lahti riietumisega

läbiotsimisviisi kasutamine sobiv meede.

3-23-2513

15. Kaebaja viitab läbiotsimistoimingu tegemisel vanglaametnike väidetavale ebakohasele

käitumisele (isik oli täiesti alasti ja vanglaametnikud väidetavalt mõnitasid teda), mis tema

hinnangul omab inimväärikust alandavat iseloomu ja on eraelu puutumatust rikkuv. Oma

väidete kinnituseks ei ole kaebaja esitanud aga ühtegi tõendit ega piisavalt usutavat selgitust.

Üksnes üldsõnaline märge, et tema hinnangul ei toimunud etapiviisilist läbiotsimist nii, et

kogu keha ei oleks alasti ning ka viide ebakohasele käitumisele, ei ole vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks piisav. Vangla on välja toonud lahti riietumisega

läbiotsimisviisi rakendamisel järgitava korra ning miski kohtule esitatud materjalidest ei

kinnita, et seda poleks piisavalt järgitud.

16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja kahjunõude rahuldamiseks puudub

alus, sest vangla tegevus ei olnud 26. oktoobril 2023 kaebajat läbi otsides õigusvastane. Kuna

puudub õigusvastane tegu, ei ole alust ka kahjunõude rahuldamiseks. Seega jätab kohus X

kaebuse rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus

jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tartu Vangla ei ole

menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg

1). Kohus otsustas juba kaebuse menetlusse võtmise määruses asendada avaldatavas

kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, mistõttu ei ole praeguse otsuse resolutsioonis vaja

seda korrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider