3-25-1358/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1358

Haldusasi

Krausberg Eesti OÜ kaebus tühistada riigihankes

viitenumbriga 288735 hankija AS Tallinn Airport GH

21.03.2025 otsus riigihanke kehtetuks tunnistamise

kohta ning riigihanke vaidlustuskomisjoni 30.04.2025

otsus vaidlustusasjas nr 85-25/288735

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Krausberg Eesti OÜ, volitatud

esindaja v.adv Kristina Laarmaa

Vastustaja (hankija) – AS Tallinn Airport GH, volitatud

esindaja v.adv Martin Männik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Tallinn Airport GH apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse lisad ja Krausberg Eesti OÜ

04.07.2025 vastuse lisa.

2. Rahuldada AS Tallinn Airport GH apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 otsus ning teha asjas uus otsus, millega

jätta Krausberg Eesti OÜ kaebus rahuldamata.

4. Mõista Krausberg Eesti OÜ-lt (rg-k 11279028) välja AS Tallinn Airport GH (rg-k

11206785) kasuks 3560 eurot esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulu

katteks. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Selgitus

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.07.2025 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa

esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

3-25-1358

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Tallinn Airport GH (hankija) avaldas 02.01.2025 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Õhusõidukite koristamine (kordushange)“

(viitenumber 288735) hanketeate ning tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid

(RHAD). Riigihanke eesmärgiks on raamlepingu sõlmimine. Pakkumuste esitamise

tähtpäevaks esitati kolm pakkumust, sh esitas pakkumuse Krausberg Eesti OÜ. Hankija

tunnistas 06.03.2025 otsusega nr 3-2.1/25/GH38 kõik esitatud pakkumused vastavaks ning

tunnistas punktidega 94,82272 Krausberg Eesti OÜ pakkumuse edukaks, kvalifitseeris ta ning

tuvastas, et ei esine tema kõrvaldamise aluseid.

2. AS Tallinn Airport GH tunnistas 21.03.2025 protokollilise otsusega hankemenetluse

riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks, kuna avastas pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva, et RHAD-st on välja jäänud nii lennundusseadusest (LennS) tulenevad

nõuded kui ka AS-ga Tallinna Lennujaam sõlmitav taristu kasutamise leping. Direktiivi

96/67/EÜ1 lisas on sätestatud maapealse teeninduse teenused. Üheks teenuseks on õhusõiduki

puhastamine väljast ja seest, mistõttu peab hankes osalev pakkuja vastama LennS-st

tulenevatele nõuetele. Lisaks on teenuse osutamise eelduseks AS-ga Tallinna Lennujaam

taristu kasutamise lepingu sõlmimine maapealsete teenuste osutamiseks. See leping

sõlmitakse AS-ga Tallinna Lennujaam pärast riigihanke lõppemist ehk pärast raamlepingu

sõlmimist. Pakkujad ei saanud seega enne pakkumuse esitamist tutvuda kõikide asjaoludega,

mis tulenevad LennS-st ja eelviidatud lepingust. Nii ei olnud tagatud RHS §-s 3 toodud

üldpõhimõtete täitmine, eelkõige pakkujate võrdne kohtlemine. Juba teenust osutav pakkuja

on viidatud asjaoludega kursis, teised võimalikud hankest huvitatud pakkujad viidatud

teadmist ei oma. Kuna RHAD-i ei ole võimalik praeguses menetlusetapis muuta, tuleb

hankemenetlus tunnistada kehtetuks ja korraldada uus muudetud tingimustega riigihange, et

mh tagada pakkujate võrdne kohtlemine.

3. Krausberg Eesti OÜ esitas 31.03.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse, milles taotles hankija 21.03.2025 otsuse kehtetuks tunnistamist. VAKO jättis

30.04.2025 otsusega nr 85-25/288735 vaidlustuse rahuldamata ja menetluskulud vaidlustaja

kanda.

RHS § 73 lg 3 p-s 6 sätestatud põhjendatud vajadus võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka

hankijast tulenev, see ei pea olema kaalukas või oluline, kuid see ei tohi olla meelevaldne. On

võimalik, et hankija on mitmed LennS 83. peatükist tulenevad nõuded RHAD-i juba ilma

otsese viiteta LennS-le üle võtnud, kuid hankija selgitas ja näitlikustas probleemi täpsema

viitega LennS §-le 5020, milles sisalduvad nõuded seoses maapealse teenindaja

usaldusväärsusega ja need nõuded on ettevõtjale, kes soovib asuda riigihanke tulemusel

sõlmitavat hankelepingut täitma, kohustuslikud. RHAD-st kõnealuste sätete kohustuslikkust

ei nähtu. Kuigi riigihankes võib kõrvaldamise aluste kontrolli kaudu olla osaliselt tagatud

pakkujate usaldusväärsuse kontroll RHS § 95 lg-s 1 ja § 95 lg 4 p-des 1–5 sätestatud aluste

osas (LennS § 5020 lg 3 p-d 1 ja 2), on nendes sätestatud alused hankemenetlusest

kõrvaldamiseks vabatahtlikud, kuid LennS-s sisuliselt kohustuslikud. Erisused on aga juba ka

LennS § 5020 lg 3 p-de 3 ja 4 sõnastuses võrreldes RHS § 95 lg 4 p-ga 8 (lepingurikkumised

kõrvaldamise alusena) ja p-ga 9 (valeandmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse või

kõrvaldamise aluste puudumise kohta), rääkimata sellest, et LennS § 5020 lg 3 p-des 5 ja 6

sätestatuga võrreldava sisuga punkte RHS §-s 95 üldse ei ole. Seega kehtestab LennS mh

nõudeid, mis ei tulene RHAD-st ega RHS-st, kuid mille täitmise vastu pakkuja poolt on

hankijal selgelt huvi ja hankija ei taha sõlmida hankelepingut pakkujaga, kes LennS 83.

1 Nõukogu direktiiv 96/67/EÜ, 15. oktoober 1996, juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse

lennujaamades.

2(11)

3-25-1358

peatüki nõuetele ei vasta. Puudused RHAD-s võivad õigustada riigihanke kehtetuks

tunnistamist mh juhul, kui muidu peaks hankija sõlmima hankelepingu tingimustel, millistel

ta hankelepingut sõlmida ei soovi (ilma LennS-s sätestatud kontrolli teostamata), või

lõpptulemusel võib sattuda ohtu ka riigihanke eesmärgi saavutamine (hankija ei või usaldada

riigihankega tellitavate tööde teostamist isikule, kelle usaldus ei ole LennS § 5020 mõttes

tagatud isegi siis, kui RHAD sellise isikuga hankelepingu sõlmimiseks takistusi ei tee).

Hankija põhjendused, et eeltoodud nõuded oleks pidanud RHAD-s sisalduma, on reaalsed ega

ole ilmselgelt meelevaldsed.

Otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas eeltoodud LennS nõutele mittevastavus riigihanke

menetluses seoses pakkujatega üldse tõusetus. Kuna RHAD ei näinud pakkujatele ette

kohustusi seoses LennS-ga, ei pidanud pakkujad LennS-i nõuete täitmist või nende

arvestamist ka kuidagi kinnitama ega tõendama. Asjakohane on seega hankija põhjendus, et ta

pole neid nõudeid pakkujate puhul kontrollinud. Hankija oleks pidanud algusest peale

vältima, et pakkumuse esitaks ettevõtjad, kes ei vasta LennS 83. peatüki nõuetele (selline

pakkuja ei saa asuda täitma hankelepingut), kuid RHAD selliseid pakkujaid riigihankest

eemale ei hoia ja selles RHAD-i viga seisnebki.

Kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajadus on LennS-st tulenevate nõuete

puudumisega RHAD-s piisavalt põhjendatud, ei ole vaja kontrollida, kas see vajadus oli

olemas ka AS-ga Tallinna Lennujaam lepingu sõlmimise kohustuse puudumise tõttu.

Täiendavalt tuleb märkida, et hanketeates ja tehnilises kirjelduses on sätestatud töödega

alustamise ajana 01.05.2025, kuid selleks ajaks ei oleks võimalik jõuda isegi raamlepingu

sõlmimiseni, rääkimata töödega alustamisest.

4. Krausberg Eesti OÜ esitas 07.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada hankija

21.03.2025 otsus ning VAKO 30.04.2025 otsus.

Hankija tunnistas riigihanke hankemenetluse kehtetuks kahel põhjusel: RHAD-s ei ole

dubleeritud LennS § 5020 lg 3 sätteid maapealse teenindaja kohta ning RHAD-s ei sisaldu AS-

ga Tallinna Lennujaam sõlmitavat lepingut. VAKO analüüsis üksnes esimest põhjust ning

pidas seda piisavaks. Kaebaja sellega ei nõustu. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on

hankija kaalutlusotsus, kus hankija peab tõendama põhjendatud vajadust; põhjendus peab

olema reaalne ning lisaks peab hankija kaaluma edukaks tunnistatud pakkuja huvi riigihankes

lepingu sõlmimise vastu ja põhjendama, kuidas RHAD väidetav puudus ka päriselt riigihanget

mõjutab. Praegusel juhul hankija seda teinud ei ole.

LennS § 5020 lg 3 ümber kirjutamine RHAD-i ei olnud vajalik ja jääb arusaamatuks, kuidas

selle dubleerimata jätmine võis mõjutada riigihanke eesmärgi saavutamist ja selle tulemusi.

Nii kaebaja kui ka teise pakkuja suhtes pole kahtlusi usaldusväärsuse nõude rikkumise osas.

LennS § 5020 lg 3 reguleerib olukordi, mil lepingupartnerilt eeldatakse usaldusväärsuse

puudumist. Normistik langeb pea täielikult kokku RHS-i kohustuslike ja vabatahtlike

kõrvaldamise alustega, mille puudumist kaebajal kinnitas hankija 06.03.2025 otsuses. VAKO

sedastab otsuse p-s 10.2.2, et LennS § 5020 lg 3 kõik alapunktid ei kattu täielikult RHS-i

kõrvaldamise alustega, kuid jätab analüüsimata, kas ja kuidas saaks nende LennS-i sätete

dubleerimine RHAD-s võimalik olla ning kas ja millisel moel saaks see mõjutada riigihanke

tulemusi. RHS ei võimalda hankijal täiendada kõrvaldamise aluseid. Pakkuja enda kohta

käivate tingimuste seadmine saab olla võimalik vaid kvalifitseerimistingimustes, ent

arvestama peab RHS §-des 99−101 sätestatud aluseid ja piire. Osas, milles LennS § 5020 lg 3

tingimused ei ole hõlmatud kõrvaldamise aluste kontrolliga, ei ole RHS-i kohaselt võimalik

sätestada neid tingimusi ka kvalifitseerimistingimustena. Sellekohased alused RHS §-des

99−101 puuduvad. LennS § 5020 lg-s 3 sätestatud tingimusi ei saaks seada ka

vastavustingimustena, kuna vastavustingimused seatakse pakkumuse sisule, mitte pakkujale.

3(11)

3-25-1358

Lisaks ei saa vastavuse kontrollimine toimuda kaalutlusotsusena. Usaldusväärsuse kontroll

LennS-i tähenduses hõlmab aga just kaalutlusotsust.

LennS § 5020 lg 3 punktid, mis ei ole hõlmatud RHS kõrvaldamise alustega, saavad omada

tähendust üksnes lepingu täitmise faasis, kuna lepinguliste kohustuste hulka kuulub ka

asjaomaste õigusaktide järgimine. Kuna LennS on vaieldamatult riigihankes sõlmitava

lepingu täitmisel oluline õigusakt, siis saab hankija ka rakendada raamlepingus sätestatud

sanktsioone, sh olulise rikkumise korral ka lepingu üles öelda, kui lepingupartner peaks

LennS §-i 5020 rikkuma.

Hankija mainitud LennS §-dest 5022−5024 tulenevad kohustused on täitmiseks kohustuslikud

niikuinii kõikidele pakkujatele ja osas, milles seadus lubas hankijal hanketingimustes nõudeid

täpsustada, ongi hankija seda raamlepingus teinud (vt p-d 13.2.10, 13.1.4, 13.2.4, 16.5).

LennS 5025 ei puutu aga asjasse, sest vaidlusaluses riigihankes ei toimu omakäitlust, ning igal

juhul on lepingu sõlmija kohustatud järgima kõiki AS-i Tallinna Lennujaam kehtestatud

kordasid ja tingimusi, sh võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamisel.

Põhjendamatu on samuti hanke kehtetuks tunnistamine põhjusel, et RHAD-s puudub viide

AS-ga Tallinna Lennujaam sõlmitavale taristu kasutamise lepingule. See on iga pakkuja enda

otsustada ning läbi rääkida, milliseid koostöökokkuleppeid on teenuse osutajal vajalik

sõlmida kolmandate isikutega. Seetõttu ei peagi olema RHAD-i koosseisus avaldatud AS-i

Tallinna Lennujaam ehk hankijaks mitte oleva isiku taristu kasutamise lepingutingimused,

sest sellised lepingutingimused ei sõltu hankijast, vaid konkreetse pakkuja ja AS Tallinna

Lennujaam vahel peetud läbirääkimistest ja kokkulepetest taristu kasutamise kohta. Tehnilise

kirjelduse p-des 1.9, 1.10 ja 1.24 on viidatud AS Tallinna Lennujaam kontaktisikutele, kellega

pakkujatel tuleb saavutada kokkulepped taristu kasutamiseks ja arvestada vastavad hinnad

pakkumuse maksumuse hulka. Seega on hankija teadlikult kujundanud hanketingimused nii,

et iga pakkuja peab ise saavutama kokkulepped kolmandate isikutega taristu kasutamiseks.

Riigihangetes on tavapärane, et hanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmiseks vajalikud

kokkulepped koostööpartneritega saavutab iga pakkuja ise endale sobivatel tingimustel, mitte

ei dikteeri neid hankija hanketingimustes.

Hankija on samasisulise hanke tunnistanud kehtetuks juba ka varem (viitenumber 286804)

ning ka eelmisel korral oleks võitjaks osutunud kaebaja.

5. AS Tallinn Airport GH palus jätta kaebus rahuldamata.

Riigihanke kehtetuks tunnistamisel on hankijal ulatuslik diskretsioon. Hankija selgitas

vaidlustatud otsuses, et avastas pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, et RHAD-st olid välja

jäänud nõuded, mis tulenevad LennS-st ning käsitlevad maapealse teenindaja temaatikat.

Kuivõrd üheks maapealse teeninduse teenuseks on õhusõiduki puhastamine väljast ja seest,

pidanuks hankes osalev pakkuja (sh edukas pakkuja) vastama LennS-st tulenevatele nõuetele

ja olema sõlminud AS-ga Tallinna Lennujaam teenuse osutamise eeldusena taristu kasutamise

lepingu. Need nõuded olid jäänud RHAD-st välja inimliku eksituse tõttu, mistõttu ei ole

tagatud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete täitmine, eelkõige pakkujate võrdne kohtlemine.

Hankija avaldas, et ta soovib korraldada uue muudetud tingimustega riigihanke, et oleks

tagatud mh pakkujate võrdne kohtlemine. VAKO märgib otsuses õigesti, et hankija selgitas ja

näitlikustas LennS § 5020 pinnalt, millised on nõuded maapealsele teenindajale ja

omakäitlejale, mida ei ole sätestatud RHS-s. Samuti on õige VAKO järeldus, et sellega on

piisavalt tõendatud, miks hankija ei taha sõlmida hankelepingut pakkujaga, kelle puhul ei saa

olla kindlust, kas ta täidab LennS 83. peatükis sätestatud nõudeid või mitte. Hankija ei pidanud

vaidlustatud otsuses lahti kirjutama, kuidas ta oleks soovinud hankes täiendavaid tingimusi

seada. LennS § 5020 ei lange kokku RHS-s sätestatud kohustuslike ja vabatahtlike

kõrvaldamise alustega ja õige on VAKO seisukoht, et LennS § 5020 lg 3 tingimused on

4(11)

3-25-1358

sisuliselt kohustuslikud, sest neis sätestatakse eeldus, mis on kaalutlusotsuse tegemise

lähtekohaks. VAKO ei pidanud analüüsima, kuidas võiks muudetud RHAD mõjutada hanke

tulemusi.

LennS § 5020 alusel oleks hankija saanud kvalifitseerimistingimustes sätestada täiendavaid

aluseid. Nt oleks saanud nõuda andmeid pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste

osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni

kohta, kui need on vastavate teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja

neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel (RHS § 101 lg 1 p 6). Välistatud ei oleks

olnud ka riigihankes muude tingimuste kehtestamine pakkumuse sisu vastavuse kohta, et

tagada hankija eesmärgi saavutamine, et pakkuja vastaks LennS 83. peatükis sätestatud

nõuetele. Vaidluse esemeks ei ole spekuleerida, kuidas hankija RHAD-ga tagab tulevases

riigihankes pakkujate poolt LennS 83. peatükis sätestatud nõuete vastavuse. Tegemist on

küsimustega, mis vajavad lahendamist tulevases hankemenetluses.

Hankija jääb seisukohale, et juba hanke raames oleks tulnud lahendada küsimus, kuidas ja

millal sõlmitakse eduka pakkuja poolt leping AS-ga Tallinna Lennujaam taristu kasutamiseks

(LennS § 5028 lg 1). Seetõttu oli hanke kehtetuks tunnistamine põhjendatud ka seetõttu, et

RHAD ei näinud ette lepingu sõlmimist AS-ga Tallinna Lennujaam.

Hankija möönab, et hange on osutunud loodetust keerukamaks ja ta tunnistas sarnas riigihanke

kehtetuks ka varem, kuid seda tehti põhjusel, et hankija eksis pakkumuste hindamise

kriteeriumite koostamisel.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.06.2025 otsusega kaebuse ning tühistas AS

Tallinn Airport GH 21.03.2025 otsuse riigihanke viitenumbriga 288735 kehtetuks

tunnistamise kohta ja VAKO 30.04.2025 otsuse nr 85-25/288735. Halduskohus mõistis

hankijalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 6560 eurot.

Ehkki hankijal on hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel ulatuslik diskretsiooniõigus, on

RHS § 73 lg 3 p-s 6 sätestatud „põhjendatud vajaduse“ nõue ühtlasi hankija tegevuse piirang,

mis peaks kaitsma avalikku huvi, pakkujate õigusi ning konkurentsi. See peaks välistama ka

selle, et hankija võiks edukaks tunnistatud, ent talle ebasobiva pakkujaga jätta lepingu

sõlmimata, kuna sisuliselt võiks igas hankes leida mõne sellise tingimuse, mida oleks

täiendavalt võinud RHAD-s kajastada. Ulatuslik diskretsiooniõigus ei tähenda, et hankija

võiks hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel tegutseda meelevaldselt ja jätta arvestamata,

millises hankemenetluse etapis ta tuvastab väidetava minetuse.

Hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks sisuliselt päeval, mil kaebajal tekkis õigus

sõlmida raamleping. Nimelt kohaldas hankija 06.03.2025 otsuses 14-päevast ooteaega, mis

andis võimaluse sõlmida raamleping 21.03.2025 ehk päeval, mil viimane hankekomisjoni liige

allkirjastas hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse. Selleks ajaks oli möödunud hankija

06.03.2025 otsuse peale VAKO-sse pöördumise tähtaeg ning hankija teadis, et tema

06.03.2025 otsused kaebaja kohta jäävad jõusse. Sellises menetlusetapis hankemenetluse

kehtetuks tunnistamine tähendab seda, et hankija peab arvestama ka kaebaja huvi sõlmida

hankeleping (Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2022 otsus nr 3-22-1489, p 22). Ei nähtu, et

hankija oleks kaebaja õiguste ja huvidega hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel arvestanud.

Seega on vaidlustatud otsus õigusvastane juba sel põhjusel, et sisuliselt jättis hankija

kaalutlusõiguse teostamata ning otsuse proportsionaalsuse hindamata. Samuti jättis hankija

sisuliselt hindamata, kas hankemenetluse kehtetuks tunnistamine päeval, mil kaebajal tekkis

õigus hankelepingu sõlmida, oli ikka vältimatult vajalik. Hankija ei ole 21.03.2025 otsuses ega

hilisemas vaidlustus- ja kohtumenetluses tõendanud väidet, et pakkumuse esitanud isikud ei

teadnud, et nad peavad vastama LennS-i nõuetele ja sõlmima AS-ga Tallinna Lennujaam

RHAD-i tehnilise kirjelduse p-s 1.24 märgitud taristu kasutamise lepingu. Otsuses ei tugineta

5(11)

3-25-1358

sellele, et pärast 06.03.2025 otsuse tegemist ning hankelepingu sõlmimise protsessis selgus, et

kaebaja on hanketingimusi vääralt mõistnud, mistõttu ei ole võimalik temaga hankelepingu

sõlmimine või hanke eesmärgi saavutamine.

Kaebaja on õigesti välja toonud, et kuna õhusõiduki puhastamine seest ja väljast on osa

maapealsest teenindusest, siis pidi riigihankes pakkumuse esitaja mõistma ka seda, et ta peab

vastama LennS 83. peatükis kehtestatud nõuetele. Hankija ei ole väitnud, et kaebaja nendele

tingimustele ei vasta. LennS § 5020 lg 3 on sisuliselt samastatav RHS-s sätestatud

kõrvaldamise alustega, mistõttu ei saanud hankija pärast eduka pakkuja väljaselgitamist

hankemenetlust kehtetuks tunnistada pelgalt LennS § 5020 lg-s 3 sätestatud tingimuste

puudumise tõttu RHAD-s. Hankija oleks pidanud põhistama, et viite puudumine tõi kaasa

pakkumuse esitanud isikute ebavõrdse kohtlemise, see välistas konkurentsi efektiivse

kasutamise või tooks kehtivate hanketingimuste alusel hankelepingu sõlmimine kaebajaga

kaasa lepingu sõlmimise isikuga, kes LennS 83. peatüki sätete kohaselt ei saaks olla

lepingupartner. Ühtegi sellist asjaolu ei ole hankija välja toonud.

Hanke tehnilisest kirjeldusest nähtus vajadus sõlmida AS-ga Tallinna Lennujaam taristu

kasutamise leping. Sellele viitab konkreetselt tehnilise kirjelduse p 1, kus on märgitud, et

õhusõidukeid koristatakse, desinfitseeritakse ja prügi äravedu teostatakse õhusõiduki

saabudes; õhusõiduki saabumise ja lahkumise ajad on reaalajas kuvatavad lennuplaanis

(AIMS), ligipääs pakkujale antakse pärast lepingu sõlmimist AS-i Tallinna Lennujaam poolt

(dtl 207). Ka tehnilise kirjelduse p-s 1.24 on toodud, et pakkuja peab sõlmima AS-ga Tallinna

Lennujaam taristu kasutamise lepingu maapealsete teenuste osutamiseks Tallinna

lennujaamas. Lisaks tuleneb lepingu sõlmimise kohustus LennS § 5028 lg-st 1, mis sätestab, et

lennujaama haldaja sõlmib maapealse teenindaja ja omakäitlejaga lepingu, millega

korraldatakse lennujaama osaks olevate kinnis- ja vallasasjade kasutamine ning maapealse

teeninduse pakkumine. Hanke tehnilises kirjelduses oli tehtud seega konkreetne viide

sõlmitavale lepingule ning märgitud lisainfo saamiseks ka konkreetne kontakt.

Kohtumenetluses selgitas hankija täiendavalt, et taristu kasutamise lepingu näol on tegemist

seaduse alusel väljatöötatud lepinguga, mille tingimused ei ole sisuliselt läbiräägitavad (dtl

231). Seega jääb arusaamatuks, kuidas taristu kasutamise lepingu sõlmimise täpsem kord oleks

toonud kaasa pakkujate võrdse kohtlemise. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et igal pakkujal oli

võimalik võtta ühendust AS-i Tallinna Lennujaam esindajaga, et lepingu sõlmimisega seotud

asjaolusid täpsustada. Selle tegemata jätmine on pakkuja enda otsus ja võetud risk. 21.03.2025

otsusest ei nähtu, et edukas pakkuja oleks taristu kasutamise lepingu sõlmimise vajadust

vääralt mõistnud, mistõttu ei ole võimalik saavutada riigihanke eesmärki.

Küsitav on ka hankija 21.03.2025 otsuse läbipaistvus, kuna vaidlustatud otsuses toodud

asjaolud pidid olema hankijale äratuntavad ning mõistetavad hiljemalt pakkumuste

hindamisel. Vaidlustatud otsusest ega ka kohtu- ja vaidlustusmenetluses esitatud

seisukohtadest ei nähtu, mis muutus ajavahemikul 06.03.–20.03.2025, nii et hankija leidis, et

tal on põhjendatud vajadus tunnistada hankemenetlus kehtetuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. AS Tallinn Airport GH palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 13.06.2025

otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus on asunud hankija diskretsiooniõigust lubamatult kitsendama ning on lähtunud

kohtuotsuse tegemisel vääratest eeldustest. Hankija ei teinud oma otsust sisuliselt päeval, mil

kaebajal tekkis õigus sõlmida raamleping. Halduskohus ei ole arvestanud asjaoluga, et

Puhastusproff OÜ esitas 17.03.2025 VAKO-le vaidlustuse, milles taotles 06.03.2025 kaebaja

suhtes tehtud otsuse kehtetuks tunnistamist ja mis võeti menetlusse 18.03.2025. Puhastusproff

6(11)

3-25-1358

OÜ tõi vaidlustuses mh välja, et kaebaja rikkus ristsubsideerimise keeldu, esitatud pakkumus

oli põhjendamatult madal ja esinevad hankest kõrvaldamise alused. Seejärel ei saanud hankija

RHS § 194 lg 4 kohaselt sõlmida kaebajaga lepingut enne vaidlustusmenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse lõppu. Kõnealuse vaidlustuse teade saadeti ka kaebajale. Seega on eksitav

kaebaja väide, et hankijal puudusid õiguslikud takistused sõlmida temaga hankelepingut.

Eelnevast tulenevalt ei olnud tegemist olukorraga, kus hankija oleks pidanud eriliselt

arvestama kaebaja huviga sõlmida hankelepingut. Kui hankija poleks vaidlusalust otsust

teinud, oleks tõenäoliselt VAKO või kohtuotsusega tunnistatud kehtetuks või tühistatud

hankija 06.03.2025 otsus kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Hankija tunnistab,

et ta oleks võinud Puhastusproff OÜ vaidlustuses esile toodud asjaolud tuvastada ka ise juba

enne 06.03.2025 otsuse tegemist, kuid kahetsusväärselt ei teinud seda. Hankija tuvastas alles

pärast Puhastusproff OÜ vaidlustuse saamist, et hange ei olnud korraldatud nõuetekohaselt ja

RHAD-st oli välja jäetud oluline teave, mis mõjutab nii pakkumuse koostamist, pakkumuse

maksumust kui ka pakkujate ringi. Esitatud vaidlustuse valguses märkas hankija täiendavalt,

et hankes olid jäänud teostamata ristsubsideerimise keeluga seonduvad ja pakkumuse

maksumuse kontrollid, mistõttu otsustas hankija tunnistada hankemenetluse kehtetuks.

Seejärel jättis VAKO Puhastusproff OÜ vaidlustuse läbi vaatamata. Hankija ei esitanud

tõendeid Puhastusproff OÜ vaidlustuse kohta varem, sest ei osanud oodata, et halduskohus

lahendab asja vastupidi senisele kohtupraktikale.

Hankija jääb muus osas oma varasemate seisukohtade juurde. Hankemenetluse kehtetuks

tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise

üldpõhimõtetega ning on reaalne. Seejuures võib põhjus hankemenetlus kehtetuks tunnistada

tuleneda hankija enda eksimusest. Seda, millist liiki ja millistele tunnustele vastavat kaupa või

teenust soetada, otsustab hankija põhimõtteliselt omal vabal äranägemisel (Riigikohtu

16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 26). Hankija tuvastas otsuse vastuvõtmise ajal, et tal ei ole

võimalik hanget olemasolevate hankedokumentide pinnalt jätkata, et soetada vajalikku teenust

ning täita samal ajal RHS §-st 3 tulenevaid eesmärke. Otsus tehti olukorras, kus hankijal oli

valida, kas osaleda vaidlustusmenetluses või tunnistada hange kehtetuks. Vaidlustatud otsuses

esile toodud põhjendus, et RHAD-st puuduvad LennS-i nõuded, oli selleks üks reaalne

kaalutlus. Hankija möönab, et ta oleks võinud oma otsust täiendavalt põhjendada mh

asjaoluga, et tal tekkisid kahtlused 06.03.2025 otsuse õiguspärasuses Puhastusproff OÜ

vaidlustuse põhjal. Seega on halduskohtu kriitika otsuse läbipaistvuse kohta osaliselt

põhjendatud. See ei saa aga olla praegu otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks

(haldusmenetluse seaduse § 58).

8. Krausberg Eesti OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate

seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

Kaebaja ei ole püüdnud kohut eksitada. Hankija oleks saanud ise esitada halduskohtule teavet

Puhastusproff OÜ vaidlustuse kohta, kuid jättis selle tegemata ja esitas sellekohased tõendid

alles apellatsioonimenetluses. Lisaks ei mõjutanud selle vaidlustuse esitamine kaebaja

edukaks tunnistamise otsuse kehtivust. Vale ja ennatlik on hankija väide, et Puhastusproff OÜ

vaidlustuse menetlemine oleks suure tõenäosusega viinud kõnealuse otsuse tühistamiseni.

Puhastusproff OÜ vaidlustuse etteheited olid ilmselgelt otsitud ning kaebaja vaidles oma

19.03.2025 vastuväidetes vaidlustusele igakülgselt ja veenvalt vastu. Puhastusproff OÜ

vaidlustuse eesmärk oli kantud huvist saavutada eelnevas riigihankes sõlmitud lepingu

pikendamine. Seejuures ei ole Puhastusproff OÜ vaidlustuse etteheited mitte kuidagi

seostatavad hankija põhjendustega riigihanke kehtetuks tunnistamisel, sest vaidlustus ei olnud

esitatud põhjusel, et kaebaja ei vasta LennS-i nõuetele või ta ei oleks arvestanud AS-ga

Tallinna Lennujaam taristu kasutamise lepingu sõlmimisega. Puhastusproff OÜ vaidlustus on

esitatud hoopis põhjendusel, et kaebaja pakkumus rikub ristsubsideerimise keeldu ja hankija

7(11)

3-25-1358

pidanuks teostama alapakkumuse kontrolli. Seega ei saanud see vaidlustus tekitada hankijas

arusaamist, et riigihange on vaja kehtetuks tunnistada. Puhastusproff OÜ esitas vaidlustuse

17.03.2025, kaebaja esitas 19.03.2025 sellele vastuse ja kummutas Puhastusproff OÜ

etteheited, misjärel tegi hankija 21.03.2025 otsuse riigihange kehtetuks tunnistada. Sellest

järeldub selgelt hankija soov vältida riigihanke kehtetuks tunnistamise kaudu kaebajaga

lepingu sõlmimist. Puudusid takistused, et pärast OÜ Puhastusproff vaidlustuse lahendamist

kaebajaga leping sõlmida.

Isegi kui hankijal tekkis Puhastusproff OÜ vaidlustuse põhjal arusaam, et ta pole kaebaja

pakkumuse vastavust piisavalt kontrollinud, oleks ta pidanud seda täiendavalt kontrollima ja

vajaduse korral selle tulemusena tunnistama kehtetuks kaebaja pakkumuse vastavaks ja

edukaks tunnistamise otsused. Selle asemel tunnistas hankija 21.03.2025 otsusega riigihanke

tervikuna kehtetuks otsitud põhjendustel. Kõnealuse otsuse kohaselt ei olnud kehtetuks

tunnistamise põhjuseks Puhastusproff OÜ vaidlustus. Kui hankija peab oma hankemenetluses

tehtud otsusele esitatud vaidlustust põhjendatuks, siis peab hankija vaidlustuse õigeks võtma

ja tegema hankemenetluses täiendavad toimingud uue otsuse tegemiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Hankija esitas koos apellatsioonkaebusega järgmised lisad: Puhastusproff OÜ 17.03.2025

vaidlustus riigihankes nr 288735, VAKO 18.03.2025 vaidlustuse teade vaidlustusasjas nr 68-

25/288735, VAKO 21.03.2025 otsus vaidlustusasjas nr 68-25/288735. Kaebaja esitas

04.07.2025 vastuse lisana oma 19.03.2025 vastuse Puhastusproff OÜ vaidlustusele.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjasse puutuvate tõenditega ning need tuleb võtta

asja õigemaks lahendamiseks toimiku materjalide juurde (HKMS § 198 lg 3).

Menetlusosalised on tõenditega varasemast kursis ja on saanud esitada tõendite kohta oma

seisukoha.

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Halduskohtu otsus tuleb

tühistada ja teha tuleb uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata (HKMS § 200 p 3).

11. RHS § 73 lg 3 p 6 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks

tunnistamisega hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses tehtud

ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Sättes nimetatud

„põhjendatud vajadus“ on määratlemata õigusmõiste ning varasemas kohtupraktikas on

tunnustatud hankija väga laia diskretsiooniruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamise

otsustamisel. Kohtud on olnud seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on

õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning

on reaalne. Seejuures võib põhjus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks tuleneda hankija

enda eksimusest (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 otsus nr 3-18-452, p 13; 16.10.2024

otsus nr 3-24-2008, p 13). Euroopa Kohus on leidnud, et enne väljavalitud pakkujaga lepingu

allkirjastamist ei ole hankijal lepingu sõlmimise kohustust ja ta võib seega üldisest huvist

lähtuva ülesande raames vabalt hankest loobuda või hankemenetluse kehtetuks tunnistada

(Euroopa Üldkohtu määrus T-383/06 ja T-71/07, p 59). Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et

riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks ei pea olema tegemist erandlike asjaoludega

ega tõsiste põhjustega (Euroopa Kohtu otsus C-92/00, p 40).

12. Halduskohus lähtus oma otsuses eeldusest, et hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks

sisuliselt päeval, mil kaebajal tekkis õigus raamleping sõlmida, ja ajal, kui oli möödunud

hankija 06.03.2025 otsuse peale VAKO-sse pöördumise tähtaeg ning hankija teadis, et tema

06.03.2025 otsused kaebaja suhtes jäävad jõusse (halduskohtu otsuse p 10). Menetlusosalised

on apellatsioonimenetluses esitanud tõendid, millest nähtub, et see eeldus ei vasta tõele.

Nimelt esitas vaidlusaluses riigihankes osalenud Puhastusproff OÜ 17.03.2025 VAKO-le

8(11)

3-25-1358

vaidlustuse, milles leidis, et kaebaja rikkus ristsubsideerimise keeldu, tema esitatud pakkumus

oli põhjendamatult madal ning esinevad alused kaebaja hankest kõrvaldamiseks (dtl 328–

333). VAKO saatis vaidlustuse esitamise ja menetlemise kohta 18.03.2025 teate hankijale ja

kaebajale. Järelikult ei olnuks kaebajal 21.03.2025 otsuse tegemise ajal võimalik hankijaga

lepingut sõlmida, sest hankija ei saanud seda sõlmida enne vaidlustusmenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse lõppu (RHS § 194 lg 4). Samuti ei saanud hankija oma 21.03.2025 otsuse

tegemisel olla kindel, et kaebaja suhtes 06.03.2025 tehtud otsused jäävad jõusse. Selles ei

saanud kindel olla ka kaebaja. Kaebaja väide, et Puhastusproff OÜ etteheited on otsitud ja ta

kummutas need oma 19.03.2025 vastuses, on üksnes oletuslik. Eelnevast tulenevalt nõustub

ringkonnakohus hankijaga, et tegemist ei olnud olukorraga, kus hankija oleks pidanud

iseäranis arvestama kaebaja huviga hankelepingut sõlmida (vrd Tallinna Ringkonnakohtu

10.10.2022 otsus nr 3-22-1489, p 19 jj). Ka ilma hankija 21.03.2025 otsuseta oli võimalik, et

kaebajaga hankelepingut ei sõlmita. Ühtlasi on ekslik halduskohtu osutus, et ajavahemikul

06.03.2025–20.03.2025 ei toimunud ühtki muutust, mille tulemusel saanuks hankija leida, et

esineb põhjendatud vajadus hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Hankija on

apellatsioonkaebuses selgitanud, et ta tuvastas just pärast Puhastusproff OÜ vaidlustuse

saamist, et hange ei olnud korraldatud nõuetekohaselt ja RHAD-st oli välja jäänud oluline

teave. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hankija selgitust pidada ilmselgelt põhjendamatuks.

Puhastusproff OÜ vaidlustus sisaldas mh väidet, et hankija ei ole kontrollinud kaebaja

riigihankest kõrvaldamise aluseid, mis seostuvad mh LennS-s maapealsele teenindajale

sätestatud nõuetega. Lisaks on usutav, et Puhastusproff OÜ vaidlustuse väidete analüüsimisel

võis hankija tagantjärele leida RHAD-s ka muid puuduseid.

13. Õiguskirjanduses on „põhjendatud vajaduse“ juhtumeid hankemenetluse kehtetuks

tunnistamiseks jagatud sisu poolest tinglikult viieks suuremaks kaasusgrupiks: (i) hankija

vigadest tingitud vajadus; (ii) hankija vajaduse muutumine; (iii) hankija võimaluste

muutumine; (iv) riigihanke eesmärgi saavutamise võimatus; (v) vähene konkurents.2 Hankija

on 21.03.2025 otsuses põhjendatud vajaduse põhistamisel tuginenud enda tehtud inimlikule

eksimusele, mille tõttu jäid RHAD-i koosseisust välja LennS-st tulenevad nõuded ja AS-ga

Tallinna Lennujaam sõlmitav leping. Vaidlustusmenetluses selgitas hankija lisaks, et ta oleks

pidanud RHAD-s mh lahti kirjutama LennS §-s 5020 sätestatud asjaolud ja seadma selle sätte

kohta RHAD-i ka tingimused; nende puudumine võib kaasa tuua riigihanke ebaõnnestumise,

nt võib selguda, et pakkuja, kellega on sõlmitud leping, ei vasta LennS §-s 5020 sätestatud

usaldusväärsuse tingimustele, mistõttu ei saa AS Tallinna Lennujaam temaga sõlmida teenuse

osutamise eelduseks olevat lepingut ja seetõttu ei saa pakkuja ka teenust osutama hakata.

Samuti selgitas hankija vaidlustusmenetluses, et tehnilise kirjelduse p 1.24 kohaselt peab

pakkuja sõlmima AS-ga Tallinna Lennujaam taristu kasutamise lepingu maapealsete teenuste

osutamiseks Tallinna lennujaamas, kuid inimliku eksimuse tõttu on sellest punktist välja

jäänud oluline info, millega pakkuja peab arvestama ja mis tagaks hankijale riigihanke

õnnestumise (sh lepingu sõlmimise protsessi kirjeldus, dokumendid, viited jms). Kokkuvõttes

on seega hankija leidnud, et hankemenetlus tuleb tunnistada kehtetuks hankija eksimuse ja

riigihanke eesmärgi saavutamise võimatuse ohu tõttu.

14. Ringkonnakohus nõustub VAKO-ga, et sõltumata võimalusest, et hankija oli mõned

LennS 83. peatükist tulenevad nõuded RHAD-i juba ilma otsese viiteta LennS-le üle võtnud,

on kokkuvõttes hankija piisavalt põhjendanud, et vähemalt vajadus kehtestada RHAD-s

LennS §-s 5020 sätestatud usaldusväärsuse nõuded on reaalne. LennS § 5020 lg 3 kohaselt

eeldatakse, et maapealse teenindaja usaldusväärsus ei ole tagatud selle lõike p-des 1–6

nimetatud juhtudel. VAKO on õigesti järeldanud, et seega on nendes punktides nimetatud

2 Parind, M., Simovart, M. A., Elias, S.: RHS § 73 komm 21. – Koostajad Simovart, M. A. ja Parind, M.

Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019.

9(11)

3-25-1358

nõuded ettevõtjale, kes soovib asuda riigihanke tulemusel sõlmitavat hankelepingut täitma,

sisuliselt kohustuslikud. Kuigi LennS 5020 lg 3 p 2 viitab otseselt RHS § 95 lg 4 p-des 1–5

loetletud hankemenetluse kõrvaldamise alustele, on erinevalt LennS-st nende puhul RHS-i

kohaselt tegemist vabatahtlike kõrvaldamise alustega. Samuti on LennS § 5020 lg 3 p-d 3 ja 4

erinevad võrreldes RHS § 95 lg 4 p-dega 8 ja 9. Nt RHS § 95 lg 4 p 8 käsitleb pakkuja

hankelepingu rikkumisi, aga LennS § 5020 lg 3 p 3 kõigi maapealse teenindusega seotud

lepingute rikkumisi, sh ka ettevõtjaga (pakkujaga) otsese või kaudse valitseva mõju kaudu

seotud isikute rikkumisi. RHS §-s 95 sätestatust on erinev ka LennS § 5020 lg 3 p 5 (ettevõtja

või tema esindaja karistatus). LennS § 5020 lg 3 p-ga 6 (ettevõtja või tema esindaja senise

tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust kahelda ettevõtja usaldusväärsuses

ja ettevõtja ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid) sarnast sätet aga RHS-s ei leidu.

Eelnevast tulenevalt sätestab LennS seega nõudeid, mis ei tulene RHS-st ja seetõttu ei ole

nendele nõuetele vastavus tagatud üksnes RHS-i kohase pakkuja kõrvaldamise aluste

kontrolliga. Ei nähtu ja kaebaja pole ka väitnud, et hankija oleks eeltoodud LennS § 5020

nõuded kohustuslikuna RHAD-s kehtestanud. Samas on hankijal selge huvi, et hankes

edukaks osutunud pakkuja vastaks nendele tingimustele, sest vastasel juhul võib juhtuda, et

hankeleping sõlmitakse isikuga, kes tegelikult ei vasta LennS-st tulenevatele nõuetele ega või

osutada hanke esemeks olevat teenust, sh ei saa ka sõlmida AS-ga Tallinna Lennujaam

teenuse osutamise eelduseks olevat lepingut.

15. VAKO on õigesti leidnud, et praegusel juhul ei ole tähtsust sellel, kas eeltoodud LennS-i

nõuetele mittevastavus riigihanke menetluses üldse mõne pakkuja puhul tõusetus, sest

pakkujad ei pidanudki kõnealustele nõuetele vastavust kinnitama ega tõendama. Seetõttu ei

saanud hankija pakkujate vastavust kõnealustele tingimustele ka kontrollida. Nii ei ole

asjakohane ka halduskohtu etteheide, et hankija oleks pidanud põhistama, et kehtivate

hanketingimuste alusel hankelepingu sõlmimine kaebajaga tooks kaasa lepingu sõlmimise

isikuga, kes LennS 83. peatüki sätete kohaselt ei saaks olla lepingupartner. Ühtlasi ei pidanud

hankija asuma põhjendama, kuidas täpsemalt või millises sõnastuses kavatseb ta LennS 83.

peatükist tulenevad nõuded eeldatava uue riigihanke RHAD-s kehtestada. Sõltumata

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kaalutlustest ei saa sellest tekkida hankijale juriidilist

kohustust uue riigihanke korraldamiseks ega ammugi selle korraldamiseks mingitel kindlatel

tingimustel. Samuti ei saa sellise võimaliku tulevase riigihanke tingimuste õiguspärasus olla

praeguse kohtuvaidluse esemeks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2024 otsus nr 3-24-2008,

p 17).

16. Hankija on LennS-i nõuete RHAD-s puudumisega piisavalt põhjendanud hankemenetluse

kehtetuks tunnistamise vajadust, mistõttu ei ole asjas määravat tähtsust sellel, kas see vajadus

oli olemas ka seetõttu, et hankija väitel oli RHAD-s koosseisust välja jäänud AS-ga Tallinna

Lennujaam sõlmitav leping. Ringkonnakohus märgib siiski, et ilmselgelt põhjendamatuks ei

saa pidada hankija selgitust, mille kohaselt on riigihanke õnnestumiseks oluline, et juba

RHAD-s oleks kirjeldatud AS-ga Tallinna Lennujaam taristu kasutamise lepingu sõlmimise

protsessi kirjeldus, dokumendid, viited jms, millega pakkuja peab arvestama. Sellisel juhul on

paremini tagatud, et ei tekiks olukord, kus edukas pakkuja ei saa mingil põhjusel sõlmida AS-

ga Tallinna Lennujaam lepingut, mis on hangitava teenuse osutamise eelduseks.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus rahuldatakse ja ringkonnakohus muudab halduskohtu otsust, muudab

ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust (HKMS 109 lg 4). Menetluskulud jäävad kaebaja

kanda. Kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud kulud (HKMS § 109 lg 6).

Hankija taotleb mõista kaebajalt välja halduskohtus kantud õigusabikulud 1530 eurot ning

apellatsiooniastme menetluskulud 2030 eurot, millest õigusabikulud on 750 eurot ja riigilõiv

1280 eurot. VAKO menetluses ei kasutanud hankija välist õigusabi. Kuivõrd hankija

10(11)

3-25-1358

põhitegevuseks ei ole korraldada riigihankeid, oli põhjendatud kasutada välist õigusabiteenust

(Riigikohtu 15.01.2015 otsus nr 3-3-1-68-14, p 33). Hankija menetluskulude seos praeguse

vaidluse lahendamisega esimese ja teise astme kohtus ning kulude kandmise kohustuse

olemasolu on nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka

hankija õigusabikulude suurus, arvestades asja keerukust ja mahtu. Seega tuleb kaebajalt

hankija kasuks välja mõista menetluskulud 3560 eurot, sh riigilõiv 1280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)