2-25-9743/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. juuli 2025

Tsiviilasja number

2-25-9743

Tsiviilasi

U.Y hagi H.H vastu kahju hüvitamiseks ja avaldus

lähenemiskeelu kohaldamiseks

Menetlustoiming

Hagi ja avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja / avaldaja: U.Y (isikukood XXX; elukoht

XXX xx–xx, XXX-i; e-postxxx)

Kostja / puudutatud isik: H.H (isikukood XXX; e-

postxxxxx)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda U.Y hagi H.H vastu kahju hüvitamiseks ja U.Y avalduse

lähenemiskeelu kohaldamiseks menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud U.Y kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus U.Y-le kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. U.Y (hageja / avaldaja) esitas 19. juunil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse H.H

(kostja / puudutatud isik) vastu. Hageja palus mõista kostjalt välja rahaline hüvitis 4000

eurot moraalse kahju eest hageja ja tema laste kasuks. Hageja on esitanud ka avalduse

lähenemiskeelu kohaldamiseks.

2. Tartu Maakohus jättis 25. juuni 2025. a määrusega hagiavalduse moraalse kahju

väljamõistmiseks ja avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks käiguta ning andis hagejale /

avaldajale tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates järgnevate puuduste

kõrvaldamiseks: mittevaralise kahju nõude täpsustamiseks; konkreetse lähenemiskeelu

taotluse esitamiseks; hageja / avaldaja laste andmete esitamiseks; kostja / puudutatud isiku

andmete esitamiseks; riigilõivu tasumiseks.

3. Hageja / avaldaja esitas 7. juulil 2025 hagiavalduse ja avalduse täienduse. Hageja

märkis, et loobub hagi esitamisest mittevaralise kahju väljamõistmiseks kostja vastu.

Hageja täiendas lähenemiskeelu kohaldamise avaldust ning selgitas, et palub kohtul: keelata

puudutatud isikul viibida hageja ja tema laste H. - M. J. , H. - M. J. läheduses kuni 100

meetrit avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, lasteaia, meditsiiniasutustes ja avalikel

üritustel); viibida hageja ja tema laste elukoha xxxxxxxxxxxxxxx, XXX xx–xx juures

lähemal kui 100 meetrit; keelata ühendust võtta telefonitsi, interneti, e-posti ja

sotsiaalmeedia kaudu; läheneda hageja kasutuses olevale sõiduautole kuni 100 meetrit.

Hageja põhjendas lähenemiskeelu kohaldamise avalduse esitamist asjaoluga, et puudutatud

isik sekkub pidevalt avaldaja ja tema laste eraellu, mis on emotsionaalselt ja vaimselt

kurnav, kahjustab laste tervist ning hageja ja tema kõhubeebi tervist. Hageja ja tema lapsed

käivad psühholoogi vastuvõttudel ja mänguteraapias.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavalduse kahju hüvitamiseks ja avalduse lähenemiskeelu

kohaldamiseks menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg

2 p 2 alusel keelduda.

5. Hageja on 7. juulil 2025 esitanud kohtule avalduse täienduse, milles märgib, et

loobub hagi esitamisest mittevaralise kahju nõudes 4000 eurot.

TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Kuna hagi ei ole veel menetlusse võetud ning seda saab menetleda ainult

hageja soovi korral, hageja teatas hagist loobumisest, siis keeldub kohus hagi TsMS § 371 lg

2 p 2 alusel menetlusse võtmast, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki

saavutada, hageja ei soovi hagi menetlemist.

6. Hageja esitas kohtule ka avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks H.H suhtes.

Kohus leiab, et lähenemiskeelu kohaldamise avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS §

371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

TsMS § 475 lg 1 p 7 alusel lahendab kohus lähenemiskeelu avalduse hagita menetluses.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 372 lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise

määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.

TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei

ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS §

371 lg 2 p-de 1–2 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine

ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja

esitatud faktiliste väidete õigsust ning hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

7. TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks

kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid.

Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus selgitab lisaks, et seadus ei

reguleeri võimalust kohtul poolte vahel lepitamismenetlust läbi viia.

Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus on sätestatud VÕS § 1055 lg-s 1,

mille kohaselt võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise

lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev

või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kehavigastuse tekitamise, tervise

kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas

nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme

kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

8. Kohtu hinnangul ei selgu avaldusest, milles konkreetselt seisneb oht avaldajale.

Tsiviilkohtumenetluses määratava lähenemiskeelu kohaldamiseks tuleb avaldajal

lähenemiskeelu aluseks olevad asjaolud ise kohtu ette tuua ning neid põhjendada (ja ka

tõendada).

Kohtule 19. juunil 2025 esitatud avaldusest nähtub, et hageja ise võttis puudutatud isikuga

esimesena ühendust (dtl 3) ning hageja ja puudutatud isiku vaheline suhtlus on olnud

kahepoolne. Avalduse põhjendusest ei nähtu, et puudutatud isik oleks üldse hageja ja tema

laste elukoha või sõiduauto juures viibinud või hagejat ähvardanud.

Kohtule esitatud avaldus on üldsõnaline ja ebaselge ning kohtule jääb arusaamatuks,

millised hageja hüved on ohus. Kohtu hinnangul on avalduses toodud asjaolud ja taotlused

põhistamata. Hageja esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik aru saada, kuidas on rikutud

hageja eraelu puutumatust või muid isikuõigusi. Kohus märgib, et iga hagejale

vastuvõetamatu käitumine ei anna veel kohtule põhjust seada lähenemiskeeld.

9. Kuna täitmata on VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud eeldused lähenemiskeelu

kohaldamiseks, siis ka avalduse menetlusse võtmise korral jääks avaldus ilmselt

rahuldamata. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei ole perspektiivitu avalduse

menetlemine otstarbekas.

10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja avaldus ei ole esitatud

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset. Kohus jätab avalduse menetlusse võtmata.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

12. Hageja on tasunud hagita menetluse avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. TsMS §

150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Hagejal

on võimalik esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik