2-24-5195/30 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Talviste

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10. juuli 2025, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja

kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-5195

Tsiviilasi

M. K. hagi R. V. vastu elatise nõudes ja R. V.

avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/puudutatud isik M. K., seaduslik esindaja M.

N., lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu

Toomemägi-Kivistik

Kostja/avaldaja

R. V., lepinguline esindaja

vandeadvokaat Olavi Järve

Puudutatud isik

M. N.,

lepinguline esindaja

vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik

Eestkosteasutus Häädemeeste Vallavalitsus, volitatud

esindaja Eliise Erissaar

RESOLUTSIOON:

1.Kinnitada M. K. (isikukood XXX, laps), R. V. (R. V., isikukood XXX, isa) ja M. N.

(isikukood XXX, ema)

vahel

XXX kohtueelistungil sõlmitud järgmine

kompromissleping:

Suhtlemiskorra määramine:

1.1.

Laps viibib kooliskäimise perioodil üle nädala nädalavahetusel isaga reedest

pühapäevani.

1.2.

Laps viibib isaga paarisaastatel sügisvaheajal ja paaritutel aastatel kevadvaheajal

vaheajale eelnevale viimasele koolipäevale järgnevast päevast kuni vaheaja viimase

päevani.

1.3.

Paaritutel aastatel veedab laps jõuluvaheaja esimesed kaheksa päeva (alates

vaheajale eelnevale viimasele koolipäevale järgnevast päevast) isaga ja ülejäänud

koolivaheaja emaga ning paarisaastatel vastupidi.

1.4.

Suvevaheaja veedab laps kahe nädala kaupa vaheldumisi emaga ja isaga, graafik

tuleb vanematel eraldi kokku leppida selliselt, et lapsele oleks tagatud võimalus

huvialalaagri toimumise ajal Soomes viibida.

1.5.

Laps liigub Eesti ja Soome vahel vastavast sadamast kell 16.30 väljuva laevaga.

Isaga viibimise esimesel nädalavahetusel ema annab lapse isale üle lapse isaga viibimise

Tsiviilasi nr 2-24-5195

esimesel päeval Helsinki sadamas ja isa annab lapse emale üle lapse isaga viibimise

viimasel päeval Tallinna sadamas. Järgmisel isaga viibimise nädalavahetusel annab ema

lapse isale üle Tallinna sadamas ja isa annab lapse emale üle viibimise viimasel päeval

Helsinki sadamas.

1.6.

Lapse üleandmine ning toomine-viimine võib toimuda ka vanema pereliikme või

tuttava vahendusel ning abil, kui laps saatjat usaldab. Sellisel juhul tuleb vastuvõtvat

vanemat teavitada.

1.7.

Mõlemal vanemal ja tema pereliikmetel ning lapse lähedastel ja sõpradel on õigus

lapse sünnipäevapeol osaleda hoolimata sellest, kumba vanema juures laps oma sünnipäeva

ajal on.

1.8.

Vanem võib ilma teise vanema täiendava nõusolekuta isiklikest rahalistest

vahenditest reisida lapsega väljaspool Eesti Vabariiki. Vanem on kohustatud teavitama teist

vanemat reisi sihtpunktist, algus- ja lõppajast vähemalt 14 kalendripäeva ette.

1.9.

Tavasuhtluskorra ja erisündmustega (sh reisiga) seotud suhtluskorra vastuolu korral

kehtib erisündmustega seotud suhtluskord. Erisündmusega seotud suhtluskorra lõppemisel

jätkub tavasuhtluskord.

1.10.

Mõlemal vanemal on õigus lapsega kohtuda suhtluskorra välisel ajal, kui nad

osalevad näiteks kooliüritustel (sh arenguvestlused, koosolekud jms), avalikel üritustel jne.

1.11.

Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima lapse haigestumistest,

sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus

lapse juures viibida.

1.12.

Kui laps haigestub sellisel viisil, mis takistab kodust väljumist, või esineb mõni muu

objektiivne takistus lapse üleandmiseks, siis üleandmist ei toimu. Kohtumised asendatakse

esimesel võimalusel.

1.13.

Üldjuhul ei takista lapse üleandmist lapse kergem haigestumine, mille ravi saab

jätkuda ka teie vanema juures (s.o eelkõige kergem, ilma kõrge palavikuta kulgev

viirushaigus (köha, nohu jms)).

1.14.

Last puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad lapse huvidest ja heaolust

ning otsused, mis puudutavad lapsega seotud küsimusi, huvitegevust, kasvatuskorda, tervist

jmt võetakse vastu ühiselt e-kirja või sõnumite teel (nt Messenger, WhatsUp). Erakorralistel

ja ettenägematutel juhtudel tuleb vanemal valida teise vanema teavitamiseks viis, mis tagab

olulise teabe viivitamatu kättesaamise.

1.15.

Vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse

juuresolekul teist vanemat või tema lähikondseid halvustada, samuti ei tohi mõjutada last

tegema valikuid vanemate vahel.

1.16.

Vanemad võimaldavad lapsel teise vanemaga telefoni või muu sidevahendi teel

suhelda.

1.17.

Vanem kohustub teise vanema vastamist nõudvale teatele vastama esimesel

võimalusel. Vanemad kohustuvad teineteist teavitama enda ja lapse elukoha ja

sidevahendite andmete (sh telefoninumber, e-posti aadress) muutumisest.

1.18.

Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või suhtlemiskorra muutmiseks

loetakse vanemate vahel vastav kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (sh kirja, e-posti, sms-i vms teel) selgesõnaliselt

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-5195

nõustunud.

Elatise nõue:

2.1. Elatist lapse ülalpidamiseks tasub kostja (isa) 275 eurot igakuiselt üheksal kuul aastal

ehk septembrist maini (k.a). Elatis tasutakse kalendrikuu eest ette.

2.2. Elatise võlgnevus perioodi aprill 2024 kuni juuli 2025 eest on kokkuleppeliselt 2000

eurot, mille tasub kostja 15 kuu jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest

igakuiselt vähemalt 133 eurot kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

2. Menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosalise kanda.

3. Lõpetada käesoleva asja menetlus.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse 3

päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud

1. Kohtu menetluses on M. K. hagi R. V. vastu elatise nõudes ja R. V. avaldus suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks. Tulenevalt TsMS § 550 lg 2 menetles kohus asja hagimenetluses.

2. Asjas XXX toimunud kohtueelistungil jõudsid pooled kohtu ettepanekul kompromissini nii

suhtlemise korraldamises kui elatise nõudes. Kohus protokollis kompromissi TsMS § 430 lg 2

alusel.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik ei riku avalikku huvi, on täidetav ning tuleb seega

kinnitada. Suhtlemise korra kompromissiga nõustus asjasse kaasatud eestkosteasutus, kes

kinnitas kompromissi vastavust lapse huvidele. Asja menetlus tuleb lõpetada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

4. TsMS § 168 lg 3 kohaselt ja poolte nõusolekul kannavad nad kompromissiga lõppenud

nõuetes oma menetluskulud ise. Hagi elatise nõudes on riigilõivuvaba. Menetlusosalised

leppisid eelistungil kokku kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebetähtaja lühendamises

kolme päevani vastavalt TsMS § 661 lg 4 sätetele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Talviste

kohtunik

3 (3)