3-24-3322/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

10.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3322

Haldusasi

Q.P kaebus Tallinna Halduskohtu tegevusega tekitatud

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

kaebaja eraeluliste ja eriliigiliste andmete avaldamisega

haldusasjas nr 3-24-826

Menetlusosalised

Kaebaja Q.P

Vastustaja Justiitsministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.06.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg ning võtta Q.P määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 09.06.2025 määruse peale menetlusse.

2. Rahuldada Q.P määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.06.2025 määrus tervisekahju hüvitamise nõuet

puudutavas osas.

4. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 09.06.2025 määruse resolutsioon muutmata,

kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 119 lg 1 kolmas lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.P esitas 07.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada Tallinna

Halduskohtu tegevus haldusasjas nr 3-24-826 õigusvastaseks ning mõista riigilt välja kahju:

varaline kahju 500 000 eurot, moraalne kahju 50 000 eurot iga aasta kohta, mil andmed ja

artiklid on avalikkusele kättesaadavad, ning tervisekahju 5000 eurot kuus eluaegse raviga

seotud kulude katteks. Kaebaja palub kohustada halduskohut ja Justiitsministeeriumi võtma

3-24-3322

meetmeid, mis välistaksid sarnased rikkumised tulevikus, sh tagada kaebaja toimikute täielik

salastatus. Kaebuse kohaselt on halduskohtu kohtunik ja pressiesindaja rikkunud haldusasja nr

3-24-826 menetlemise käigus oma teenistusülesandeid, võimaldades kaebaja isikuandmete

ebaseaduslikku töötlemist ja avalikustamist ajakirjanduses. Sellega on kaebajale tekitatud

varaline, moraalne ja tervisekahju. Eriliigiliste isikuandmete ja kaebaja pildi alusel on

ilmunud artikkel „Ei kuulu esmaste abivajajate kategooriasse! Skandaalne ärinaine Q.P jäi

eluaseme taotlemisel pika ninaga“.

2. Tallinna Halduskohus jättis 09.06.2025 määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi

taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg-st 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-st

2 tulenevalt tuleks kaebajal tasuda kaebuselt riigilõivu 1050 eurot. Kaebaja on palunud ennast

vabastada riigilõivu tasumise kohustusest maksejõuetuse tõttu.

Taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta sõltumata kaebaja maksevõimest, kuna

kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad (HKMS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1).

Kohtutoimikus sisalduva teabe üle otsustamine, mida võib kohtuasja asjaolusid arvesse võttes

anda välja menetlusvälisele isikule (sh ajakirjandusele), on otseselt seotud kohtu õigust

mõistva funktsiooni täitmisega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 sätestab, et isik

võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist

üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

Justiitsministeerium on 17.12.2024 vastuses kaebaja kahju hüvitamise nõudele ning Tallinna

Halduskohus on vastuses kaebaja teabenõudele piisavalt põhjendanud, miks kaebaja andmete

avaldamine enne kohtuotsuse jõustumist oli avaldatud mahus õiguspärane. Kuivõrd andmete

avaldamine oli õiguspärane, siis puudub esmane kahju hüvitamise eeldus, milleks on avaliku

võimu kandja õigusvastane tegevus. Teiseks on Justiitsministeerium asjakohaselt selgitanud,

et hüvitise väljamõistmiseks peab RVastS § 15 kohaselt olema tuvastatud kohtuniku poolt

kohtumenetluse käigus kuriteo toimepanemine. Siinse asja asjaoludest ei ilmne kuriteole

viitavaid asjaolusid või et kohtunik oleks kahju tekitanud õigusemõistmisega mitteseotud

tegevusega või et Euroopa Inimõiguste Kohus oleks rahuldanud kaebaja individuaalkaebuse.

Kohtu võimalik eksimus õigusnormi kohaldamisel (sh kohtulahendi avalikustamisel, millest

siinsel juhul tehti ainult üldine kokkuvõte ning lahendit ei avalikustatud tervikuna koos

kaebaja isikuandmetega), faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei kujuta endast kuriteo

toimepanemist. Kuritegu oleks teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine. Kohus nõustub

nende põhjendustega, millest tulenevalt on kaebuse eduväljavaated väga kasinad.

See, kuidas meediaväljaanded tehtud lahendit tõlgendavad ja kajastavad, ei ole kuidagi kohtu

mõjusfääris. Meediaväljaannete vastu on kaebajal võimalik pöörduda tsiviilkohtusse.

3. Q.P esitas ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 09.06.2025 määruse

peale.

Tallinna Halduskohtu tegevus haldusasjas nr 3-24-826 kaebaja tervise ja sotsiaaltoetuste

andmete ajakirjandusele avaldamisel oli vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega

(IKÜM)1. Kaebaja ei saa kaitset tsiviilkohtus. Kohus ei suuda tagada kaebajale tõhusat

õiguskaitset.

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta.

2(6)

3-24-3322

Kaebaja on töövõimetu. Tegemist on tervisekahjustuse tekitamisega seotud nõudega, mille

puhul RLS § 22 lg 1 p 12 järgi riigilõivu ei nõuta. Kaebuse eduväljavaadete ja maksevõime

hindamine ei ole asjakohane, kuna seadus näeb sellises vaidluses ette automaatse vabastuse.

Tallinna Halduskohus ei saa olla asja lahendamisel erapooletu, mistõttu tuleb muuta siinse

asja kohtualluvust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on

lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ennistab HKMS § 71 lg

1 alusel määruskaebuse esitamise tähtaja, kuna kaebaja 08.07.2025 ringkonnakohtule esitatud

tõendi kohaselt võis kaebajal määruskaebuse esitamise kaebetähtaja ajal olla tervisliku

seisundi tõttu võimatu või raskendatud koostada nõuetekohast määruskaebust.

5. Määruskaebus on põhjendatud tervisekahju hüvitamise nõuet puudutavas osas. Selles osas

tuleb halduskohtu määrus tühistada ning saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse

jätkamiseks.

6. Õige on kaebaja osutus, et tervisekahjustusega seotud kahjunõue on RLS § 22 lg 1 p 12

järgi riigilõivuvaba. Halduskohus ei ole eristanud erinevaid kahjusid ega väitnud, et tervisele

tekitatud kahjule tuginemise puhul oleks tegemist ilmselgelt sisutühja väitega, mis on esitatud

vaid selleks, et kaebusele laieneks RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud lõivuvabastus (vt

Riigikohtu 12.05.2010 määrus asjas nr 3-3-1-12-10, p 9). 07.12.2024 halduskohtule esitatud

kaebusest nähtuvalt on tervisekahjustus ainult üheks aluseks, millega kaebaja sisustas temale

tekkinud negatiivsed tagajärjed (kahju). Lisaks tõi kaebaja välja talle vastustaja tegevusega

põhjustatud negatiivsete tagajärgedena eraelu puutumatuse ning au ja hea nime riived (maine

kahjustamine, avalik häbistamine). Tervisekahju hüvitamist soovis kaebaja „5000 eurot kuus

eluaegse raviga seotud kulude katteks“. Muud varalist kahju hindas kaebaja märksa

suuremaks (500 000 eurot), lisaks mittevaraline kahju, mis samuti põhineb vähemalt osaliselt

mainekahjul. Halduskohus ei ole kaebuse aluseid piisava selguse ning täpsusega veel kindlaks

teinud, on siiski arusaadav, et kaebuse esitamisel ei olnud kaebaja eesmärgiks saada hüvitist

ainult tervisekahjustuse eest, vaid muu hulgas ka mainekahju eest. Halduskohus peab

menetlust jätkama ja kaebust analüüsima selliselt, et eristada tervise kahjustamisega tekitatud

kahju hüvitamise taotlust ülejäänust ning otsustada vastavalt sellele tervisekahju nõude osas

kaebuse menetlusse võtmise küsimus (Riigikohtu 12.05.2010 määrus asjas nr 3-3-1-12-10,, p

10).

7. Muud kui tervisekahju puudutavas osas ei anna määruskaebuse väited alust tühistada

halduskohtu 09.06.2025 määrust ega vabastada teda menetlusabi korras riigilõivu tasumisest.

Osaliselt tuleb ka selles osas siiski muuta ning täiendada halduskohtu määruse põhjendusi.

8. HKMS § 2 lg 7 sätestab, et halduskohtumenetlus on avalik, kui seadus ei sätesta teisiti.

Riigikohus selgitas 20.09.2024 määruses asjas nr 3-21-1243 (p-d 10 jj), et reeglina on asja

arutamine halduskohtus avalik (põhiseaduse (PS) § 24 lg 3, HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 37 lg

1) ja haldusasi tuleb läbi vaadata avalikul kohtuistungil. Kohtumenetluse avalikkuse põhimõte

teenib ausa kohtupidamise huve ja kohtumenetluse läbipaistvuse eesmärki ning aitab tagada

õiglast kohtumenetlust. Igaühel on võimalik avalikust kohtuistungist osa võtta ning kohtuasja

arutamist jälgida ja kajastada (vt ka TsMS § 42). Avaliku kohtuistungi korraldamise nõudest

võib kõrvale kalduda üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Sõltumata asja lahendamise

3(6)

3-24-3322

vormist – kirjalik või suuline –, tuleb kohtul siiski tagada kohtumenetluse avalikkus, sest

põhiseadusest ja seadusest tulenevalt on kohtumenetluse avalikkus reegel ja erandeid sellest

tuleb tõlgendada kitsalt. Kohtuasja sisu jõudmine avalikkuseni on välistatud üksnes siis, kui

kohus on menetluse kuulutanud kinniseks (PS § 24 lg 3 ja HKMS § 79). Kohtuotsus

kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid

nõuavad teisiti (PS § 24 lg 4). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt peaks

kohtulahendi suuline kuulutamine olema reegel ning sellest võib kõrvale kalduda, kui lahend

tehakse üldsusele kättesaadavaks muul viisil (otsus asjas Ryakib Biryukov vs. Venemaa, nr

14810/02, p 38 jj). Lahendi võib tervikuna avaldamata jätta üksnes erandlikel juhtudel (vt nt

otsus asjas Straume vs. Läti, nr 59402/14, p-d 130–132). Kirjaliku menetluse puhul täidab

kohtuotsuse avalikult kuulutamise nõuet otsuse avalikult teatavaks tegemine kohtukantselei

kaudu (HKMS § 173 lg 1). Kuigi PS § 24 lg-test 3 ega 4, samuti PS § 44 lg-st 2 ei tulene

menetlusvälise isiku subjektiivset õigust nõuda, et talle väljastatakse jõustumata kohtuotsuse

tekst tema soovitud ajal ja viisil, ei välista see menetlusvälise isiku õigust jõustumata

kohtuotsusega tutvuda.

Kohtumenetluse avalikkus on erilise tähendusega

halduskohtumenetluses, kus toimub avaliku võimu tegevuse õiguspärasuse kontroll.

Halduskohtumenetluse vastu eksisteerib kaalukas avalik huvi, mis õigustab meedias

haldusasjade kajastamise võimaldamist ulatuses, milles see ei riiva ebaproportsionaalselt

menetlusosalise õigusi (vt ka Riigikohtu määrus nr 3-17-62/57, p 15.1). Avalikul võimul, sh

kohtul ei ole üldjuhul alust sekkuda valdkonnaga tegeleva ajakirjaniku õigusesse määratleda

teemasid, mille vastu võib esineda avalik huvi, kui on järgitud teiste isikute maine ja õiguste

kaitse põhimõtet (samas, p-d 15.2 ja 15.3). Kohtute meediasuhtlus on vajalik kohtusüsteemi

usaldusväärsuse ja kohtute sõltumatuse tagamiseks, mis on kaalukad väärtused. Konkreetses

kohtuasjas koostatud otsust oskab kõige paremini selgitada asja lahendanud kohus. Selliselt

aitab kohtulahendite tutvustamine paremini mõista kohtute tööd ja koostatud lahendeid ning

vältida olukordi, kus menetlusvälised isikud mõistaksid kohtuotsuses kajastatud seisukohti

vääralt või moonutatult. Selle saavutamiseks võib olla vajalik, et kohus selgitaks avalikkusele

ka veel jõustumata kohtulahendis esitatud põhjendusi. See ei tähenda siiski, et

kohtumenetluse avalikkust ei võiks üldse piirata. Sellele osutavad ka eelviidatud PS § 24 lg-d

3 ja 4. Riigikohus on rõhutanud, et isikutel peab olema võimalik kohtusse pöörduda, kartmata,

et nende või nendega seotud isikute kaitset vajav teave saab avalikuks. Sellise kindlustunde

puudumisel oleks kohtusse pöördumise õigust piirav toime (vt Riigikohtu määrus nr 3-21-

2196/19, p 14.1). Kohus võib suhtluses meediaga avaldada infot jõustumata kohtuotsuse

kohta, kuid peab järgima põhiseaduses ja seadustes menetlusosaliste huvide kaitseks

sätestatud piiranguid. Kui huvi teabe varjamise vastu on ülekaalukas, sh tingivad seda

põhiseaduses sätestatud väärtused, tuleb teave lahendi kohta jätta avaldamata. Kui

kohtumenetlust pole kinniseks kuulutatud, on kohtul suurem otsustusruum, millist infot ja kui

suures mahus jõustumata lahendi kohta avaldada, kuid halduskohtul tuleb ka siis rakendada

meetmeid, et tagada tasakaal menetlusosaliste õiguste ning avalikkuse huvi vahel saada

kohtuasja kohta teavet. Jõustumata kohtulahendi avaldamisel tuleb eriliselt silmas pidada

isikuandmete kaitset. Ka muu juurdepääsupiiranguga info liiga detailne kajastamine võib

konkreetsel juhul olla menetlusosaliste õiguste seisukohalt ebaproportsionaalne. Suhtluses

ajakirjandusega on seega üldsust võimalik informeerida kohtulahendist ka nii, et selles

kajastatakse peaasjalikult kohtu seisukohti, kuid jäetakse välja teave, mis võib menetlusosalist

kahjustada. Kohtu koostatud pressiteade on sisuliselt käsitatav kohtuotsuse avaldamisena ning

kohtul tuleb analoogia korras lähtuda HKMS § 175 lg-st 2 ja võtta arvesse HKMS §-s 89

sätestatud sisulisi tingimusi, st kaaluda pressiteate avaldamisel ühelt poolt avalikkuse huvi

saada jõustumata kohtulahendi kohta infot ja teisalt menetlusosaliste huve. Vajaduse korral

tuleb pressiteade avaldada nii, et selles on varjatud isikuandmed või juurdepääsupiiranguga

info. Kohtumääruse koostamist pressiteate avaldamine ei eelda (vt HKMS § 175 lg 6).

4(6)

3-24-3322

9. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendatult leidnud, et kaebuses toodud alustel ei

ole praeguses menetlusstaadiumis antava eelhinnangu järgi alust arvata, et kahjunõue võiks

kuuluda rahuldamisele. Tallinna Halduskohtu tegevusel kaebaja kohta ajakirjandusele

andmete avaldamisel haldusasjas nr 3-24-826 oli õiguslik alus ning puudub piisav alus

sedastada, et kohus oleks rikkunud kaebaja õigusi. Asja materjalist ei nähtu, et Tallinna

Halduskohus oleks haldusasjas nr 3-24-826 teinud ilmseid ning olulisi kaalutlusvigu

kohtuotsuse sisu meediale tutvustamisel, mis oleks kaasa toonud kaebaja õiguste

ebaproportsionaalse riive. Asjaolu, et vaidlus puudutas sotsiaaleluruumi taotlemist, ei tähenda

eelmises punktis toodud kaalutlustel, et kohtul oli keelatud kohtuotsuse sisu kohta avaldada

mistahes andmeid. Ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud haldusasja nr 3-24-826 menetluse

kinniseks kuulutamist. Vastavalt seadusele oli Riigi Teatajas avaldatud kohtuistungi ning

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aegade juures kaebaja nimi ning kuna meedia oli

varem kajastanud kaebaja tegevust avalikus elus, võis meedia tunda huvi kohtuasja sisu ja

vaidluse tulemuse vastu. Halduskohus avaldas otsusest kokkuvõtte, kaebaja eraelu ja

majandusliku olukorra kohta detaile lähemalt esitamata. Kaebaja jättis kasutamata võimaluse

taotleda menetluse osaliselt või tervikuna kinniseks kuulutamist. Õige on ka see, et kohus ei

saa vastutada selle eest, millises kontekstis otsustab meediaväljaanne presenteerida kohtuasja

kohta saadud teavet. Kaebaja saab oma õigusi suhetes eraisikutega kaitsta

tsiviilkohtumenetluses. Väide, et Eestis ei saa tsiviilasju lahendavast kohtust kaitset, on

põhjendamatu ega anna alust tuua vaidlust ajakirjandusega üle halduskohtumenetlusse.

10. Riigikohus selgitas 20.09.2024 määruses asjas nr 3-21-1243 (p-d 24 ja 25), et pole

välistatud, et jõustumata kohtulahendis juurdepääsupiiranguga teabe õigusvastasel

avaldamisel on menetlusosalisel tema õiguste rikkumise korral võimalik taotleda kahju

hüvitamist. Menetlusvälise isiku juurdepääs jõustumata kohtulahendile on menetlusseadustiku

alusel lahendatav menetlusõiguslik küsimus, mis eeldab vastandlike huvide kaalumist. Selle

otsustuse tegemise pädevus on üksnes kohtunikul käimasolevas kohtumenetluses ning eeldab

tema eriteadmiste rakendamist õigusemõistmisel (vt Riigikohtu määrus nr 3-20-1033/41, p

24; vrd p 25). Kohtumenetluse käigus kohtu tegevusega tekkinud kahju saab hüvitada RVastS

§ 15 lg-s 1 nimetatud eelduste täitmisel. Lisaks saab jõustumata kohtulahendis isikuandmete

ebaõige avaldamise korral menetlusosaline esitada kahju hüvitamise nõude IKÜM-i alusel

juhul, kui isikuandmete töötlemise nõudeid rikkus kohus õigusemõistmise funktsiooni raames

Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalas. Ringkonnakohus märgib, et siinses haldusasjas tugineb

kaebaja nii IKÜM-i kui ka kaebaja isikuõiguse rikkumisele (vrd Riigikohtu 04.07.2025 otsus

asjas nr 3-22-491, p-d 19 ja 20). Isikuõiguse rikkumisel põhineva kahjunõude rahuldamise

välistab RVastS § 15 lg 1, kuna kohtuniku toimepandud kuritegu saab tõendada üksnes

jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas (PS § 22 lg 1, HKMS § 4 lg 4). Sellel põhjusel ei

olnud halduskohtul määruses ka alust analüüsida, milliseid kuritegusid kohtunik sai või ei

saanud toime panna. IKÜM-il põhineva kahjunõude lahendamisel tuleb kohtul küll

kontrollida, kas RVastS § 15 lg-s 1 nimetatud piirang on kooskõlas Euroopa Liidu õigusest

tuleneva tõhususe põhimõttega (liidu õigusega antud õiguste kasutamine ei tohi riigisisese

õiguse alusel olla praktiliselt võimatu ega ülemäära keeruline, Euroopa Kohtu otsus C-300/21,

p 53), kuid ka piirangu kohaldamata jätmise korral oleks kahjunõude rahuldamise eelduseks

asjaolu, et isikuandmete töötlemine on toimunud õigusvastaselt, mis ei näi eelmistes

punktides toodud kaalutlustel olevat siinses asjas nii. IKÜM ei nõua kohtumenetluse

avalikkuse põhimõtte hülgamist ning kohtumenetluste ja kohtuotsuste täielikku salastamist,

vaid võimaldab kaaluda huve vastavalt juhtumi asjaoludele. Isikuandmete töötlemine oli

vajalik kohtu avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks ja avaliku võimu teostamiseks

(IKÜM art 6 lg 1 p e ja lg 3). Halduskohus ei avaldanud haldusasjas nr 3-24-826 meediale

kaebaja eriliiki isikuandmeid (IKÜM art 9 lg 1). Andmed sotsiaalmajandusliku seisundi kohta

5(6)

3-24-3322

ei ole eriliiki isikuandmed ja kaebaja tervise kohta kohtu väljastatud kokkuvõte andmeid ei

sisaldanud.

11. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et siinses asjas puudub piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Tervisekahju osas peab halduskohus

kontrollima, kas kaebaja saab selle esitada riigilõivuvabalt, muus osas peab ta kaebuse juurde

jäämise korral leidma võimaluse tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv. Kaebajal on võimalik

muuta nõude suurust nõnda, et ta peab tasuma väiksemas ulatuses riigilõivu (miinimumlõiv

on RLS § 60 lg 2 järgi 20 eurot).

12. Ringkonnakohus ei saa siinse määruskaebuse lahendamisel otsustada kohtualluvuse

muutmise üle. Selleks on seaduses ette nähtud eraldi menetluskord.

13. 10.07.2025 kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendab põhiasja menetlev

halduskohus.

14. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)