2-25-7070/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7070

Tsiviilasi

Two Factors OÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: Two Factors OÜ (registrikood 16058869)

Ajutine pankrotihaldur: Jüri Truuts (e-post XXX)

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega,

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril on kohustus Two Factors OÜ likvideerida ja registrist

kustutada.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist

äriregistrist.

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Jüri Truuts tasuks 2596,25 eurot, mis mõista

välja võlgnikult Two Factors OÜ ajutise pankrotihalduri Jüri Truuts kasuks.

6. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Jüri Truuts kindlaksmääratud ajutise

pankrotihalduri tasust 886 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa

Autente Menetlusteenused OÜ arvelduskontole xxx.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

8. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (PankrS § 29 lg 6). Võlausaldaja, kes

ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul väljaandes

Ametlikud Teadaanded menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest arvates (PankrS § 29

lg 7). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad

võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates (PankrS § 23 lg 7).

ASJAOLUD

1. Two Factors OÜ (võlgnik) esitas kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Jüri

Truutsi.

2. Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Ajutine haldur tuvastas võlgnikul vara kogusummas kuni 1825,37 eurot (raha

arvelduskontol, materiaalne põhivara), teadaolevaid rahalisi kohustusi kogusummas

77 010,09 eurot. Võlgniku majandustegevus on peatunud. Ajutine haldur oli

seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest

huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 6000

eurot.

3. Kohus määras raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks

tasutava deposiidi suuruseks 6000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või

kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 7 päeva jooksul alates

väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest. Nõutud summat deposiiti ei

tasutud.

4. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas,

et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku

uurimisena.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu

5. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende

nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

6. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu

arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega.

Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 77 010,09 eurot, kuid vara on

kokku kõigest 1825,37 eurot (millest raha arvelduskontodel 825,37 eurot). Võlgnik on

püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti

väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks

määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest

huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist.

Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

7. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2

alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus

avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning

saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

8. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu,

likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise

isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega

pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi

vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8).

9. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti

väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea

seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses

ettenähtud.

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab

menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.

11. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus

arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2596,25 eurot (käibemaksu ei lisandu).

Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt

on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 16,75 tundi. Kohus leiab, et arvestades

ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on

nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke

toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 155 eurot mahub kehtestatud

piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks

2596,25 eurot. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused

välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et

võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab

seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.

14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886

eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane

lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab

kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg

51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot

poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

15. Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele

haldurile tasu 16,75 tunni (alustatud pooltunde 34) eest summas 1122 eurot, kuid

seadusest tuleneva piirmäära tõttu tuleb tasu hüvitada maksimaalses lubatud summas

886 eurot.

16. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult,

kuid määrab, et osa sellest (summas 886 eurot) hüvitatakse ajutisele haldurile riigi

vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik