3-25-1821/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1821

Haldusasi

E.L-i kaebus Eesti Vabariigi kodakondsuse

tuvastamise asjas

Menetlusosalised

Kaebaja – E.L

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.06.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.L-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada E.L-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.06.2025 määruse

resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Võtta menetlusse E.L-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.06.2025 määruse

resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale.

3. Jätta E.L-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.06.2025

määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.L (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 05.06.2025 kaebuse, millest nähtus soov

vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 2025. a mais tehtud otsust, millega lükati tagasi

tema taotlus tuvastada, et kaebaja on sünnijärgne Eesti kodanik. Ühes kaebusega esitas

kaebaja taotluse anda talle riigi õigusabi.

2. Tallinna Halduskohus jättis 06.06.2025 määrusega kaebuse ja riigi õigusabi taotluse

käiguta, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks allkirjastatud kaebuse esitamisele ja

riigilõivu tasumisele tuli kaebajal esitada haldusakt, mille vaidlustamiseks ta kohtusse

pöördus.

3. Kaebaja esitas 09.06.2025 e-kirjas selgitused koos lisadega. Üks lisadest oli PPA

28.05.2025 e-kiri, milles teavitati kaebajat, et Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamine

3-25-1821

eeldab isaduse ametlikku tuvastamist (vanemate ühine avaldus, kohtuotsus) ning ainuüksi

ema ütlustel põhinev dokument selleks ei sobi. PPA andis kaebajale tähtaja (23.06.2025),

mille jooksul on tal võimalik esitada täiendavaid dokumente, mis kinnitaks isaduse ametlikku

tuvastamist.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 11.06.2025 määrusega kaebuse ja jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p-d 1 ja 3) ning kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 2).

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt

kaebeõigus. Kaebaja selgitustest nähtub, et ta esitas taotluse väljastada Eesti kodaniku pass ja

see haldusmenetlus ei ole veel lõppenud. PPA selgitas 28.05.2025 e-kirjas, et olemasolevad

dokumendid ei ole sünnijärgse kodakondsuse tõendamiseks piisavad ning andis kaebajale

võimaluse esitada täiendavaid tõendeid ja seisukohti (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) §

40). PPA 28.05.2025 e-kiri ei ole haldusakt ega ka selline menetlustoiming, mis saaks

eraldiseisvalt rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi või mis vältimatult tingiks kaebaja

õigusi rikkuva haldusmenetluse lõpptulemuse. Seega ei ole täidetud ka HKMS § 45 lg-s 3

sätestatud tingimused menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks.

Kaebeõigusele antakse hinnang kaebuse esitamise aja seisuga (Riigikohtu 16.11.2011 otsus nr

3-3-1-65-11, p 15). Kaebuse esitamise ega 11.06.2025 seisuga ei ole PPA kaebaja taotluse

kohta otsust teinud. Üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste (sh PPA)

tegevust oma eelotsustega, vaid hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui

haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud (Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr

3-17-749, p 11). Kaebaja on pöördunud kohtusse ennatlikult. PPA 28.05.2025 e-kirjast ei saa

välja lugeda, et PPA igal juhul keeldub kaebaja taotluse rahuldamisest. Kaebajal tuleks

esitada kõik vastuväited ja tõendid Eesti kodakondsusesse kuulumise kohta PPA-le. Kui PPA

peaks tulevikus andma keelduva haldusakti, on seda võimalik vaidlustada, esitades 30 päeva

jooksul kaebuse Tallinna Halduskohtule (HKMS § 46 lg-d 1 ja 2).

Kaebuse tagastamise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg

4). Kaebuselt tasutud riigilõivu kohus vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 ei tagasta, kui

kaebuse tagastamise alus tuleneb HKMS § 121 lg-st 2.

Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 11 alusel rahuldamata,

sest kaebaja ei ela Euroopa Liidu liikmesriigis ega ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

5. Kaebaja esitas halduskohtule 15.06.2025 avalduse, milles palus uuesti läbi vaadata tema

riigi õigusabi taotlus. Halduskohus käsitas seda määruskaebusena ja edastas lahendamiseks

ringkonnakohtule.

6. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 20.06.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse

halduskohtu 11.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale läbivaatamatult HKMS § 207 lg 2 ja

lg 3 p 1 alusel. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja võimalused määruskaebemenetluses oma

õigusi kaitsta on ilmselgelt vähesed, sest temale siinses haldusasjas riigi õigusabi andmiseks

ei ole alust. Ringkonnakohus selgitas, et kui kaebaja soovib vaidlustada ka halduskohtu

11.06.2025 määruse resolutsiooni p-i 1, millega tema kaebus tagastati, tuleb tal esitada

allkirjastatud määruskaebus ringkonnakohtule hiljemalt 30.06.2025. Määruskaebuses tuleb

selgelt ära märkida, missugust lahendit taotletakse ning esitada põhjendused, miks kaebuse

tagastamine on määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane (vt HKMS § 205).

2(4)

3-25-1821

7. E.L esitas 27.06.2025 määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 11.06.2025

määrus. PPA andis 28.05.2025 e-kirjas mõista, et kaebaja esitatud tõendid ei ole sünnijärgse

Eesti kodakondsuse tuvastamiseks piisavad ja kaebaja taotlus jääb rahuldamata. Kaebuse

tagastamine takistab kaebajal vaidlustada PPA keelduvat otsust ja rikub kaebaja õigust

sünnijärgsele Eesti kodakondsusele. Kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleks uuesti läbi vaadata,

sest tal on Saksamaa elamisluba (freelance-viisa).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja vaidlustab Tallinna Halduskohtu 11.06.2025 määruse tervikuna.

I

9. Kaebajale riigi õigusabi andmise küsimus on juba lõplikult lahendatud ja selles osas tuleb

kaebaja 27.06.2025 määruskaebus tagastada.

10. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus jättis 11.06.2025 määruse resolutsiooni p-s 2

kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas selle peale 15.06.2025

määruskaebuse, mille ringkonnakohus tagastas 20.06.2025 määrusega, leides, et kaebajale

siinses haldusasjas riigi õigusabi andmine ei olnud põhjendatud. Ringkonnakohtu 20.06.2025

määrus on jõustunud.

II

11. Määruskaebuse halduskohtu 11.06.2025 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib

HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab

HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

12. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3

muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid

(HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

13. Eesti kodakondsuse sünniga omandamise kohta ei pea andma haldusakti. Sünnijärgne

kodakondsus tuleneb vahetult seadusest ja omandatakse automaatselt (kodakondsuse seaduse

(KodS) § 2 lg 1 p 1, § 5 lg 1, vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus nr 3-18-1244 ja

14.04.2020 otsus nr 3-19-1238). KodS ei näe ette eraldi menetlust sünnijärgse Eesti

kodakondsuse taotlemiseks ja omistamiseks. PPA hindab Eesti kodakondsusesse kuulumist nt

Eesti kodaniku passi väljastamise menetluses. Asja materjalidest saab järeldada, et kaebaja

ongi esitanud PPA-le taotluse Eesti kodaniku passi saamiseks. PPA on 28.05.2025 e-kirjas

(dtl 45) märkinud, et seni esitatud tõendid ei kinnita, et kaebaja on sünnijärgne Eesti kodanik,

ning selgitanud, milliseid tõendeid tuleks täiendavalt esitada, määrates selleks tähtaja. Seega

ei keeldunud PPA 28.05.2025 e-kirjaga kaebajale lõplikult Eesti kodaniku passi

väljastamisest. Kõnealune PPA e-kiri on menetlustoiming kaebajale Eesti kodaniku passi

väljastamise haldusmenetluses ja halduskohus selgitas õigesti, et sellise menetlustoimingu

halduskohtus vaidlustamine enne haldusmenetluse lõppemist ei ole lubatav.

14. Kaebajal on õigus vaidlustada halduskohtus PPA lõplik otsus, millega keeldutakse temale

Eesti kodaniku passi väljastamisest. Sellise vaidluse lahendamisel on kohtul võimalik kõigi

asjaolude ja tõendite põhjal hinnata, kas kaebaja on sünnijärgne Eesti kodanik või mitte.

3(4)

3-25-1821

Siinses asjas esitatud kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt võimalust esitada tulevikus sellist

kaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)