3-21-2759/55 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.07.2025, Tartu

Haldusasja number

3-21-2759

Haldusasi

A.K., K.K , V.V., R.R., M.S.-i, L.K. ja F.T. kaebus

Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87

osaliseks tühistamiseks, alternatiivselt ehitusteatise nr

2111201/12323

aktsepteerimise

õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Valga valla ja Elering AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad:

A.K. (I)

K.K (II)

V.V. (III)

R.R. (IV)

M.S. (V)

L.K. (VI)

F.T. (VII)

Kaebaja VII seaduslik esindaja M..T.

Kaebajate I, II ja VI esindaja vandeadvokaat V. Kivistik

Vastustaja ja apellant VALGA VALD

Esindaja advokaat Janar Kuus

Kolmas isik ja apellant Elering AS

Esindaja vandeadvokaat Veikko Puolokainen

RESOLUTSIOON

1. Jätta kolmanda isiku vastuväide rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsuse resolutsiooni p 2 ja tõlgendada

kaebuse nõudeid järgmiselt:

a. Kaebajad esitasid nõude tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldus nr

87 osas, milles see reguleerib ehitamist katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,

xxx ning xxx.

b. Kaebajad esitasid alternatiivse nõude tuvastada ehitusteatise nr 2111201/12323

teavitatuks lugemise õigusvastasus katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx

ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes.

c. Kaebajad I, II ja VI esitasid nõude tuvastada Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023

Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise

teavitatuks lugemise õigusvastasus katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx

paiknevate õhuliini osade suhtes.

d. Kaebajad I, II ja VI esitasid nõude kohustada Valga Vallavalitsust otsustama

riikliku järelevalve läbiviimist katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate

õhuliini osade suhtes.

3. Rahuldada vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused osaliselt ja tühistada

Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsuse resolutsiooni p 5 osas, milles halduskohus

tühistas Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib

ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa

arvatud).

a. Teha kaebaja V osas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

b. Teha kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII osas uus otsus, millega jätta nõue Valga

Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osaliseks tühistamiseks läbi

vaatamata.

c. Teha kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII osas uus otsus, millega rahuldada

tuvastamiskaebus ja tuvastada ehitusteatise nr 2111201/12323 teavitatuks lugemise

õigusvastasus katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate

õhuliini osade suhtes.

d. Teha kaebajate I, II ja VI osas uus otsus, millega rahuldada kaebus, tuvastada

Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera

330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus

katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes ning

kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve tegemist

katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes.

e. Ülejäänud osas jätta vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused

rahuldamata.

4. Tagastada kolmandale isikule „Taalri Varahaldus töö nr 301: L301 Tartu-Valmiera

õhuliini rekonstrueerimine; K1 Tartu-Valmiera L301 330/110 kV õhuliin. Tööprojekti

(626K1, 626K0, 626K8) ekspertiisi teostamine“.

5. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsuse resolutsiooni p 7.1 kaebaja V osas

ja sõnastada see järgmiselt: „7.1. ühiselt kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII kasuks 3 710

eurot;“.

6. Mõista vastustajalt kaebajate I, II ja VI kasuks välja 5 343,34 eurot

apellatsioonimenetluse kulude katteks.

7. Ülejäänud osas jätta menetluskulude hüvitamise taotlused rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 11.08.2025 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini pikkus Valga vallas on kokku 29,58 km ning see

hõlmab vähemalt 137 kinnistut. Valga vallas VALGA VALDs paikneb liin või selle

kaitsevöönd teiste seas kaebajale I kaasomandina kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx,

kaebajale II kuuluval katastriüksusel xxx, kaebajale III kuuluvatel katastriüksustel xxx

ja xxx, kaebajale IV kuuluval katastriüksustel xxx, kaebaja VI kaasomandis oleval

katastriüksusel xxx ning kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (tl I-120).

2. Kaebaja I kaasomandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paiknevad hooned

moodustavad ühtse kompleksi, mis asub osaliselt liini kaitsevööndis. 1911. aastal

ehitatud elamu asub mõne meetri kaugusel kaitsevööndi piirist. Juurdepääsutee

hoonetele ja õuealale läheb liini alt läbi (tl I-117, 23, 21, 184).

3. Kaebaja II omandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb õhuliini kaitsevööndis

üks mitteeluhoone (tl I-26, dtl 205).

4. Kaebajale III kuuluval katastriüksusel xxx (Xxx) jääb 1911. aastal ehitatud elamu

liini kaitsevööndisse. Liin kulgeb elamu pikema küljega paralleelselt, liini telje ja elamu

vahele jääb ca 25 m, mast on ligikaudu kohakuti elamu nurgaga (tl I-118, 27, 183p).

5. Kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb 1949. aastal ehitatud

elamu kaitsevööndist 25 m kaugusel (I kd tl 119).

6. Muudel kinnisasjadel on hooned kaitsevööndist kaugemal, inimeste igapäevane

elukeskkond (hooned, õueala) jääb liini telje ja sellest ca 150–200 m kaugusele jääva

mõttelise joone vahelisse koridori (tl I-120).

7. Kaebaja VI kaasomandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb puurkaev liini

kaitsevööndis, praktiliselt liini all (tl I-118p, 34).

8. Kaebajale IV kuuluv katastriüksus xxx (Xxx) jääb osaliselt õhuliini kaitsevööndisse

(tl I-29; dtl 206).

9. Kaebajale V kuuluv Xxx külas asuval katastriüksusel xxx (Xxx), mis asub osaliselt

Viru-Tsirguliina õhuliini kaitsevööndis, mis külgneb Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini

kaitsevööndiga, paiknev eluhoone jääb Tartu-Valmiera liini teljest ca 250 m kaugusele.

10. Kolmas isik (Elering) esitas Valga Vallavalitsusele ehitusteatise nr 2111201/12323

(tl I-15) ning AS Connecto Eesti ja Leonhard Weiss OÜ koostatud eelprojekti „L301

Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine“ (töö nr 626K1) (tl I-90-100p) Valga vallas

Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini (ehitisregistri kood 221324099) ümberehitamiseks.

11. Vastustaja edastas talle esitatud ehitusteatise ja projekti kooskõlastamiseks

Põllumajandus- ja Toiduametile, Keskkonnaametile, Riigimetsa Majandamise

Keskusele, Transpordiametile ja Terviseametile. Põllumajandus- ja Toiduamet,

Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Transpordiamet andsid

ehitusprojektile kooskõlastuse, Terviseamet leidis, et ei ole rahvaterviseseaduse (RTerS)

§ 12 lg 3 kohaselt pädev ehitusprojekti kooskõlastama. Terviseamet juhtis tähelepanu, et

elukeskkonnas on kehtestatud piirväärtused välisõhus levivale mürale ja

mitteioniseerivale kiirgusele ning nendega tuleb kavandatava tegevuse planeerimisel

arvestada.

12. Valga Vallavalitsusele laekus ehitusetatise menetluse käigus mitmeid vastuväiteid,

sh VALGA VALD kogukonna esindajatelt 17., 20. ja 21.05.2021. Vastustaja avaldas

31.05.2021 väljaandes Lõuna-Eesti Postimees ja Valga valla koduleheküljel teate

ehitusteatise ja projekti menetluse kohta ning kutsus projektiga puudutatud isikuid

arvamust avaldama.

Valga Vallavalitsuse korraldus

13. Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus andis 26.10.2021 korralduse nr

87 (tl I-79-82p, edaspidi ka vaidlustatud korraldus).

14. Vastustaja leidis vaidlustatud korralduses vastuväidetele vastuseks, et

ehitusseadustiku (EhS) §-s 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ei

esine. Ehitis on kooskõlas kehtivate planeeringutega – Valga Maakonnaplaneeringuga

2030+ ning Õru valla ja Tõlliste valla üldplaneeringutega. Tegemist on

ümberehitamisega, kuna rajatakse lammutatud ehitisega olemuslikult sarnane ehitis, see

on sama kasutusotstarbe, pingeklassi ja asukohaga. Elering rekonstrueerib õhuliini, mis

on paiknenud selles asukohas juba üle 60 aasta. Õhuliini kaitsevöönd jääb samaks. See

tähendab, et rekonstrueerimisega ei kaasne kinnisasja omanikele täiendavat negatiivset

mõju ja piiranguid. Elanike praegune olukord pärast ümberehitustöid halvemaks ei

muutu. Pigem muutub see paremaks, kuna rekonstrueerimise järgselt väheneb oluliselt

vanadest kõrgepingeliinidest niiske ilmaga kostuv iseloomulik särin ehk koroonaefekt.

Uutel liinidel on koroonaefekt väike ning kõrvale praktiliselt kuuldamatu. Vastustajal ei

ole pädevust hinnata, kas asjaõigusseaduse seisukohalt on trassivaldaja kohustatud

sõlmima kinnisasjade omanikega uued kokkulepped või kehtib olemasolev kitsendus ka

pärast õhuliinide rekonstrueerimist edasi. Osapoolte eraõiguslikud vaidlused tuleb

lahendada tsiviilkorras. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole kohustuslik,

samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

kaalumine.

15. Kokkuvõttes luges vastustaja vaidlustatud korraldusega teavitatuks Valga vallas

Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini ümberehitamiseks esitatud ehitusteatise tingimusel, et

ehitamisel tuleb lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigimetsa

Majandamise Keskuse, Transpordiameti ja Liini kinnisasja omaniku poolt esitatud

nõuetest.

Menetlus halduskohtus

16. Kaebajad esitasid 25.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada

vaidlustatud korraldus (tl I-1-13p).

17. Vastustaja (tl I-139-142) ja kolmas isik (tl I-130-135) palusid jätta kaebuse

rahuldamata.

Halduskohtu otsus

18. Tartu Halduskohus tõlgendas 30.06.2023. a otsusega (tl II-61-70p) kaebust nii, et

kaebajad esitasid nõude tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldus nr 87

osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni

katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud). Samuti lubada halduskohus kaebajatel

täiendada kaebust alternatiivse nõudega tunnistada õigusvastaseks ehitusteatise nr

2111201/12323 aktsepteerimine eeltoodud vahemikus toimuva ehitamise osas.

Halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse

nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni

katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud).

19. Halduskohtu hinnangul on ehitusõigus üks ühtne tervik. Vaidlustatud korraldusega

kehtestatud täiendavatel tingimustel puudub igasugune sisu ja tähendus, kui vaadelda

neid lahus ehitusteatise sisust ehk andmetest selle kohta, mida üldse kavatsetakse

ehitada. Kui ehitusõigus ei teki EhS § 36 lg 2 alusel ehitusteatise aktsepteerimisega, siis

saab see tekkida üksnes EhS § 36 lg 6 alusel täiendavate tingimuste kohta haldusakti

andmisega ning haldusakti andmisega tekib ehitusõigus tervikuna – ehitada võib

ehitusteatises (ja ehitusprojektis) kirjeldatud ehitist haldusaktis toodud täiendavatel

tingimustel. See ühtlasi tähendab, et kui kohus haldusakti, praegusel juhul vaidlustatud

korralduse tühistab, siis kaotab kehtivuse ehitusõigus tervikuna. EhS § 36 lg 2 sätestatud

alust ehitusõiguse tekkimiseks ei ole ja ei ole olnud algusest peale.

20. Halduskohtu hinnangul ei saa vaidlustatud korraldust niimoodi osadeks jagada, et

osa sellest (ehitusteatise aktsepteerimine täiendavatel tingimustel) on haldusakt, kuid

osa (puudutatud isikute vastuväidete arvestamata jätmine) ei ole. Puudutatud isikute

vastuväidete eesmärgiks oli, et vastustaja annaks välja haldusakti, millega ehitusteatises

kirjeldatud ehitamist ei lubata või lubatakse nende õiguste kaitseks kehtestatud

täiendavatel tingimustel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses oli tegemist

taotlusega haldusakti andmiseks, kuna ehitusteatises nimetatud ehitamise keelamiseks

või täiendavate tingimuste kehtestamiseks tuleb anda haldusakt. Sel juhul tuleb ka

keeldumine soovitud haldusakti andmisest vormistada haldusaktina (HMS § 43 lg 2).

Kohtu hinnangul tuleneb ka seletuskirjast, et kui pädev asutus kaalub täiendavate

tingimuste kehtestamist, kuid kehtestab nendest ainult osad, siis on tegemist ühtse

tervikliku haldusaktiga, mida kohtul on võimalik tühistada.

21. Kohtupraktikas on sarnastes olukordades viidatud puudutatud isikute võimalusele

taotleda ehitusjärelevalve tegemist (EhS § 130 lg 2). Nõude lubatavuse seisukohast viib

see sama tulemuseni. Ehitusteatise menetluses avaldatud puudutatud isikute tahe oli

üheselt mõistetavalt suunatud sellele, et vastustaja hindaks ehitamise tulemusena tekkiva

ehitise mõju ning kehtestaks abinõud puudutatud isikute õiguste kaitseks. HMS sätetest

(§ 6, § 15 lg 2, § 36 lg 1) tuleneb, et haldusmenetluses on piisav, kui menetlusosaline

selgelt ja arusaadavalt avaldab oma eesmärgi ja asjaolud, millele ta tugineb, ning

haldusorgani ülesanne on selgitada menetlusosalisele, milline on tema eesmärgi

saavutamiseks kohane õiguslik vorm. Vastustaja kinnitusel oleks ta andnud haldusakti,

kui puudutatud isikud oleksid taotlenud järelevalve teostamist. Vaidlustatud korralduse

osa, mis käsitles puudutatud isikute vastuväidete arvestamata jätmist, saab seega

käsitleda ka haldusaktina, milles vastustaja järelevalvet teostades leidis, et puudutatud

isikute vastuväiteid ei tule arvestada.

22. Kokkuvõttes asus halduskohus HMS § 5 lg-le 2 tuginedes seisukohale, et

vaidlustatud korraldus on haldusakt, millega vastustaja andis kolmandale isikule õiguse

ehitada ehitusteatises kirjeldatud ehitist vaidlustatud korralduses toodud tingimustel, sh

puudutatud isikute vastuväiteid arvestamata jättes. Kaebajatel on õigus esitada

vaidlustatud korralduse tühistamise nõue alusel, et ehitis rikub sellisena nende õigusi.

23. Halduskohus käsitles pikemalt küsimust, kas tegemist on lammutamise ja uue ehitise

ehitamise või ümberehitamisega ehitusseadustiku mõttes. Halduskohtu järgi nimetab

EhS § 4 lg 4 kolm olemusliku sarnasuse tunnust – kasutusotstarve, arhitektuuriline

lahendus ja maht. Nii enne kui ka pärast vaidluse all olevat ehitamist on tegemist

majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ lisas nimetatud kasutamise otstarbega 22142 ehk 110 kV ja kõrgema pingega

õhuliin. Ehitise mahtu praeguses asjas uusehitise ja ümberehitamise eristamisel kasutada

ei saa, kuna vaidluse all oleval liinil kui ehitisel mahtu ei ole. Halduskohtu järgi on

vaieldav, kas kõrgepingeliinil saab olla arhitektuuriline lahendus EhS § 4 lg 4

tähenduses. Elektriliini mastid on osa tehnorajatisest ning neil on pigem funktsionaalne

ülesanne. Kaebajate esitatud joonise (tl I-152) põhjal on nii endised kui ka uued mastid

kavandatud sellisena, et nad täidaksid oma ülesannet ehk hoiaksid turvaliselt üleval

elektriliine. Halduskohus jõudis järeldusele, et ehitise kasutusotstarve ehitamise

tulemusena ei muutu, kuid kaht ülejäänud tunnust ei saa vaidluse all oleva ehitise puhul

kasutada.

24. Ka EhS § 4 lg 3 toodud kriteeriumitest kolm ei ole halduskohtu arvates kasutatavad.

Kriteeriumid 1 ja 2 räägivad hoonest ning on pigem mõeldud remondi ja

ümberehitamise, mitte ehitamise ja uusehitise eristamiseks. Kriteerium 6 ei ole

asjakohane, kuna ehitis ei ole hävinud. Kriteeriumid 3, 4 ja 5 räägivad pigem selle

kasuks, et tegemist on ümberehitamisega. Ümberehitamiseks loetakse tehnosüsteemi

paigaldamine või muutmine, kui see muudab ehitise omadusi, sh välisilmet. Ehitatav

elektriliin on tehnovõrk, mille välisilme ehitamise tulemusena muutub. Kolmanda isiku

selgituste põhjal toimub ehitamine selleks, et muuta tehnovõrgu tööparameetreid

(suurendada liini võimsust) ning ehitamise tulemusena muudetakse kasutatavat

tehnoloogiat (võetakse kasutusele kaasaegne tehnoloogia). Ümberehitamise kasuks

räägib ka kriteerium 5. Ehitamise vajaduse tingis muuhulgas see, et endine elektriliin oli

amortiseerumas ning tekkinud oli kahtlus selle ohutuses. See tähendab, et ehitis ei

vastanud EhS § 8 sätestatud nõudele, et ehitis ja selle kasutamine peab olema ohutu.

Ehitusseadustiku seletuskirjas on ümberehitamise näitena toodud tee, mille

liikluskoormus on muutunud ja millele tuleb seisundinõuete täitmiseks paigaldada uus

katend.

25. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et tegemist on ümberehitamisega.

26. Järgnevalt analüüsis halduskohus, kas vastustaja õiguspäraselt andis kolmandale

isikule ehitusõiguse vastustajale esitatud ehitusteatises ja selle koosseisu kuuluvas

ehitusprojektis kirjeldatud ehitamiseks, sh ehitamiseks kolmanda isiku soovitud

asukohas. Kolmas isik otsustab selle üle, milliseks ehitamiseks ja millises asukohas ta

ehitusõigust taotleb. Vastustaja keeldumise korral oleks kolmandal isikul olnud õigus

otsustada, kuidas edasi tegutseda, sh kas taotleda ehitusõigust muus asukohas. Ehitise

asukohta saab muuta ka kokkuleppe sõlmimise teel, seda nii ehitusõiguse menetluses

kui ka eraõigluslikult.

27. Halduskohtu hinnangul on asjas tõendatud, et kaebajate hooned ja elukeskkond on

elektriliinile lähedal. Kõige enam mõjutatud on kaebaja I kaasomandis olev Xxx

kinnisasi ja kaebajale III kuuluv Xxx kinnisasi.

28. Halduskohtu hinnangul tuli vastustajal vaidlustatud korralduse andmisel hinnata EhS

§ 44 punktides 1 ja 4 toodud tingimuste täidetust ehk esiteks seda, kas ehitusteatises

kirjeldatud ehitise, sh selle kasutamise prognoositavad mõjud (müra, kiirgus) üldiselt

jäävad õigusaktidega lubatud piiridesse ning teiseks kas ehitisel, sh selle kasutamisel on

püsivad negatiivsed mõjud konkreetsetele ehitise mõjualas olevatele isikutele, kas see

on üleliia koormav ja kas seda saaks vähendada või leevendada.

29. Halduskohus leidis, et samad asjaolud, mille alusel tuleb eristada ümberehitamist

uusehitise püstitamisest, tähendavad, et vastustaja kohustused ümberehitamise mõjude

hindamisel on tavapärasest suuremad ja ehitise uute omaduste võimalikku mõju tuleb

hinnata EhS § 44 p 4 alusel.

30. Halduskohus lähtus kaebajate esitatud joonisest vanade mastide ja 31S1F tüüpi uue

masti võrdluse kohta (tl I-152), mida pidas üldjoontes usaldusväärseks. Joonise põhjal

on erinevus vanade mastide ja uue masti 31S1F vahel kõrguses ca 12–18 m ja laiuses ca

4–10 m. Kui mastid on kõrgemad ja laiemad, siis muutub nende visuaalne mõju. Kui

mastid ja järelikult ka neid hoidvad tõmmitsad on laiemad, siis olukorras, kus mast asub

hoonete lähedal, muutub sellest lähtuv häiring inimeste igapäevases elus, sh jääb mast

liikumisel rohkem ette. Kui mastide asukohta kaitsevööndi piires mõnel juhul siiski

muudeti, siis vähemalt seda häiringut oleks saanud vähendada.

31. Halduskohus luges üldiselt teadaolevaks, et kõrgepingeliin tekitab müra. Asjas on

juttu olnud liini särinast (koroonaefektist) ja tuulega juhtmetes tekkivast vilinast. Müra

põhjustavad ka lindude tõrjumiseks kasutatud abinõud. Vastustaja on hinnanud

koroonaefekti. Halduskohus leidis, et ilma konkreetsete andmeteta ei saa eeldada, et

kõigi müra liikide puhul see ümberehitamise tulemusena ei muutu või väheneb.

32. Halduskohus tegi kindlaks, et kuna liini kavandatav võimsus oli enne 500 MW ja on

pärast ümberehitamist 800 MW, siis võimsus suureneb 1,6 korda. Halduskohus leidis

läbi viidud arvutuse tulemusena, et on vähe tõenäoline, et magnetvoo tihedus kaebajate

elukeskkonnas ületab õigusaktiga kehtestatud piirväärtust. Samas leidis halduskohus, et

see ei tähenda, et kiirguse saab ümberehitamise mõjuna kindlasti välistada – eriti elamu

puhul, kus liini telg on elamust ca 25 m kaugusel ning juhe järelikult veel lähemal.

Vastustaja ei ole ehitusteatise kontrolli menetluses magnetväljaga seotud asjaolusid

välja selgitanud ja ei ole nende võimalikke mõjusid hinnanud.

33. Halduskohus leidis, et vastustaja ei saa lihtsalt eeldada ehitise vastavust kõigile

kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekti seletuskirjas ei ole ehitise võimalikke mõjusid

inimestele, sh mastide suuruse muutumisest tingitud häiringuid elukeskkonnas, liini

vastavust müra- ja kiirgusnormidele või muid ehitise võimalikke mõjusid inimestele

üldse käsitletud. Mastide suurusest ja paiknemisest tingitud häiringud, müra ja

mitteioniseeriv kiirgus ei sõltu pinge tugevusest.

34. Halduskohtu hinnangul oleks käsitlemist ja kaalumist väärinud ka Päästeameti

selgitus, mille põhjal on päästesündmuse korral kõrgepingeliini läheduses oht päästjate

elule ja tervisele ning seetõttu liini lähedal olevaid hooneid ei kustutata. Võimalik on

kaitsta kõrval olevaid hooneid. Inimelu päästmist tehakse igal juhul, välja arvatud kui

näiteks pingestatud liinid on maapinnale kukkunud ja on oht elektrilöögiks (tl I-73,

144). Halduskohtu hinnangul on tulekahju kustutamisel määrav tähtsus mitte liini telje

või kaitsevööndi asukohal, vaid elektrijuhtmete tegelikul asukohal hoonete suhtes. Kui

mastide mõõtmed muutusid, siis muutus ka juhtmete kaugus hoonetest. Vastustajal

oleks tulnud välja selgitada, millised on need hooned, mida Päästeamet lähtudes

juhtmete paiknemisest pärast ümberehitamist tulekahju korral ei kustuta ning hinnata,

kas see on mõju, mida vastavate hoonete omanikel tuleb taluda. Samuti oleks väärinud

väljaselgitamist, kui reaalne on saavutada elektri väljalülitamine vaidluse all olevast

liinist tulekahju kustutamise eesmärgil.

35. Halduskohtu hinnangul ei saanud praeguses asjas teostada võrdlust nullvariandiga

ehk olukorraga, kus liini kaebajate kinnisasjade piirkonnas ei ole. Kolmas isik on

kinnitanud, et alternatiiviks vaidluse all oleva ehitusõiguse andmata jätmise korral ei

olnud ehitise lõplik lammutamine, vaid korrashoiutööd, mida oleks saanud teha ilma

ehitusõiguse taotlemiseta. See ei takistanud vastustajal otsida võimalusi ka selliste

ehitise mõjude leevendamiseks, mis võrreldes vana elektriliiniga ei suurene, kuid siiski

on inimestele häirivad. Halduskohus asus seisukohale, et kohtus kaitstavat nõudeõigust

sellistele mõjudele rajada ei saa.

36. Halduskohtu hinnangul ei omanud iseseisvat tähendust asjaolu, et mastidele

paigaldatakse ka sidekaabel. Samuti leidis halduskohus, et vastustaja ei ole rikkunud

kaebajate menetlusse kaasamise ja ärakuulamise nõuet ning et käesolevas kohtuasjas ei

ole tähtsust sellel, kas kellelgi on eraõiguslik õigus kasutada kaebajatele kuuluvat maad.

37. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et vastustaja rikkus HMS §-st 6 tulenevat kohustust

selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral

koguda selleks tõendeid oma algatusel. Vastustajale ei olnud teada, millist müra või

mitteioniseerivat kiirgust võib ehitis põhjustada ning ta ei ole kindlaks teinud, kas see

jääb õigusaktidega lubatud piiridesse. Vastustaja ei ole piisavalt välja selgitanud,

milliste mõõtmetega mastid rajatakse inimeste elukeskkonnale väga lähedale, kas ja mil

määral need häirivad igapäevast elu, täpsemalt milline mõju on liinil pärast

ümberehitamist päästetööde tegemisele. Vastustaja ei täitnud EhS § 36 lg-te 5 ja 6 ning

§ 44 p 4 koosmõjust tulenevat kohustust hinnata, kas ehitise või ehitamisega kaasneb

kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele

selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, kas see on üleliia koormav ja

kas seda oleks võimalik vähendada või leevendada. Eeltoodu tähendab, et vastustaja

andis ehitusõiguse õigusvastaselt. Nimetatud rikkumisi ei saa halduskohtu hinnangul

kõrvaldada kohtumenetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Apellatsioonkaebus

38. VALGA VALD palub 31.07.2023. a esitatud apellatsioonkaebuses (tl II-78-81)

tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebajate kaebused

rahuldamata.

39. VALGA VALD on seisukohal, et 26.10.2021. a korraldus nr 87 ei ole haldusakt.1

Vastustaja väidab, et kõrvaltingimuse kehtestamine ei muuda vaidlusalust korraldust

kaebajate jaoks haldusaktiks, sest kõrvaltingimust pole seatud kaebajatele.

Kõrvaltingimus puudutab üksnes ehitusteatise esitajat (antud juhul kolmandat isikut) ja

seega saab vaidlusalune korraldus olla haldusaktiks kõrvaltingimust puudutavas osas

üksnes kolmanda isiku suhtes. Vastustaja väitel tuleneb selline järeldus EhS § 36 lg-st 2.

Samuti väidab vastustaja, et kui vaidlusaluse korralduse tühistamine jõustub, siis

tähendab see seda, et kolmanda isiku suhtes ei kehti ehitamisel vastustaja poolt

kehtestatud kõrvaltingimus. Vastustaja väitel võib kõrvaltingimuste seadmise korralduse

kvalifitseerimine haldusaktiks luua praktika, kus kohalikud omavalitsused loobuvad

1 Vrd RKHKm 06.06.2018, 3-17-1152, p 11.

kõrvaltingimuste kehtestamisest selleks, et välistada toimingu muutumine haldusaktiks.

Kokkuvõttes on VALGA VALD seisukohal, et vaidlustatud korraldus on toiming.

40. Vastustaja tugineb HMS §-le 108 ja väidab, et selle järgi on toimingust puudutatud

isikul õigus nõuda toimingu põhjendamist ja kui ta seda ei tee, siis ei saa ta tugineda

põhjendamise kohustuse rikkumisele. Kaebajad seda ei teinud. Vastustaja väitel on

toiming piisavalt põhjendatud, kuna kaebajate kinnisasju on need õhuliinid läbinud juba

ca 60 aastat.

41. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas saab müra ja mitteioniseeriva kiirguse mõju

välja selgitada ja hinnata juba ehitisteatise menetluses. Vastustaja leiab, et sellised

hinnangud oleksid hüpoteetilised. Seda, kas ehitis vastab kõigile nõuetele, saab

vastustaja arvates kontrollida alles peale ehitise valmimist, sest alles peale seda on

vastustajal võimalik hinnata seda, kas valminud ehitise müra ja mitteioniseeriv kiirgus

jääb lubatud piirmääradesse. Vastustaja hinnangul saab võimalikke piirnorme ületavaid

mõjusid kaebajatele kõrvaldada kolmandale isikule täiendavate nõuete esitamisega

kasutusteatise menetluses.

42. Vastustaja arvates ei ole olemasoleva liini kaitsevööndis kõrgemate ja laiemate

mastide ehitamine halduskohtus kaitstavaks õiguseks, sest kaebajad ei saanud eeldada,

et mastid jäävad igavesti samadeks. Tänapäeva nõuded kõrgepingeliinide ehitamisel ja

kasutamisel on oluliselt kõrgemad.

Vastus apellatsioonkaebusele

43. Kaebajad I, II ja VI paluvad vastuses apellatsioonkaebusele (tl II-86-89) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata.

44. Kaebajad on vastuses apellatsioonkaebusele seisukohal, et kõrgepingeliinil, sh

mastidel on olemas arhitektuuriline lahendus ja ka maht EhS § 4 lg 4 tähenduses.

Asjaolu, et elektriliini mastid on osa tehnorajatisest, millel on funktsionaalne ülesanne,

ei välista nende arhitektuurilise lahenduse olemasolu. Ehitise arhitektuurilist lahendust

on kaebajate hinnangul võimalik võrrelda eelkõige ehitise ehitusjooniste alusel ning

mahu hindamine on samuti võimalik ehitusjooniste alusel. Sealjuures võrdlema peaks

lammutatud ehitise ehitusjooniseid rajatava ehitise ehitusjoonistega.

45. Kaebajad on seisukohal, et tegemist ei ole ümberehitamisega, vaid vana ehitise

lammutamise ning uue ehitise püstitamisega. Ehitised ei ole olemuslikult sarnased, sest

uue rajatava ehitise maht ja arhitektuuriline lahendus ei ole sama, maht on suurem,

kuivõrd muutuvad tööparameetrid (suureneb võimsus) ja liin ise on mastaapsem,

ulatudes üle kaebajate kinnisasjade rohkem kui enne ning ka arhitektuurne lahendus on

erinev. Kaebajad leiavad, et vanade mastide lammutamise eesmärk ei olnud ehitada

lammutatud ehitise asemele olemuslikult eelmisega sarnane ehitis, kasutades

olemasoleva ehitise elemente. Vanad õhuliinid lammutati täielikult ja uute ehitamisel ei

ole kasutatud vana ehitise elemente. Uued mastid on tunduvalt suuremad ja hakkavad

paiknema maastikul teises kohas. Uued õhuliinid on vanadest õhuliinidest olemuslikult

oluliselt erinevad nii suuruse kui ka võime poolest kanda vajadusel suuremat võimsust.

46. Antud juhul ei kohaldu EhS § 4 lg 3, sest see käsitleb olemasoleva ehitise omaduste

muutumist. Kuna vanad õhuliinid alles ei jäänud, ei saa rääkida olemasoleva ehitise, st

vana õhuliini omaduste muutumisest. Seega tuleb käesoleval juhul lähtuda üksnes EhS §

4 lg-st 4.

47. PRIA käsitleb õhuliini kui ehitist, mille all olevat maad ei saa enam käsitleda

põllumaana. Kaebaja I saab seetõttu vähem PRIA toetust põllumaa eest võrreldes

varasemaga.

48. Vallavalitsus on jätnud ehitusõiguse väljastamisel hindamata EhS § 44 punktides 1

ja 4 toodud tingimuste täidetuse.

49. Avalik huvi ei takista hoonete lähedal asuvate mastide nihutamist. Avalik huvi on

projekti kui terviku vastu, mitte selle vastu, et teatud liinilõigul mastid läbiksid otseselt

kaebajate koduhoove ja riivaksid ebaproportsionaalselt kaebajate õigust omandi

puutumatusele. Kaebajate eesmärk ei ole õhuliinide lõplik likvideerimine, vaid kaebajad

on algusest peale soovinud õhuliinide nihutamist ohutusse kaugusesse.

50. Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja U. Möldre selgitas

tsiviilasjas 2-22-4354 toimunud paikvaatlusel, et täna selliselt enam elektriliine

planeerida ei saaks ning pikas perspektiivis oleks parim lahendus liini asukoha

muutmine. Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja on ka

kinnitanud, et trassi liigutamine oleks olnud kõigile osapooltele kõige odavam ja

sobivam viis ja seda ei tehtud seetõttu, et vältida ehitusloamenetlust.

51. Algne õhuliin on rajatud õigusvastaselt nõukogude võimu poolt isikute huve

arvestamata ja nende nõusolekuteta.

52. Kaebajad on seisukohal, et ehitusõiguse osalise tühistamise kaudu (st kaebajate

kinnisasjal paikneva õhuliini osas) on kaebajatel võimalik saavutada soodsamad

tingimused juhul, kui vallavalitsus täidaks ehitusõiguse andmise menetluses oma

kohustusi ja arvestaks ka puudutatud isikute huvidega. Millised tingimused on võimalik

sealjuures saada, see võiks selguda ehitusõiguse andmise üle otsustamise menetluse

käigus.

Kolmanda isiku seisukoht

53. Kolmas isik palub seisukohas apellatsioonkaebusele (tl II-71-75) tühistada Tartu

Halduskohtu otsus ning teha uus otsus ja jätta kaebajate kaebused rahuldamata.

54. Kolmas isik ei nõustu halduskohtu käsitlusega kohaliku omavalitsuse kohustuste

ulatusest ehitusteatise menetluses ega järeldusega, et vastustaja on neid kohustusi

rikkunud. Samuti leiab kolmas isik, et halduskohus on hinnanud ebaõigesti ka asjas

esitatud tõendeid.

55. Kolmas isik leiab, et kaebajatel ei ole võimalik saavutada käesolevas menetluses

oma peamist eesmärki, milleks on õhuliinide asukoha muutmine, mistõttu ei ole algne

kaebus juba seetõttu perspektiivikas.

56. Kolmas isik väidab, et rekonstrueeritav kõrgepingeliin on ehituslikus mõttes üks

tervik, läbides mitmeid omavalitsuste territooriume ega ole „tükeldatav“, mistõttu ei saa

tekkida olukorda, kus ühe omavalitsuse territooriumil asuv liini osa on rekonstrueeritud

õigusvastaselt, kuid teistes valdades on ehitustegevus olnud jätkuvalt õiguspärane.

Kolmas isik tugineb sellele, et kõrgepingeliini rekonstrueerimist nõudis ülekaalukas

avalik huvi.

57. Ehitusteatise kohustusega olukordades tuleb kolmanda isiku arvates eeldada

ehitusvabaduse olemasolu. Kui avalik võim ei tuvasta kontrolli teostades kavandatava

ehitustegevuse õigusvastasust, ei näe seadus ette õigust tekitava haldusakti andmist ega

üldse mis tahes viisil teatise esitaja teavitamist. Ehitusteatise esitamise kohustus enne

ehitustööga alustamist annab avalikule võimule võimaluse enne ehitustöö algust

kontrollida, kas kavandatav ehitustegevus on õigusnormidega kooskõlas, st

dokumentidest ei nähtuks õigusvastast ehitamist – teisisõnu, ehitusvabaduse

kuritarvitamist. Ainult kuritarvituse või selle ohu tuvastamisel näeb EhS § 36 lg 5 ette

võimaluse haldusakti andmiseks, st eeldatavalt olemas oleva teostatava ehitusvabaduse

täpsemaks piiritlemiseks või avalikust huvist lähtuvaks piiramiseks. Kui kuritarvituse

ohtu ei tuvastata, võib huvitatud isik teostada oma ehitusvabadust ilma, et avalik võim

peaks seda talle mingil viisil „andma“ või avalikkusele väljendama.

58. Halduskohus on möönnud, et liini rekonstrueerimine oli lubatud ehitusteatise alusel,

kuid sisuliselt nõudnud vastustajalt oluliselt kõrgema intensiivsusega haldusmenetlust.

Halduskohus on EhS eelnõu seletuskirjale viidates leidnud (otsuse p 10), et kui pädev

asutus otsustab ehitusteatist sisuliselt kontrollida ja täiendavaid tingimusi seada, siis

tuleb lähtuda ehitusloa menetluse sätetest. Seadusest sellist regulatsiooni ei tulene ja

seletuskiri on selles osas seadusega vastuolus. EhS § 36 lg 6 sätestab sõnaselgelt üksnes

selle, et ehitusteatise sisulise kontrolli teostamise korral lähtub pädev asutus ehitusloa

menetluse tähtajast (EhS § 42 lg 5) ja ehitusloast keeldumise alustest (EhS § 44).

59. Mõne EhS § 36 lg-s 5 nimetatud sisulise kontrolli meetme kohaldamise vajadus ei

tähenda veel seda, et ehitusteatise menetlemine n-ö automaatselt läheb üle

ehitusloamenetluseks. Õigusliku aluse nõuda asjaolude kaalumise tulemusel

ehitusloamenetluse läbimist ka juhtudel, kui EhS lisa 1 seda ei nõua, annab EhS § 38 lg

3, mis sätestab selleks iseseisvad alused. Seadusest tulenevat ehitusvabadust saanuks

piirata üksnes EhS § 38 lg-s 3 sätestatud erandlike kaalutluste alusel ehitusloamenetluse

algatamisega, mida vastustaja teinud ei ole.

60. Halduskohus on vastustajale ette heitnud EhS § 44 p-de 1 ja 4 ebapiisavat kaalumist.

Kolmas isik on seisukohal, et ehitusteatise menetluses saab pädev asutus nii ehitise

nõuetekohasust kui ohutust kontrollida üksnes kaudselt ehitusprojekti ja muude sellega

seotud dokumentide alusel. Ehitusprojekt, mis koos ehitusteatisega esitatakse, ei pea

olema ega olegi reeglina sedavõrd detailne, et selle alusel saaks teha tõsikindlaid

järeldusi valminud ehitise täpsete tehniliste omaduste kohta. Käesoleval juhul puudus

EhS Lisa 1 kohaselt üldse kohustus vastustajale koos ehitusteatisega ehitusprojekti

esitada.

61. Eelprojektile esitatavad nõuded, millele vastavust pädev asutus kontrollib, on

sedavõrd üldised, et halduskohtu poolt osundatud mõjude hindamist ei oleks sisuliselt

võimalik läbi viia. Halduskohtu otsuse etteheidet, et igal puudutatud kinnisasjal ei

kontrollitud liini juhtmete täpsest asukohast lähtuvalt magnetvälja, müra ja

päästevõimekusega seotud mõjusid, ei oleks võimalik täita ei ehitusteatise ega ehitusloa

menetluses nõutava ehitusprojekti alusel. Apellant esitas koos ehitusteatisega

ehitusprojekti, kus olid toodud piisavad andmed kooskõlas ehitusloa või ehitusteatise

menetluse kontrollitavate näitajatega, kuid ei olnud esitatud lõplikke täpseid tehnilisi

näitajaid. Kuivõrd kõrgepingeliini näol on tegemist mitut maakonda ületava ühtse

ehitisega, mille ehitamisel tuleb keskkonda ja asjaolusid arvestades tagada liini toimivus

tervikuna, oli ehitusprojektis mh esitatud üksnes mastitüüpide kirjeldused, kuid igasse

masti asukohta püstitatavat mudelit ei olnud välja toodud, kuna lõplik sobivus selgus

paljudel juhtudel alles edasise projekteerimise käigus. Piltlikult, sisuliselt sama

eelprojekti alusel on võimalik ehitada nii ühepereelamu kui lärmakas ööklubi, mille

tegelik mõju naabritele on kardinaalselt erinev. Ehituse käigus valitav masti tüüp

määrab liini kõrguse ja laiuse ning seeläbi ka tegeliku distantsi elamutest.

Mitteioniseeriva kiirguse magnetvälja näol määrab aga alles tegelik transporditav

voolutugevus, mis võrreldes senisega saab suureneda siis, kui selleks määratakse liinile

kasutusteatise menetluse tulemusel kasutustingimused.

62. Halduskohus ei ole välja toonud, mis alusel oleks vastustajal pidanud tekkima

põhjendatud kahtlus, et projekti koostamisel ehitusprojektile esitatavaid nõudeid ei

arvestatud või et kehtivaid nõudeid ei arvestataks liini ümberehitamise käigus.

63. Ehitusteatise esitamise kohustus johtub esmajärjekorras eesmärgist võimaldada

kohalikul omavalitsusel hinnata kavandatava ehitise ja ehitustöö ohutust, mis on avaliku

huvi kategooria. EhS alusel teostatav subjektiivsete õiguste kaitse, eeldusel et seda üldse

saab käsitada lahutatuna avalike huvide kaitsest, ei saa ulatuda kaugemale EhS § 12 lg-s

3 sätestatud nõudest arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada

abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu.

64. Ehitusprojekt ei saa olla objektiivselt õiguspärane või õigusvastane sõltuvalt sellest,

kas konkreetne naaber on sellega nõus või mitte. Objektiivse õigusvastasuse saaks kaasa

tuua vaid selline riive, millega ükski mõistlik isik ei saaks nõus olla. Kohalik

omavalitsus ei saa ehitusteatise menetluses asuda lahendama küsimusi, mis ei seostu

tema pädevusega tagada ehitamise ohutus ega asuda üldkohtu asemel lahendama

eraõiguslike subjektide põrkuvate huvidega seotud vaidlusi.

65. Reaalselt on võimalik tuvastada õigusaktidega sätestatud parameetrite ületamine

alles pärast ehitise valmimist ning kohane menetluslik kontekst selleks on kasutusteatise

menetlus.

66. Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, rahuldades kaebajate

kaebuse, kelle subjektiivsete õiguste rikkumist kohus otsuses ei tuvastanud. Kui

halduskohus on otsuse p-s 30 toonud välja, milles seisneb kaebajatele I ja III kuuluvate

kinnisasjade puhul kõrgepingeliini intensiivne mõju elukeskkonnale ning vähemalt

maininud ka kaebaja VII omandis oleval kinnisasjal asuva elamu puutumust, siis

ülejäänud kaebajate puhul on kohus jätnud kaebuse rahuldamise aluseks olnud

hüpoteetilise mõju täielikult konkretiseerimata. Minimaalselt tulnuks halduskohtul

tuvastada, kas igal kaebajal taoline kõrgendatud huvi reaalselt eksisteerib, mida kohus

aga ei teinud. Kohtuotsusest ei selgu, mis põhjusel rahuldas kohus kaebaja VI kaebuse,

kelle kaasomandisse kuulub liini kaitsevööndis asuv puurkaev, ning kaebajate II, IV ja

V kaebused, kelle kinnisasjadel asuvad elamud ei asu liini kaitsevööndis ega selle

vahetus läheduses. Ei magnetvälja, mürahäiringu ega tuletõrjevõimekuse osas pole

kohtuotsuse põhjal võimalik nimetatud kaebajate kõrgendatud huvi mõista ning nende

kaebuste rahuldamine on juba sellest tulenevalt õigusvastane.

67. Lisaks on halduskohus rikkunud oluliselt menetlusnorme kaebuse täiendamise

lubamisega. Kaebajad väitsid istungil taotlust esitades, et otsuse õigusvastasuse

tuvastamine on vajalik, kuna see suurendab nende eduvõimalust võimalikus

kasutusteatise vaidluses, millega kohus nõustus. Selline kaalutlus tuvastamisnõude

esitamiseks ei ole asjakohane. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada

üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Nagu eelnevalt

selgitatud, on kohus põhimõtteliselt vääralt tõlgendanud ehitusteatise kontrollieset ja

ulatust ning heitnud vastustajale ette mõjude hindamata jätmist, mida üksnes

ehitusprojekti põhjal ei olnudki võimalik üheselt hinnata.

68. Kuivõrd liini mõju tervisele, elukeskkonnale ja ka nt Päästeameti võimalustele tuld

kustutada saab hinnata kasutusteatise menetluses, on järelikult kaebajate jaoks kõige

tõhusam viis oma õigusi kaitsta samuti vajadusel kasutusteatise heakskiitmine

vaidlustada. Seega ei olnud tuvastamiskaebuse esitamine HKMS § 45 lg 2 kohaselt

lubatud.

69. Kolmas isik tugineb ringkonnakohtu 21.07.2022 käesolevas asjas tehtud esialgse

õiguskaitse määrusele (tl I-199-203) ja leiab, et vaidlustatud haldusakti tühistamine ei

sea kolmandale isikule keeldu õhuliini ümberehitamiseks, vaid kaotab üksnes

ehitusteatisega nõustumisega seatud tingimuse, et ehitamisel tuleb lähtuda

Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse,

Transpordiameti ja Liini kinnistu omaniku poolt esitatud nõuetest. Seega ei saa

haldusasjas esitatud tühistamisnõue kuidagi kaitsta kaebajate õigusi ja huve (määruse p

15). Samuti, olukorras, kus põhiline vaidlusküsimus on õhuliinide asukoht, mis on

määratletud Valga maakonnaplaneeringuga ja Õru valla üldplaneeringuga, on kaebajate

võimalus õhuliinide asukoha muutmiseks kohalikult omavalitsuselt õhuliinide

ümberehitamistööde nõuetekohasuse üle riikliku järelevalve teostamise nõudmise kaudu

sisuliselt olematu, kuna küsimus tuleks lahendada planeerimismenetluses, sh kohaliku

omavalitsuse pädevust ületava planeeringu menetluses (määruse p 16).

70. Vaidlustatud Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldus on haldusakt, mille peale

saab formaalselt esitada tühistamiskaebuse halduskohtule, kuid arvestada tuleb ka

haldusakti sisu, st mida on sellega reguleeritud. Vastustaja viis läbi ehitusteatise

kontrolli menetluse ning esitas kontrolli tulemusena ehitisele või ehitamisele täiendavad

nõuded (EhS § 36 lg 5 ja 6). Valga Vallavalitsuse vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on

sellega loetud kolmanda isiku poolt vallale esitatud ehitusteatis teavitatuks ja seatud

ehitustegevusele teatud lisatingimusi, mida menetluse käigus esitasid erinevad asutused

ja isikud. Selle korraldusega ei ole otsustatud ehitamisega seotud muid küsimusi.

Ehitustegevuse õiguslikuks aluseks ei ole mitte vaidlustatud korraldus, vaid ehitusteatis

ise (EhS § 37), küll koos korralduses seatud lisatingimustega. Kuid ehitusteatis

halduskohtumenetluses tühistamiskaebuse esemeks ei ole. Seega korralduse tühistamise

tagajärg on üksnes see, et kolmas isik ei pea järgima selles loetletud isikute ja riiklike

instantside seatud lisatingimusi.

Kaasatud haldusorgani seisukoht

71. Ringkonnakohus kaasas 22.10.2024. a määrusega kaasatud haldusorganina

Terviseameti ja palus vastata järgnevatele küsimustele:

- Millistele kaalutlustele tuginevalt loobus Terviseamet talle edastatud Tartu-Valmiera õhuliini

eelprojekti sisulisest hindamisest, arvestades EhS § 130 lg-s 11, RTerS §-s 15 ja KorS § 2 lg-s 4

sätestatut?

- Kas vaidlusalune kõrgepingeliin vastab kaebajate õigusi puudutavas osas sotsiaalministri

21.02.2002. a määruse nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete

mõõtmine“ (määrus nr 38) nõuetele?

72. Vastuses kohtunõudele selgitab Terviseamet, et lükkas ehitusteatise kooskõlastuse

tagasi, kuna leiab jätkuvalt, et elektrirajatiste ehituslubade kooskõlastamine ei ole

Terviseameti pädevuses. Terviseamet leiab samas, et määruse nr 38 nõuetele vastavuse

hindamine on Terviseameti pädevuses. Terviseamet leiab, et tema ülesandeks on

seaduste järgi küll ohte ennetada, kuid ta ei saa olla kohustatud hindama talle

kooskõlastamiseks esitatud kõrgepingeliini terviseohutuse nõetele vastavust üksnes

ehitusprojekti alusel. Terviseamet leiab, et tema pädevusvaldkonnas puuduvad nõuded,

mida Elering oleks pidanud järgima juba ehitustegevuse teostamisel. Kõrgepingeliini

tekitatud elektromagnetvälja ja müra saab mõõta valminud elektriliini puhul, mitte

hinnata ehitusprojekti järgi. Eleringi riisiko oli, et ehitamise tulemusel valmiv ehitis

vastaks õigusaktides toodud tingimustele ning ehitatud elektriliini oleks võimalik

kasutada.

73. Terviseamet leiab, ta pädev asutus saab ehitusteatise menetluses nii ehitise

nõuetekohasust kui ohutust kontrollida üksnes kaudselt ehitusprojekti ja muude sellega

seotud dokumentide alusel ja halduskohtu poolt soovitud mõjude hindamist saab läbi

viia alles pärast ehitise valmimist kasutusteatise menetluses, kui liinist lähtuvaid

mõjusid on võimalik faktiliselt mõõta. Arvestades asjaolu, et ehitusteatisega esitatud

projekti alusel oli plaanis asendada olemasolev kõrgepingeliin sama nimipingega (330

kV) kõrgepingeliiniga ning õhuliinide mastid plaaniti ehitada kõrgemad kui senised, siis

ei saanud Terviseameti hinnangul kaebajate olukord elektriliini rekonstrueerimise tõttu

potentsiaalselt halveneda, vaid pigem vastupidi. Täpsema hinnangu andmiseks oli

vajalik läbi viia konkreetsed mõõtmised. Eeltoodud põhjustel loobus Terviseamet Tartu-

Valmiera õhuliini eelprojekti sisulisest hindamisest.

74. Terviseamet on kasutusteatise nr 2311301/07590 (Tartu-Valmiera 330kV õhuliin,

L677 Tsirguliina-Valka 110 kV õhuliin) menetluses 14.12.2023 selgitanud, et

kasutusteatisele lisatud mõõtmistulemuste alusel võib öelda, et helirõhutasemed ei ületa

keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71) kehtestatud

norme. Samuti ei ületa elektromagnetväljade tasemed määruses nr 38 kehtestatud

väärtusi.

75. Seoses vaidlusega antud kohtuasjas vaatas amet veelkord üle kasutusteatise

menetluses esitatud Inspecta Estonia OÜ eksperthinnangu nr E-161-23-005 Rev1

„Elektri ülekande liinide elektromagnetväljade analüüs“ ja selles sisalduvad

kõrgepingeliinide mõõtmistulemused. Eksperthinnangu kohaselt ületas mõõdetud

elektrivälja tugevus vahetult elektriliinide all mõnes mõõtepunktis kehtestatud norme,

kuid ületus jääb mõõtemääramatuse arvestamisel suure tõenäosusega lubatud

piirnormidesse. Elektromagnetväljade tugevus on kõige suurem vahetult elektriliinide

all, kuid väheneb kiiresti elektriliiniga risti asetsevas suunas. Terviseamet leiab sellele

tuginedes, et vaidlusalune kõrgepingeliin vastab kaebajate õigusi puudutavas osas

sotsiaalministri määruse nr 38 nõuetele.

Menetlus ringkonnakohtus

76. 20.11.2024 toimunud istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde.

Kolmas isik märkis ringkonnakohtu istungil liinivahemiku katastriüksusest xxx kuni

katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud) asukohaplaanile mastide asukohtade

juurde nende tüübikoodid (tl II-174).

77. Kaebaja I katastriüksusel xxx on selle järgi vana mast PU30M, mis on

metallsõrestikmast kahel jalal koos tõmmitsatega. See on kolmandal isikul kavas

asendada mastiga 31S1G-35, mis on tõmmitsatega mast kahel jalal (liini nurkades ehk

pööretel).

78. Kaebaja III katastriüksusel xxx asus samuti varem mast PU30M, mis on asendatud

mastiga 31S1F-35, mis on põllumast neljal jalal (liini nurkades ehk pööretel).

79. Kaebaja IV katastriüksusel xxx asus varem mast PVS330-A, mis oli raudbetoonmast

kahel jalal ilma tõmmitsateta, mis on asendatud mastiga 31S0F-27, mis on põllumast

neljal jalal (sirgel lõigul).

80. Kaebaja VII katastriüksusel xxx asus varem samuti mast PVS330-A, mis on

asendatud mastiga 3S0G-29, mis on tõmmitsatega mast kahel jalal (sirgel lõigul).

81. Ülejäänud kaebajate kinnisasjadel maste ei asu. Kaebajale II kuuluv katastriüksus

94301:001:0022 paikneb osaliselt õhuliini kaitsevööndis, kaebaja VI kaasomandis olev

katastriüksus xxx (kaev) täielikult õhuliini kaitsevööndis, sisuliselt õhuliini all.

82. Istungil selgus, et kolmas isik on vaidlusalusele õhuliinile esitanud Valga vallas

ümberehitatud Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini osalise kasutusteatise ja vastustaja on

selle 19.12.2023 teavitatuks lugenud (tl II-152). Kasutusteatis ei hõlmanud masti nr 174,

st kaebaja I kinnisasjal asuvat masti, kuna seda ei ole asendatud uuega.

Kaebajate I, II ja VI taotlus kaebuse täiendamiseks

83. Kaebajad I, II ja VI esitasid 02.12.2024 ringkonnakohtule taotluse kaebuse

täiendamiseks (tl II-175-176p), milles paluvad tuvastada Valga Vallavalitsuse poolt

19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise

kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus osas, milles see puudutab vahemikus

katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud) ehitatud

õhuliinide kasutusteatiste teavitatuks lugemist. Samuti paluvad kaebajad I, II ja VI

kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve läbiviimist vaidlusaluse

ehitise suhtes (EhS § 130 lg 2).

84. Kaebajate I, II ja VI hinnangul tulnuks vastustajal kaasata kaebajad EhS § 48 lg 5 p

3 alusel kasutusteatise menetlusse ning kooskõlastada vastavalt EhS § 48 lg 5 p-le 2

ehitise kasutamine Päästeametiga vastavalt TuOS § 5 teisele lausele. Kuna ehitusteatise

aktsepteerimine ei asenda teiste kaasomanike nõusolekuid, mis võivad olla vajalikud

ehitamiseks,2 tuleb ka teatisekohustuslike ehitiste puhul, sh kasutusteatise menetluses

mh naabrusõigustega arvestada ja vajadusel neid menetlusse kaasata (EhS § 48 lg 5 p 3

alusel), alustades selleks täiendavat kontrollimenetlust. Vastustaja jättis kaebajad

kaasamata ja Päästeameti kooskõlastuse küsimata. Kontrollmenetluse tulemusel

esitatavad nõuded tulnuks vastustajal vormistada haldusaktina (EhS § 48 lg 6 viimane

lause).

85. Kaebajad I, II ja VI on lisaks seisukohal, et kuna tegemist ei ole olnud

ümberehitamisega, vaid uue ehitise ehitamisega, milleks on nõutav ehitusluba, siis

ehitise kasutamiseks on vaja taotleda kasutusluba, mitte esitada kasutusteatis. Kuna

ehitusõiguse teostamisel ega kasutusteatise menetlemisel ei ole arvestatud kaebajate

õiguste ja huvidega ega ehitise mõjuga kaebajatele ning on ebaõigesti teostatud

kaalutlusõigust ja rikutud kaebajate ärakuulamise kohustust, siis on ehitusõigus ja ehitis

2 RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p 20.

õigusvastased ja õigusvastane on ka kasutusteatisega nõustumine Valga Vallavalitsuse

poolt. Ehitist ega selle kasutamist ei ole kooskõlastanud Päästeamet (dtl 21-22, p-d 82

jj).

86. Ehitamist ega ehitist ei saa erinevalt kasutusloast kui haldusaktist seadustada

kasutusteatisega nõustumise toiming. Kasutusteatisega nõustumise korral kõrvaldab

seadus (EhS § 48 lg 2) vaid ehitise kasutamise piirangu.3 Kaebajad I, II ja VI on

seisukohal, et ehitis tänases asukohas ei ole kaebajatele ohutu ja ei vasta seega EhS § 8

nõuetele, mille järgi kaitstakse EhS-ga inimeste elu, tervist ja vara.4 Ehitis ja selle

kasutamine peab olema ohutu kogu ehitise eluaja jooksul. EhS ei sisusta üksikasjalikult,

mida ohutus tähendab, kuid annab EhS § 11 lg 2 alusel lahtise loetelu, mida võiks

kasutada ehitisest lähtuva ohu hindamisel. Ehitis ei ole EhS § 11 lg 1 mõttes ohutu, kui

ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt

tõenäoliseks, et see põhjustab kahju inimese elule, tervisele, varale (sh teisele ehitisele)

või keskkonnale.5

87. EhS § 11 lg 3 ja seletuskirja selgituste järgi delegeerib EhS § 11 lg 3 Vabariigi

Valitsusele volituse kehtestada ehitise kasutamisest lähtuvaid ohutusnõudeid. Erilisemat

tähelepanu on pööratud tuleohutus- ja müranõuetele, mida on reguleeritud suhteliselt

detailselt võrreldes teiste ohutusnõuetega.6 Vastustaja ei ole tuleohutust ja sellega

kaasnevat ohtu kaebajate elule ja tervisele hinnanud. Kasutusteatise teavitatuks

lugemisel on kaebajate õigusi rikutud.

Vastustaja seisukoht

88. 18.12.2024. a seisukohas palub vastustaja jätta kaebajate taotlused kaebuse

täiendamiseks tuvastusnõudega ja kohustamisnõudega rahuldamata.

89. Vastustaja esitab seisukoha kaebajate I, II ja VI taotluse osas, sest teised kaebajad

pole tuvastamise ja kohustamise taotlust esitanud. Vastustajale jääb arusaamatuks, kas

kaebajad I, II ja VI esitavad taotlusega täiendavad nõuded või muudavad juba kaebuses

esitatud nõuet.

90. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal I puudub õiguslik alus kaebuses esitatud nõude

täiendamiseks, sest kaebaja I katastriüksust xxx puudutavas osas ei ole vastustaja poolt

kasutusteavitust teavitatuks loetud, sest seal ei ole liini kaitsevööndisse jäävat masti

asendatud. Teisisõnu kehtib selles osas jätkuvalt vaidlusalune Valga Vallavalitsuse

26.10.2021. a korraldus nr 87 „Valga vallas Tartu-Valmiera 330kV õhuliini

ümberehitamiseks ehitusteatise teavitatuks lugemine ja täiendavate nõuete esitamine“.

Nähtuvalt Valga Vallavalitsuse 19.12.2023. a kirja esimesest lausest, ei hõlma

kasutusteatis õhuliini L301 lõiku mastide 173 ja 175 vahel, st kaebajale I kuuluvat

katastriüksust xxx. Teisisõnu ei esitanud kolmas isik Valga valla territooriumil osaliselt

ümberehitatud õhuliinide kasutusteatist masti nr 174 osas.

91. Kasutusteatis on teavitatuks loetud ülejäänud osas. Taotluses ei ole kaebaja I osas

põhjendatud, miks peab kaebaja I vajalikuks ja võimalikuks täiendada kaebust uute

3 RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p 17.

4 Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 16 j: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333-

c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9.

5 RKHKo 08.06.2021, 3-17-2591, p 18.

6 Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 26: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333-

c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9.

nõuetega, st miks ta leiab, et ka teised mastid, mis on hõlmatud kasutusteatise

teavitatuks lugemisega, saavad rikkuda tema õigusi. Kaebaja I saab kohtusse pöörduda

üksnes teda ennast puudutavate subjektiivsete õiguste kaitseks.

92. Kaebajad I, II ja VI viitavad taotluse esitamise õigusliku alusena HKMS § 37 lg 2 p-

dele 2 ja 6. Nimetatud sätetest ei tulene õiguslikku alust kaebuse muutmiseks. Sisuliselt

tunnistavad kaebajad sellega, et soovivad esitada hoopis uut kaebust. Kaebuse

muutmine saab toimuda üksnes HKMS §-s 49 sätestatud asjaolude esinemisel. Samas

tuleb kaebajatel taotluses välja tuua need asjaolud, mis tingisid vajaduse esitada

täiendavaid nõudeid. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada

üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Riigikohus on rõhutanud: „Vastavalt 1. jaanuarist 2018 jõustunud halduskohtumenetluse

seadustiku muudatustele võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus

ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kaebajatel ei ole seega

enam võimalik oma kaebust muuta, esitamaks toimingu õigusvastasuse tuvastamise

kaebust, kuna HKMS § 49 lg 1 sätestab nõude, mille kohaselt peab kaebuse esitamine

muudetud kujul olema kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav.“7

Valga Vallavalitsuse 19.12.2023. a kasutusteatise teavitatuks lugemise toimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine ei anna kaebajatele subjektiivsete õiguste

kaitsmise eesmärgil midagi täiendavat juurde ja sellest tulenevalt ei ole kaebajate

tuvastamisnõude esitamine lubatud. Kaebajad pole selliseid nõude täiendamise vajaduse

tekkimise asjaolusid taotluses ka välja toonud. Ei kohus ega teised menetlusosalised saa

kaebajate eest välja mõelda neid asjaolusid, mis annaksid kaebajatele õigusliku aluse

esitada kohtule täiendavaid nõudeid (mitte alternatiivseid nõudeid).

93. Kasutusloa väljastamisel kaotab ehitusluba kehtivuse. Sama põhimõte on vastustaja

arvates kohaldatav ka kasutusteatise teavitatuks lugemisele. Teisisõnu, kui kasutusteatist

pole vastustaja poolt teavitatuks loetud, puudub ehitusteatise teavitatuks lugemise

kohtumenetluse raames õiguslik alus taotleda kasutusteatise teavitatuks lugemise

toimingu õigusvastasuse tuvastamist.

94. Kaebajad on esitanud taotluse kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku

järelevalve läbiviimist vaidlusaluse ehitise suhtes. HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja

menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Vastustaja arvates on kaebajate nõue

sedavõrd üldiselt sõnastatud, et seda pole võimalik täita. Vastustajal tekib küsimus,

milline see vaidlusalune ehitis on, mille üle peaks vastustaja otsustama riikliku

järelevalve teostamist. Kaebajad ei ole esitanud ka põhjendusi selle kohta, miks nad

peavad vajalikuks kohustamisnõude esitamist. Vastava taotluse saavad kaebajad esitada

vastustajale ka kohtuväliselt. Riigikohus on leidnud: „Kui kaebajad soovivad, et linn

teostaks ehitusjärelevalvet, on võimalik esitada kohtule vastavasisuline

kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2, § 46 lg 2, RVastS § 6 lg 3) 30 päeva jooksul

linna poolt järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.

Kolleegium rõhutab, et ehitusteatisele vastamatajätmine EhS § 36 lg-s 2 sätestatud viisil,

mis võimaldab alustada ehitamist, ei välista vajaduse korral riikliku järelevalve

teostamist (EhS § 130 lg 2). Eeltoodud nõudeid oli põhimõtteliselt võimalik esitada ka

algses […] kaebuses, kuid asja saatmine halduskohtule menetlusse võtmise

7 RKHKm 06.06.2018, 3-17-1152, p 11.

otsustamiseks ei ole asjaolusid arvestades otstarbekas, kuna kaebajatel on vastavalt oma

eesmärgile võimalik esitada uus kaebus.“8

95. Vastustaja on seisukohal, et kohustamiskaebuse esitamine saaks kaebajate puhul olla

võimalik siis, kui nad oleksid eelnevalt pöördunud vastustaja poole ja vastustaja oleks

jätnud kaebajate taotluse rahuldamata ehk poleks alustanud riiklikku järelevalvet. Seega

ei ole kaebajad usutavalt põhjendanud (tegelikult pole kaebajad sisuliselt üldse

põhjendanud), et neil ei ole tõhusamaid võimalusi oma subjektiivsete õiguste

kaitsmiseks. Kaebajad ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, et miks neil on vaja

kohustamisnõue esitada käesoleva vaidluse raames, mitte eraldi kaebusega juhul, kui

vastustaja peaks kaebajate poolt vastava taotluse esitamisel keelduma teostamast

riiklikku järelevalvet.

96. Vastustaja väidab, et vähemalt kaebajale I oli kasutusteatise teavitatuks lugemine

toiming teada enne 20.11.2024. a toimunud kohtuistungit. Samas ei ole kaebaja I

pidanud vajalikuks esitada taotlust riikliku järelevalve teostamiseks.

97. Sisuliselt on kaebajad esitanud ringkonnakohtule kohustamiskaebuse nn igaks

juhuks, sest taotlusest ei nähtu, et kohtu poolt kohustamiskaebuse rahuldamisel oleksid

kaebajate subjektiivsed õigused tõhusamalt kaitstud võrreldes kohtuväliselt vastustajale

esitatud taotlusega teostada riiklikku järelevalvet. Antud juhul ei ole tegelikult kaebajad

esitanud nõude muutmise taotlust, vaid on oma kaebust täiendanud uute nõuetega. Seega

pole kaebajate poolt esitatud taotluse puhul üldse tegemist HKMS § 49 lg-s 2 sätestatud

õigusliku olukorraga. Vastustaja arvates ei ole kaebajate viide Riigikohtu 18.12.2019. a

otsusele nr 3-17-1859 seoses kohustamisnõude esitamisega asjakohane, sest nimetatud

kohtulahendist nähtub, et kaebaja oli esitanud Tallinna linnale vaidemenetluses ehk

kohtueelses menetluses taotluse ettekirjutuse tegemiseks, kuid see jäeti rahuldamata. Sel

juhul on tõepoolest isikul võimalik esitada kohtule ka kohustamisnõue riikliku

järelevalve teostamiseks, kuid kaebajad pole vastustajale kohtueelselt taotlust riikliku

järelevalve teostamiseks esitanud.

Kolmanda isiku seisukoht

98. 18.12.2024 ringkonnakohtule esitatud seisukohas kaebuse täiendamise osas (tl II-

182-186) palub kolmas isik jätta kaebajate I, II ja VI taotlused rahuldamata.

99. Kaebuse täiendamise võimaluse küsimus tõusetus kohtuistungil põhjusel, et

menetluse kestel on esitatud kasutusteatised, kuna kõrgepingeliini rekonstrueerimistööd

on lõpule viidud, liin on pingestatud ning funktsionaalses kasutuses. Kaebuse

täiendamist on taotlenud kolm kaebajat, kuid menetluses osaleb seitse kaebajat, kellest

neli mingeid taotlusi esitanud ei ole. Sellest tulenevalt on menetluslik olukord erinevate

kaebajate lõikes erinev.

100. Kolmanda isiku arvates on esitatud kohtule kaks täiesti uut ning eraldiseisvat

kaebust (esiteks tuvastuskaebus ehitusteatistega seoses ja teiseks kohustamiskaebus

valla kohustamiseks riikliku järelevalve algatamise otsustamiseks). Kasutusteatise

temaatika lisandumine muudab vaidluse senisega võrreldes oluliselt mahukamaks.

Kohtumenetluses on vaja kindlaks teha ka uue kaebuse tähtaegsus ja kaebajate

subjektiivsete õiguste riive. Kasutusteatise esitas kolmas isik ja tegemist ei ole

8 RKHKm 06.06.2018, 3-17-1152, p 10.

haldusaktiga. Kasutusteatise teavitatuks lugemine on formaalselt menetlustoiming, mille

vaidlustamise võimalused on halduskohtumenetluses piiratud.

101. Riikliku järelevalve algatamiseks esitatud kohustamiskaebus väljub senise arutelu

raamest. Kaebajad on 02.12.2024. a dokumendis tuginenud vaid EhS § 130 lg-le 2.

Kolmas isik leiab, et kohustamiskaebuse esitamine kolmanda isiku vastu ei ole

võimalik. Küsitav on ka riikliku järelevalve teostamise sisuline vajadus, kuna

kasutusteatise menetluses on mh teostatud tööprojekti ekspertiis (Taalri Varahaldus töö

nr 301: L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine; K1 Tartu-Valmiera L301

330/110 kV õhuliin. Tööprojekti (626K1, 626K0, 626K8) ekspertiisi teostamine).

102. Kaebuse täiendamise taotlust ei ole esitanud kaebajad III, IV, V ja VII. Seega

nende osas jätkub menetlus senistel asjaoludel ja arvestades seni esitatud nõudeid.

Kuivõrd tänaseks on olukord ehituslikus mõttes muutunud ja Valga vallale on esitatud

kolmanda isiku poolt kasutusteatis ning vald on lugenud õhuliinide osas end sellest

teavitatuks (v.a õhuliini L301 lõik mastide nr 173–175 vahel), siis ei oma ehitusteatisest

teavitatuks lugemine enam aktuaalsust, s.t ehitusteatise teavitatuks lugemise võimalik

õigusvastasus ei too endaga automaatselt kaasa kasutusteatise teavitatuks lugemise

õigusvastasust.

103. EhS ei reguleeri otsesõnu küsimust, milliseks muutub ehitusteatise teavitatuks

lugemise õiguslik tähendus olukorras, kus on esitatud kasutusteatis ja haldusorgan on

end lugenud sellest teavitatuks. Analoogia korras asub kolmas isik seisukohale, et

ehitusteatisest teavitatuks lugemine kaotab sellises olukorras oma õigusliku tähenduse.

Riigikohus on ehitise ehituslubade ja ehitisele väljastatud kasutuslubade kontekstis

väljendanud arvamust, et kasutusloa väljastamisega kaotab ehitusluba kehtivuse, kuna

ehitusluba on realiseeritud. Kui ehitusteatise alusel on tööd teostatud ja esitatud

kasutusteatis, siis kaotab ehitusteatis oma esialgse õigusliku tähenduse. Kasutusteatise

õiguslik tähendus ei ole küll sama, mis kasutusloal, kuna kasutusteatise esitamine ja

sellega nõustumine tähendab seda, et nõustumise korral kõrvaldab seadus (EhS § 48 lg

2) vaid ehitise kasutamise piirangu. Kuid igal juhul ei oma ehitusteatisega nõustumise

küsimus kaebajate aspektist enam kolmanda isiku arvates tähendust, iseäranis nende

kaebajate suhtes, kes kaebuse täiendamist ei taotlenud.

104. Kasutusteatise küsimust ei ole põhjust menetleda ka kaebaja I osas, kuna tema

kinnisasjal jäi kaebaja I vastuseisu tõttu üks mast vahetamata, mistõttu kasutusteatis

tema kinnisasjal paikneva tehnorajatise kasutamise küsimust ei reguleeri. Valga

Vallavalitsuse esindaja selgitas 20.11.2024. a istungil, et kasutusteatis oli esitatud

osaliselt ja see ei puuduta kaebaja I kinnisasja. Kasutusteatis on teavitatuks loetud

õhuliini L301 osas, välja arvatud õhuliini L301 lõigul mastide nr 173-175 vahel. See

nähtub ka vastustaja 19.12.2023. a korraldusest, mis esitati ringkonnakohtule

18.11.2024 vastuseks kohtunõudele.

105. Kolmanda isiku arvates ei selgu kohtuotsusest, mis põhjusel rahuldas kohus

kaebaja VI kaebuse, kelle kaasomandisse kuulub liini kaitsevööndis asuv puurkaev, ning

kaebajate II, IV ja V kaebused, kelle kinnisasjadel asuvad elamud ei asu liini

kaitsevööndis ega selle vahetus läheduses. Kohtuotsuse põhjal ei ole võimalik mõista

magnetvälja, mürahäiringu ega tuletõrjevõimekuse osas nimetatud kaebajate

kõrgendatud huvi ning nende kaebuste rahuldamine oli juba sellest tulenevalt

õigusvastane.

106. Kaebajad I, II ja VI ei ole kaebuse täiendamise taotluses esile toonud ühtki

menetluslikku argumenti, mis lubaks nende kaebuse täiendusi lugeda kaebuse

muutmiseks või täiendamiseks HKMS § 49 mõttes. Samuti ei ole kaebajad tuginenud

HKMS § 49 lg-le 3, mis võimaldab teatud juhtudel kaebust täiendada ilma, et seda

loetaks kaebuse muutmiseks. Sellist olukorda ka ei esine. Kaebajad on selgelt viidanud

üksnes HKMS § 37 lg 2 p-le 6 ja § 37 lg 2 p-le 2, mis reguleerivad kaebuse eri liike.

Täpsemalt viitavad kaebajad tuvastamiskaebuse ja kohustamiskaebuse regulatsioonile.

107. Kolmanda isiku arvates tähendab eelnev, et kaebajad ei esitanud algse kaebuse

täiendamise taotlust, vaid kaks uut kaebust, mille alused on senisega võrreldes erinevad.

Kasutusteatise menetlus erineb ehitusteatise menetlusest. Riikliku järelevalve algatamise

küsimust ei ole senises menetluses kaebuste raames üldse käsitletud ja see on samuti

praegusest kohtumenetlusest eraldiseisev menetlus. Kolmanda isiku arvates ei ole

sellisel kujul kaebuse täiendamine alles apellatsioonimenetluses lubatav.

108. Kui ringkonnakohus nõustub kaebuse täiendamisega alles apellatsiooniastmes, siis

muutuks ringkonnakohus esimese astme kohtuks, mis ei ole lubatav nii kolmeastmelise

kohtusüsteemi ülesehitust kui ka menetlusosaliste kaebeõigust silmas pidades. Kohtu

sisuline seisukoht täiendatud kaebuse osas selguks sellisel juhul esmakordselt alles

ringkonnakohtu otsusest. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustamise võimalused Riigikohtus

on piiratud. Kaebuse menetlemise korral ei toimuks Riigikohtu tasandil faktiliste

asjaolude tuvastamist ega tõendite hindamist, vaid arutelu Riigikohtus saaks keskenduda

peaasjalikult õigusküsimustele.

109. Kaebuse täiendamise lubamine ringkonnakohtus tähendaks praegu ka menetluse

venimist. Ringkonnakohus menetleb praegu Eleringi ja Valga valla apellatsioonkaebusi

Tartu Halduskohtu otsusele. Kaebuse täiendamise lubamise korral tuleks

ringkonnakohtul hakata menetlema kahte uut eraldi kaebust, mis tähendab, et ka teised

menetlusosalised peavad saama võimaluse kahele uuele kaebusele eraldi vastata ja

vajadusel tõendeid esitada. Asjas oleks sel juhul vajalik kindlaks teha mh kaebuse

tähtaegsusega seotud asjaolud ning see, milliseid toiminguid ja kellega seoses

kasutusteatise menetluses täiendavalt teostati. Kuna kaebajad heidavad ette nende

kaasamata jätmist kasutusteatise menetlusse ja Päästeameti kooskõlastuse küsimata

jätmist, siis tuleb ka nendele sisulistele etteheidetele vastata.

110. Kaebajad heidavad vastustajale ette nende kaasamata jätmist kasutusteatise

menetluses viitega EhS § 48 lg 5 p-le 3. Selle sätte kohaselt kontrollib pädev asutus

vajaduse korral, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle

kasutusotstarbe muutmisega tuleb kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva

kinnisasja omanik. Sellist vajadust ei olnud. Tegemist on kohaliku omavalitsuse

diskretsioonotsustusega. Kolmanda isiku poolt läbi viidud ehitustööd vastasid kõikidele

tehnilistele nõuetele ja see olukord oleks olnud sama ka siis, kui kaebajad oleks

menetlusse kaasatud. Ehitise ja ehitamise tehnilised nõuded (iseäranis kõrgepingeliini

korral) ei sõltu sellest, kas ehitamise järgselt on kasutusteatise menetlusse

kinnistuomanikud kaasatud või mitte.

111. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kui kohus peaks hakkama uut

tuvastamiskaebuset menetlema, siis tuleb hakata tõlgendama kasutusteatise kontrollieset

ja ulatust ning hinnata tõenditena ka kõiki neid dokumente, mis on kasutusteatise

lisadena ehitisregistri kaudu kohalikule omavalitsusele esitatud. Muu hulgas on hinnatud

võimalikke kahjulikke mõjusid, mida enne tööde teostamist ja valmimist ei olnud

füüsiliselt võimalik varasemalt hinnata.

112. Kolmanda isiku arvates on kaebajad esitanud menetluslikult võimatu nõude, kui

taotlevad kohtult vastustaja kohustamist otsustada riikliku järelevalve läbiviimist EhS §

130 lg 2 järgi. Ainuke põhjendus selle nõude osas sisaldub 02.12.2024. a dokumendis,

kus kaebajad märgivad, et kuivõrd kasutusteatise teavitatuks lugemisel on kaebajate

õigusi rikutud ja kasutusteatise teavitatuks lugemine on õigusvastane, siis soovivad

kaebajad, et vastustaja tagaks kaebajate õigused riikliku järelevalve meetmega ja palub

kohtul kohustada vastustajat otsustada riikliku järelevalve läbiviimine EhS § 130 lg 2

alusel.

113. Kolmanda isiku arvates ei ole sedavõrd napi informatsiooni alusel võimalik

kujundada sisulist seisukohta, mida kaebajad on antud kaebuse/taotlusega täpsemalt

silmas pidanud ja/või mida täpsemalt tähendab soov kaebajate õiguste tagamine riikliku

järelevalve meetmega. Antud juhul kaebajate õigusi kolmanda isiku arvates ei rikuta ja

riikliku järelevalve algatamiseks alust ei ole.

114. Vastustaja selgitas 18.11.2024. a vastuses ringkonnakohtu nõudele, et

kasutusteatise menetluses nõuti täiendavaid uuringuid ja need ka teostati. Vastustaja

esitas kohtule Inspecta Estonia OÜ eksperthinnangu nr E-161-23-005 Rev I „Elektri

ülekande liinide elektromagnetväljade analüüs“ ja selles sisalduvad kõrgepingeliinide

mõõtmistulemused. Hinnangu kohaselt norme ületavat mõju ei ole. Samal seisukohal oli

asjas ka Terviseamet.

115. Samuti esitas vastustaja ringkonnakohtule tõendina Kajaja Acoustics OÜ poolt

18.10.2023 koostatud protokolli helirõhutasemete mõõtmiste kohta, millest nähtub, et

müratase jääb lubatud piiridesse. Seega on vastustaja kasutusteatise menetluses

kaebajate etteheiteid kontrollinud. Vastustaja oli varasemalt samuti seisukohal, et müra,

elektromagnetväljade vastavust kehtestatud nõuetele ja mastide mõju kaebajatele

kontrollib vastustaja kasutusteatise menetluses. Seega on vastustaja omapoolse kontrolli

teostanud ja kolmas isik vastavalt vastustaja soovile vajalikud uuringud tellinud.

116. Kasutusteatise menetluses on mh teostatud tööprojekti ekspertiis (Taalri

Varahaldus töö nr 301: L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine; K1 Tartu-

Valmiera L301 330/110 kV õhuliin. Tööprojekti (626K1, 626K0, 626K8) ekspertiisi

teostamine). Ekspert on hinnanud tööprojekti vastavust kõikidele tööprojektile

kehtestatud nõuetele ning on leidnud, et projektdokumentatsioon vastab kehtivatele

seadustele, projektis esitatud standarditele ja normidele. Projekti võib esitada

kinnitamiseks ja projekti järgi ehitada.

117. Kolmanda isiku väitel on kõik tööd teostatud projektijärgselt ning

ehitusdokumentatsioon on ka täies mahus kasutusteatise lisadena ehitisregistri kaudu

vastustajale esitatud. Sellele viitab vald 19.12.2023. a dokumendis (vt esimene lõik, kus

on märge, et kasutusteatisega on esitatud teostusjoonised elektripaigaldise

kasutuselevõtule eelnev audit, kaetud tööde aktid, tööprojekti ekspertiis, ehitustööde

päevikud, elektromagnetväljade analüüs, helirõhutasemete mõõtmised).

118. Kolmanda isiku väitel on vastustaja kõiki EhS § 130 lg-s 2 ette nähtud asjaolusid

kontrollinud. EhS § 130 lg 2 järgi ei otsustata ega arutata kaebajate kaasamise küsimust

ega nende väidetavate õiguste rikkumise küsimust (mis näib olevat kaebajate põhiline

etteheide). Kasutusteatise menetlus on ka juba reaalselt läbi viidud.

119. Kolmas isik osundab, et kaebajate põhiliseks probleemiks näib olevat õhuliinide

asukoht, mis on kindlaksmääratud Valga maakonna maakonnaplaneeringuga ja Õru

valla üldplaneeringuga. Kaebajate võimalus õhuliinide asukoha muutmiseks vastustajalt

õhuliinide ümberehitamistööde nõuetekohasuse üle riikliku järelevalve teostamise

nõudmise kaudu on sisuliselt olematu, kuna küsimus tuleks lahendada

planeerimismenetluses, sh kohaliku omavalitsuse pädevust ületava planeeringu

menetluses. Õhuliinid paiknevad selles asukohas alates 1960-ndest aastatest.

120. Riikliku järelevalve korras EhS § 130 lg 2 alusel ei ole kolmanda isiku arvates

võimalik jõuda selleni, et muutuks kõrgepingeliini asukoht. Selle sätte alusel saaks

kontrollida seda, kas ehitis või ehitamine vastab selleks ettenähtud nõuetele. Selle

kontrolli on aga vastustaja juba teostanud mh kasutusteatise menetluse käigus.

121. 20.11.2024 toimunud kohtuistungil esitas kolmas isik enda väitel vastuväite kohtu

tegevusele, kuna kohus andis kaebajatele võimaluse kaebust täiendada taotlustega, mis

esitati kohtule 02.12.2024. Kohus märkis vastuseks kolmandale isikule, et tugineb

HKMS § 2 lg-le 5.

122. HKMS § 2 lg 5 kätkeb endas üldist kohtu selgitamiskohustust. Praegusel juhul ei

olnud kolmanda isiku hinnangul tegemist HKMS § 2 lg 5 kirjeldatud olukorraga, kuna

taotluse esitanud kaebajaid esindab kohtumenetluses vandeadvokaat, kes on menetluses

osalenud ja esindanud kaebajaid ka varasemalt halduskohtus. Tegemist ei olnud

õiguslikult kogenematu menetlusosalisega9, keda oleks vaja kohtu poolt kirjeldatud

viisil nõustada.

123. Kaebajate esindaja märkis kohtuistungil, et kasutusteatisi ei ole seni veel

vaidlustatud, kuid seda põhjusel, et kaebajad said esindaja kinnitusel alles 20.11.2024

istungil teada, et kasutusteatis on esitatud. Kaebajad ei ole väitnud seda, et nad ei olnud

teadlikud, millised on vaidlustamise võimalused, vaid väitsid kohtus üksnes seda, et nad

ei olnud sellest kasutusteatise menetlusest endast teadlikud. Vaidlustamise õigusest olid

kaebajad teadlikud.

124. Sellega seonduvalt on ringkonnakohus selgitamiskohustust rikkunud sellega, et ta

andis küll kaebajatele võimaluse esitada kaebuse täiendamise taotlus, kuid ei selgitanud,

mis alusel saab kasutusteatise vaidlus automaatselt üle kanduda ringkonnakohtu

menetlusse ja mis saab kaebuse täiendamise korral senisest, ehitusteatisest teavitatuks

lugemise kohtumenetlusest.

125. Tegemist oleks kahe uue eraldiseisva vaidlusega ning kahe uue eraldi kaebusega,

mis tuleks edastada menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.

126. 26.05.2025 ringkonnakohtule esitatud seisukohas (kaebuse täiendamise osas) (tl

II-202-206) palub kolmas isik jätta kaebajate I, II ja VI täiendatud kaebus rahuldamata.

127. Kolmas isik esitab vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kohus ei ole kolmanda

isiku 18.12.2024 esitatud argumentidega arvestanud ning et kaebuse muutmine

ringkonnakohtus menetluse lõppfaasis enne otsuse tegemist ei ole lubatav.

9 RKHKo 27.11.2013, 3-3-1-62-13, p-d 14-15.

128. Kolmas isik leiab, et kaebajad I, II ja VI on esitanud täiesti uued nõuded, mille osas

on eel- ja põhimenetlus halduskohtus läbimata. Kaebaja täiendatud nõudeid ei arutatud

ka 20.11.2024 ringkonnakohtu istungil, kuna kaebuse täiendamise teema tõusetuski

esmakordselt samal istungil. Olukorras, kus ringkonnakohus asub menetlema kaebajate

uusi nõudeid ilma neid menetlusosalistega eelnevalt arutamata, muutuks

ringkonnakohus esimese astme kohtuks.

129. Kuna ringkonnakohus määras kindlaks ka otsuse tegemise aja, siis ringkonnakohtu

seisukohad täiendatud kaebuse osas nähtuksid esmakordselt alles kohtuotsusest. Juhul,

kui mõni menetlusosalistest soovib kohtuotsust vaidlustada, saaks ta seda teha

Riigikohtule esitatava kassatsioonkaebusega, mitte apellatsioonkaebusega. Selliselt ei

ole tagatud kolmeastmelise kohtusüsteemi toimimine ja isiku põhiõigus edasi kaevata

tema suhtes tehtud otsusele. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise alused Riigikohtus

on piiratud.

130. Ringkonnakohus on tuginenud HKMS § 49 lg 1 viidatud mõjuvale põhjusele.

Eleringi arvates on kohus seda menetlussätet kohaldanud ebaõigesti. Kaebuse

täiendamine uute nõuetega ei ole muutmine selle sätte tähenduses, vaid täiesti uus

kaebus, mis tulnuks esitada halduskohtule ja selle menetlusse võtmine tuleks otsustada

eraldi. Eraldi tuleb kontrollida kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist ning ka

kaebuse lubatavust. Kasutusteatise teavitatuks lugemine on formaalselt

menetlustoiming, mille vaidlustamise võimalused halduskohtus on piiratud.

131. Kolmas isik ei nõustu ringkonnakohtu viitega Riigikohtu lahendile10, kus on leitud,

et uue nõude menetlemise takistuseks ei saa olla kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimata jätmine. Kolmas isik saab esiteks sellest käsitlusest aru nii, et ringkonnakohus

peab ka ise kaebuse täiendamist sisuliselt uueks nõudeks. Teiseks, praegusel juhul ei ole

vaidluse all kohtueelse menetluse läbimata jätmine, vaid esimese kohtuastme

(halduskohus) menetluse läbimata jätmine. Küsimus taandub sellele, kas

ringkonnakohus saaks muutuda ise esimese astme kohtuks.

132. Uute nõuete menetlemisega väljub kohus algse kaebuse raamidest. Eriti väljub

senise kaebuse raamidest kaebajate kohustamisnõue riikliku järelevalve algatamiseks.

133. Kolmanda isiku arvates ei saa seniseid nõudeid paralleelselt menetleda, tegemist on

sisu mõttes erinevate nõuete ja olukordadega. Kasutusteatise esitamisega teavitatuks

lugemise vaidluse lisandumine muudab kolme kaebajaga seoses sisutühjaks ehitusteatise

esitamisega teavitatuks lugemise vaidluse.

134. Vastuseks muudetud kaebusele leiab kolmas isik, et kasutusteatise esitamisega

teavitatuks lugemise vaidluse lisandumine muudab sisutühjaks ehitusteatise esitamisega

teavitatuks lugemisega seotud vaidluse, kuna ehitustööd on lõppenud. Kasutusteatiste

esitamine ja teavitatuks lugemine tähendab kolmanda isiku arvates, et algne vaidlus on

sisuliselt kaotanud oma tähenduse ja varasem ehitusteatiste teavitatuks lugemine ei saa

ka enam rikkuda kaebajate õigusi (iseäranis nende kaebajate õigusi, kes kaebuse

täiendamist ei taotlenud). Seega on algne kaebus võimalik jätta kõikide kaebajate suhtes

rahuldamata ainuüksi subjektiivsete õiguste riive puudumise tõttu.

10 RKHKo 26.04.2017, 3-3-1-96-16.

135. Kohtumenetluses on vaja kindlaks teha ka uue kaebuse tähtaegsus ja kaebajate

subjektiivsete õiguste riive. Kasutusteatise esitas kolmas isik. Tegemist ei ole

haldusaktiga. Kasutusteatise teavitatuks lugemine on formaalselt menetlustoiming, mille

vaidlustamise võimalused on halduskohtumenetluses üldjuhul piiratud.

136. Kolmanda isiku vaatest ei ole kohustamiskaebuse esitamine kolmanda isiku vastu

võimalik. Küsitav on ka riikliku järelevalve teostamise sisuline vajadus, kuna

kasutusteatise menetluses on mh teostatud tööprojekti ekspertiis.

137. Kolmanda isiku arvates on õiguslikult küsitav ka see, kas kohalikku omavalitsust

on põhimõtteliselt võimalik kohustada riiklikku järelevalvet teostama, arvestades, et

tegemist on kõrgepingeliiniga (elektriliin). EhS § 130 lg 3 p 1 sätestab, et

elektripaigaldisega seotud riiklikku järelevalvet peaks teostama Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet. Kõrgepingeliin (elektriliin) on elektripaigaldis

elektrituruseaduse § 3 p 9 ning Majandus- ja taristuministri 26.06.2015. a määruse nr 74

„Elektripaigaldise käidule ja elektritööle sisalduvad nõuded“ § 2 p 1 mõttes.

138. Kolmas isik viitab Riigikohtu ehituslubade ja kasutuslubade kohta käivale

praktikale, mille kohaselt Riigikohtu arvates kaotab ehitusluba kasutusloa

väljastamisega kehtivuse, kuna ehitusluba on realiseeritud.11 Samuti on Riigikohus

leidnud, et ehitusloa tühistamata jätmise aluseks on ehitusloa ammendumine ehitise

valmimise ja kasutusloa väljaandmise tõttu.12 Kuigi ehitusteatisega ja kasutusteatisega

nõustumine ei ole samaväärse õigusliku mõjuga kui ehitusluba ja kasutusluba

(menetlustoiming vs haldusakt), siis analoogne lähenemine peaks olema võimalik ka

ehitusteatise ja kasutusteatise kontekstis.

139. Ehitusteatise teavitatuks lugemine ei omaks kolmanda isiku arvates kaebajate

õiguste riive seisukohast enam õiguslikku tähendust, kuna ehitustööd on lõppenud (v.a

ühe, kaebaja I kinnisasjal asuva vahetamata masti osas). Kasutusteatisega nõustumine

kõrvaldab ehitise kasutamise piirangu (EhS § 48 lg 2). Ehitusteatisega nõustumine ei

oma nende kaebajate suhtes õiguslikku tähendust, kes kaebuse täiendamist ei taotlenud.

Kolmanda isiku arvates kasutusteatise küsimusi kaebajate III, IV, V, ja VII kaebuste

raames seega menetlema ei pea.

140. Kasutusteatise küsimust ei ole põhjust menetleda ka kaebaja I osas, kuna tema

kinnisasjal jäi kaebaja I vastuseisu tõttu üks mast vahetamata, mistõttu kasutusteatis

tema kinnisasjal paikneva tehnorajatise kasutamise küsimust ei reguleeri.

141. EhS § 48 lg 5 p 3 kohaselt kontrollib vajaduse korral pädev asutus, kas seoses

kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb

kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kolmas isik on

seisukohal, et sellist vajadust praegu ei olnud. Tegemist on kohaliku omavalitsuse

diskretsioonotsustusega. Kolmas isik leiab, et kaebajate kaasamata jätmine ei võinud

mõjutada asja otsustamist, st kasutusteatise esitamisest teavitatuks lugemist. Ehitise ja

ehitamise tehnilised nõuded (iseäranis kõrgepingeliini korral) ei sõltu sellest, kas

ehitamise järgselt on kasutusteatise menetlusse kinnistuomanikud kaasatud või mitte.

142. Kolmanda isiku arvates on kaebajad esitanud menetluslikult võimatu nõude, kui

taotleb kohtult vastustaja kohustamist otsustada riikliku järelevalve läbiviimist EhS §

11 RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-16.

12 RKHKo 04.12.2017, 3-15-873; RKHKm 14.04.2015, 3-3-1-7-15.

130 lg 2 järgi. Kolmanda isiku arvates ei ole esitatud napi informatsiooni alusel

võimalik kujundada sisulist seisukohta, mida kaebaja on antud kaebuse/taotlusega

täpsemalt silmas pidanud ja/või mida täpsemalt tähendab soov kaebaja õiguste tagamine

riikliku järelevalve meetmega. Antud juhul kaebajate õigusi kolmanda isiku arvates ei

rikuta ja riikliku järelevalve algatamiseks alust ei ole.

143. Kolmas isik leiab, et vastustaja on omapoolse kontrolli teostanud ja kolmas isik

vastavalt vastustaja soovile vajalikud uuringud tellinud. Kõik tööd on kolmanda isiku

väitel teostatud projektijärgselt ning ehitusdokumentatsioon on ka täies mahus

kasutusteatise lisadena ehitisregistri kaudu vastustajale esitatud. Täiendav riiklik

järelevalve vajalik ei ole.

144. Nii vastustaja kui ka kolmas isik on esitanud kohtule konkreetsed tõendid, mis

kinnitavad ehitise vastavust ettenähtud normidele. Seega ei ole võimalik eeldada, et

ehitis on ohtlik.

145. Kaebajad viitavad Riigikohtu lahendile kohtuasjas, mille kohaselt oleks

ehitamiseks vajalik kaasomanike nõusolek.13 Antud juhul on elektriliin tervikuna

Eleringi ainuomandis, mitte kaasomandis maaomanikega. Seetõttu kaasomanike

nõusoleku küsimust asjas ei tõusetu.

146. Kolmas isik ei nõustu kaebajate viitega ka Riigikohtu lahendile, kus on juttu ehitise

ohutusest.14 Kolmas isik väidab, et kohalik omavalitsus on kõiki asjaolusid hinnanud,

nõudnud kolmandalt isikult täiendavaid dokumente ning kolmas isik on need ka

esitanud. Kolmas isik on arvamusel, et vanade amortiseerinud ja ca 60 aastat vanade

mastide ja kõrgepingeliini vahetus suurendab liini ohutust, mitte ei tee seda

ohtlikumaks. Uued mastid on kaasaegsed, turvalised ja vastavad valdkonna ohutust

reguleerivatele nõuetele.

147. Ülejäänud osas kordab 26.05.2025. a menetlusdokument kolmanda isiku

varasemaid seisukohti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

148. Ringkonnakohus rahuldab vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused

osaliselt ja tühistab Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsuse osas, milles halduskohus

tühistas Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib

ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa

arvatud). Ringkonnakohus teeb kaebaja V osas uue otsuse, millega jätab kaebaja V

kaebuse rahuldamata. Kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII osas teeb ringkonnakohus uue

otsuse, millega jätab nõude Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87

osaliseks tühistamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus teeb kaebajate I, II, III, IV, VI

ja VII osas uue otsuse, millega rahuldab tuvastamiskaebuse ja tuvastab ehitusteatise nr

2111201/12323 teavitatuks lugemise õigusvastasuse katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx,

xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes. Kaebajate I, II ja VI osas teeb

ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tuvastab Valga Vallavalitsuse

poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise

kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasuse katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning

xxx paiknevate õhuliini osade suhtes ning kohustab Valga Vallavalitsust otsustama

13 RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859.

14 RKHKo 08.06.2021, 3-17-2591, p 18.

riikliku järelevalve tegemist katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini

osade suhtes. Ülejäänud osas jäävad vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused

rahuldamata.

149. Ringkonnakohus lahendab esmalt kolmanda isiku vastuväite kohtu tegevusele (I),

analüüsib seejärel kaebeõigust, tõlgendab kaebuse nõudeid ja hindab nende lubatavust

(II), lahendab asja sisuliselt (III), vastab ülejäänud kolmanda isiku väidetele (IV) ning

lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (V).

I

150. Ringkonnakohus lahendab esmalt kolmanda isiku 18.12.2024. a seisukohas

kaebuse täiendamise osas esitatud ning 26.05.2025. a seisukohas korratud vastuväite.

151. 20.11.2024 toimunud kohtuistungil esitas kolmas isik protesti, mille nimetas

18.12.2024. a seisukohas kaebuse täiendamise osas ümber vastuväiteks kohtu

tegevusele. Vastuväite sisuks oli, et kohus andis lähtuvalt HKMS § 2 lg-st 5 kaebajatele

võimaluse kaebust täiendada taotlustega, mis esitati kohtule 02.12.2024. Kolmas isik on

lisaks arvamusel, et tegemist ei ole kaebuse muutmisega, vaid uue kaebusega, sest

kaebajad on viidanud üksnes HKMS § 37 lg 2 p-le 6 ja § 37 lg 2 p-le 2, mis reguleerivad

kaebuse eri liike (tuvastamiskaebus ja kohustamiskaebus). Kolmanda isiku arvates

võimaldab HKMS § 49 lg 1 muuta kas kaebuse nõuet või alust, aga mitte mõlemat

korraga. 26.05.2025 ringkonnakohtule esitatud seisukohas (kaebuse täiendamise osas)

esitas kolmas isik uuesti vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kohus ei ole kolmanda

isiku 18.12.2024 esitatud argumentidega arvestanud, et nõuded ei ole esitatud

tähtaegselt ning et kaebuse muutmine ringkonnakohtus menetluse lõppfaasis enne otsuse

tegemist ei ole lubatav. Kolmas isik tugines sellele, et kuna kaebajaid esindab

kohtumenetluses vandeadvokaat, kes on menetluses osalenud ja esindanud kaebajaid ka

varasemalt halduskohtus, ei olnud tegemist õiguslikult kogenematu menetlusosalisega,

mistõttu on ringkonnakohus selgitamiskohustust rikkunud. Samuti leidis kolmas isik, et

muudetud kaebust menetledes muutuks ringkonnakohus esimese astme kohtuks ja

väljuks algse kaebuse raamidest, et ringkonnakohus on HKMS § 49 lg 1 kohaldanud

ebaõigesti ning et esitatud nõudeid ei saa paralleelselt menetleda.

152. HKMS § 90 lg 1 ls 1 järgi võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele

menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige

menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.

153. Et tegemist on sisuliselt ühe ja sama argumentatsiooniga, tõlgendab

ringkonnakohus kolmanda isiku protesti ja vastuväiteid ühe vastuväitena HKMS § 90

mõttes. Kohus mõistab kolmanda isiku esindajat selliselt, et ta soovib väljendada

mittenõustumist sellega, et kohus andis kaebajatele HKMS § 2 lg-le 5 tuginedes

võimaluse kaebust täiendada taotlustega, mis esitati kohtule 02.12.2024, ning et

kaebajate I, II ja VI kaebuse muutmine ei ole lubatav.

154. Ringkonnakohus tõlgendab kolmanda isiku avaldusi lähtuvalt tema tegelikust

tahtest vastuväitena kohtu tegevusele HKMS § 90 mõttes ja käsitab neid ühe

vastuväitena ega kontrolli seetõttu nende lubatavust eraldiseisvalt. HKMS § 90 lg 1 ls 2

kohaselt lahendab kohus vastuväite määrusega. HKMS § 162 lg-st 1 tulenevalt võib

kohus kohtuotsuse resolutsioonis lahendada ka veel lahedamata menetluslikud taotlused.

155. Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale: „HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt

kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas kaebuses on esitatud kaebuse

eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning teeb vajaduse

korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Halduskohtumenetluses on oluline, et kohus

oleks täitnud enda selgitamiskohustust, sealhulgas peab kohus vajaduse korral kaebajat

nõustama ka asjakohase õiguskaitsevahendi valikul. Kohtul lasub kohustus selgitada

kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum (halduskolleegiumi

otsus asjas nr 3-3-1-62-13, p 8 ja nr 3-3-1-6-05, p 17). Kaebajale jääb sellest hoolimata

õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui

valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Seejuures on aga

oluline, et kohus oleks kaebajale selgitanud tema valiku tagajärgi (halduskolleegiumi

otsus asjas nr 3-3-1-54-05, p 14).“15 Samuti on Riigikohus leidnud: „Kaebajal on

õiguskaitsevahendi valiku vabadus. Nimetatud vabaduse kasutamisel on aga oluline, et

valitud vahendi kaudu oleks võimalik isiku rikutud õiguste kaitse. Juhul, kui õiguste

kaitse on saavutatav mitme õiguskaitsevahendiga, saab kohus juhtida kaebaja

tähelepanu sobivamale õiguskaitsevahendile.“16 Viidatud asjas oli mõlema poole

esindajaks vandeadvokaat, kuid ometi pidas Riigikohus võimalikuks juhtida kaebaja

tähelepanu sobivamale õiguskaitsevahendile. Sellest lähtuvalt ei näe ringkonnakohus

põhimõttelist takistust HKMS § 2 lg 5 rakendamiseks juhul, kui kaebajat esindab

kohtumenetluses vandeadvokaat.

156. Käesolev asi on erakordselt keerukas nii materiaalõiguslikult kui ka

menetlusõiguslikult ning kaebaja õiguste kaitse on raskendatud nii asja õigusliku

keerukuse tõttu kui ka kolmanda isiku ja vastustaja vahepealse tegevuse tõttu, mis

seisnes kasutusteatise esitamises ja selle teavitatuks lugemises. Et kaebajate õigused ei

jääks kaitseta menetluslike küsimuste tõttu, pidas ringkonnakohus HKMS § 2 lg-le 5

tuginevalt vajalikuks juhtida kaebajate tähelepanu täiendava taotluse esitamise

vajadusele.

157. HKMS § 49 kohaldamist selgitas ringkonnakohus 25.04.2025. a määruses (p 5-7).

Ringkonnakohus viitab nendele punktidele ega pea vajalikuks seal öeldut korrata.

158. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et HKMS § 49 lg 1 ei viita kolmanda isiku

pakutud tõlgendusele, et võimalik on muuta kas kaebuse nõuet või alust, aga mitte

mõlemat korraga. Kolmas isik ja vastustaja on käimasoleva kohtumenetluse ajal loonud

uusi asjaolusid, mis menetluse alguses veel ei esinenud – õhuliin on valmis ehitatud,

sellele on esitatud kasutusteatis ja see on teavitatuks loetud. Kolmas isik tugineb ka

HKMS § 41 lg-le 2, mille kohaselt on kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum,

millega seoses nõue esitatakse. Just see põhiliste asjaolude kogum on kohtumenetluse

jooksul tänu kolmanda isiku vahepealsele tegutsemisele muutunud.

159. Riigikohus on leidnud: „Kaebuse aluse muutmise korral on tegemist kaebuse

muutmisega (HKMS § 49 lg 1). Muudel juhtudel ei loeta kaebuses esitatud faktiliste või

õiguslike väidete täiendamist või parandamist kaebuse muutmiseks (HKMS § 49 lg 3 p

1). Seega võib kaebaja vaidluse eseme piires esitada kõiki väiteid, mis tema hinnangul

kaebuses esitatud nõude lahendamist mõjutavad. Kohus, olles seotud vaidluse eseme

piiridega (HKMS § 2 lg 3 ja § 41 lg 1), otsustab selle üle, millised asjaolud on vaja

tuvastada ning milliseid norme tuleb asjas kohaldada, kaebaja väidetest sõltumatult

15 RKHKo 20.02.2024, 3-22-2187, p 24.

16 RKHKo 29.10.2004, 3-3-1-35-04, p 15.

(HKMS § 158 lg 1).“17 Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt pidanud

võimalikuks mh apellatsiooni- või kassatsiooniastmes kaebuse muutmist, sh kaebusele

uue nõude lisamist, kui see on vajalik kohtumenetluse kestel muutunud asjaolude tõttu.18

Seejuures on Riigikohus oluliseks pidanud menetlusökonoomia põhimõtte järgimist uue

kohtuvaidluse vältimise teel19 ning HKMS § 49 lg 1 kohaldamisel pidanud vajalikuks

tõlgendada kaebuse eesmärki laialt20. Riigikohus on samuti leidnud, et kohtul on selle

hindamisel, kas antud juhul oli mõjuv põhjus kaebuse muutmiseks

apellatsioonimenetluses olemas, lai otsustusruum.21

160. Kasutusteatise olemasolu selgus alles ringkonnakohtu istungil, kui seda mainis

vastustaja esindaja. Seega puudus kaebajatel võimalus kasutusteatise teavitatuks

lugemisele varasemalt reageerida. Samas oli asjaolu, et kolmas isik oli esitanud

kasutusteatise, kolmandale isikule juba varasemalt hästi teada. Seega ei saanud

informatsioon kasutusteatise esitamise ega selle teavitatuks lugemise kohta tulla

kolmandale isikule ootamatult. Samuti ei saa lugeda kolmandale isikule ootamatuseks

võimalust, et kaebajad soovivad kasutusteatise teavitatuks lugemist vaidlustada.

161. Täiendatud nõuete tähtaegsuse osas juhib ringkonnakohus tähelepanu Riigikohtu

seisukohale: „HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks

ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt

lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse

esitamise ajal.“22 Ringkonnakohus on seisukohal, et täiendatud nõuete tähtaegsuse osas

sellest tulenevalt kahtlust ei ole.

162. Kohtusüsteemi kolmeastmelisus ei tähenda, et isiku, kes otsib õiguskaitset tema

põhiõiguste piirangute vastu, kohtutee tuleb muuta kunstlikult võimalikult keerukaks ja

kulukaks. Selle keelab põhiseaduses sätestatud tõhusa ja ausa kohtumõistmise tagamise

kohustus (PS § 15 lg 1). Kohtumenetluse veelkordne otsast alustamine võib kaebajad ära

väsitada ning kui kohus kolmanda isiku sooviga kaasa läheks, siis rikuks kohus sellega

põhiseadust. Kohtumenetlus peab olema tõhus ja tulemuseni tuleb jõuda mõistliku aja

jooksul.

163. Olemuslikult ei tähenda kasutusteatise vaidlustamine täiesti uue vaidluse algust,

vaid sisuliselt senise vaidluse jätku, mis on tingitud sellest, et kolmas isik esitas

käesoleva menetluse kestel kasutusteatise. Ringkonnakohus ei nõustu kolmanda isiku

väitega, et kaebuse täiendamine väljub senise arutelu raamest. Arutelu ese on endiselt,

kas õhuliini tohtis või ei tohtinud ehitada või ümberehitada kaebajate kinnisasjadele või

nende vahetusse lähedusse antud viisil. Seega ei tähenda kasutusteatise vaidlustamine

endast samuti täiesti uue vaidluse algust, vaid sisuliselt senise vaidluse jätku uues

menetluslikus olukorras. Nõuete paralleelsele menetlemisele menetlusõiguslikke

takistusi ei ole.

17 RKHKm 09.03.2022, 3-21-712, p 17.

18 RKHKo 07.04.2010, 3-3-1-5-10, p 15; 11.12.2013, 3-3-1-46-13, p 13; 12.01.2016, 3-3-1-41-15, p 15; RKHKm

26.03.2015, 3-3-1-86-14. Vt RKHKm 26.04.2017, 3-3-1-92-16, p 23.

19 RKHKo 12.01.2016, 3-3-1-41-15, p 15. Vt RKHKm 26.04.2017, 3-3-1-92-16, p 23.

20 RKHKm 26.03.2015, 3-3-1-86-14. Vt RKHKm 26.04.2017, 3-3-1-92-16, p 23.

21 RKHKo 12.11.2019, 3-16-1573, p 24.

22 RKHKo 20.02.2024, 3-22-2187, p 23.

164. Veel tugineb kolmas isik HKMS § 41 lg-le 1, mille teise lause kohaselt ei või

kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud ega ületada

nõude piire. Ringkonnakohus selgitab, et peale kaebuse muutmist saab kohus hinnata ka

kasutusteatise teavitatuks lugemise õiguspärasust ning kolmanda isiku riikliku

järelevalve teostamise vajadust. Mõlema osas on nõue esitatud, mistõttu ei ületa kohus

nõude piire.

165. Samuti ei kujuta ehitusjärelevalve läbiviimiseks kohustamine endast täiesti uue

vaidluse algust. Ehitusjärelevalvet teostatakse EhS § 130 lg 1 kohaselt ehitusseadustikus

ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle. Kuna õhuliini

kasutusteatis on Valga valla piires juba teavitatuks loetud, nagu kolmanda isiku esindaja

on kohtule kinnitanud, siis puudub vastustajal, juhul kui kasutusteatise teavitatuks

lugemine osutub õigusvastaseks, võimalus teisel viisil ebaseaduslikus kasutuses oleva

ehitise üle järelevalve teostamiseks ja selle ehitusseadustikuga kooskõlla viimiseks kui

EhS § 130 alusel. Riigikohus on märkinud: „Kui ehitusteatisega on nõustutud selle

vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tema õigused

tagada riikliku järelevalve meetmetega.“23 Seega ei kujuta ehitusjärelevalve teostamise

vajalikkuse hindamine endast täiesti uut menetlust, nagu kolmanda isiku esindaja on

püüdnud kohtule väita, vaid lihtsalt materiaalse ehitusõiguse kohaldamist olukorras, kus

ehitus- ja kasutusõiguse saamise menetlused on lõppenud.

166. Kolmas isik leiab veel, et kaebuse täiendamisega alles apellatsiooniastmes muutub

ringkonnakohus esimese astme kohtuks. See ei ole kolmanda isiku arvates lubatav

kolmeastmelise kohtusüsteemi ülesehitust ja menetlusosaliste kaebeõigust silmas

pidades. Kohtu sisuline seisukoht täiendatud kaebuse osas selguks sellisel juhul

esmakordselt alles ringkonnakohtu otsusest. Üldiselt teadaolevalt on ringkonnakohtu

otsuse vaidlustamise võimalused Riigikohtus piiratud. Riigikohus menetleb statistiliselt

üldse 7-8% neile esitatud kassatsioonkaebustest. Kaebuse menetlemise korral ei toimuks

Riigikohtu tasandil faktiliste asjaolude tuvastamist ega ka tõendite hindamist, vaid

arutelu Riigikohtus saaks keskenduda peaasjalikult õigusküsimustele.

167. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorra, kus võimalik kaebevõimaluste hulk on

teatud määral piiratud, on kolmas isik ise tekitanud. Kui kolmas isik ehitas

kohtumenetluse ajal õhuliini valmis ja esitas sellele kasutusteatise, siis võttis kolmas isik

sellega riski. Kolmas isik ei saa eeldada, et käimasoleva kohtumenetluse lõpptulemus on

talle igal juhul soodne. Ringkonnakohus märkis sõnaselgelt 21.07.2022 esialgse

õiguskaitse määruses, et küsimus sellest, kas tegemist on ümberehitus- või

ehitustöödega, tuleb lahendada asja sisulise arutamise käigus (p 24). See aga võib

omakorda mõjutada kaebuse lahendust tervikuna. Ringkonnakohus leiab, et sisuliselt on

kolmas isik saanud ringkonnakohtu menetluses piisavalt oma seisukohti esitada ning

olla kohtu poolt ära kuulatud.

168. Eelnevast tulenevalt jäävad kolmanda isiku vastuväited kohtu tegevusele

rahuldamata.

II

169. Järgnevalt vaatleb ringkonnakohus kaebajate kaebeõigust ning kaebuse nõudeid.

23 RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p 15.

Kaebeõigus

170. Riigikohus on leidnud, et kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel peab

kaebeõiguse puudumine olema ilmselge, mille selgitamiseks tuleb üldjuhul kontrollida,

kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1).24 HKMS § 121 lg 2

p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse

üksnes juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete

tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik

vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta, ja seejuures tuleb

kohtul kaebeõiguse ilmselget puudumist kaebuses ka hoolikalt põhjendada. Riigikohus

on leidnud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada

kaebuse menetlusse võtmist.25

171. Kaebeõigus sõltub niisiis sellest, millise ulatusega on konkreetse kaebaja

subjektiivsed õigused. Ringkonnakohus on seisukohal, et liini või selle kaitsevööndi

ulatumine kinnisasjale on piisav, et põhjendada subjektiivset õigust kaebuse esitamiseks,

sest elektripaigaldis ja selle kaitsevöönd riivavad omandiõigust. Kinnisasjal asuv

liinimast ja selle kohal paiknev õhuliin piiravad kinnisasja kasutamisvõimalusi

faktiliselt. Lisaks kehtestavad EhS § 70 koosmõjus §-ga 77 ning majandus- ja

taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (määrus nr 73) §-ga 10

terve rea õiguslikke piiranguid tervele kaitsevööndile, mis kõik kujutavad endast samuti

omandiõiguse piiranguid. See on kaebeõiguseks piisav.

172. Kas ja kui, siis mis ulatuses piirab omandiõigust või mõnda muud põhiõigust

õhuliin, milleni elektripaigaldise kaitsevöönd ei ulatu, sõltub konkreetse juhtumi

asjaoludest.

173. Valga vallas VALGA VALDs paikneb liin või selle kaitsevöönd teiste seas

kaebajale I kaasomandina kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale II kuuluval

katastriüksusel xxx, kaebajale III kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale IV

kuuluval katastriüksusel xxx, kaebaja VI kaasomandis oleval katastriüksusel xxx ning

kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (tl I-120).

174. Kaebaja I kaasomandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paiknevad hooned

moodustavad ühtse kompleksi, mis asub osaliselt liini kaitsevööndis. 1911. aastal

ehitatud elamu asub mõne meetri kaugusel kaitsevööndi piirist. Juurdepääsutee

hoonetele ja õuealale läheb liini alt läbi (tl I-117, 23, 21, 184).

175. Kaebaja II omandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb õhuliini

kaitsevööndis üks mitteeluhoone (tl I-26; dtl 205).

176. Kaebajale III kuuluval katastriüksusel xxx (Xxx) jääb 1911. aastal ehitatud elamu

liini kaitsevööndisse. Liin kulgeb elamu pikema küljega paralleelselt, liini telje ja elamu

vahele jääb ca 25 m, mast on ligikaudu kohakuti elamu nurgaga (tl I-118, 27, 183p).

177. Kaebajale IV kuuluv katastriüksus xxx (Xxx) jääb osaliselt õhuliini

kaitsevööndisse (tl I-29; dtl 206).

24 RKHKm 23.10.2013, 3-3-1-29-13, p 16.

25 RKHKm 21.05.2014, 3-3-1-26-14, p 9; 12.12.2017, 3-17-981, p 11, 13.

178. Kaebaja VI kaasomandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb puurkaev liini

kaitsevööndis, praktiliselt liini all (tl I-118p, 34).

179. Kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb 1949. aastal ehitatud

elamu kaitsevööndist 25 m kaugusel (I kd tl 119).

180. Kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII kaebeõiguses niisiis kahtlust ei ole.

181. Kaebajale V kuuluv Xxx

182. külas asuval katastriüksusel xxx (Xxx), mis asub osaliselt Viru-Tsirguliina õhuliini

kaitsevööndis, mis külgneb Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini kaitsevööndiga, paiknev

eluhoone jääb Tartu-Valmiera õhuliini teljest ca 250 m kaugusele. Kinnistu piirist Tartu-

Valmiera õhuliini kaitsevööndini on kõige lähemast nurgast ca 80 m. Maaameti maainfo

kaardirakendusest nähtuvalt on kinnistu õueala ja Viru-Tsirguliina õhuliini kaitsevööndi

vahel tihedad puud. Ringkonnakohus leiab, et võimalik mõju, mida avaldab kaebajale V

Tartu-Valmiera õhuliin on lähemal asuva Viru-Tsirguliina õhuliini tõttu sedavõrd

tähtsusetu, et kaebajal V puudub antud juhul kaebeõigus. Kui, siis mõjutab kaebaja V

õigusi Viru-Tsirguliina õhuliin, mitte aga Tartu-Valmiera õhuliin. Kuigi Tartu-Valmiera

õhuliin ei puuduta eelnevast tulenevalt kaebaja V õigusi, siis ei ole kaebeõiguse

puudumine ringkonnakohtu hinnangul ilmselge. Kaebaja V kaebus tuleb seetõttu jätta

kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata.

Nõuded

183. Halduskohus määras 30.06.2023. a otsuse resolutsiooniga menetletavaks nõudeks

tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldus nr 87 osas, milles see reguleerib

ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa

arvatud). Samuti lubas halduskohus kaebajatel täiendada kaebust alternatiivse nõudega

tunnistada õigusvastaseks ehitusteatise nr 2111201/12323 aktsepteerimine eeltoodud

vahemikus toimuva ehitamise osas.

184. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kohtuasjas on vaidluse all ainult see

õhuliini osa, mis paikneb kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII kinnisasjadel. Liin või selle

kaitsevöönd paikneb kaebajale I kaasomandina kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx,

kaebajale II kuuluval katastriüksusel xxx, kaebajale III kuuluvatel katastriüksustel xxx

ja xxx, kaebajale IV kuuluval katastriüksusel xxx, kaebaja VI kaasomandis oleval

katastriüksusel xxx ning kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (tl I-120). Järelikult

saab kaebuse nõue hõlmata mitte liini lõiku katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni

xxx, vaid ainult loetletud konkreetseid katastriüksusi.

185. Ringkonnakohus on seisukohal, et hoolimata õhuliini kasutusteatise osaliselt

teavitatuks lugemisest vastustaja poolt ei ole ühegi kaebaja puhul menetluslikke

takistusi ehitusteatise teavitatuks lugemise jätkuvaks vaidlustamiseks.

186. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse tühistamisnõuet tõlgendada nii, et kaebajad I, II,

III, IV, VI ja VII esitasid kaebuses nõude tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a

korraldus nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx,

xxx, xxx, xxx ning xxx.

187. Lisaks on vastavalt menetluses kaebajate alternatiivne nõue tuvastada ehitusteatise

nr 2111201/12323 teavitatuks lugemise õigusvastasus katastriüksustel xxx, xxx, xxx,

xxx, xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes.

188. Peale selle on kaebajad I, II ja VI esitanud ringkonnakohtus taotluse kaebuse

täiendamiseks, milles paluvad tuvastada Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga

vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks

lugemise õigusvastasus osas, milles see puudutab vahemikus katastriüksusest xxx kuni

katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud) ehitatud õhuliinide kasutusteatiste

teavitatuks lugemist; samuti paluvad kaebajad I, II ja VI kohustada Valga Vallavalitsust

otsustama riikliku järelevalve läbiviimist vaidlusaluse ehitise suhtes.

189. Kuna nimetatud nõude esitasid ainult kaebajad I, II ja VI, siis saab see nõue

puudutada ainult kaebajale I kaasomandina kuuluvaid katastriüksusi xxx ja xxx,

kaebajale II kuuluvat katastriüksust xxx ning kaebaja VI kaasomandis olevat

katastriüksust xxx.

190. Poolte vahel ei ole vaieldav, et kasutusteatis ei puudutanud kaebajale I

kaasomandina kuuluval katastriüksusel xxx asuvat masti, sest seda ei ole uuega

asendatud. Kuid kasutusteatis puudutas ka kaebajale kaasomandina I kuuluvate

katastriüksuste xxx ja xxx kohal asuvat õhuliini. Ka kaebajale II kuuluval

katastriüksusel xxx ega kaebajale VI kaasomandina kuuluval katastriüksusel xxx ei

paikne masti. Küll aga asub kõigi nimetatud kinnisasjade kohal uus õhuliin.

191. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajate I, II ja VI puhul ei ole menetluslikke

takistusi ehitusteatise teavitatuks lugemise kõrval ka kasutusteatise teavitatuks lugemise

vaidlustamiseks. Samuti ei ole menetluslikke takistusi nõuda vastustaja kohustamist

riiklikuks järelevalveks. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ka kaebaja

I, nagu ka kaebajad II ja VI võivad esitada tuvastamisnõude kasutusteatise teavitatuks

lugemise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamisnõude riikliku järelevalve

teostamiseks.

192. Eelnevast tulenevalt tõlgendab ringkonnakohus kaebajate I, II ja VI kaebuse

täiendamise taotlust selliselt, et kaebajad I, II ja VI paluvad tuvastada Valga

Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV

õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus katastriüksustel xxx,

xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes.

193. Esitatud kohustamisnõuet tõlgendab ringkonnakohus lähtuvalt eelnevast selliselt, et

kaebajad I, II ja VI esitasid nõude kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku

järelevalve läbiviimist katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade

suhtes.

194. Praegusel juhul on ringkonnakohtu apellatsioonimenetluses vastustaja ja kolmanda

isiku apellatsioonkaebused halduskohtu otsuse peale, millega halduskohus tühistas

Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist

vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx. Lisaks paluvad vastustaja ja

kolmas isik jätta kaebajate I, II ja VI täiendatud kaebus rahuldamata. Seega soovivad

vastustaja ja kolmas isik halduskohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ning kaebuse

rahuldamata jätmist ja lisaks ringkonnakohtu menetluses esitatud muudetud nõude

rahuldamata jätmist.

Nõuete lubatavus

195. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus esiteks küsimust, kas ehitusteatise teavitatuks

lugemise vaidlustamiseks on õige nõue tühistamisnõue või tuvastamisnõue, teiseks

küsimust, kuidas mõjutab Tartu-Valmiera õhuliini Valga vallas asuva osa kasutusteatise

teavitatuks lugemine kaebajate positsiooni ning milline on kasutusteatise ja ehitusteatise

vahekord, ning kolmandaks nõude kohustada vastustajat tegema riiklikku järelevalvet

lubatavust.

Ehitusteatise teavitatuks lugemise vaidlustamine

196. Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus andis 26.10.2021 korralduse nr

87, millega luges kokkuvõttes teavitatuks Valga vallas Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini

ümberehitamiseks esitatud ehitusteatise tingimusel, et ehitamisel tuleb lähtuda

Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse,

Transpordiameti ja Liini kinnistu omaniku poolt esitatud nõuetest.

197. Ehitusteatis ei ole erinevalt ehitusloast haldusakt juba sellepärast, et see ei ole

antud haldusorgani poolt, nagu näeb ette haldusakti mõistet määratlev HMS § 51 lg 1.

Määrav on, mida teeb ehitusteatise saanud haldusorgan. Riigikohus on selgitanud, et

„ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid halduse

toiming (HMS § 106 lg 1, HKMS § 6 lg 2). Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita

ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Sellisel

juhul ei saa lugeda haldusakti antuks (HMS § 51 lg 1), kui seadus ei sätesta teisiti.

Ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud

andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg

6 alusel.“26 Veel on Riigikohus leidnud: „Ehitusteatisega vaikimisi või selge sõnaga

nõustumisel on ehitusloast erinev õiguslik mõju. See on vaid juriidiline fakt, mille

ilmnemisel kõrvaldab seadus (EhS § 36 lg 2) ehitamisele seatud piirangu. Ehitusluba

seevastu on iseseisev õigusakt, isiku õiguste ja kohustuste muutmisele suunatud

haldusõiguslik tahteavaldus.“27

198. Niisiis, ehitusteatise lisatingimused on selle esitajale adresseeritud kohustused, mis

kujutavad endast haldusakti. Käesoleval juhtumil ei vaidlusta aga nende kohustuste

adressaadiks olev Elering Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldust nr 87, vaid

isikud, kelle kinnisasju õhuliin ületab. Kui Eleringi suhtes tuleks korralduses nr 87

sisalduvad tingimused lugeda haldusaktiks, siis kaebajate perspektiivist on oluline ainult

ehitusteatise teavitatuks lugemine, mis Riigikohtu arvates ei ole haldusakt. Riigikohus

on selgelt välja öelnud, et ehitusteatisega nõustumise mõju on vaid ehitamisele seatud

piirangu kaotamine.

199. HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi eeldab tühistamiskaebus haldusakti olemasolu.

Ringkonnakohus mõistab Riigikohtu praktikat nii, et kolmanda isiku perspektiivist, kes

soovib vaidlustada ehitusteatise teavitatuks lugemist, haldusakti ei eksisteeri. Järelikult

ei ole võimalik kaebajate tühistamisnõuet menetleda ning tühistamiskaebus tuleb jätta

läbi vaatamata.

200. Asjakohane kaebus on tuvastamiskaebus (HKMS § 37 lg 1 p 6, § 38 lg 4, § 45 lg 2)

nõudega tuvastada ehitusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus.

26 RKHKm 06.06.2018, 3-17-1152, p 11.

27 RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p 17.

201. Kolmas isik on seisukohal, et peale kasutusteatise teavitatuks lugemist ei saa

ehitusteatisega seonduvat enam üldse vaidlustada. Argumendiks esitab kolmas isik

Riigikohtu seisukoha, mille kohaselt kaotab kasutusloa väljastamisega ehitusluba oma

kehtivuse.28

202. Ringkonnakohus on seisukohal, et kasutusteatise teavitatuks lugemine ei mõjuta

kaebajate kaebeõigust ega muid nõude lubatavuse tingimusi ehitusteatise teavitatuks

lugemise osas. Ringkonnakohus selgitab, et ehitusteatise ja kasutusteatise vahekord

erineb ehitusloa ja kasutusloa vahekorrast. Kuna ehitusteatise teavitatuks lugemine ei

ole haldusakt, siis ei ole sellel kehtivust, mis saaks lõppeda. Järelikult ei saa

ehitusteatise teavitatuks lugemine kuidagi ära kaduda, kui haldusorgan loeb peale ehitise

valmimist kasutusteatise teavitatuks. Ka peale ehitise valmimist, kasutusteatise esitamist

ja selle teavitatuks lugemist on endiselt relevantne küsimus, kas ehitusteatise tohtis

teavitatuks lugeda või mitte, sest juhul, kui seda ei tohtinud teha, on vaidlusalune ehitis

formaalselt ebaseaduslik.

203. Ringkonnakohus leiab, et tühistamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. HKMS § 38

lg-s 4 ja § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud, sest

kaebajad on piisavalt selgitanud, miks on kaebuse esitamine nende õiguste kaitseks

vajalik, ning et nende õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Järelikult on

tuvastamisnõue ehitusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasuse tuvastamiseks lubatav.

Kasutusteatise teavitatuks lugemise vaidlustamine

204. Valga Vallavalitsus luges 19.12.2023. a teatega nr 9-1.2/5070 osalise kasutusteatise

teavitatuks.

205. Kasutusteatise puhul on olukord sarnane kui ehitusteatise puhul. Selle üle, et

kasutusluba on haldusakt, vaidlust ei ole. Kasutusteatis ei saa samuti olla haldusakt juba

sellepärast, et see ei ole antud haldusorgani poolt (HMS § 51 lg 1). Kasutusteatise

teavitatuks lugemise kohta on Riigikohus märkinud: „Samuti ei saa ehitamist ega ehitist

erinevalt kasutusloast kui haldusaktist seadustada kasutusteatisega nõustumise toiming.

Kasutusteatisega nõustumise korral kõrvaldab seadus (EhS § 48 lg 2) vaid ehitise

kasutamise piirangu.“29

206. Järelikult ei ole ka kasutusteatise teavitatuks lugemine haldusorgani poolt

haldusakt, vaid toiming. Selle vaidlustamiseks on asjakohane kaebus samuti

tuvastamiskaebus (HKMS § 37 lg 1 p 6, § 38 lg 4, § 45 lg 2). Ka kasutusteatise osas

leiab ringkonnakohus, et HKMS § 38 lg-s 4 ja § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse

esitamise eeldused on täidetud, sest kaebajad on piisavalt selgitanud, miks on kaebuse

esitamine nende õiguste kaitseks vajalik, ning et nende õiguse kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid. Järelikult on ka tuvastamisnõue kasutusteatise teavitatuks

lugemise õigusvastasuse tuvastamiseks lubatav.

Kohustamisnõue riikliku järelevalve tegemiseks

207. Vastustaja ja kolmas isik on seadnud kahtluse alla kaebajate I, II ja VI esitatud

riikliku järelevalve tegemiseks kohustamise nõude lubatavuse.

28 RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-16, p 42.

29 RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p 17.

208. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks

ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse; sellisel

juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles

korras tähtaegselt rahuldatud.

209. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole seadus kehtestanud

kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu tuleb kohustamisnõuet riikliku järelevalve

tegemiseks pidada võimalikuks. Ringkonnakohus tugineb Riigikohtu seisukohale, mille

järgi „halduskohtumenetluses võib kohtusse pöördumisele olla seatud piirang üksnes

juhul, kui seaduses on sätestatud kaebuse lahendamiseks kohustuslik kohtueelne

menetlus […]. Selleks, et vaidluste lahendamise kohtueelne kord piiraks selliselt

kaebeõigust, peab seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega

halduskohtusse saab pöörduda alles pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist

[…].“30 Ringkonnakohus tõdeb, et ehitusseadustikus ei ole selgesõnaliselt sätestatud, et

riikliku järelevalve tegemiseks saab kohustamisnõude esitada üksnes peale

vastavasisulise taotluse esitamist haldusorganile.

210. Teiseks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et asjaolu, et vastustaja on

õhuliini kasutusteatise teavitatuks lugenud, selgus alles ringkonnakohtu istungil.

Vastustaja on küll väitnud, et see asjaolu oli kaebajale I juba varasemalt teada, kuid ei

ole selle väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Seega lähtub ringkonnakohus

sellest, et õhuliini kasutusteatise teavitatuks lugemine vastustaja poolt selgus alles

ringkonnakohtu istungil.

211. Käesolev haldusasi on menetluses aastast 2021. Kaebajatel on põhiseaduse järgi

õigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale kohtumenetlusele. Ringkonnakohus ei pea sellele

põhimõttele tuginevalt võimalikuks nõustuda sellise käsitlusviisiga, et vastustajal ja

kolmandal isikul, kes on ennast positsioneerinud käesolevas menetluses kaebajate

vastaspooltena, on lubatud kohtumenetluse kestel tekitada kaebajate õiguskaitsele uusi

takistusi, mille tagajärjel peaks kohus suunama kaebajaid uut kohtuvälist menetlust

otsast alustama. Ringkonnakohtu hinnangul oleks selline käsitlusviis vastuolus HKMS §

2 lg-ga 1.

212. Lisaks osutab ringkonnakohus sellele, et Riigikohtu seisukoha järgi on

ehitusseadustiku alusel teostatava riikliku järelevalve puhul kaebajatel õigus nõuda, et

vastustaja otsustaks menetluses järelevalvemeetmete kohaldamise üle kaalutlusvigadeta

ega keelduks õigusvastaselt meetmete kohaldamisest.31 Eelduste poole peal sõltub

riikliku järelevalve tegemise otsustamine käesoleval juhul sellest, kas ehitusteatis ja

kasutusteatis on õiguspäraselt teavitatuks loetud. Täiendavaid asjaolusid selle nõude

läbivaatamisel ei lisandu ja sisuliselt kattub riikliku järelevalve tegemise kohustus EhS §

48 lg 5 p-s 1 sätestatud haldusorgani kohustusega kontrollida kasutusteatise teavitatuks

lugemise menetluses, kas ehitis tuleks viia nõuetega vastavusse.

213. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebajate I, II ja VI nõue kohustada

haldusorgani riikliku järelevalve tegemiseks on eelpool kindlaks määratud kujul lubatav.

III

30 RKHKm 10.06.2013, 3-3-1-18-13, p 11.

31 RKHKo 13.12.2018, 3-16-1050, p 12.

214. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus materiaalõiguslikku olukorda ja lahendab asja

sisuliselt.

Kaebuse alus

215. HKMS § 41 lg 2 järgi on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega

seoses nõue esitatakse.

216. Kolmas isik väidab, et kaebajad I, II ja VI on kaebuse alust muutnud.

217. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse alust ei ole muudetud, vaid menetluse vältel on

uusi asjaolusid lisandunud. Ringkonnakohus selgitab, et põhiliste asjaolude kogum, mille üle

käesoleval juhul vaidlus käib, on õhuliini ehitamine või ümberehitamine kaebajate

kinnisasjadele, kas siis mastide või kinnisasju ületavate liinide näol. Asjaolude kogumisse on

kolmanda isiku ja vastustaja kaastoimel kohtumenetluse vältel lisandunud uusi asjaolusid: kui

menetluse alguses oli küsimus ainult selles, kas õhuliini ehitamist või ümberehitamist tohtis

ette võtta kaebajate kinnisasjadel, siis tänaseks on uus liin valminud ja selle kasutusteatis on

teavitatuks loetud, mistõttu on küsimuse all ka osade kinnisasjade suhtes kasutusteatise

teavitatuks lugemise õiguspärasus ning vastustaja kohustus teostada vastavate liini lõikude üle

riiklikku järelevalvet.

Mida tuleb käsitada ehitisena

218. Järgmise sammuna tuleb otsustada, kas Tartu ja Valmiera vahelist õhuliini tuleb

käsitada ühtse tervikliku ehitisena või tuleb analüüsis lähtuda selle üksikutest osadest ja

konkreetsetest mastidest, st millest pidi vastustaja lähtuma, kas õhuliinist kui tervikust

või üksikutest mastidest ja/või liiniosadest.

219. Vastustaja ja kolmas isik käsitavad ehitisena kogu kõrgepingeliini. Kolmas isik

väidab, et rekonstrueeritav kõrgepingeliin on ehituslikus mõttes üks tervik, läbides

mitmeid omavalitsuste territooriume ega ole „tükeldatav“, mistõttu ei saa tekkida

olukorda, kus ühe omavalitsuse territooriumil asuv liini osa on rekonstrueeritud

õigusvastaselt, kuid teistes valdades on ehitustegevus olnud jätkuvalt õiguspärane.

220. Kaebajad vastustavad konkreetseid maste ja/või liiniosi, millest lähtub nende

kinnisasjadele mõju.

221. EhS § 3 lg 1 järgi on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega

ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või

kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. EhS § 3 lg 2 kohaselt on ehitis hoone

või rajatis; hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud

siseruumiga ehitis; rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. EhS § 3 lg 3 järgi võib

funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest

kui ka rajatistest, ehitusseadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe

ehitisena. Ehitusseadustiku seletuskirjas on funktsionaalse koostoimivuse osas

selgitatud, et funktsionaalselt koostoimivad rajatised on näiteks puhkepargid, laudteega

kaetud matkarajad või mingid muud ühe kindla funktsiooniga ehitiste kompleksid.32

Samuti on märgitud: „Näiteks on enamikel hoonetel ka nendega ühendatud rajatisi,

näiteks juurdepääsutee. Neid rajatisi tuleks üldjuhul vaadelda iseseisvate ehitistena.

Sellisel juhul tuleks iga sellise ehitise suhtes algatada eraldi loamenetlus. Kuivõrd

32 Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 8: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333-

c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9.

selline lahendus ei ole mõistlik, võib loamenetluse raames kõiki ühe projekti raames

ehitatavaid ehitisi käsitleda koos ja kohaldada neile ühtset loamenetlust.“33

222. Sellest tulenevalt võib erinevatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi

käsitleda ühe ehitisena, kuid tingimuseks on, et see on funktsionaalselt koos toimiv. Ühe

ehitisega oleks tegemist näiteks siis, kui funktsionaalselt koos toimiva ehitise

püstitamiseks on võimalik koostada riigi eriplaneering. Planeerimisseaduse (PlanS) § 27

lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline

huvi; riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks

riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade

kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus

veekogus ja majandusvööndis. Ringkonnakohus on seisukohal, et riigi eriplaneeringu

korral oleks Tartu-Valmiera õhuliini kui tervikut võimalik käsitleda ühe ehitisena, sest

see toimib funktsionaalselt koos ühtse tervikuna. Lisaks ei ole käesolevas asjas vaieldav,

et õhuliini kui terviku toimimise vastu on suur riiklik huvi. Antud juhul ei ole siiski

koostatud Tartu-Valmiera õhuliinile riigi eriplaneeringut, vaid vaidluse all on ühe valla

piires antud ehitusõigus.

223. Tartu-Valmiera õhuliin asub kahes riigis – Eestis ja Lätis –, see saab nime järgi

alguse Tartu linnast ning selle osad asuvad Eesti Vabariigi territooriumil lisaks Tartu

linnale ja vastustajast Valga vallale veel ka Otepää vallas, Elva vallas, Nõo vallas ja

Kambja vallas. See tähendab, et Eesti Vabariigi territooriumil ehitamiseks tuli vastav

menetlus läbi viia kokku kuues omavalitsusüksuses. Iga omavalitsusüksus sai seejuures

hinnata üksnes konkreetse omavalitsusüksuse piirides paiknevat liiniosa puudutavaid

küsimusi. Ühegi omavalitsusüksuse pädevuses ei olnud õhuliini kui terviku lubatavuse

hindamine, vaid omavalitsusüksused said hinnata õhuliini ehitustegevuse lubatavust

vaid vastava omavalitsusüksuse piires.

224. Käesoleval juhtumil on vaidluse all ainult väike osa õhuliinist, nimelt see, mis asub

Valga vallas ja läbib kaebajate kinnisasju. VALGA VALD ei ole andnud kolmandale

isikule ehitusõigust funktsionaalselt koos toimivale õhuliinile kui tervikule, vaid

ehitusteatise teavitatuks lugemisega sai ehitusõigus tekkida üksnes sellele liiniosale, mis

asub Valga vallas. Ringkonnakohus peab kaheldavaks, kas ühe valla piires antava

ehitusõiguse puhul saab mitut valda läbivat õhuliini käsitada funktsionaalselt koos

toimiva ehitisena, sest kui naabervald ehitusõigust ei annaks, oleks tegemist lihtsalt

mastide ja liinidega, millel ühtne funktsioon puudub. Samas eeldab selline mõiste

sisustamine loogiliselt seda, et funktsionaalse koostoimivusega on mõisteliselt tegemist

ainult siis, kui ehitise osad ei pea toimima mitte ainult koos, vaid ka nii, et tervikul on

eraldiseisev arusaadav funktsioon.

225. Samuti räägib erinevate liini osade eraldi ehitistena käsitlemise kasuks see, et

kolmas isik esitas Valga vallale kasutusteatise Valga valla territooriumil osaliselt

ümberehitatud õhuliinide kohta. Esitatud kasutusteatis ei hõlmanud õhuliini L301 lõiku

mastide 173 ja 175 vahel, st masti 174, mis asub kaebajale I kuuluval katastriüksusel

xxx. Valga Vallavalitsus luges 19.12.2023. a kirjaga õhuliini uute osade kasutamise

teavitatuks. Järelikult ei ole poolte vahel sisuliselt vaieldav, et õhuliini on võimalik

vaadelda osade kaupa. Kui vastustaja ja kolmanda isiku arvates on õhuliinile võimalik

esitada kasutusteatis liini osade kaupa, siis kõneleb see selle kasuks, et liini erinevaid osi

33 Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 9: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333-

c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9.

tuleb käsitada ehitusõiguse mõttes eraldi ehitistena. Ringkonnakohtu hinnangul ei

välista õhuliini käsitlemine ühtse funktsionaalse tervikuna ühelt poolt ja selle

ehitustegevuse lubatavuse hindamine üksikute osade kaupa teineteist.

226. Ringkonnakohus on seisukohal, et selle hindamisel, kas tegemist on vaid ühe ühtse

tervikuna käsitatava või paljudest üksikehitistest koosneva tervikuga, tuleb arvesse võtta

ka puudutatud isikute põhiõigusi. Konkreetne isik ei soovi vaidlustada õhuliini kui

terviku rajamist, vaid konkreetse teda puudutava masti või tema kinnisasja ületavate

liinide konkreetsesse kohta rajamist. Riigikohus on leidnud: „Isiku õigust pöörduda enda

õiguste kaitseks kohtusse kaitseb PS § 15 lg 1 esimene lause, mis peab igaühele tagama

lünkadeta õiguskaitse enda subjektiivsete õiguste rikkumise korral.“34 Ringkonnakohus

leiab, et sellest tulenevalt tuleb ka ehitise mõistet sisustada selliselt, et puudutatud

isikute võimalus ennast nende õigusi riivava ehitise vastu kaitsta ei taandu sisuliselt

olematuks. Et sellist olukorda ei tekiks, ei tohi EhS § 3 lg-s 3 sisalduvat terminit „võib“

sisustada selliselt, et ehitise mõiste välistaks sisuliselt puudutatud kinnisasjade omanike

õiguskaitse võimaluse. Et just konkreetne mast või liiniosa avaldab konkreetse

kinnisasja omaniku õigustele negatiivset mõju, peab tal olema õiguslikult võimalik

vaidlustada just tema kinnisasjal asuvat või sellega külgnevat masti ja/või liiniosa. Ka

konkreetse masti ja liiniosa puhul on tegemist inimtegevuse tulemusel loodud ja

aluspinnasega ühendatud või sellele toetuva asjaga, mille kasutamise otstarve, eesmärk,

kasutamise viis ja kestvus võimaldavad seda eristada teistest asjadest.

227. Seega tuleb ehitisena käsitada antud vaidluse kontekstis konkreetset masti või

liiniosa, mis mõjutab kaebaja kinnisasja. Ringkonnakohus asub eelneva pinnal

seisukohale, et hinnangu andmisel sellele, kas tegemist on ümberehitamise või

lammutamise ja uue ehitamisega, samuti sellele, kas see ehitustegevus on lubatud, on

määrav konkreetne mast ja/või liin konkreetses asukohas, mitte õhuliin kui tervik.

Ümberehitamine või olemasoleva ehitise lammutamine ja uue püstitamine

228. Käesoleva juhtumi peamiseks vaidlusküsimuseks on, kas see, mida Elering tegi, on

ehitusseadustiku mõttes ümberehitamine või vana õhuliini lammutamine ja uue

ehitamine.

229. Asjaolude järgi esitas Elering Valga Vallavalitsusele ehitusteatise (tl I-15) ning AS

Connecto Eesti ja Leonhard Weiss OÜ koostatud eelprojekti „L301 Tartu-Valmiera

õhuliini rekonstrueerimine“ (töö nr 626K1) (tl I-90-100p) Valga vallas Tartu-Valmiera

330 kV õhuliini ümberehitamiseks. Valga Vallavalitsus andis 26.10.2021 korralduse nr

87 (tl I-79-82p), millega luges kokkuvõttes teavitatuks õhuliini ümberehitamise

tingimusel, et ehitamisel tuleb lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti,

Riigimetsa Majandamise Keskuse, Transpordiameti ja Liini kinnistu omaniku poolt

esitatud nõuetest.

230. AS Connecto Eesti kodulehel on Tartu-Valmiera õhuliini kohta järgmine

informatsioon: „Ehitustööde käigus lammutatakse ja utiliseeritakse vana õhuliin täies

ulatuses (ca 85 km). Peale vana liini lammutamist rajatakse uued vundamendid,

tarnitakse ja paigaldatakse uued mastid ning juhtmed. Renoveerimistööde käigus

lammutatakse ja püstitatakse üle 300 masti. Paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid

paigaldatakse ühisriputusega samadele mastidele 330 kV liiniga.“35 Tehtud tööde

34 RKHKm 30.11.2023, 3-22-1679, p 19.

35 https://www.connecto.ee/algasid-l301-tartu-valmiera-330-110kv-ohuliini-projekteerimis-ja-ehitustood/.

rubriigis leidub samal kodulehel märge pealkirjaga „2020-2023/Elering AS/Tartu-

Valmiera 330/110 kV õhuliini ehitus“: „Kaheahelalise 330/110 kV õhuliini

projekteerimine ja ehitamine, kokku 85 km. Projekteerimise ja ehitustööde maht

hõlmas: liinitrassi raadamist, juurdepääsuteede ehitamist, vundamentide ehitamist ja 304

liinimasti püstitamist. Liinijuhtmete montaažtööd: 3x3x402/52 mm2 – 85 km, 2 x

OPGW – 85 km, 1 x OPGW – 8,5 km ja 3x1x242/39 – 62 km.“36

231. Küsimus on selles, kas Valga Vallavalitsus luges ümberehitamise teavitatuks

õiguspäraselt või oleks ta pidanud suunama kolmandat isikut taotlema ehitusluba.

Õiguslik alus

232. EhS § 4 lg 3 sätestab et ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on

ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt.

Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist

samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1)

muudetakse hoone piirdekonstruktsioone, 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja

jäigastavaid konstruktsioone, 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse

tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet, 4) muudetakse

oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat, 5) viiakse ehitis kooskõlla

kasutusotstarbele vastavate nõuetega, 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud

ehitis. EhS § 4 lg 4 sätestab: „Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis

eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on

ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda

käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on

ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise

lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega.

Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja

maht ei muutu.“

233. EhS eelnõu seletuskirjas on öeldud: „§ 4 lõige 3 määratleb ehitise ümberehitamise

mõiste. See on tulenevalt EhS-i laiemast kohaldamisalast laiemalt määratletud ega vasta

kehtiva EhS-i rekonstrueerimise kitsale käsitlusele. Ümberehitamine on selline

ehitamine, mille käigus ehitise kasutamise otstarve või muud kvalitatiivsed omadused

muutuvad oluliselt. Ümberehitamine võib hõlmata nii lammutamist ja seejärel

olemuslikult sarnase ehitise ehitamist (lg 5). Uue kvaliteedi loomine on ümberehitamist

ja muud ehitamist, sealhulgas remonti eristav kriteerium. Näiteks kui tee liikluskoormus

muutub, ehitatakse tee ümber – paigaldatakse uus katend ehk viiakse kooskõlla

seisundinõuetega, kui parandatakse teel olevaid löökauke, on tegemist remondiga. Kui

olemasolevast ehitisest ehitatakse teise funktsiooniga või mahuga ehitis, siis on tegemist

samaväärse ehitamisega, kui seda oleks uue ehitise ehitamine (lg 4). Ümberehitamine ei

pea tervikuna olema loakohustuslik. Loakohustuslikkuse üheks kriteeriumiks on

ruumiline mõju. Ümberehitamisega ei pruugi kaasneda muutused ehitise ruumilises

mõjus.“37 Samuti on leitud: „Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise

asemele olemuslikult eelmisega sarnane ehitis, kasutades olemasoleva ehitise elemente,

on tegemist ehitise ümberehitamisega. See definitsioon võimaldab hõlmata ka ajalist

aspekti. Teisisõnu, lammutatud ehitise asemele samasuguse ehitise ehitamist saab

36 https://www.connecto.ee/tehtud-tood/korgepingevorgud/.

37 Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 10: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333-

c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9.

pidada ümberehitamiseks üksnes siis, kui lammutamise ja uue ehitise ehitamise vahel on

ilmne eesmärgiline seos, kui lammutamise eesmärk oligi uue ehitise ehitamine.“38

234. Seletuskirja kohaselt määratleb ümberehitamise mõiste küll EhS § 4 lg 3, kuid

samas osutab seletuskiri ka sellele, et ümberehitamise ning lammutamise ja uue

ehitamise puhul tuleb lähtuda lõikest 4. Kokkuvõttes võib seletuskirjas leida argumente

nii selle kasuks, et tegemist on ümberehitamisega, kui selle kasuks, et tegemist on

lammutamise ja uue ehitamisega. Kui ümberehitamisena tuleks käsitada seaduseelnõu

autorite arvates ka sellist ehitamist, kus eelmine ehitis lammutatakse ja ehitatakse uus,

senisega olemuslikult sarnane ehitis, ning mille käigus ehitise kasutamise otstarve või

muud kvalitatiivsed omadused muutuvad oluliselt, siis see kõneleb käesoleval juhul

ümberehitamise kasuks. Samas kõneleb lammutamise ja uue ehitamise kasuks see, et

uue õhuliini rajamisel vaidlusalusel lõigul vana õhuliini elemente ei kasutatud. Samuti

on mastide kuju ja kõrgus muutunud. Seletuskiri seega selgust ei anna.

235. Ringkonnakohus asub EhS § 4 lõigete 3 ja 4 süstemaatika analüüsi tulemusel

seisukohale, et EhS § 4 lg-t 4 tuleb kohaldada siis, kui eesmärgiks on piiritleda

ümberehitamist kaheetapilisest tegevusest, mis koosneb lammutamisest ja uue ehitise

püstitamisest. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et EhS § 4 lg 3 eesmärgiks

on piiritleda ümberehitamist remondi tegemisest. Sellele viitab EhS § 4 lg 3 tervikuna:

tehakse vahet ehitise omaduste olulisel ja ebaolulisel muutumisel, ümberehitamisel ja

pelgalt üksikute osade samaväärsete vastu vahetamisel, hoone piirdekonstruktsioonide

muutmisel ja mittemuutmisel, hoone kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmisel

või asendamisel ja mittemuutmisel, ehitise omadusi muutva tehnosüsteemi muutmisel ja

mittemuutmisel. Käesoleval juhul on aga küsimus selles, kas tegemist on

ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitise püstitamisega. Niisiis tuleb

ümberehitamise ning lammutamise ja uue ehitamise piiritlemise õigusliku alusena

käsitada EhS § 4 lg-t 4.

236. Järgmise sammuna vajab selgitamist, milline tähendus on antud kontekstis EhS §

35 lg-l 3 ja lisal 1. EhS § 35 lg 3 järgi on ehitusteatise esitamine nõutav EhS lisas 1

nimetatud ehitiste puhul. Vastavalt EhS lisa 1 veerule 2 tuleb 50 kV ja kõrgema pingega

õhuliini ümberehitamiseks esitada ehitusteatis. Sama lisa veerg 6 järgi tuleb 50 kV ja

kõrgema pingega õhuliini lammutamiseks esitada ehitusteatis, veerg 1 kohaselt aga tuleb

püstitamiseks või rajamiseks taotleda ehitusluba. Nende sätete kohaldamine ja vahekord

EhS § 4 lg-ga 4 vajab lähemat selgitamist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele,

et sarnaselt sätestab kasutusteatise suhtes EhS § 47 lg 4, et kasutusteatise esitamine on

nõutav EhS lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul.

237. Kuigi EhS § 35 lg 3 sõnastusest võib jääda esmapilgul mulje, et ehitusteatise

esitamine on nõutav kõigi lisas 1 nimetatud ehitiste puhul, siis see nii ei ole. Lisa 1 on

tabel, mis koosneb erinevatest veergudest ja ridadest ning ehitusteatise esitamise nõue

on märgitud vaid osadesse lahtritesse. Mõnedel juhtudel tuleb lisaks ehitisteatisele

esitada ka ehitusprojekt, mõnedel tuleb taotleda ehitusluba ning mõnedel puudub

sootuks kohustus haldusorganit tegevusest teavitada. Seega tuleb EhS § 35 lg-t 3

tõlgendada selliselt, et ehitusteatise esitamine on nõutav nende lisas 1 nimetatud ehitiste

puhul, kus see nõue on lisas 1 märgitud.

38 Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 11: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333-

c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9.

238. Eelnevat kinnitab ka ajakirjas Juridica avaldatud artikkel, kus on selgitatud EhS

lisaga 1 loodud korraldust järgmiselt: „EhS-s loodi süsteem, kus teavitamis- või

loakohustus tuleneb seaduse lisaks olevatest tabelitest. Tabelite koostamise peamine

lähtekoht oli ehitise kasutusotstarvete loetelu ning arutelu käigus välja koorunud

kriteeriumid nagu oht, mõju avalikule ruumile ning isikute õiguste kaitse. Neid näitajaid

kombineerides tekkis tabelis olevate ehitiste loetelu. Tabeli vormis teavitus- ja

loakohustuse sätestamine on õiguslikult jäik, sest tabeli ajakohastamiseks on vaja

õigusakti muuta. Samas on tabel õiguskindluse seisukohast suhteliselt selge lahendus,

sest pädeval asutusel puudub sisuline diskretsiooniruum loareservatsiooni

rakendamiseks. Kuna ehitisena käsitatavate asjade spekter on lai – lipuvarda

püstitamisest tehisveekogu rajamiseni –, siis tõdeti juba tabeli kokkupanemisel, et kõiki

praktikas ette tulevaid juhtumeid on raske ette näha. Lisaks võib teavitus- või

loakohustus sõltuda ühe ja sama ehitise erinevast kasutusviisist või ka erilistest

ehitusmaterjalidest.“39 Niisiis kinnitab ka viidatud artikkel seda, et lisa 1 ei aita vastata

küsimusele, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega, vaid

sätestab üksnes selle, milline ehitusõiguse saamise menetlus tuleb valida juhul, kui

tegemist on lammutamisega, ümberehitamisega või ehitamisega. Seega ei ole EhS § 35

lg 3 EhS § 4 lg 4 suhtes erinorm ega täpsustav norm, vaid aitab üksnes täpsustada

õiguslikku tagajärge juhtumil, kui EhS § 4 lg-te 3 ja 4 järgi on tehtud kindlaks, kas

tegemist on remonditegemise, ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega.

239. Tähele tuleb panna ka seda, et lisaks näeb EhS § 35 lg 4 ette pädeva asutuse õiguse

põhjendatud juhul nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 1;

seda nimelt kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning

võrreldes seda EhS lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega. Kontekstist tulenevalt

võimaldab EhS § 35 lg 4 ehitusteatise esitamist nõuda vaid nende ehitiste korral, mida

muidu võiks lihtsalt ehitada, kuid mis on kas ohtlikud, avaldavad mõju avalikule

ruumile või isiku õigustele, mistõttu on vajalik allutada need ehitusteatise menetlusele.

Niisiis ei kohaldu EhS § 35 lg 4 käesoleval juhtumil, kuid kinnitab, et EhS § 35 lg 3

koosmõjus lisaga 1 on vaid õiguslikku tagajärge täpsustav mõju.

240. Niisiis reguleerib EhS § 35 lg 3 koos lisaga 1 üksnes õiguslikku tagajärge: lisa 1

veerg 1 kohaldub püstitamise või rajamise korral, veerg 2 ümberehitamise korral ning

veerg 6 lammutamise korral. Järelikult eeldab lisa 1, et enne selle kohaldamist on

selgitatud välja, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega.

Küsimusele, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega,

tuleb, nagu eelpool kindlaks tehtud, vastata EhS § 4 lg 4 alusel.

241. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhtumil on põhitähelepanu EhS § 4

lg 4 lausel 2, mis sätestab, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise

asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise

ümberehitamisena ehk taastamisena. Sõna „võib“ viitab selgelt kaalutlusõigusele ja

haldusorgani kohustusele kontrollida, kas valitud on õige menetlus. Samas,

kaalutlusõigus rakendub alles siis, kui ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus

ja maht ei muutu. Vastus, milline menetlus valida, sõltub EhS järgi niisiis sellest, kas

lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis

või ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis. See, kas

ehitis on lammutatud ehitisega olemuslikult sarnane või mitte, tuleb määrata selle järgi,

kas ja kuivõrd muutuvad ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht.

39 S. Mikli, A. Pelisaar. Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku esimesel eluaastal tõusnud küsimusi. – Juridica

2016/3, lk 192 j.

242. Ringkonnakohus on seisukohal, et see, kui kolmas isik ja ehitaja nimetavad

teostatud töid ümberehitamiseks, rekonstrueerimiseks või renoveerimiseks, ei tee sellest

tööst ümberehitamist ehitusseadustiku mõttes. Seadust ei saa tõlgendada selliselt, et

lõpliku hinnangu, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega

annab arendaja ja kohus seda kontrollida ei saa. Selline tõlgendus oleks vastuolus PS §

146 esimese lausega, mille järgi mõistab ainult kohus õigust. Ümberehitamise ning

lammutamise ja uusehitise püstitamise vahel ei ole selget piiri. Ka ehitusseadustiku

seletuskiri sisaldab erisuunalisi põhjendusi, millele tuginevalt on võimalik

küsimusealuseid töid liigitada nii ümberehitamiseks kui ka lammutamiseks ja uusehitise

püstitamiseks. Lahenduseks on ringkonnakohtu hinnangul EhS § 4 lg 4 tõlgendamine

selliselt, et ehitusteatise saav kohaliku omavalitsuse üksus on selle sätte alusel

kohustatud hindama, kas tegemist on sisuliselt ümberehitamise või lammutamise ja uue

ehitamisega.

Kohtute varasemad seisukohad

243. Ringkonnakohus lähtus 21.07.2022. a esialgse õiguskaitse määruses vaikimisi

olemasolevast ehitusteatisest, hindamata esialgse õiguskaitse menetluses seda, kas antud

juhul oli hoopis tegemist olukorraga, kus oleks ehitamiseks tulnud taotleda ehitusluba.

Ringkonnakohus märkis määruses sõnaselgelt, „et küsimus sellest, kas tegemist on

ümberehitus- või ehitustöödega, tuleb lahendada asja sisulise arutamise käigus“ (p 24).

See, kas esitada tuli ehitusteatis või ehitusloa taotlus on keerukas õiguslik küsimus,

mida ei olnud võimalik lahendada esialgse õiguskaitse menetluse raames.

244. Tallinna Ringkonnakohus on Tartu-Valmiera L301 liini kohta tsiviilvaidluses

leidnud: „Poolte vaidluse sisuks on seega sarnaselt maakohtumenetlusega sama õiguslik

asjaolu – AÕSRS § 152 lõikest 1 tuleneva talumiskohustuse sisustamine konkreetsete

eluliste asjaolude alusel. Maakohus asus kokkuvõtlikult seisukohale, et tegemist on

olemasoleva liini rekonstrueerimisega; õhuliin on funktsionaalselt tervikuna toimiv

ehitis EhS § 3 lõike 1 tähenduses; kostja I on põhivõrguettevõte; EhS § 70 lõike 2, § 77

lõike 2, seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 4 ja 6 ning Majandus- ja taristuministri

määruse „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndis

tähistusele esitatavad nõuded“ § 5–7 ja 9 alusel kuulub talumiskohustuse hulka ehitus-,

remondi- ja hooldustööde tegemise talumine; kitsenduste eesmärgiks on rajatise ohutuse

tagamine ja sel eesmärgil on omanikul õigus liini hooldada ja ajakohastada, sh asendada

amortiseerunud osad uutega; AÕSRS-i sõnastusest sõna „rekonstrueerimine“ kadumine

2007. a ei toonud kaasa seaduse sisulist muutumist (viide eelnõu seletuskirja punktile 6);

uus liin on põhiolemuselt sarnane senisele – samaks jääb kasutusotstarve, asukoht,

pingeklass.“40

245. Ringkonnakohus on seisukohal, et tsiviilasjas tehtud otsus ja muu hulgas ka

ehitusseadustiku sätetele antud tõlgendus ei ole halduskohtumenetluses lahendamisele

kuuluvas haldusasjas siduv. Haldusõigus on eraõiguse suhtes eriõigus, mis tähendab

muu hulgas seda, et ühel ja samal elujuhtumil kohaldamisele kuuluva avaliku ja

eraõiguse korral on määrav avaliku õiguse see tõlgendus, mille annab

halduskohtumenetluses haldusasja lahendav kohus.

Talumiskohustus

40 TlnRnKo 31.10.2023, 2-21-14141, p 63.

246. Vastustaja on põhjendanud ehitusprojekti ümberehitamise kooskõlastamist

kinnistuomanike talumiskohustusega (AÕSRS § 152 lg 2) (tl I-81p). Ka kolmas isik on

korduvalt tuginenud kaebajate kohustusele õhuliini taluda.

247. Ringkonnakohus selgitab, et asjaõiguslik talumiskohustus on eraõiguse valdkonda

kuuluv õigussuhe, mis kehtib ainult tehnovõrgu või rajatise omaniku ja puudutatud

kinnisasja omaniku vahel ning mis kehtestati algselt tehnovõrkudele ja rajatistele, mis

on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Kas ja kuivõrd laieneb talumiskohustus

tehnovõrgule ja rajatisele, mis on püstitatud peale maa kinnistamist või mida alles

hakatakse rajama, tuleb hinnata muu hulgas arvestades seda, milline on õiguslik hinnang

uue tehnovõrgu või rajatise avalikõiguslikule lubatavusele, sh sellele, kas tegemist on

ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega. Seetõttu ei ole asjaõiguslik

talumiskohustus asjakohane õiguslik alus, millele saaks vastustaja tugineda ehitisteatise

kontrollimenetluse läbiviimisel, et lükata tagasi puudutatud isikute vastuväiteid, ega

seda hinnates, kas antud juhul saab ehitisteatist pidada piisavaks või tuleb kolmandat

isikut kohustada taotlema ehitusluba. Ka vastustaja ise on väljendanud ebakindlust

küsimuses, kas kolmas isik peaks sõlmima kinnisasjade omanikega uued kokkulepped

või mitte (tl I-82). Ka ringkonnakohus ei saa haldusasjas võtta aluseks tsiviilõiguslikku

talumiskohustust, mis on tuvastatud arvestamata avalikõiguslikele normidele

halduskohtumenetluses haldusasja lahendava kohtu antud tõlgendust.

248. Õiguskantsler on 08.06.2021. a kirjas nr 14-5/211075/2103886 väljendanud

seisukohta, et talumiskohustuse edasikestmine kõrgepingemastide rekonstrueerimisel

sõltub rekonstrueerimise ulatusest. Õiguskantsler leidis: „Kui AÕSRS § 152 kohane

seadusjärgne talumiskohustus sõltub kunagisest püstitamise faktist, siis võib

argumenteerida, et see kehtib vaid niikaua, kui kaua saab rääkida kunagi püstitatud

ehitise olemasolust. Siit võiks järeldada, et kui kõnealune ehitis rekonstrueeritakse

niivõrd ulatuslikult, et sisuliselt olemasolev lammutatakse ja selle asemele ehitatakse

uus, siis tuleks talumiskohustuse küsimus kehtiva õiguse kohaselt uuesti lahendada.

Ulatuslike ehitustööde korral on võimalik uusi asjaolusid arvesse võtta ja vajadusel teha

muudatusi, sh kaaluda ka sobivamat asukohta.“ Sellest nähtuvalt jagab ka õiguskantsler

seisukohta, et talumiskohustuse eesmärk on eelkõige enne maa esmakinnistamist rajatud

ehitiste olemasolu tagamine.

249. Kui kvalifitseerida antud ehitamine ümberehitamiseks, siis perpetueerib selleks

puhuks ette nähtud ehitusteatise ja kasutusteatise menetlus sisuliselt vanade nõukogude

korra ajal rajatud mastide asupaigad ja tähendab, et loomult ajutine ja enne

esmakinnistamist olemas olnud tehnorajatiste talumiskohustus asendub määramata

kestusega omandipiiranguga. Puudutatud isikutel puuduks sellise tõlgenduse korral

tõhus õiguskaitse võimalus nende õigusi piirava õhuliini vastu.

Hindamiskriteeriumid

250. Ringkonnakohus lähtus 21.07.2022. a esialgse õiguskaitse määruses vaikimisi

eeldusest, et tegemist on ümberehitamisega, võtmata samas selles küsimuses lõplikku

seisukohta. Halduskohus jõudis 30.06.2023. a otsuses (p 24) pärast põhjalikku

arutlemist järeldusele, et tegemist on ümberehitamisega. Ringkonnakohus selle

järeldusega ei nõustu, sest halduskohus ei arvestanud hinnangu andmisel

kinnistuomanike põhiõigustega.

251. Niisiis, lähtekohaks, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja

uusehitise püstitamisega, on EhS § 4 lg 4. Esimese sammuna tuleb kontrollida, kas

ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht on või ei ole muutunud. Kui

need ei ole muutunud, siis on haldusorganil, antud juhul Valga Vallavalitsusel,

asjakohase menetluse valikul kaalutlusõigus, mida tuleb teostada õiguspäraselt.

Kaalutlusõiguse kohtulik kontroll toimub HKMS § 158 lg 3 alusel, mis sätestab, et

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates

kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite

järgimist haldusorgani poolt; kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust;

kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest. Seejuures tuleb arvestada ka seda, kas kavandatav tegevus puudutab

kolmandate isikute põhiõigusi või mitte, olgu siis tegemist ehitisealuse kinnisasja

omanikuga või naaberkinnisasja omanikuga. Kui ehitamist kavandatakse kolmanda isiku

maale, viitab see kinnistuomaniku õiguste arvestamise vajadusele, mida ehitusteatise

menetluses ei pruugi olla võimalik piisavalt tagada. Samuti tuleb arvestada võimalike

ohtudega iseäranis puudutatud isikute elule, tervisele, privaatsusele, varale. Kui aga

ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus või maht on muutunud, siis ei saa olla

tegemist ümberehitamisega, vaid on tegemist lammutamise ja uue ehitamisega.

252. Niisiis tuleb küsimust, kas tegu on olemuslikult sarnase või olemuslikult uue

ehitisega, hinnata kolme kriteeriumi – ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus

ja maht – põhjal.

Ehitise kasutusotstarve

253. Vana ja uue õhuliini kasutusotstarve ei ole täiesti kattuv, kuid on olulisel määral

sarnane. Uutele mastidele on küll lisaks kõrgepingeliini kaablitele kinnitatud

fiiberoptiline kaabel, mis lisab liinile teatava uue funktsionaalsuse, kuid sellest

eraldiseisvalt lähtuv mõju ei ole sedavõrd oluline, et tuleks asuda seisukohale, et liini

kasutusotstarve oleks märkimisväärselt muutunud.

Arhitektuuriline lahendus

254. Arhitektuurilise lahenduse osas märgib ringkonnakohus esmalt, et elektri õhuliinide

puhul tuleb eristada liini kui tervikut ja maste. Liinil kui tervikul ei ole arhitektuurilist

lahendust. Küll aga on arhitektuuriline lahendus liini osaks olevatel mastidel.

255. Ehitusseadustiku seletuskirjas on märgitud: „Arhitektuurne või arhitektuuriline

tingimus puudutab konkreetselt arhitektuuri – ehitise välimust, kunstilist lahendust, mis

kajastub eelkõige ehitise detailides. Need võivad tuleneda ehituslikust ja tehnilisest

lahendusest, kuid võivad ka olla lihtsalt ilu pärast. Tegu on väljapaistvate ehitise

terviklahenduse osadega, mis eristavad just seda ehitist teistest ehitistest“.41

Arhitektuuriline lahendus on seega lihtsalt ehitise arhitektuuriliste elementide üldistus.

Seda, et ka teraskonstruktsioonidel on arhitektuuriline lahendus, kinnitab kasvõi Eiffeli

torn Pariisis, mille arhitektuurilise lahenduse olemasolu osas kahtlust ei ole. Ka kolmas

isik on avalikult väljendanud seisukohta, millest järeldub, et ta jagab arvamust, et

kõrgepingeliini mastil on arhitektuuriline lahendus. Näiteks on Eleringi kodulehel

märgitud: „Elering on viimastel aastatel püstitanud kolm ainulaadset kõrgepingeliini

disainmasti: Soorebane, Sookurg ja Sookureke. Nende mastide eesmärk on ühendada

tehniline funktsionaalsus esteetilise disainiga, rikastades seeläbi Eesti avalikku ruumi.“42

Samuti võib leida Tartu Postimehest uudise selle kohta, et Elering püstitas

41 Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 50: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333-

c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9.

42 https://elering.ee/disainmastid.

kõrgepingeliini disainmasti Sookurg Tartu linna serva.43 Selle uudise kohaselt ütles

Eleringi juhatuse esimees Taavi V.V. muu hulgas, et Elering tahab anda oma taristut

uuendades panuse avaliku ruumi kujundamisse. Selle kohaselt ei ole kahtlust, et

vähemalt disainmastidel on arhitektuuriline lahendus. Ringkonnakohus leiab, et

arhitektuuriline lahendus on mitte ainult disainmastidel, vaid kõigil kõrgepingeliini

mastidel, sealhulgas nn standardmastidel, sest kõik mastid kujundavad avalikku ruumi

ning teevad seda oma suuruse tõttu olulisel määral. Seega, kui vana masti asemele

paigaldatakse varasemast erinev mast, siis muutub selle arhitektuuriline lahendus. Kas

see erinevus on oluline, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.

256. Kolmanda isiku esindaja väitis ringkonnakohtu istungil, et ainuke asi, mis on

erinev, on see, et mõnedes kohtades muutuvad mastid kõrgemaks (vt mastide kõrgusi tl

II-168p). Kolmas isik märkis ringkonnakohtu istungil liinivahemiku katastriüksusest

xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud) asukohaplaanile mastide

asukohtade juurde nende tüübikoodid (tl II-174).

257. Mastid asuvad kaebajate I, III, IV ja VII kinnisasjadel. Ülejäänud kaebajate

kinnisasjadel maste ei asu. Kaebaja I kinnisasjal vana masti seni uue vastu vahetatud ei

ole.

258. Kaebajate IV ja VII kinnisasjadel olid varem mastid PVS330-A, mis olid 23,2 m

kõrged. Kaebaja IV katastriüksusel xxx asendati see mastiga 31S0F-27, mis on 31,5 m

kõrge. Kaebaja VII katastriüksusel xxx asendati see mastiga 3S0G-29. Kohtule esitatud

tabelis selle konkreetse mastitüübi kõrgust märgitud ei ole, kuid 26.05.2025. a

seisukohas vastas kolmas isik kohtunõudele, et selle mastitüübi tavapärane kogukõrgus

on 33,5 m. See võimaldab ringkonnakohtul kindlaks teha, et kaebaja IV kinnisasjal

muutus mast ligikaudu 8,3 m kõrgemaks, mis tähendab varasema kõrguse suurenemist

(31,5x100:23,2=) 36% võrra, kaebaja VII kinnisasjal aga ligikaudu 10,3 m kõrgemaks,

mis tähendab varasema kõrguse suurenemist (33,5x100:23,2=) 44% võrra. Kõrguse

suurenemist 36% või 44% võrra ei saa pidada ebaoluliseks muutuseks.

259. Kaebaja I kinnisasjal ringkonnakohtu istungi aja seisuga uut masti rajatud ei olnud.

Sinna kavandatav mast 31S1G-35 on kolmanda isiku kinnitusel samuti kõrgem kui seal

praegu paiknev mast PU30M.

260. Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et kaebajate III ja IV kinnisasjadel

asendati varasemad kahel jalal mastid neljal jalal mastidega. Kaebaja III katastriüksusel

xxx asus varem mast PU30M, mis oli metallsõrestikmast kahel jalal koos tõmmitsatega,

mis asendati mastiga 31S1F-35, mis on põllumast neljal jalal (liini nurkades ehk

pööretel). Kaebaja IV katastriüksusel xxx asus varem mast PVS330-A, mis oli

raudbetoonmast kahel jalal ilma tõmmitsateta, mis asendati mastiga 31S0F-27, mis on

põllumast neljal jalal (sirgel lõigul). See tähendab, et kaebajate III ja IV kinnisasjadel

muutus selgelt ka mastide arhitektuuriline lahendus – kahel jalal mastid asendati neljal

jalal mastidega. Masti neli jalga varasema kahe jala asemel tähendab ühtlasi nelja jala

vundamenti. Sedagi muutust ei saa pidada ebaoluliseks.

261. Ringkonnakohus tõdeb kokkuvõttes, et mastide kõrgus muutus või on kavandatud

muutuma, kuid peale mastide kõrguse muutus ka osade mastide kuju. Masti kõrguse

tuvastatud muutus kaebaja IV kinnisasjal oli 8,3 m ehk 36% ning kaebaja VII

kinnisasjal 10,3 m ehk 44%. Kaebaja I kinnisasjal asuva masti osas saab kohus tõdeda

43 https://tartu.postimees.ee/7499059/elering-pustitab-tartu-linna-serva-korgepingeliini-disainmasti-sookurg.

vaid, et sellele on kavandatud senisest kõrgema masti püstitamine. Kaebajate III ja IV

kinnisasjadel muutus lisaks masti kuju oluliselt. Kokkuvõttes tuleb niisiis asuda

seisukohale, et kaebajate III, IV ja VII kinnisasjadel muutus mastide arhitektuuriline

lahendus oluliselt, kaebaja I kinnisasjal oleks uue masti püstitamise korral tegemist

arhitektuurilise lahenduse muutumisega.

Ehitise maht

262. Ehitusseadustik küsimuse osas, kas liinil või mastil on maht, ühest vastust ei anna.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 17 sätestab, et enne

käesoleva seaduse jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamisel võetakse aluseks

pärast ehitusseaduse jõustumist ehitisregistrisse kantud andmed. Ehitisregistrist ei nähtu,

et õhuliinil tervikuna või selle mastidel oleks registrisse sisse kantud maht.

263. Kui käsitada ehitise mahuna mõttelist ruumi osa, mille ehitis enda alla võtab, siis

võib asuda seisukohale, et mastidel on maht. Kui vaadelda konkreetseid maste, siis

kaebaja III katastriüksusel xxx asendati mast PU30M, mis oli metallsõrestikmast kahel

jalal koos tõmmitsatega, mastiga 31S1F-35, mis on põllumast neljal jalal (liini nurkades

ehk pööretel). Samuti asendati kaebaja IV katastriüksusel xxx mast PVS330-A, mis oli

raudbetoonmast kahel jalal ilma tõmmitsateta, mastiga 31S0F-27, mis on põllumast

neljal jalal (sirgel lõigul). Ringkonnakohus on seisukohal, et kui lähtuda ruumist, mille

mast enda alla võtab, siis kahel jalal masti asendamise korral neljal jalal mastiga see

ruum muutub oluliselt.

264. Peale selle on võimalik käsitada õhuliini mahuna ka selle kaitsevööndit (EhS §-d

70 ja 77). Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“ (määrus nr 73) § 10 lg 1 p 5 järgi on õhuliini kaitsevööndi ulatus

mõlemal pool liini telge 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit.

Lisaks on § 10 lg 2 kohaselt õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis

ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi

kaitsevöönd üks meeter selle projektsioonist. Kuna uue õhuliini asukoht jäi vaidlusalusel

lõigul kolmanda isiku kinnituse järgi samaks, siis ei ole kaitsevööndi välispiir

muutunud. Samuti puuduvad kohtul andmed, kas vaidlusalusel lõigul ulatub mõni

mastitõmmits või -tugi või maandusjuht kaitsevööndist väljapoole.

265. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kaebajate IV ja VII kinnisasjadel muutus

masti maht kõrguse osas oluliselt. Kaebaja I kinnisasjale kavandatava masti osas saab

kohus tõdeda vaid, et see oleks senisest kõrgem. Kaebajate III ja IV kinnisasjadel

muutus masti kuju oluliselt, mis tähendab, et nende puhul muutus ka masti maht

oluliselt. Sellest järeldub, et kuna ehituse arhitektuuriline lahendus ja maht muutusid

oluliselt, siis ei saa EhS § 4 lg 4 lause 2 järgi olla tegemist ümberehitamisega, vaid

tegemist on lammutamise ja uue ehitamisega.

Kaalutlusõigus

266. Kuigi ringkonnakohus jõudis eelnevalt järeldusele, et tegemist on lammutamise ja

uue ehitamisega, peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda ka EhS § 4 lg 4 lauses 2

sätestatud kaalutlusõiguse teostamise küsimusel. Juhul, kui asuda seisukohale, et ehitise

kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei ole muutunud, siis võib

haldusorgan käsitada kavandatavat tegevust ümberehitamisena.

267. Ehitusseadustiku eelnõu seletuskirjas on ehitusloa kohta muu hulgas märgitud:

„Lisaks on pädeva asutuse kohustus aru saada, millise teise asutuse vastutusvaldkonda

võib esitatud taotlus puudutada ning millised isikud võiksid lisaks kinnisasja omanikule

ja kinnisasjaga piirnevale naabrile olla puudutatud ehitatavast ehitisest.“44

Ehitusseadustiku seletuskiri viitab ka Riigikohtu lahendile, kus on leitud: „Ehitusluba on

haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate

ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja

keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Eelkontroll

on vajalik, et vältida asjaolude pöördumatut muutumist seoses võimaliku õigusvastase

ehitustegevusega või mittenõuetekohase ehitise valmimisega. Muuhulgas peavad

ehitamist reguleerivad normid tagama tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade

omanike õiguste kaitse. Üldjuhul ei saa kolmas isik ehitusluba vaidlustamata keelata

ehitustegevust, mis toimub kooskõlas kehtiva ehitusloaga ja AÕS §-des 143–154

sätestatud naabrusõigustega. Seega korrastab ehitusluba ka hoonestatava kinnisasja

omaniku ja võimalike puudutatud isikute (naabrite) vahelisi suhteid.“45

268. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui arvesse tuleb võtta külgnevate kinnisasjade

omanike õigusi, siis veelgi enam tuleb arvesse võtta nende kinnisasjade omanike õigusi,

kelle kinnisasjale soovitakse ehitist püstitada. Siin kehtib vähem-rohkem suhe: kui juba

naaberkinnisasja omaniku õigused võivad olla puudutatud, siis veelgi enam võivad olla

riivatud puudutatud kinnisasja omaniku õigused.

269. Kinnisasja omanike õiguste puhul ei ole lubatud asuda seisukohale, et kuna nende

õigused juba on piiratud, siis nendega enam arvestada ei tule. See oleks vastuolus PS §

11 teise lausega, mis keelab moonutada piiratavate õiguste olemust. Kaebajad I, II ja VI

on osutanud vastuses apellatsioonkaebusele sellele, et algne õhuliin on rajatud

õigusvastaselt nõukogude võimu poolt isikute huve arvestamata ja nende nõusolekuteta.

Selles ei ole kohtul põhjust kahelda. Käesoleva kohtumenetluse funktsiooniks on isikute

põhiõigusi kaitsta, mistõttu tuleb kinnistuomanike õigusi koos teiste asjaolude ja

õigustega arvesse võtta.

270. Hinnangu andmisel, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uue

ehitamisega, tuleb niisiis arvesse võtta ka puudutatud isikute põhiõigusi. Kõigepealt

selgitab ringkonnakohus põhiõiguste käsitlemise tagajärge. Siis tulevad vaatluse alla

puudutatud isikute põhiõigusi kaitsvad erisätted. Seejärel kaalub ringkonnakohus

põhiõigusi vastustaja ja kolmanda isiku esitatud argumentidega.

271. Kaebajad on juhtinud tähelepanu sellele, et ajal, kui kõrgepingeliin 60 aastat tagasi

püstitati, ei küsinud neilt keegi nõusolekut ega arvestanud nende õigustega.

272. Põhiõiguste riived võivad tingida vajaduse tõlgendada EhS § 4 lg-t 4

põhiseadusega kooskõlaliselt ning teostada sellega ette nähtud kaalutlusõigust

põhiõigustega kooskõlaliselt. „Riigikohus on märkinud, et normi erinevate

tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega paremini kooskõlas olevat

tõlgendust […].46 Sellest põhimõttest tuleb aga juhinduda üksnes siis, kui normil on mitu

tõlgendusvõimalust (nt selles kasutatud sõnade mitmeti mõistetavuse tõttu). Eesmärk

saavutada põhiseaduspärane olukord ei õigusta haldusorganit või kohut eirama

44 Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 71: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333-

c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9.

45 RKHKo 14.05.2002, 3-3-1-25-02, p 12.

46 Viimati RKPJKo 20.06.2023, 5-23-16, p 44.

kohaldatava normi selget sõnastust. Nõue austada kehtiva õigusnormi sõnastust tuleneb

lõppkokkuvõttes demokraatia põhimõttest. Kui normi tekst ei võimalda

põhiseaduspärast tõlgendust, on normi andjal võimalik seda muuta või normi

kohaldamise üle tekkinud vaidlust lahendaval kohtul algatada põhiseaduslikkuse

järelevalve menetlus Riigikohtus. Samuti tuleb silmas pidada, et normi

põhiseaduspärane tõlgendamine ei tooks kaasa õigusselgusetust […].47“48 Sellest

järeldub, et kui seadust on võimalik tõlgendada põhiseaduspäraselt, tuleb seda

tõlgendada põhiseaduspäraselt. Samuti tuleb arvestada põhiõigusi tagavate muude

normidega.

273. Antud kontekstis võib olla oluline eelkõige EhS § 44 p 4, mille kohaselt ehitusloa

andmisest keeldutakse, kui ehitise või ehitamisega kaasneb selle mõjualas olevatele

isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt

vähendada ega leevendada. Ringkonnakohus osutab sellele, et just selline alus võib

võimaldada ehitusloa menetluses kaotada õiguskorrast eelmise korra ajal tekitatud

ebakohad ning korrastada maaomanike ja tehnovõrkude omanike vahelisi suhteid. Kui

vastavat menetlust välditakse, siis seda alust ka kohaldada ei saa.

274. Samuti tuleb arvesse võtta puudutatud isikute õigusi kaitsevaid EhS § 8 ning § 11

lg 2 p 2, 4 ja 5. EhS § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning

ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine

ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele,

varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile. Ehitise ja ehitamise

ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja

tervist. EhS § 11 lg 2 p 2, 4 ja 5 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded

asjakohasel juhul tuleohutust, kasutamise ohutust ja kaitset müra eest.

275. Tulenevalt seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 4 lg-st 1 on kolmas isik kohustatud

kõrgepingeliinide kasutamisel tagama inimeste elu ja tervise, asja ning keskkonna

ohutuse.

276. Ringkonnakohus leiab, et kõrgepingeliinid on eluohtlikud eelkõige siis, kui need

katkevad ja elektrikaabel peaks langema maapinnale. Päästeamet on käesoleval juhul

selgitanud, et inimelu päästmist ei tehta juhul, kui näiteks pingestatud liinid on

maapinnale kukkunud ja on oht elektrilöögiks (tl I-73, 144). Välistatud ei ole, et

ekstreemsetes ilmastikuoludes, näiteks rohkete sademete ja pakasega liinid jäätuvad ja

katkevad suure raskuse all, põhjustades liini all viibija elule ja tervisele vahetu ohu.

Samuti ei ole välistatud, et kõrgepingeliini mast nt tormiga murdub ja ümber kukub.

Peale selle võib tulekahju korral kõrgepingeliini masti läheduse tõttu jääda abi

õigeaegselt või sootuks saamata, halvimal juhul võib hoonesse jäänu jääda päästmata ja

hukkuda, vara hävimise risk on samuti kõrgem. Lisandub tuule poolt põhjustatud heli,

samuti särin ning mastide ja liinide poolt põhjustatud visuaalne häiring elamu vahetus

läheduses.

277. Kaebajad tõid välja, et Soomes murdus õhuliini mast tormiga ja kukkus ümber (tl

II-149, tõlge tl II-147). Vastustaja ja kolmas isik väitsid, et tegemist oli vana mastiga ja

et see ei saa juhtuda paigaldatud uute mastidega. Samas muutuvad ka paigaldatud

mastid kunagi vanadeks mastideks. Ringkonnakohus leiab, et sellist ohtu vastustaja ega

kolmas isik täielikult välistada ei saa.

47 RKÜKo 22.02.2005, 3-2-1-73-04, p 36; viimati RKPJKo 09.12.2019, 5-18-7, p 171.

48 RKPJKo 06.11.2023, 5-23-35, p 34.

278. Ringkonnakohus märgib, et ehitusloa menetlus avab ka teistsugused ja põhiõigusi

paremini arvestavad võimalused kinnistuomanike õiguste kaitseks. Ringkonnakohus

juhib tähelepanu sellele, et kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS)

§ 4 lg 1 p 2 võimaldab kinnisasja omandada energia tootmiseks ja energiaga

varustamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks. Samas ei loo see säte alust

sundvõõrandamiseks ümberehitamise korral. KAHOS § 4 lg 3 järgi võib kinnisasja

omanik taotleda talle kuuluva kinnisasja omandamist riigi või kohaliku omavalitsuse

üksuse poolt õiglase ja kohese tasu eest, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused

ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Kaebajatel puuduks see

õigus, kui käsitleda uue kõrgepingeliini rajamist pelga rekonstrueerimisena.

279. Kaebajad on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et ajal, kui kõrgepingeliin 60 aastat

tagasi püstitati, ei küsinud neilt keegi nõusolekut ega arvestanud nende õigustega. 1992.

aastast kehtib Eesti Vabariigi põhiseadus, mis sisaldab mahukat põhiõiguste kataloogi.

Põhiõigused kohustavad eelkõige riiki ja kohalikke omavalitsusi ning annavad õigusi

eraisikutele. Põhiõiguste arvesse võtmine tähendab antud kontekstis eelkõige seda, et

otsuse langetamisel, kas antud tegevust tohib käsitleda ümberehitamisena või tuleb seda

käsitleda uusehitise püstitamisena, tuleb arvestada ehitise püstitamisega kaasnevate

riivete intensiivsust ja erinevate menetlustega ette nähtud tagatisi kolmandatele

isikutele.

280. Vastavalt EhS § 70 lg 5 p-le 1 on kaitsevööndiga ehitise omanikul kohustus

tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tulenes sellest kohustus kaaluda õhuliini

ümberehitamise plaani korral õhuliini teisaldamist.

281. Antud juhtumil on tegemist ehitistega, mis riivavad kinnistuomanike põhiõigusi

väga intensiivselt. Kõrgepingeliini mast kinnistul ahendab vaatevälja ja suure ala või

koguni terve kinnisasja kasutusvõimalusi, sellega kaasnevad talumiskohustused ja

kohustused tehnovõrgu omaniku ees. EhS § 77 lg 1 järgi on elektripaigaldise

kaitsevööndis kinnisasja kasutamist piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse

tagamiseks. EhS § 77 lg 2 loetleb mitmeid tegevusi, mis on kaitsevööndis piiratud,

piirates sel moel eelkõige kinnisasja omaniku õigusi tuntavalt. Lisaks tulenevad

kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikule määruse nr 73 §-st 9 mitmed ebamugavusi

tekitavad talumiskohustused ja piirangud.

282. Lisaks eelnevale tuleb silmas pidada, et põhiseadusega konstitueeritud riiklusel ei

ole üheski valdkonnas õigust meelevaldsusele ning seetõttu peab kogu avalik võim alati

järgima põhiseadust ning eelkõige põhiõigusi. Põhiõigused kohustavad avalikku võimu

kõigis selle korraldus- ja tegutsemisvormides. Avalik võim ei saa põhiõigustega

seotusest vabaneda ei eraõiguslike tegutsemisvormide korral ega ka avalikku võimu

eraisikule delegeerides. PS § 14 teine alternatiiv hõlmab kogu täitevvõimu teostamise,

sõltumata sellest, kas seda teostab riik, mõni riigist alamalseisev avalikõiguslik

juriidiline isik või eraisik. Eleringi aktsiad on äriregistri andmetel riigi ainuomandis ning

neid haldab Kliimaministeerium. See tähendab, et Elering on riigi ainuosalusega

äriühinguna ka ise riigi käepikendus, kes peab oma tegevust korraldades arvestama

puudutatud isikute põhiõigustega. Riigikohus on riigi ainuosalusega äriühingute kohta

märkinud: „Riigi äriühing on aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile, või

osaühing, mille ainuke osa kuulub riigile (riigivaraseaduse § 3 lg 1 p 1). Riigil on

sellises äriühingus ainuotsustusõigus. Riigivaraseaduse § 10 lg 1 kohaselt on riigivara

valitsemise eesmärgiks lisaks riigivõimu teostamisele ja avaliku ülesande täitmisele ka

tulu saamine ja reservi säilitamine. Riigi äriühingu asutamise eesmärgiks on sageli

tegutsemine strateegilistes valdkondades. Ka riigi äriühingu dividende makstakse

riigieelarvesse, millega omakorda rahastatakse riigi seadusest tulenevaid ülesandeid

[…]. Seega asutatakse riigi äriühinguid avalike huvide, mitte nende endi ärihuvide

teenimiseks.“49 Kui äriühing on asutatud avalike huvide, mitte nende endi ärihuvide

teenimiseks, siis kaasneb sellega ka suurem sotsiaalne vastutus.

283. Kõrgepingeliini mastidest lähtub inimestele mõju ja selles osas võib täheldada

mõningast sarnasust tuulegeneraatoritest lähtuva mõjuga. Riigikohus on

tuulegeneraatorite kohta leidnud: „Tuulegeneraatoritest lähtuvad mõjutused on eeskätt

seotud lähiümbruse elanike õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu

puutumatusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-d 28, 32 ja 26). […] On selge, et

tuulikute käitamisega võib kaasneda mõjutusi (müra, varjutus jms) lähiümbruse

elanikele.“50 Kuigi tuulegeneraatorid võivad olla oluliselt suuremad, rajatakse neid

inimasustusega kinnistutest ka oluliselt kaugemale kui kõrgepingeliini mastid käesoleval

juhul. Ka kõrgepingeliini mastide puhul võivad olla riivatud eelkõige selle vahetus

läheduses elavate inimeste tervis, eraelu puutumatus ja omand, kuid neile õigustele

lisaks tuleb arvestada ka võimaliku ohuga inimeste elule (PS § 16).

284. Kolmas isik ja vastustaja on tuginenud sellele, et õhuliini rajamiseks just sellesse

kohta oli ülekaalukas avalik huvi ja et sellega oli kiire, mistõttu ei saanud liini rajada

mujale. Kolmas isik väidab, et kõik sai alguse 28.06.2019, kui Eesti, Läti, Leedu ja

Poola peaministrid ning Euroopa Komisjoni president allkirjastasid kokkuleppe lahutada

Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid 01.01.2026 Vene elektrisüsteemist ja ühendada

Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Kolmanda isiku esindaja selgitas ringkonnakohtu

istungil, et lahtiühendamist Vene elektrisüsteemist ja ühendamist Euroopa

elektrisüsteemiga on arutatud küll pikalt, kuid Eesti ei saanud sellega edasi minna üksi,

vaid ainult Euroopa Liidu kaasabil.

285. Ringkonnakohus kahtleb kolmanda isiku väidete paikapidavuses. Avalikult

kättesaadavatest allikatest on võimalik leida 05.04.2001. a Postimehe artikli „Eesti

seotud Vene energiaga veel kuus aastat“51 ning 05.04.2002. a Postimehe uudise edukalt

läbi viidud Vene elektrisüsteemist lahtiühendamise katsest.52 Nende pinnal võib kahelda

väites, et aega jäi väheks. Lisaks eelmainitule kinnitas Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk

09.02.2025 ERR-ile, et „umbes 20 aastat on [Vene elektrivõrgust desünkroniseerimise ja

Mandri-Euroopa võrguga sünkroniseerimise] nimel vaeva nähtud“.53 Samuti osutab

ringkonnakohus kolmanda isiku kodulehel olevale infole Eesti elektrisüsteemi Soome

omaga ühendavate EstLink kaablite juures. EstLink 1 kohta on märgitud muu hulgas:

„Ühendus valmis 2006. aastal Balti riikide ja Soome energiafirmade

kommertsprojektina. Alates 2010. aastast on ühendus täielikult elektrituru käsutuses.“54

EstLink 2 kohta on esitatud muu hulgas järgmine info: „Eesti-Soome teine

alalisvooluühendus EstLink 2 valmis 2014. aastal.“55

49 RKHKo 24.01.2017, 3-3-1-65-16, p 19.2.

50 RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-16, p 15, 20. Vt ka RKHKo 22.06.2023, 3-20-2273, p 18.

51 https://www.postimees.ee/1860245/eesti-seotud-vene-energiaga-veel-kuus-aastat.

52 https://majandus.postimees.ee/1931495/eesti-uhendas-end-venemaa-elektrist-lahti.

53 https://www.err.ee/1609600238/kilk-saartalitluse-testid-kinnitavad-et-saame-ootamatustega-hakkama.

54 https://elering.ee/estlink-1.

55 https://elering.ee/estlink-2.

286. Ringkonnakohus on seisukohal, et ajapuudusele viitamine, miks ei olnud võimalik

viia Tartu-Valmiera õhuliini jaoks läbi kas riigi eriplaneeringut või menetleda liini

asjaomaste valdade planeerimismenetlustes, on otsitud. Kui ühendused Soomega rajati

2006 ja 2014, siis osutavad juba need tegevused kindlale plaanile ühendada Eesti

Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Samuti ei ole usutav, et 2001. aastal ajakirjanduses

avaldatud info kava kohta lahkuda Vene elektrisüsteemist ja liituda Mandri-Euroopa

elektrisüsteemiga oli väljamõeldis. Loo autorid olid Erkki Erilaid ja Toomas Sildam –

mõlemad lugupeetud ja tunnustatud ajakirjanikud. Seega tekib küsimus, miks ei olnud

võimalik rohkem kui 20 aasta jooksul läbi viia planeerimismenetlust uue liini

rajamiseks. Kui planeerimismenetluses oleks viimaks jõutudki mingil põhjusel

tulemusele, et liinikoridor peab ülekaalukatel põhjustel mõnes kohas jääma oma senisele

asukohale, siis taoliste avaliku ja erahuvi konfliktide lahendamiseks on loodud

regulatsioon kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) näol. Praegusel

juhul on aga planeerimise ning sellega kaasneva õigusriiklikult väga olulise

kaasamismenetluse ja planeerimiskaalutluse teostamise etapid täielikult läbimata.

287. Lisaks on vastustaja ja kolmas isik korduvalt osutanud sellele, et olemasoleva liini

asukoht on määratud Valga Maakonnaplaneeringuga 2030+56 ning Õru valla ja Tõlliste

valla üldplaneeringutega. Kaebajate kinnisasjade piirkonnas VALGA VALDs määrab

liini asukoha täpsemalt Õru Vallavolikogu 14.07.2006. a määrusega nr 6 kehtestatud

Õru valla üldplaneering.57

288. Ringkonnakohus osutab sellele, et Valga maakonnaplaneeringus 2030+ on

märgitud järgmist (lk 58): „Tingimused elektrivõrgu arendamisel

1. Planeeritavate uute 110 kv ja kõrgema pingega liinide trassikoridoride asukohtade

määramiseks tuleb koostada täiendav planeering.

2. Olemasoleva õhuliini pinge tõstmisel, kui selle asukoht ja õhuliini kaitsevööndi ulatus ei

muutu (35 kV pingega õhuliini ümberehitamisel 110 kV pingega õhuliiniks), tuleb koostada

ehitusprojekt, vajadusel planeering. Täiendava planeeringu koostamise vajaduse aluseks on

kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.“

289. PlanS § 56 lg 1 p 11 järgi on maakonnaplaneeringu ülesandeks üldplaneeringu

koostamiseks juhiste andmine. Lisaks näeb PlanS § 75 lg 3 ette, et üldplaneeringuga

võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Sellest järeldub, et nii kaua kui

muutmisettepanekut tehtud pole ja maakonnaplaneeringut vastavalt muudetud pole,

peab üldplaneering järgima maakonnaplaneeringut. Kuna ka maakonnaplaneeringu järgi

on täiendava planeeringu koostamise vajaduse aluseks igakordne kohaliku omavalitsuse

kaalutlusotsus, siis ei ole õhuliini asukoht nö kivisse raiutud, vaid selle asukohta tuleb

iga uue (ümber)ehitamise korral uuesti hinnata, sh arvesse võttes puudutatud isikute

põhiõigusi. Seetõttu ei kujuta viited planeeringutele endast vastuargumenti puudutatud

isikute põhiõiguste arvestamise kohustusele ega sunni EhS § 4 lg-t 4 tõlgendama

kuidagi teisiti kui kaalutlusotsusena. Sobivama asukoha kaalumise valmidust kolmas

isik ei ilmutanud, põhjendades seda varustuskindluse tagamise, liini olulise riikliku

tähtsuse, suure rahvusvahelise huvi ja ajasurvega liini rajamisel.

290. Eelneva pinnalt järeldab ringkonnakohus, et Elering, kui ta asus seisukohale, et

tegemist on ümberehitamisega ja esitas sellest lähtuvalt ehitusteatised, eksis ise vahetult

puudutatud isikute põhiõiguste vastu. Elering, kes on riigi ainuosalusega äriühinguna

56 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/valgamaa/valga-mp-2030/.

57 https://www.valga.ee/uldplaneering#:~:text=otsus%20nr%207%C2%A0-,%C3%95ru%20valla

%20%C3%BCldplaneering,-%20%20%C3%95ru%20Vallavolikogu%2014.07.2006.

avalikku ülesannet täites põhiõiguste tagamise kohustusega seotud ja kes omab lisaks

suure ja mõjuvõimsa turuosalisena suurt majanduslikku jõudu, on kohustatud arvestama

nende isikute põhiõigustega, kelle kinnisasjadel asuvad mastid või kelle kinnisasju

õhuliinid ületavad või kelle kinnisasju õhuliin muul viisil oluliselt mõjutab.

291. Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et vastustaja on ka ise sisuliselt

möönnud, et antud juhul võivad kaebajate põhiõigused olla riivatud. Vastustaja esindaja

tõdes ringkonnakohtu istungil: „Ehitusloa puhul ei oleks trassikoridori kasutada saanud,

sest kaitsevööndisse jäävad osad elumajad ning ehitusloa puhul sellist luba väljastada ei

saaks.“ Samuti leidis ta: „Kui see oleks uue püstitamine, siis selles liinikoridoris liini

rajada ei saaks seadusest tulenevalt, ehitusloa pärast, sest kaitsevööndis rajatisi olla ei

tohiks.“ Kui kinnistuomanike põhiõigused on sedavõrd intensiivselt riivatud nagu

käesoleval juhul ja ehitusloa menetlus võimaldab neid õigusi paremini tagada, siis tuleb

valida ehitusloa menetlus ka siis, kui teatise esitaja on ekslikult valinud vale menetluse.

Kui eeldada, et ehitusloa väljastamine oleks ilmselgelt õigusvastane, siis tuleb pidada

välistatuks ka ehitusteatise teavitatuks lugemist.

Vahetulemus

292. Ringkonnakohus tõdeb, et kaebajate IV ja VII kinnisasjal asuvate mastide kõrgus

muutus oluliselt. Kaebaja I kinnisasjal on kavas senisest kõrgema masti püstitamine.

Kaebajate III ja IV kinnisasjadel muutus lisaks masti kuju oluliselt. Sellest järeldub, et

kuna kaebajate III, IV ja VII kinnisasjadel on tegemist mastide arhitektuurilise

lahenduse ja mahu olulise muutusega, siis ei saa olla tegemist ümberehitamisega.

Samuti on kaebaja I kinnisasjale kavandatava masti osas teada, et see oleks uue

ehitamise korral senisest kõrgem.

293. Peale selle tuleb asuda seisukohale, et kui siiski asuda teostama EhS § 4 lg 4 lauses

2 ettenähtud kaalutlusõigust, siis tuleb arvestada eelkõige sellega, et kavandatav meede

riivab olulisi kaebajate põhiõigusi intensiivselt ja selle rakendamiseks on laual kaks

alternatiivset menetlust, millest üks tagab põhiõigusi oluliselt paremini, siis on avaliku

võimu organ kohustatud valima põhiõigusi paremini tagava menetluse. Kuna Elering on

riigi ainuosalusega äriühinguna ka ise põhiõigustega seotud, siis oli ka Elering ise

kohustatud lähtuma lammutamisest ja uuest ehitamisest ning esitama ehitusloa taotluse.

294. Et tegemist oli õiguslikus mõttes lammutamise ja uue ehitise püstitamisega, oleks

vastustaja niisiis pidanud suunama kolmanda isiku ehitusloa menetlusse. Siin võib tuua

paralleeli tuulegeneraatoritega, mille kohta on Riigikohus märkinud: „[T]uulikutele

antud ehitus- ja kasutusload ei anna kolmandale isikule õigust kaebaja õigusi rikkuda

ega käitada tuulegeneraatoreid vastuolus kehtivate õigusaktidega. Nii kõnealune

argument kui ka asjaolu, et kehtiv õigus näeb ette reaktiivsed sekkumisvõimalused

Terviseameti ja kohaliku omavalitsuse järelevalve või kahju hüvitamise näol, ei ole

siiski piisavad – õigusvastaste mõjude, sh ülenormatiivse müra tekkimisel on nii

tuulikuid rajav ettevõtja teinud juba suuri kulusid kui ka piirkonnas elavad inimesed

pidanud taluma oma õiguste (võimalik, et pöördumatut) rikkumist. Nii varalise kui ka

mittevaralise kahju ärahoidmiseks ja isikute põhiõiguste kaitseks oleks kohalikul

omavalitsusel tulnud tegutseda ennetavalt ning hinnata lubade andmisel ehitisega

kaasnevat müra.“58 Ennetava tegutsemise kohustus laieneb antud kontekstis ka õige

menetluse valikule.

58 RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-16, p 41. Vt ka RKHKo 08.08.2016, 3-3-1-88-15, p 16.

295. Kui käesoleval juhtumil oli valik ehitusteatise teavitatuks lugemise menetluse ja

ehitusteatise esitaja ehitusloa menetlusse suunamise vahel, siis oleks vastustaja pidanud

suunama kolmanda isiku ehitusloa menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et

ehitusteatise menetluse valikut ei tohi põhjendada argumendiga, et see võimaldab liini

rajada ilma, et oleks vaja arvestada puudutatud isikute põhiõigusi. Käesolev

kohtumenetlus illustreerib kujukalt, et ehitusteatise menetluses ei ole võimalik arvestada

piisaval määral ehitamisega mittenõustuva kolmanda isiku põhiõigustega. Selleks on

ette nähtud ehitusloa menetlus.

296. Samuti tuleneb eelnevast, et ehitusteatise menetlust ei ole üldjuhul võimalik

rakendada siis, kui ehitada soovitakse kolmanda isiku omandis olevale kinnisasjale, kui

kinnisasja omanikust kolmas isik ei ole eelnevalt ehitamiseks nõusolekut andnud. Ainult

ehitusloa menetlus võimaldab nõutaval tasemel arvesse võtta ja tasakaalustada

puudutatud isikute vastassuunalisi põhiõigusi.

297. Ringkonnakohus on seisukohal, et kõike seda arvestades ei luba põhiseadus

kvalifitseerida kõrgepingeliini ehitamist ümberehitamiseks ka siis, kui see kavandatakse

enam-vähem vanasse asukohta. Vastupidi, ehitusteatise saanud kohalik omavalitsus on

kohustatud kontrollima ehitusteatise menetluse sobivust, teostama valikukaalutlust ning

juhul, kui see on õiguslikult kästud, suunama ehitusteatise esitaja ehitusloa menetlusse.

Sellele tuginevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kuna ehitusloa menetlus

võimaldab puudutatud isikute põhiõiguste paremat kaitset, siis tuleb käesoleval juhtumil

tõlgendada EhS § 4 lg-t 4 selliselt, et kolmas isik oleks tulnud suunata ehitusloa

menetlusse. Sellega, et vastustaja seda ei teinud, eksis ta EhS § 4 lg 4 vastu. Kuna

Elering on riigi ainuosalusega äriühinguna ka ise põhiõigustega seotud, siis oli ka

Elering ise kohustatud lähtuma lammutamisest ja uuest ehitamisest ning esitama

ehitusloa taotluse.

298. Vahekokkuvõttena tõdeb ringkonnakohus, et käesoleval juhul oli kõiki asjaolusid

arvesse võttes tegemist EhS § 4 lg 4 järgi vana ehitise lammutamise ja uue ehitamisega.

Eelnevast järeldub, et kuna ehitamise seadustamiseks on valitud menetlus, mida

õiguslikult ei tohtinud valida, on õhuliin vaidlustatud osas formaalselt ebaseaduslik.

299. Selgitavalt lisab ringkonnakohus, et käesoleva asja raames ei ole võimalik anda

hinnangut Tartu-Valmiera õhuliini materiaalsele õiguspärasusele. Et seda ei ole

hinnatud ehitusteatise teavitatuks lugemise menetluses ega kasutusteatise teavitatuks

lugemise menetluses, siis ei saa kohus hakata seda hindama enne haldusorgani poolset

loa andmist.

Kasutusteatise teavitatuks lugemine ja riikliku järelevalve teostamine

300. Kaebajad I, II ja VI taotlevad esitatud osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise (tl

II-152) õigusvastasuse tuvastamist nende kinnisasju puudutavas osas ja vastustaja

kohustamist riikliku järelevalve teostamiseks.

301. EhS § 47 lg-te 2 ja 4 kohaselt tuleb kasutusteatis esitada, kui lisas 2 nimetatud

ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega

seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded. Nimetatud lisa 2 järgi

tuleb 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini puhul esitada ümberehitamise korral

kasutusteatis, ehitamise korral aga kasutusluba. EhS § 49 järgi võib kasutusteatise alusel

ehitist kasutada tähtajatult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

302. Ehitusseadustiku seletuskirjas on selle kohta antud järgmine selgitus: „Kui pädev

asutus ei esita kümne päeva jooksul märkust täiendavate nõuete esitamise kohta, võib

asuda ehitist kasutama. Vastava nõude eesmärk on anda pädevale asutusele õigus

veenduda kasutatava ehitise ohutuses kooskõlas avalik-õiguslike nõuetega ning teiste

isikute õiguste kaitses. Avalike arutelude tulemusel on sätte sõnastus kujundatud

selliseks, et enne 10 päeva möödumist teavitamisest ei ole lubatud ehitist kasutada. Kui

möödub 10 päeva ning pädev asutus ei teavita isikut täiendavate nõuete esitamisest, siis

on tal võimalik õiguspäraselt ehitist kasutada. 10 päeva möödumine ei välista pädeva

asutuse poolt teostatavaid hilisemaid kontrolle või järelevalvet ehitise nõuetele

vastavuse üle. Järelevalvet teostaval asutusel on võimalik igal ajal, lähtudes

korrakaitseseadusest tulenevatest alustest, kontrollida ehitise või ehitamise nõuetele

vastavust ning ka ehitise kasutamisele ja korrashoiule esitatavaid nõudeid.“59

303. Nagu eespool märgitud, on Riigikohus tõlgendanud ehitusseadustikku järgmiselt:

„Ehitusteatisega vaikimisi või selge sõnaga nõustumisel on ehitusloast erinev õiguslik

mõju. See on vaid juriidiline fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab seadus (EhS § 36 lg 2)

ehitamisele seatud piirangu. Ehitusluba seevastu on iseseisev õigusakt, isiku õiguste ja

kohustuste muutmisele suunatud haldusõiguslik tahteavaldus. Samuti ei saa ehitamist

ega ehitist erinevalt kasutusloast kui haldusaktist seadustada kasutusteatisega

nõustumise toiming. Kasutusteatisega nõustumise korral kõrvaldab seadus (EhS § 48 lg

2) vaid ehitise kasutamise piirangu.“60

304. Tallinna Ringkonnakohus on asunud seisukohale: „Ehkki kasutusteatise

registreerimisel ja kasutusloa väljastamisel on osaliselt sarnane õiguslik tagajärg (vrd

EhS § 49 ning § 50 lg 1 ja § 56), ei ole teatamis- ja loamenetlus sellele vaatamata

samastatavad. Oluliseks erinevuseks on eelkõige see, et kasutusloa väljastamisele peab

igal juhul eelnema täiemahuline n-ö eelkontroll ning pärast kasutusloa andmist ei saaks

kohaliku omavalitsuse üksus samadel asjaoludel teha ettekirjutust, millega keelatakse

ehitise kasutamine, vaid see eeldaks HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt kasutusloa kehtetuks

tunnistamist (EhS § 57; HMS §-d 64-70). Seevastu kasutusteatise registreerimine kui

toiming samasugust siduvust ja kaitstavat usaldust ei tekita (st erinevalt haldusaktist

puudub toimingul kehtivus HMS § 60 lg 2 tähenduses) ning kohaliku omavalitsuse

üksus saab EhS § 130 lg 2 alusel tehtava ettekirjutusega vajaduse korral keelata ehitist

kasutada ka pärast seda, kui ta on varasemalt registreerinud sama ehitise kasutamiseks

esitatud kasutusteatise, olenemata sellest, kas see toimus EhS § 48 lg 2 või lg-te 5-6

alusel […].“61

305. Sellest järeldub, et ehitusteatise teavitatuks lugemine ega kasutusteatise teavitatuks

lugemine ei seadusta ehitist, vaid kõrvaldavad ainult vastavalt kas ehitamise või selle

kasutamise õigusliku takistuse. Seega puudub ehitusteatise ja kasutusteatise puhul

erinevalt ehitusloast ehitist seadustav haldusakt, mis seadusjõudu kasvada saaks. Teisiti

oleks olukord näiteks siis, kui tõlgendada teatise esitamist selliselt, et haldusorgani

vastamata jätmises või haldusorgani poolses teatise teavitatuks lugemises sisaldub

haldusakti fiktsioon, sest sellisel juhul saaks see fiktiivne haldusakt kasvada

seadusjõudu ja saaks ehitise peale vaidlustamistähtaja möödumist seadustada. Kuid

ehitusseadustiku seletuskirja ja kohtute antud tõlgendust ei ole võimalik selliselt mõista.

59 Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 92: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333-

c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9.

60 RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p 17.

61 TlnRnKo 15.09.2021, 3-18-1711, p 12; 20.12.2022, 3-21-2578, p 26 (viitega RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859,

p-le 17).

Järelikult vastutab kasutusteatise ja ehitusteatise menetluse korral ehitise omanik ise

kogu ehitise olemasolu vältel selle seaduslikkuse eest. Kui hilisema kontrolli tulemusel

selgub, et ehitis osutub mingil põhjusel ebaseaduslikuks, siis peab ebaseaduslikkuse

selgumisel saama teostada ka riiklikku järelevalvet.

306. Seda tõlgendust kinnitab EhS § 19 lg 1, mille p-d 2 ja 4 näevad ette, et omanik

peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele

nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike

lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise ning ehitise korrashoiu

ja kasutamise ohutuse. Ehitusteatise ja kasutusteatise menetluse korral on EhS § 19 lg-st

1 tulenevatel kohustustel märksa suurem kaal kui ehitusloa ja kasutusloa menetluse

korral.

307. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole ehitise omanik täitnud

EhS § 19 lg 1 p-dest 2 ja 4 tulenevaid kohustusi. Kolmas isik ei ole täitnud EhS § 4 lg-st

4 tulenevat kohustust taotleda ehitusluba, samuti on Päästeameti selgitusest nähtuvalt,

mille kohaselt ei tehta inimelu päästmist juhul, kui näiteks pingestatud liinid on

maapinnale kukkunud ja on oht elektrilöögiks (tl I-73, 144), et tegemist on kõrgendatud

ohu kahtlusega inimeste elule KorS § 5 lg-te 4 ja 6 mõttes ning seega EhS § 19 lg 1 p-st

4 tuleneva omanikukohustuse rikkumisega.

308. Ringkonnakohus märgib, et kasutusteatise puhul kehtib sama tõlgendus, mis

ehitusteatise puhulgi: seda, kas tegemist on sisuliselt ümberehitamise või lammutamise

ja uue ehitamisega, tuleb hinnata EhS § 4 lg 4 alusel. Ringkonnakohus leiab, et EhS § 4

lg 4 tõlgendus ei sõltu sellest, kas tegemist on ehitus- või kasutusteatise teavitatuks

lugemise menetlusega, mistõttu viitab ringkonnakohus nimetatud sättele eespool antud

tõlgendusele, mille kohaselt oli käesoleval juhul tegemist vana ehitise lammutamise ja

uue ehitamisega. Järelikult oleks kolmas isik pidanud taotlema lisaks ehitusloale peale

ehitise valmimist kasutusluba.

309. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebajate kinnisasjadel asuvad mastid ja

liinid on kohustusliku ehitusloa menetluse mitteläbimise tõttu formaalselt

ebaseaduslikud, siis ei vastanud need kasutusloa teavitatuks lugemise menetluses

nõuetele EhS § 48 lg 5 p 1 mõttes. Kuna vastustaja luges kasutusteatise teavitatuks ilma

kohustamata kolmandat isikut viima ehitis(ed) EhS § 48 lg 5 p 1 alusel nõuetega

vastavusse, siis on kasutusteatise teavitatuks lugemine õigusvastane.

310. Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kasutusteatise menetlus on

olnud vigane ka selle poolest, et vastustaja on lugenud kasutusteatise teavitatuks ilma

EhS § 48 lg 5 p 3 järgi kaebajaid kaasamata. EhS § 48 lg 5 p 3 sätestab, et vajaduse

korral kontrollib pädev asutus, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise

või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga

piirneva kinnisasja omanik. Kuna antud juhul on õhuliini alla jäävate kinnisasjade

omanike õigused ilmselgelt puudutatud, siis on pädeval asutusel – antud juhul

vastustajal – kohustus kaasata ka kasutusteatise menetluses nimetatud isikud ja nad ära

kuulata. Seda vastustaja teinud ei ole.

311. Riikliku järelevalve osas sätestab ehitusseadustik, et selles ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet

EhS §-s 130 nimetatud asutused (EhS § 130). EhS § 130 lg 2 p-de 2-4 järgi teostab

kohaliku omavalitsuse üksus muu hulgas riiklikku järelevalvet ehitise või ehitamise

nõuetele vastavuse üle, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse üle, ehitamise teatise

või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse üle ning

ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele

vastavuse üle.

312. Ehitusseadustiku seletuskirjas on muu hulgas märgitud, et ehitamisele esitatavate

nõuete osas on kohaliku omavalitsuse pädevuses kolmandate isikute õiguste kaitse

kontroll.62 See hõlmab antud juhul kaebajate õigused.

313. Riigikohus on selgitanud: „Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha

riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle (ehitusseadustiku

(EhS) § 130 lg 2 p 2). Sellised nõuded hõlmavad muuhulgas ehitise ohutust kogu tema

kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1), ehitamise vastavust ehitusprojektile (EhS § 12 lg 1) ja

kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise

vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele,

varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad

normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra

osa (vt KorS § 4).“63

314. Ka peale ehitise valmimist, kasutusteatise esitamist ja selle teavitatuks lugemist on

niisiis võimalik teostada riiklikku järelevalvet. Käesoleval juhul võivad riikliku

järelevalve esemeks olla ennekõike ehitise ohutus kogu tema kasutusea vältel, kohustus

rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu

ning ehitusloa ja kasutusloa olemasolu.

315. HKMS § 158 lg 3 ls 3 järgi ei teosta kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust

kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Riigikohus on ehitusseadustiku alusel

teostatava riikliku järelevalve osas leidnud: „Kaebajatel on õigus nõuda, et vastustaja

otsustaks menetluses järelevalvemeetmete kohaldamise üle kaalutlusvigadeta ega

keelduks õigusvastaselt meetmete kohaldamisest.“64 Seetõttu ei saa kohus vastustajale

ette kirjutada, millist meedet vastustaja kohaldama peaks.

316. Ringkonnakohus märgib täpsustavalt, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et Tartu-

Valmiera õhuliin on ehitatud vastavalt projektile ja vastab iseenesest kõigile õhuliinile

esitatavatele tehnilistele nõuetele. Ringkonnakohus selgitab, et probleem on käesoleval

juhul selles, et mastid ehitati kaebajate kinnisasjadele, osalt eluhoonete lähedale, või

paigaldati liinid kaebajate kinnisasjade kohale. Kõrgendatud ohu kahtlust põhjustav

kõrgepingeliin ühelt poolt ja inimeste eluhooned, aga ka abihooned või kaev teiselt poolt

ei peaks paiknema lähestikku ega ammugi mitte kohakuti. Seda küsimust, mis on jäänud

piisava tähelepanuta ehitusteatise ja kasutusteatise menetluses, tuleb vastustajal hakata

lahendama riikliku järelevalve menetluses.

Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine

317. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise

hindamisel ei tule arvesse võtta seda, et varasemalt oli nõukogude ajal rajatud õhuliin

antud kohas olemas. Õiguslikult on tegemist mitte ümberehitamise, vaid vana liini

62 Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 157: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333-

c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9.

63 RKHKo 13.12.2018, 3-16-1050, p 10.

64 RKHKo 13.12.2018, 3-16-1050, p 12.

lammutamise ja uue ehitamisega. Seetõttu on küsimus selles, kuivõrd mõjutab uus

rajatav õhuliin kaebajate õigusi.

318. Kaebajad tõid halduskohtu istungil välja, et uute mastide osad põhjustavad uut

erilist heli, mis tuulise ilmaga on tugev vilin. Lisaks sellele tekitab kaebajate väitel

suurem elektri läbilaske võime valjemat madalsagedusheli, mis kostab kui pidev

rohutirtsu sirin. Samuti tõi kaebajate I, II ja VI esindaja välja suurenenud visuaalse

reostuse, mida põhjustavad suuremad mastid. Ringkonnakohtu istungil tõid kaebajad

välja, et uued mastid on suuremad ja võtavad enda alla füüsiliselt rohkem ruumi.

Kaebajate I, II ja VI esindaja märkis, et suurematel mastidel on suurem ruumilis-

visuaalne mõju. Kaebaja I tõi välja, et tema kinnisasjal on mast maja ees ja majja saab

siseneda vaid liini alt, et kogu tegevus ongi kaitsevööndi sees ning et mõju on kogu aeg

ja see häirib. Samuti osutas ta sellele, et uued mastid on kõrgemad, mistõttu on nende

vundament laiem. Terviseameti esindaja märkis, et kõrgepingeliinid mõjutavad

närvisüsteemi. Kolmanda isiku töötaja tõi ringkonnakohtu istungil välja, et kui on

vihmane ilm, siis see põhjustab särinat, mida liinidel kuuleme. Lisaks on Päästeamet

märkinud, et inimelu päästmist ei tehta juhul, kui näiteks pingestatud liinid on

maapinnale kukkunud ja on oht elektrilöögiks (tl I-73, 144).

319. Kolmanda isiku esindaja on kohtule põhjalikult selgitanud, et kogu ehitatud liin

vastab nõuetele. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku esindaja selgitused liini

nõuetele vastavuse osas ei ole asjakohased. Küsimus ei ole selles, kas liin kui selline

vastab nõuetele, vaid selles, kas liin seal, kus ta asub, rikub või ei riku selle vahetusse

mõjutsooni jäävate kinnisasjade omanike õigusi.

320. Vastustaja ja kolmas isik on tuginenud sellele, et müra normtasemetest ja

mitteioniseeriva kiirguse piirmääradest on kinni peetud.

321. RTerS § 8 lg 2 p 17 alusel on sotsiaalminister kehtestanud 21.02.2002. a määruse

nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete

mõõtmine“ ning 04.03.2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, lisaks on

keskkonnaminister AÕKS § 56 lg 4 ja § 61 lg 1 alusel kehtestanud 16.12.2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“, mis kehtestavad müra normtasemed ja

mitteioniseeriva kiirguse piirmäärad. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kolmanda

isikuga selles, osas, et kohtule ei ole käesolevas menetluses esitatud tõendeid, mis

viitaksid normtasemete või piirmäärade ületamisele.

322. Ringkonnakohus osutab selles kontekstis Riigikohtu seisukohale, et ka allapoole

piirnorme jäävat müra peab isik taluma vaid siis, kui seda põhjustav tegevus toimub

kooskõlas kõigi asjakohaste isiku huve kaitsvate õigusnormidega.65 Teisal on Riigikohus

seda mõttekäiku täpsustanud ja andnud juhiseid planeeringukaalutluse teostamiseks:

„AÕKS § 56 sätestab maksimaalsed normtasemed, millest intensiivsema müraallika

kavandamist ei tohi planeeringu kehtestaja lubada. Müranormid loovad ümbruskonna

elanikele subjektiivse avaliku õiguse ülenormatiivse müra tõrjumiseks […].66

Maksimaalsest normtasemest allpool seevastu ei ole arendajal piiramatut õigust müra

tekitada, vaid neis tingimustes on planeeringu kehtestajal planeerimisdiskretsioonist

65 RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-16, p 15.

66 RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-16, p 15.

tulenev ulatuslik otsustusruum. Arendaja ei saa normtaseme piires talle meelepärast

planeeringulahendust dikteerida […].67 Seadusega määratud otsustusruumi välistesse

piiridesse jäävates olukordades peab planeerimistegevuse korraldaja tasakaalustama

erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi (PlanS § 1 lg 1, § 10 lg 1).

Olemasolevat elukeskkonna väärtust tuleb vähemalt säilitada ning võimaluse korral

püüda seda parandada (PlanS § 8 ja § 12 lg 2).“68

323. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul toob õhuliin vähemalt kaebajatele I ja

III selle tekitatavad helid n-ö koju kätte, ülejäänud kaebajatel asub õhuliini all või selle

vahetus läheduses (kaitsevööndis) vähemalt osa kinnisasjast. Kolmas isik ja vastustaja

on jätnud seevastu planeerimismenetlusega võimaldatavad huvide tasakaalustamise

võimalused täielikult kasutamata.

324. Ringkonnakohus on seisukohal, et sarnaselt tuulegeneraatoritest lähtuvale mõjule,69

võib ka kõrgepingemastide ja -liinide mõju inimesele lugeda üldtuntuks. Esiteks on

ilmselge, et rohkem kui 30 m kõrge teraskonstruktsioon tekitab visuaalset reostust.

Ühelt poolt põhjustab see olenevalt päikese valgusest ja selle nurgast valguse ja varju

mängu ning teiselt poolt varjab see osa vaateväljast, kui selle läheduses viibida. Teiseks

on üldtuntud ka mastide ja liinide akustiline mõju – mastid ja liinid põhjustavad

erinevate ilmastikuolude kaastoimel erinevaid helisid, olgu see siis madalsagedusheli,

sirin, särin või masti osade ja/või liinide ja tuule koosmõjus tekkiv vilin. Kolmandaks ei

ole kaheldav ka see, et enam kui 30 m kõrge mast eluaseme vahetus läheduses mõjub

ähvardavalt, st mõjutab närvisüsteemi ja avaldab seega psühholoogilist mõju.

Ringkonnakohus leiab, et kõrgepingeliini nii visuaalne, akustiline kui ka

psühholoogiline mõju ei ole tõsiselt võetavalt kaheldavad ja loeb need tõendatuks.

325. Lisaks sellele ei ole inimeste eluasemete vahetus läheduses asuv õhuliin ka ohutu

EhS § 11 lg 1 mõttes. Õhuliini mitteohutuse tingib juba ainuüksi tõsiasi, et tulekahju

korral ei pruugi õhuliini läheduse tõttu olla kustutustööd võimalikud. Et ei ole võimalik

välistada masti murdumist või liini katkemist ja selle maapinnale langemist, on

õiguslikus mõttes tegemist kõrgendatud ohu kahtlusega KorS § 5 lg-te 4 ja 6 mõttes.

KorS § 5 lg 4 ls 1 järgi on kõrgendatud oht muu hulgas oht isiku elule, kehalisele

puutumatusele või suure väärtusega varalisele hüvele. KorS § 5 lg 6 järgi on ohukahtlus

olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust,

et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et

korrarikkumine ei ole välistatud. Isegi kui praegu on mastid uued ja kolmanda isiku

väitel turvalised, siis ei saa tõsiselt võetavalt kahelda selles, et nii mastide kui liinide

turvalisus aja jooksul kahaneb. Maapinnale langev mast või liin võib põhjustada otsese

ohu elule, kui selle lähedal viibida.

326. Planeerimis- ja ehitusõigus näeb puudutatud isiku õiguste kaitseks ette

mitmeastmelise kaasamismenetluse ja kaalumiskohustuse. Ehitusteatise ja kasutusteatise

menetlus võrreldavat kaasamis- ja kaalumiskohustust ei sisalda. Kaebajad on saanud

küll ehitusteatise menetluses õhuliinile vastuväiteid esitada, kuid Valga Vallavalitsus

jättis 26.10.2021 korraldusega nr 87 kõik vastuväited arvestamata, põhjendades seda

õigusvastaselt sellega, et tegemist on ümberehitamisega ja et kaebajatel on õhuliini

talumiskohustus AÕSRS § 152 lg 2 alusel. Sisulist puudutatud isikute õiguste ja huvide

tasakaalustamist ei ole üheski menetluses toimunud. Tegelikult oli aga tegemist vana

67 RKHKm 13.03.2018, 3-17-643, p 14.

68 RKHKo 22.06.2023, 3-20-2273, p 14.

69 RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-16, p 15, 20. Vt ka RKHKo 22.06.2023, 3-20-2273, p 18.

liini lammutamise ja uue ehitamisega ning eraõigusliku enne esmakinnistamist

püstitatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustusega ei saa põhjendada

kinnistuomaniku avalikõiguslikku kohustust taluda uut ehitustegevust tema kinnisasjal.

Viimase lubatavust tuleb hinnata avalikõiguslike normide alusel. Käesoleval juhul ei ole

niisiis järgitud asjakohaseid puudutatud isikute huve kaitsvaid õigusnorme.

327. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja rikkus kolmanda isiku esitatud ehitusteatist

teavitatuks lugedes kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII kinnisasjade osas nende

subjektiivseid õigusi. Kaebajate I, II ja VI osas rikkus vastustaja kolmanda isiku esitatud

kasutusteatist teavitatuks lugedes nende subjektiivseid õigusi.

Terviseamet

328. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida täiendavalt tähelepanu järgnevale.

Terviseamet jättis käesoleval juhul ehitusteatisele kooskõlastuse andmata, leides, et tal

puudub rahvaterviseseaduse (RTerS) § 12 lg 3 järgi kõrgepingeliini kooskõlastamise

pädevus. Ringkonnakohus selle Terviseameti seisukohaga ei nõustu ja selgitab, et

RTerS § 12 lg-s 3 ei ole juttu kooskõlastamise pädevusest, vaid see sisaldab juhtumite

loetelu, millal juriidiline või füüsiline isik on kohustatud esitama Terviseametile

ehitusprojekti ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse

hinnangu

andmiseks.

Tegemist

ei

ole

Terviseameti

ammendava

kooskõlastamispädevuste kataloogiga.

329. EhS § 130 lg 11 järgi teostab Terviseamet riiklikku järelevalvet ehitist puudutavate

terviseohutuse nõuete täitmise üle. RTerS § 15 järgi teostab Terviseamet riiklikku

järelevalvet rahvaterviseseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

nõuete täitmise üle. Korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 4 kohaselt on riiklik järelevalve

korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või

kõrvaldada korrarikkumine.

330. RTerS § 4 p 12 järgi on elukeskkonna- ja tervisekaitse üheks põhinõudeks, et

staatilise elektri- ja magnetvälja (mitteioniseeriva kiirguse) allikate kasutamine peab

olema nõuetekohane, inimese tervisele ohutu ning vastama kehtestatud piirväärtustele.

Nimetatud piirväärtused on kindlaks määratud RTerS § 8 lg 2 p 17 alusel

sotsiaalministri 21.02.2002. a määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused

elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja

mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ (määrus nr 38).

331. RTerS § 4 p 13 järgi ei tohi müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase esile

kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud

nõuetele. RTerS § 8 lg 2 p 17 alusel on sotsiaalminister kehtestanud 04.03.2002. a

määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (määrus nr 42), kus on kindlaks määratud

müra normtasemed.

332. Lisaks teostab Terviseamet atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 218 kohaselt

riiklikku järelevalvet välisõhus leviva müra üle. AÕKS § 55 lg 2 järgi on välisõhus leviv

müra sama seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv

soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. AÕKS § 56 lg

4 ja § 61 lg 1 alusel antud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(määrus nr 71) lisa 1 kehtestab müra normtasemed (2. kategooria ala).

333. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna Terviseameti ülesandeks on ohte ennetada,

siis on Terviseamet pädevuses ka talle eelnimetatud sätete alusel kooskõlastamiseks

esitatud elektriliini terviseohutuse nõuetele vastavust hinnata. Terviseamet oleks saanud

ehitusteatise menetluses modelleerida õhuliini vastavust määrusega nr 38 kehtestatud

piirväärtustele ning määrustega nr 42 ja nr 71 kehtestatud müra normtasemetele. Seda

Terviseamet ei teinud.

IV

334. Järgnevalt vastab ringkonnakohus kolmanda isiku ülejäänud vastuväidetele.

335. Olulise osa kolmanda isiku argumentatsioonist on moodustanud argument, et

trassikoridori ei saanud aja puudusel muuta. See ei pea paika. Kaebusega esitatud

kaartidelt nähtuvalt muutus Tartu-Valmiera õhuliini trassikoridor osaliselt nii Tartu-

Elva, Elva-Rõngu kui ka Tsirguliina-Valga vahelisel lõigul. Kolmas isik ei ole nende

kaartide õigsust vaidlustanud ega kahtluse alla seadnud. Et trassikoridori otsustati

Rõngu-Tsirguliina vahelisel lõigul mitte muuta, ei olnud niisiis paratamatus, vaid

kolmanda isiku teadlik valik.

336. Kolmas isik leiab, et kaebajatel ei ole võimalik saavutada käesolevas menetluses

oma peamist eesmärki, milleks on õhuliinide asukoha muutmine, mistõttu ei ole algne

kaebus juba seetõttu perspektiivikas. Ringkonnakohus leiab, et kohtumenetluse peamine

eesmärk sedavõrd pikaajalise ja keeruka vaidluse korral on luua eeldused õigusrahu

saabumiseks. Käesoleva otsuse jõustumisel tuleb vastustajal esmalt teha vaidlusaluste

õhuliini lõikude üle riiklikku järelevalvet. Nimetatud lõikude osas on õhuliin formaalselt

õigusvastane ja tuleb viia nõuetega kooskõlla. Milline saab olema riikliku järelevalve

tulemus, ei ole käesoleval juhul võimalik ennustada ja sõltub ka kolmanda isiku kui riigi

ainuosalusega äriühingu, kes on samuti kaebajate põhiõigustega seotud,

koostöövalmidusest.

337. Kolmanda isiku väitel ei saa EhS alusel teostatav subjektiivsete õiguste kaitse,

eeldusel et seda üldse saab käsitada lahutatuna avalike huvide kaitsest, ulatuda

kaugemale EhS § 12 lg-s 3 sätestatud nõudest arvestada ehitamisest mõjutatud isikute

õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning leiab, et esitatud väide ei ole kooskõlas kehtiva

õigusega. EhS § 12 lg 3 on miinumlävend. Lisaks sellele kaitsevad puudutatud isikute

õigusi ka nt EhS § 8 ning § 11 lg 2 p 2, 4 ja 5.

338. Kolmanda isiku väitel saaks ehitusprojekti objektiivse õigusvastasuse kaasa tuua

vaid selline riive, millega ükski mõistlik isik ei saaks nõus olla, ning kohalik

omavalitsus ei saa ehitusteatise menetluses asuda üldkohtu asemel lahendama

eraõiguslike subjektide põrkuvate huvidega seotud vaidlusi. Ringkonnakohus selgitab,

et käesolevas kohtuasjas ei arutata ehitusprojekti õiguspärasuse küsimusi, vaid ehitus- ja

kasutusteatise teavitatuks lugemise õiguspärasuse ning riikliku järelevalve tegemise

kohustuse küsimusi. Samuti on oluline silmas pidada, et kolmas isik ei ole tavapärane

eraõiguslik subjekt, vaid täidab riigi ainuosalusega äriühinguna eelkõige avalikku

ülesannet ning on seetõttu ise kaebajate põhiõiguste kohustatud pool. Nendest

asjaoludest tuleneb kõrgendatud sotsiaalne vastutus, mis eristab kolmandat isikut

tavapärasest eraõiguslikust subjektist.

339. Kolmas isik leiab, et kohustamiskaebuse esitamine kolmanda isiku vastu ei ole

võimalik. Samuti seab kolmas isik kahtluse alla riikliku järelevalve teostamise sisulise

vajaduse. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga selles osas, et kolmas isik ise ei

tee riiklikku järelevalvet, vaid vastustaja teeb riiklikku järelevalvet tema õhuliini suhtes.

Kolmas isik ei ole kohustamiskaebuses vastustaja, vaid kolmas isik. Riikliku järelevalve

teostamise vajadus tuleneb sellest, et kolmanda isiku õhuliin osutus kaebajate kinnisasju

puudutavas osas formaalselt õigusvastaseks.

340. Kolmas isik leiab, et kasutusteatise menetluses on mh teostatud tööprojekti

ekspertiis ning et ekspert on hinnanud tööprojekti vastavust kõikidele tööprojektile

kehtestatud nõuetele ning on leidnud, et projektdokumentatsioon vastab kehtivatele

seadustele, projektis esitatud standarditele ja normidele. Ringkonnakohus osutab

veelkord sellele, et käesoleva menetluse esemeks ei ole ühegi projekti õiguspärasuse

küsimus, vaid ehitus- ja kasutusteatise teavitatuks lugemise õiguspärasuse ning riikliku

järelevalve tegemise kohustuse küsimus.

341. Kolmanda isiku väitel on kõik tööd teostatud projektijärgselt ning

ehitusdokumentatsioon on ka täies mahus kasutusteatise lisadena ehitisregistri kaudu

vastustajale esitatud. Ringkonnakohus ei sea seda kahtluse alla, kuid selgitab, et see ei

oma käesoleva kohtuasja raames tähtsust.

342. Kolmanda isiku väitel on vastustaja kõiki EhS § 130 lg-s 2 ette nähtud asjaolusid

kontrollinud. Ringkonnakohus selgitab, et vastustaja ja kolmas isik on lähtunud algusest

peale ekslikult sellest, et käesoleval juhul oli tegemist ümberehitamisega, samuti sellest,

et neil on õiguslikult lubatud tugineda eraõiguslikule talumiskohustusele. Tegelikult aga

lammutati vana õhuliin ning ehitati uus, mis nõuetekohase menetluse läbimata jätmise

tõttu on vaidlustatud osas formaalselt õigusvastane. Eraõigusliku enne esmakinnistamist

püstitatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustusega ei saa aga põhjendada

kinnistuomaniku avalikõiguslikku kohustust taluda uut ehitustegevust tema kinnisasjal.

Sellest tulenevalt ei ole vastustaja olulisi asjaolusid kontrollinud. Riikliku järelevalve

raames tuleb õhuliin vaidlustatud osas viia nõuetega kooskõlla.

343. Kolmanda isiku arvates on õiguslikult küsitav ka see, kas kohalikku omavalitsust

on põhimõtteliselt võimalik kohustada riiklikku järelevalvet teostama, arvestades EhS §

130 lg 3 p 1 ning seda, et tegemist on kõrgepingeliiniga (elektriliin). Ringkonnakohus

on seisukohal, et riikliku järelevalve esemed EhS § 130 lg 2 ja lg 3 p 1 mõttes on

erinevad. Kohalik omavalitsus saab teostada riiklikku järelevalvet nende ehitise nõuete

üle, mis on tema pädevuses, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet aga nende

nõuete üle, mis on tema pädevuses. Näiteks annab riigi eriplaneeringu korral

projekteerimistingimused EhS § 28 lg 2 järgi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet.

V

344. Tartu Halduskohus rahuldas kõigi kaebajate kaebused ja tühistas Valga

Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist

vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud).

Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldus nr

87 ei saa Riigikohtu praktikat arvestades olla kaebajaid puudutav haldusakt. Seetõttu ei

saa seda tühistada. Lisaks jõudis ringkonnakohus järeldusele, et kaebajal V puudub

kaebeõigus. Järelikult tuleb halduskohtu otsus selles osas tühistada ning vastustaja ja

kolmanda isiku apellatsioonkaebus vastavas osas rahuldada.

345. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vastustaja ja kolmanda isiku

apellatsioonkaebused tuleb osaliselt rahuldada ja Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsus

tühistada osas, milles halduskohus tühistas Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a

korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx

kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud). Ringkonnakohus teeb kaebaja V

osas uue otsuse, millega jätab kaebaja V kaebuse rahuldamata. Kaebajate I, II, III, IV,

VI ja VII osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab nõude Valga

Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osaliseks tühistamiseks läbi vaatamata.

Ringkonnakohus teeb kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII osas uue otsuse, millega rahuldab

tuvastamiskaebuse ja tuvastab ehitusteatise nr 2111201/12323 teavitatuks lugemise

õigusvastasuse katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate

õhuliini osade suhtes. Kaebajate I, II ja VI osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega

rahuldab kaebuse, tuvastab Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas

ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks

lugemise õigusvastasuse katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini

osade suhtes ning kohustab Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve tegemist

katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes. Ülejäänud

osas jäävad vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused rahuldamata.

346. Ringkonnakohus selgitab, et see, et kohus käesolevas otsuses ei kohusta vastustajat

otsustama riikliku järelevalve tegemist kaebajale III kuuluva katastriüksuse xxx,

kaebajale IV kuuluva katastriüksuse xxx ja kaebajale VII kuuluva katastriüksuse xxx

suhtes tuleneb sellest, et kaebajad III, IV ja VII vastavasisulist taotlust kohtule ei

esitanud. Ringkonnakohus juhib kaebajate III, IV ja VII tähelepanu sellele, et neil on

võimalik esitada riikliku järelevalve tegemise taotlus nende kinnisasjadel paiknevate

õhuliini osade suhtes käesoleva otsuse jõustumise korral otse vastustajale.

347. Ringkonnakohus tagastab kolmandale isikule „Taalri Varahaldus töö nr 301: L301

Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine; K1 Tartu-Valmiera L301 330/110 kV

õhuliin. Tööprojekti (626K1, 626K0, 626K8) ekspertiisi teostamine“, sest see tõendab

asjaolusid, mida käesolevas asjas ei ole vaja tõendada. Käesolevas asjas ei vaielda selle

üle, kas ehitustööd on projektile vastavalt teostatud või mitte.

348. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

349. Kuna kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII nõuded kuuluvad kokkuvõttes sisuliselt

rahuldamisele, siis jäävad nende kulud osas, milles nad on kulude väljamõistmist taotlenud ja

taotletud kulud on vajalikud ja põhjendatud, vastustaja kanda, vastustaja ja kolmanda isiku

kulud aga nende endi kanda.

350. Kaebajad I, II ja VI on esitanud ringkonnakohtule 19.11.2024 taotluse mõista vastustajalt

välja menetluskulud summas 2 819,96 eurot ja 27.05.2025 taotluse summas 2 523,38 eurot,

kokku seega 5 343,34 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust, on tegemist vajalike ja

põhjendatud kuludega ning mõistab taotletud 5 343,34 eurot vastustajalt kaebajate I, II ja VI

kasuks välja. Rohkem menetluskulude hüvitamise taotlusi ei ole kaebajad

apellatsioonimenetluses esitanud.

351. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude

jaotust.

352. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse kaebaja V osas ja jättis kaebaja V

kaebuse rahuldamata, mistõttu ei ole kaebajal V õigust menetluskulude hüvitamisele

vastustaja poolt. Ringkonnakohtu menetluses kaebaja V sisuliselt ei osalenud ega ühtegi

taotlust ei esitanud. Halduskohtule esitatud advokaadi koostatud ühiskaebuses sisaldus

ka kaebaja V algne taotlus. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja V nimetamine või

mittenimetamine selles kaebuses ei mõjutanud menetluskulude suurust ja jätab

halduskohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks peetud kulude suuruse muutmata. Muuta

tuleb aga vastustaja kohustus hüvitada halduskohtus kantud menetluskulud ka kaebajale

V. 353. Kuigi kaebaja V kaebus jääb apellatsioonimenetluses rahuldamata, ei mõista

ringkonnakohus kaebajalt V kolmanda isikus kasuks välja osasid menetluskulusid.

354. HKMS § 108 lg 11 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

355. Ringkonnakohus selgitab, et käesolev juhtum on erakordselt keerukas. Kuigi

ülejäänud osas teeb ringkonnakohus otsuse vastustaja ja kolmanda isiku kahjuks, jääb

kaebaja V kaebus rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja V kaebeõiguse

puudumine ei olnud ilmselge algusest peale, vaid selgus alles apellatsioonimenetluses.

Riigikohus on leidnud, et kohtumenetluses osalemine ei tohi olla takistavalt kallis.70

Kolmanda isiku menetluskulude suurus ei sõltunud sellest, kas kaebaja V taotlus

sisaldus algses kaebuses või mitte. Lisaks on kolmas isik riigi ainuosalusega äriühing,

kes täidab ise avalikku ülesannet ja kel lasub seetõttu kõrgendatud sotsiaalne vastutus.

Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kolmanda isiku menetluskulude osaline

väljamõistmine kaebajalt V oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Seetõttu jätab

ringkonnakohus kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotluse täies ulatuses

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

70 RKHKo 15.01.2024, 3-21-150, p 38.2.