3-25-2252/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2252

Määruse kuupäev

10. juuli 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks

kõrvaldada tahvelarvutites esinevad puudused

RESOLUTSIOON

1. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas 29. juunil 2025 Viru Vanglale avalduse, milles soovib abi tahvelarvutis

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditega tutvumiseks, et ta saaks oma õigusi

halduskohtus kaitsta.

2. Taotleja esitas 7. juulil 2025 Viru Vanglale avalduse, mille kohaselt näitas ta samal päeval

inspektor-kontaktisikule tahvelarvutis avaliku e-toimiku (AET) sellist kohta, kus ta peaks

saama esitada Viru Maakohtule avaldusi, kuid tahvelarvuti võimaldab esitada avaldusi üksnes

Tartu Ringkonnakohtule. Nii koostaski taotleja 3. juulil 2025 Viru Maakohtule adresseeritud

järjekordse kaitsja taandamise taotluse, kuid sai selle saata ainult Tartu Ringkonnakohtule.

Samal päeval tegi Riigikohus määruse kaitsja taandamata jätmise kohta. Selline tahvelarvuti

puudus ei võimalda taotlejal oma õigusi kasutada ning põhjustas taotlejale kahju. Tegemist on

korduva sündmusega. Mõni aeg tagasi oli taotlejal psühhiaatri vastuvõtt, kus tema kaebustesse

suhtuti ükskõikselt ning talle keelati ravimite andmine.

3. Taotleja esitas 7. juulil 2025 Viru Vanglale avalduse, milles soovib direktori vastuvõtule,

et arutada kahju hüvitamist kõikide rikkumiste eest, millega talle on kahju põhjustatud.

3-25-2252

Sealhulgas seoses kohtumenetlusega, kus taotlejal takistatakse oma õiguste kaitsmist, kuna tal

pole võimalik EIK lahenditega tahvelarvutis tutvuda.

4. Taotleja esitas 8. juulil 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru

Vangla kohustamiseks kõrvaldada tahvelarvutites esinevad puudused. Viru Vanglas kasutusel

olevatel tahvelarvutitel ei ole vajalikke funktsioone. Puudub juurdepääs vajalikul kujul EIK

lahenditele, taotleja ei saa pöörduda õige kohtu poole, esitada õigeid taotlusi ning taotlejale

vastavad ebaõiged kohtud, mis rikub oluliselt tema õigusi ja füüsilist tervist. Taotleja on

pöördunud vangla poole seoses eeltooduga nii suuliselt kui ka kirjalikult. X taotleb riigilõivu

tasumisest vabastamist.

5. Viru Vangla esitas kohtule 9. juulil 2025 vastusena kohtunõudele taotleja kohtueelses

menetluses esitatud avaldused ning teatas, et vangla ei ole taotlejale veel vastanud. Vangla

selgitab, et taotleja on juhtumikorraldajale näidanud tahvelarvutis, et ta ei saa AET-is olevate

kohtuasjade juures valida endale sobilikku kohtumaja ning ta ei saa avada Riigi Teataja

veebilehel avalikke EIK lahendeid. AET-i haldamisega tegeleb Registrite ja Infosüsteemide

Keskus ning vanglal ei ole võimalik seal puudusi kõrvaldada. Riigi Teataja veebilehel on

kinnipeetavatel võimalik tahvelarvutites tutvuda EIK lahendite kokkuvõtetega. Hetkel puudub

tahvelarvutites selline tehniline võimekus, mis võimaldaks EIK lahendite tervikdokumente

alla laadida.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse

taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada

põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või

kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuigi taotleja on esitanud vanglale 29.

juunil ja 7. juulil 2025 avaldused, milles ta väljendab rahulolematust tahvelarvutite

funktsioonide osas, siis ei ole ta esitanud vanglale taotlusi, milles ta nõuaks vastavate

puuduste kõrvaldamist, AET-i funktsioonide parendamist ega EIK lahendite

tervikdokumentidele juurdepääsu tagamist. Taotleja on oma avaldustes palunud abi

tahvelarvuti kasutamisel, selgitanud tahvelarvuti kasutamisel esinevaid probleeme, viidanud

kahju tekkimisele ning nõudnud direktori vastuvõttu. Isegi kui tõlgendada, et taotleja on

vanglale esitatud avaldustes nõudnud tahvelarvutites esinevate puuduste kõrvaldamist, siis ei

ole vangla tema taotlusi veel lahendanud ning möödunud ei ole ka taotluste lahendamise 30-

päevane tähtaeg (Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud

„Viru Vangla kodukorra“ p 11.1.5.). Taotlejal on võimalik esitada vanglale vaie alles siis, kui

vangla on tema nõutud toimingute tegemisest keeldunud. Kuna vanglas ei toimu X esialgse

õiguskaitse taotluse esemega seoses vaidemenetlust ning ka kohtumenetluses ei ole esialgse

õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvat kaebust, siis ei ole taotleja esialgse õiguskaitse

taotlus lubatav.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

8. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui X esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, siis ei

oleks kõiki asjaolusid arvestades esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas

3-25-2252

tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu

halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Taotlejal ei esine

esialgse õiguskaitse vajadust. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et tahvelarvutis

oleksid kõik talle sobilikud rakendused olemas ning ta saaks selle kaudu kõigile lubatud

aadressidele ligi. Taotlejal ei ole vaja ilmtingimata tutvuda EIK lahendite

tervikdokumentidega just tahvelarvuti kaudu (nendega on võimalik tutvuda ka lauaarvutiga),

lisaks on talle tagatud ligipääs tahvelarvutiga EIK lahendite kokkuvõtetele. Kui taotlejal ei ole

võimalik esitada kohtule avaldusi AET-i kaudu, siis on tal võimalik seda teha paberkandjal.

9. Kuna kohus jätab X esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus

lahendada tema taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab ka

selle taotluse läbi vaatamata.

10. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider