3-25-2214/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2214

Määruse kuupäev

10. juuli 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu (13. juuni 2025. a otsus

nr 1-8/2-25/104-2)

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik koostas 29. aprillil 2025. a ettekande nr 2-25-1310,

mille kohaselt toimus 29. aprillil 2025 kinnipeetav X-i kambri läbiotsimine. Isiklike asjade

läbiotsimise käigus võeti ära erinevaid isiklike asjade nimekirjas mitte olevaid või muudel

põhjustel keelatud esemeid. Kinnipeetav keeldus asjade tagastamisel täitmast korraldusi enda

esemete kärust tagasi kambrisse võtmiseks. Kaaskinnipeetavast majandustöölise poolt esemed

tagasi pandud kambrisse.

2. X esitas 13. mail 2025 vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise, mis registreeriti

numbriga 1-8/2-25/104-1. Kinnipeetav leidis, et 29. aprilli 2025. a ettekanne nr 2-25-1310 on

õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebajale kuuluvad asjad, sh unemaskid/silmaklapid tuleb

tagastada või hüvitada.

3. Tartu Vangla tagastas 13. juuni 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/104-2 X-i 13. mai vaide nr 1-

8/2-25/104-1 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Tartu

Vangla leidis, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 kohaselt tuleb esitada taotlus

haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks selleks pädevale haldusorganile. Taotluse

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide

haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Vanglale teadaolevalt ei ole X esitanud taotlust 29.

aprilli 2025. a läbiotsimise käigus ära võetud esemete tagastamiseks. Seega puudub X-il õigus

vastava toimingu sooritamise nõudes vaide esitamiseks.

4. X esitas 4. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja palub

tühistada Tartu Vangla 13. juuni 2025. a otsus nr 1-8/2-25/104-2. Kaebaja nõuab talle

kuuluvate asjade tagastamist või hüvitamist, pidades kogu ettekandes nr 2-25-1310 kajastatud

tegevust õigusvastaseks. Kaebaja on seisukohal, et tal oli õigus esitada vaie. Koos kaebusega

esitas kaebaja taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

5. Tartu Vangla esitas 7. juulil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid.

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus saab aru, et kaebaja ei nõustu Tartu Vangla 13. juuni 2025. a otsusega nr 1-8/2-

25/104-2 ning nõuab seetõttu selle otsuse tühistamist. Samuti nõuab kaebaja talle kuuluvate

asjade tagastamist või hüvitamist. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7. Tartu Vangla on 13. juuni 2025. a otsuses leidnud, et kaebajal puudus õigus vaiet esitada,

kuna kaebaja ei olnud eelnevalt esitanud taotlust esemete tagastamiseks.

8. Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta

esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu

kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 4). Üldjuhul peab

isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus seejärel hindab, kas isik läbis

kohtueelse menetluse nõuetekohaselt, kas kohtueelne menetlus on toimunud õiguspäraselt, sh

kas isiku vaie on õiguspäraselt tagastatud jne. Kui kohus tuvastab kohtueelses menetluses vea,

siis saab kohus lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks ja kaebuse

põhivaidluses menetlusse võtta. Vaidemenetluses tehtud menetlustoimingu õigusvastasus ei

mõjuta vaide esemeks oleva haldusakti kohtus vaidlustamise võimalusi. Seetõttu on

vaidemenetluses tehtud otsustuste eraldiseisev kohtus vaidlustamine lubatav vaid erandlikel

juhtudel (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10;

6. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-1152). Kaebaja etteheited Tartu Vangla 13. juuni 2025.

a otsusele nr 1-8/2-25/104-2 seonduvad tema vaide esemega ning tegemist ei ole sellise

erandliku juhuga, mil peaks lubama kohtus eraldiseisvalt kohtueelset menetlust lõpetavat

lahendit vaidlustada. Kuna kaebaja soovib talle kuuluvate asjade tagastamist või hüvitamist,

siis on tema peamiseks eesmärgiks siiski põhivaidluse lahendamine.

9. Kohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul suunata kaebajat vastavalt HKMS § 120 lg 1

p-le 3 esitama põhivaidlusega seonduvaid nõudeid. Kohtute infosüsteemist nähtub, et

vähemalt osaliselt on kaebaja sellise nõude ka esitanud (haldusasi nr 3-25-2215).

10. Kui kaebaja leiab, et vangla ebakohane tegevus põhjustas talle kahju, on tal võimalik

esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning hiljem kohtule hüvitamiskaebus

(vangistusseaduse § 1¹ lg 8). Hüvitamisnõude esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas

menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.

11. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus vaidlustada halduskohtus eraldiseisvalt

Tartu Vangla 13. juuni 2025. a otsust nr 1-8/2-25/104-2 ning kaebus kuulub sel põhjusel

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

12. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

13. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

14. Kaebaja on esitanud muuhulgas riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks

käesolevas haldusasjas.

15. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

16. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse,

millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, siis ei ole kaebaja puhul tegemist

halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei

suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid

selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb

alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja

võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

18. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)