3-25-2240/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-25-2240

Määruse kuupäev

10.07.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 27.12.2024. a käskkirja nr 2-

24/1-3/526 ja 18.06.2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/27-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Juri Kolesnikov

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1; riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Juri Kolesnikov (edaspidi ka kaebaja) esitas 07.07.2025 Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles palub kiiremas korras tühistada, tunnistada kehtetuks Tartu Vangla

27.12.2024. a käskkiri nr 2-24/1-3/526 ja 18.06.2025. a vaideotsus nr 1-8/2-25/27-2. Kaebaja palub

seda kohtul teha kasvõi esialgse õiguskaitse raames või muul viisil. Kaebaja sõnul on tal sellega kiire,

sest seda karistust ei pidanud olema, tänu sellele karistusele on kaebajale määratud uued karistused

ning seda kasutatakse tema vastu edasi. Tartu Vangla 27.12.2024. a käskkirjaga karistati kaebajat

põhjendamatult isikliku televiisori kasutamise keelamisega 5 päevaks katseajaga 2 kuud selle eest, et

tema kambrist leiti 26.11.2024 higipulk, mille sees oli väidetavalt PVA liim. Kaebaja palub vabastada

ta riigilõivu tasumise kohustusest. Samuti palub kaebaja määrata talle advokaat, kuna kaebaja

terviseprobleemide ja ravimite mõju tõttu ei suuda ta ennast ise kaitsta.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus tõlgendab kaebust selliselt, et selles on esitatud nõuded Tartu Vangla 27.12.2024. a

käskkirja nr 2-24/1-3/526 ja 18.06.2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/27-2 tühistamiseks (vt ka

HKMS § 5 lg 1). Seega on tegemist tühistamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 1).

3. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud

sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule

3-25-2240

varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu

menetluses. HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui

sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem

kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk

vaidluse esemete kattuvust. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme

halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus.

4. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja 11.03.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles palub nõuda vanglalt materjalid seoses Tartu Vangla 27.12.2024. a käskkirjaga, millega

teda karistati 5-päevase televiisori kasutamise keeluga 2-kuulise katseajaga. Kaebaja märkis,

et esitas ka vaide, aga ei ole vaideotsust saanud. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-25-

596. Kohus on teinud 11.06.2025 asjas nr 3-25-596 kohtunõude vanglale asjakohaste

materjalide saamiseks ning vangla esitas palutud dokumendid, sh Tartu Vangla 27.12.2024. a

käskkirja nr 2-24/1-3/526 ja 18.06.2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/27-2 kohtule 19.06.2025.

Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja seega haldusasjas nr 3-25-596 vaidlustada Tartu Vangla

27.12.2024. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 ning käesolevas kohtuasjas esitatud Tartu Vangla

27.12.2024. a käskkirja tühistamise nõue kattub nõudega, mis tuleb tõlgendamise teel tuletada

kaebaja 11.03.2025. a kaebusest haldusasjas nr 3-25-596 (vt ka HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kuigi

haldusasjas nr 3-25-596 kaebuse esitamise ajal ei olnud vangla teinud veel 18.06.2025. a

vaideotsust, saab esitada vaideotsuse peale kaebuse üldjuhul üksnes koos vaide esemeks oleva

haldusakti vaidlustamisega (HKMS § 45 lg 4). Seega saab kaebaja ka vaideotsuse tühistamise

nõude esitada haldusasjas nr 3-25-596. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas esitatud

kaebuse näol tegemist korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 p 3 ja § 121 lg 1 p 3 tähenduses,

mis kuulub tagastamisele. Kaebaja saab esitada praeguses asjas toodud põhjendused kohtule

haldusasjas nr 3-25-596.

5. Eelnevatel põhjendustel tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3

alusel. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

7. Kaebaja on kaebuses avaldanud soovi selleks, et kohus tühistaks Tartu Vangla 27.12.2024.

a käskkirja nr 2-24/1-3/526 ja 18.06.2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/27-2 kiiremas korras

ning teeks seda kasvõi esialgse õiguskaitse korras. Kohus ei pea võimalikuks tõlgendada

eeltoodut esialgse õiguskaitse taotlusena Tartu Vangla 27.12.2024. a käskkirja vaidlustamisel

mõne esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks (vt HKMS § 251 lg 1) ja edastada seda kui

taotlust haldusasja nr 3-25-596 juurde seal lahendamiseks. Kaebaja on käesolevas asjas

selgitanud, et 27.12.2024. a käskkirjaga talle määratud karistus on täidetud, kuid talle määrati

veel sarnane karistus, toetudes varasemale karistusele. Kohus selgitab, et kirjeldatud

asjaoludel on kaebajal soovi korral võimalik esitada haldusasjas nr 3-25-596 kohtule

põhistatud taotlus Tartu Vangla 27.12.2024. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 kehtivuse

peatamiseks esialgse õiguskaitse korras (HKMS § 251 lg 1 p 1, lg 3). Taotluse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg 6) või taotleda

selle tasumisest vabastamist menetlusabi korras. Kaebajal on võimalik esitada kohtule ka

kohtumenetluse kiirendamise taotlus, kuid seda üksnes juhul, kui haldusasi on olnud kohtu

menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku

menetlustoimingut (HKMS § 100 lg 1).

8. Kaebaja on esitanud ka taotluse talle advokaadist esindaja määramiseks. RÕS § 6 lg 1 järgi

võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi

vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või

osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist

3-25-2240

lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi

saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad

RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku

majanduslik seisund asja otsustamist.

9. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise halduskohtumenetluses osalema. Kuigi kaebaja

märgib taotluses, et tal on terviseprobleemid ja ravimite mõju tõttu ei suuda ta ennast ise

kaitsta, leiab kohus, et see ei kinnita kaebajal esinevat vajadust riigi õigusabi korras esindaja

saamiseks. Kaebaja on esitanud käesolevas asjas kohtule iseseisvalt 4 leheküljel paikneva

põhjendustega kaebuse. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu ning on ka

varasemalt suutnud kohtule iseseisvalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Seetõttu

leiab kohus, et kaebaja on võimeline ise enda õigusi kaitsma ja talle riigi õigusabi korras

esindaja määramine ei ole põhjendatud (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohus märgib täiendavalt, et

halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, õigusnormid ja asjakohase kohtupraktika

välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Lisaks tagastab kohus käesoleva määrusega kaebuse.

Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus praeguses asjas riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)