2-24-18801/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-18801

K O H T U O T S U S

ÕIGEKSVÕTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-24-18801

Tsiviilasi

J P hagi A A vastu kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja J P (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Kostja A A (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J P hagi A A vastu kaasomandi lõpetamiseks õigeksvõtul põhineva

otsusega.

2. Lõpetada J P ja A A kaasomand kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr XXX)

jagades kinnistu järgmiselt:

-

Müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Määrata kohtuotsuse täitmise kord

järgmiselt: enampakkumise korraldab ja viib läbi kohtutäitur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras; enampakkumise tulemi arvelt tuleb katta

enampakkumise korraldamise kulud ja ülejäänud raha jagada J P ja A A

vahel võrdsetes osades; kui enampakkumise võidab kaasomanik, siis tema

maksab enampakkumise korraldajale kinnistu eest pakutud hinnast ½ osa

(tasub teise kaasomaniku osa eest) ja selle arvelt kaetakse enampakkumise

korraldamise kulud ja järelejäänu raha makstakse välja teisele kaasomanikule.

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Jätta J P menetluskulud A A kanda. A A menetluskulud jätta tema enda kanda.

5. Mõista A A välja J P kasuks hageja põhjendatud menetluskulud 2295 eurot.

Saata kohtuotsus pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei

taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

1 / 5

2-24-18801

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Viru Maakohtu menetluses on J P hagi A A vastu kaasomandi lõpetamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt A A ja J P kaasomandis (1/2 mõttelistes osades) on kinnistu,

asukohaga XXX, kinnistusregistriosa nr XXX, üldpinnaga 1199 m2. Kinnistul paikneb vana

puitmaja ja kuur, mis on kostja valduses ja kasutuses (majas elab kostja isa). Hageja soovib

kaasomandi lõpetamist. Kinnistu kaheks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamine on

võimatu krundi minimaalse suuruse piirangu tõttu.

27.11.2024 saatis hageja esindaja kostjale kirjaliku ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks,

pakkudes kolm alternatiivset varianti: 1) jätta kinnistu ühe kaasomaniku omandisse

kohustusega välja maksta teisele tema osa rahas; 2) müüa kinnistu ühiselt ja jagada raha

võrdselt pooleks; 3) müüa kinnistu pooltevahelisel enampakkumisel. Kaasomanikke kõige

vähem koormava ja õiglase jagamise viisi arutamiseks ja valimiseks tegi hageja kostjale

ettepaneku tellida ühiselt kinnistu turuväärtuse ekspertiis. Kostja vastas hagejale 28.11.2024

kirjas, et tema on nõus müüma oma ½ osa kinnistust hagejale 150 000 euro eest. Teised

jagamise viisid kostjale ei sobinud. Hageja esindaja vastas kostjale, et tema ettepanek müüa

kinnistu ½ osa hagejale 150 000 euro eest on põhjendamata ja kinnitas, et hageja on valmis

ostma kinnistu ½ selle turuväärtuse eest. 10.12.2024 kirjutas kostja hagejale esindajale, et ta

soovib välja osta hagejale kuuluva kinnistu osa. Hageja ettepanekule tellida kinnistu

turuväärtuse ekspertiis ei ole kostja vastanud. Kinnistu turuväärtus on 80 000 eurot. Hageja

nõuab kaasomandi lõpetamist neljal alternatiivsel viisil.

3. Kostja kirjalikus vastuses ei tunnista hagi põhjendatuks. Hageja ei ela kinnistul ega ole

osalenud maja renoveerimises ega kommunaalkulude katmises. Hagejale on pakutud kinnistu ja

seda ümbritseva maa jagamist reaalosadeks ning nende notariaalset kinnitamist. Samuti on

hagejale pakutud võimalust osta kostjale kuuluv kinnistu osa 150 000 euro eest, mis on antud

piirkonna kohta asjakohane hind. Kosta ei ole nõus välja ostma oma osa hagejalt, kuna ei saa.

Majas elab kostja isa ja see on tema ainuke elamiskoht.

4. Hageja esitas 16.01.2024 kirjaliku seisukoha kostja vastusele. Hageja märgib, et kostja

väited, et hageja ei ela kinnistul ja pole maja renoveerimises ning kommunaalkulude kandmises

osalenud on täiesti asjakohatu ja ei oma mingit tähtsust kaasomandi lõpetamisel. Kinnistul

paiknevat elamut kasutab tervikuna kostja isa ja peab kõik maja kasutamisega ja korras

hoidmisega seotud kulud kandma tema. Kinnistu reaalosadeks jagamine ei ole võimalik. Hageja

ei soovi kinnistu ½ osa osta 150 000 euro eest. Hageja palub rahuldada haginõude alternatiiv 4,

s.o kinnistu avalikul enampakkumisel müük ja saadud raha võrdsetes osades jagamine.

5. Kohus 03.06.2025 kohtunõudega selgitas õiguslikku olukorda ja määras pooltele tähtajad.

Kohus küsis hageja seisukoha (avaldus) seoses alternatiivselt esitatud nõuetega 1, 2 ja 3.

Kostjale on määratud tähtaeg vastuhagi esitamiseks.

2 / 5

2-24-18801

6. Hageja esitas kohtule vastuse milles märgib, et soovib hageja hetkel jätta menetlusse kõik

eelnevalt pakutud jagamise viisid. Käesoleva vastuse punktides 2. – 4. toodud põhjendused

viitavad vaid sellele, et praeguses etapis (võttes arvesse poolte seniseid seisukohti) on võimalik

rahuldada ainult jagamise viis nr 4.

7. Kostja 01.07.2025 kirjalikus vastuses teatab, et nõus hagi alternatiiviga nr 4, mille kohaselt

kinnistu, mis asub aadressil XXX (registriosa nr XXX), müüakse avalikul enampakkumisel

kohtutäituri kaudu, enampakkumise tulemi arvelt kaetakse enampakkumise korraldamise kulud,

ülejäänud raha jagatakse võrdselt hageja J P ja kostja A A vahel (50/50). Kostja on teadlik, et

sellega kaasneb kaasomandi lõpetamine ja pooled saavad võrdses ulatuses osa kinnistu

müügihinnast pärast kulude mahaarvamist. Palub kohtul rahuldada hagi alternatiiv nr 4 alusel.

8. Hageja 07.07.2025 esitas taotluse. Hageja märgib, et kuivõrd

01.07.2025

menetlusdokumendis kostja nõustus hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viisiga (4.

alternatiiv) ja kohus teatas, et asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus, siis

menetlusökonoomia huvides ja kohtuotsuse tegemise lihtsustamiseks palub hageja lahendada

esimeses järjekorras 4. alternatiivi nõue ja rahuldada see õigeksvõtul põhineva otsusega. Hageja

palub: Lõpetada A A ja J P kaasomand kinnistule asukohaga XXX (registriosa XXX), jagades

kinnistu järgmiselt: Müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Määrata kohtuotsuse täitmise

kord järgmiselt: enampakkumise korraldab ja viib läbi kohtutäitur Täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras; enampakkumise tulemi arvelt tuleb katta enampakkumise korraldamise kulud

ja ülejäänud raha jagada J P ja A A vahel võrdsetes osades; kui enampakkumise võidab

kaasomanik, siis tema maksab enampakkumise korraldajale kinnistu eest pakutud hinnast ½ osa

(st. tasub teise kaasomaniku osa eest) ja selle arvelt kaetakse enampakkumise korraldamise

kulud ja järelejäänu raha makstakse välja teisele kaasomanikule.

9. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja ei võtnud hagi kohe õigeks ning kostja

on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, vaieldes kohtueelsele ettepanekule

põhjendamatult vastu. Hageja menetluskulud on 2520 eurot, millest riigilõiv 420 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 2100 eurot.

10. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Kostja vaidleb hageja taotletud

menetluskulude jaotusele vastu. Hageja ise algatas kohtumenetluse, kuigi oli võimalik

lahendada asi kohtuväliselt. Kostja ei põhjustanud kohtumenetlust pahatahtlikult ega viivitanud

teadlikult nõustumisega. Kohtuasjas ei toimunud täielikku vaidlust ega istungit – kostja võttis

nõude osaliselt õigeks, nõustudes hagi alternatiiviga (avalik enampakkumine). Kostja palub

hageja menetluskulud jätta tema enda kanda täielikult või osaliselt.

KOHTU SELGITUSED

11. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada

hageja esimeses järjekorras lahendamiseks esitatud alternattiivnõudes (4. alternatiivnõue)

õigeksvõtul põhineva otsusega.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud vastuses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kostja on nõustunud hageja nõudega kaasomandi lõpetamiseks hageja alternatiivnõudes nr 4

pakutud viisil ehk müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja teatas kohtule kirjalikult, et

palub 4. alternatiivina esitatud nõuet lahendada esimeses järjekorras. Kohus leiab, et asjas võib

teha õigeksvõtul põhineva otsuse ja rahuldada hagi.

3 / 5

2-24-18801

13. TsMS § 444 lg.3 kohaselt võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja

põhjendava osata. TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei

pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kohus ei pea vajalikuks seoses

kostja õigeksvõtuga otsust pikemalt põhjendada.

14. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1,

468 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 8

kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt TsMS § 477 lg 5 hagita

menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele.

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli hagi esitamine tingitud kostja käitumisest, et hageja oli enne hagi

esitamist pöördunud kostja poole kaasomandi lõpetamise nõudega ja on teinud ettepanekud

kuidas vara jagada. Kostja ei ole hageja väited ümber lükanud. Kostja väited, et vaidlus oli

võimalik lahendada kohtuväliselt ei leia tõendamist. Vastuses hagiavaldusele oli kostja esitanud

samad vastuväited ja ettepaneku müüa kostja osa hagejale 150 000 eurot eest, mille ta esitas

hagejale kohtueelselt. Kohtueelselt ei nõustunud kostja hageja ettepanekuga müüa vara

kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Ka kohtumenetluses ei ole kostja võtnud hagi koheselt

õigeks. Vastuses hagile ei ole ta hagi õigeks võtnud ja on märkinud, et tema vastu esitatud

nõuded ei ole põhjendatud.

17. Kohus leiab, et käesolevas asjas kostja ei ole täitnud TsMS § 168 lg 6 toodud tingimusi ning

hagi esitamine on olnud otseselt tingitud kostja käitumisest. Samuti ei ole kostja hagi kohe

õigeks võtnud. Seega on alus jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel.

18. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud summas 2520 eurot.

Menetluskulude koosseisus on riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2100 eurot.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksu ei lisandu).

TsMS § 138 lg 1 ja lg 2, § 144 p 1 ja p 4 ning § 175 lg 1 järgi tuleb hagejale hüvitada riigilõiv

ja esindaja kulu.

19. Riigilõivu kokku summas 420 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu

suurus tuleneb riigilõivuseadusest ning see on põhjendatud menetluskulu TsMS 138 lg 1 ja lg 2

alusel.

20. Hageja lepingulise esindaja toimingud ja nendele kuulunud aeg:

1) Konsultatsioon, kohtueelse ettepaneku koostamine, vastuse arutamine – 3 tundi;

2) Hagiavalduse koostamine, tõendite komplekteerimine – 4,5 tundi;

3) Hagivastuse analüüs, arutamine ja 16.01.2025 seisukoha koostamine - 2 tundi;

4) Järelepärimine Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ja 22.01.2025 tõendi esitamine – 0,5 tundi;

5) Kohtunõude (03.06.2025) analüüs ja 17.06.2025 vastuse koostamine – 2 tundi;

6) Kohtunõude (02.07.2025) ja kostja vastuse (01.07.2025) analüüs, arutamine ja käesoleva

4 / 5

2-24-18801

menetlusdokumendi koostamine - 2 tundi.

Kokku 14 tundi.

Käesolevas asjas esindas hagejat TsMs § 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja.

Lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot on mõistliku suurusega.

Kohus selgitab, et üldjuhul peaks asja materjalidega ning menetluse käigus tehtud

kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, ka kliendiga suhtlemisele,

nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele vms kuluv aeg olema

hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille

väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid

peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja

nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine

sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad

menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige

sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega,

s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja punktides 1 ja 2 põhjendatuks ajakuluks mitte rohkem kui

6 tundi kokku. Muud lepingulise esindaja toimingud ja nendele kulunud aeg on kohtu

hinnangul põhjendatud täies ulatuses. Tehtud toimingud lõppesid kirjaliku dokumendi

esitamisega kohtule. Dokumendid olid sisukad, sisaldasid õiguslikke põhjendusi ja olid

menetluse seisukohalt vajalikud. Arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust, on menetluses

tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud ning nende tegemisele kulunud aeg mõistlik. Seega

võib õigusabikulusid pidada põhjendatuks 12,5 tundi ulatuses. Põhjendatuks tuleb lugeda

hageja lepingulise esindaja kulud summas 1875 eurot.

21. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud summas 2295 eurot, mis tuleb mõista kostjalt

hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

5 / 5