1-24-5941/64 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-5941

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2025. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-5941 (24267050556)

Kohtukoosseis

Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Orvi Koik ja Andres

Parmas

Kriminaalasi

alaealised Z.Z ja E.L süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 19. märtsi 2025. a otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav E.L kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa

Prokurör

Toomas Koitmäe

Süüdistatav

E.L

Isikukood või sünniaeg: XXX; Elu- või asukoht ja aadress:

XXX; viibib vahialusena Viru Vanglas. Kontaktid: XXX,

XXX. Kodakondsus: Eesti, XXX. Haridus: XXX Emakeel:

vene, valdab eesti keelt kõnes ja kirjas. Töökoht või

õppeasutus: XXX. Karistatus: kehtivad

kriminaalkaristused

puuduvad.

Tõkend:

kahtlustatavana kinni peetud 26.08.2024. a, kohaldatud

tõkendit vahistamine nii kohtueelses- kui ka kohtumenetluses

Kaitsja

Vandeadvokaat Rünno Roosmaa

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 19. märtsi 2025. a kohtuotsus E.L suhtes muutmata ning

süüdistatava kaitsja esitatud apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata Roosmaa Advokaadibüroole (reg. number 10214446) seoses vandeadvokaat

Rünno Roosmaa poolt E.L-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega

makstavaks tasuks 535,68 eurot (viissada kolmkümmend viis eurot ja kuuskümmend

kaheksa senti).

3. Välja mõista E.L-ilt Eesti Vabariigi kasuks 535,68 eurot (viissada

kolmkümmend viis eurot ja kuuskümmend kaheksa senti) määratud kaitsjale

vandeadvokaat Rünno Roosmaale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi

õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a

EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank AS-

is (a/a EE401700017002872300, a/a EE873300333499990003).

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi

number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul

ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.L-i ja Z.Z-i süüdistatakse selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult grupis panid tahtlikult

toime X mõrva. Nimelt, teisele inimesele mistahes raskusega tervisekahjustuste tekitamise

eesmärgil ründasid Z.Z ja E.L 25.08.2024 kell 04.01 ajal XXX elamus X. Z.Z haaras kahe käega

uksele tulnud X kaelast ja lükkas ta põrandale pikali, misjärel E.L sulges välisukse. Seejärel lõid

Z.Z ja E.L kannatanut X nii lahtise käega, mõlema käe rusikaga kui ka mõlema jalaga pähe,

kuklasse, rindkeresse, alaselga, küljele ja suguelundite piirkonda kokku vähemalt 50 korral. Z.Z

tõmbas põrandal lamava kannatanu istukile ning lükkas ta seejärel tagasi pikali, haaras käega

kannatanu lõua piirkonnast ning teise käega hoidis kannatanu juustest ja ütles „Jäta meele, YYY,

väike libu!“. Eelnevalt kinni hoides painutas Z.Z kannatanu X pead paremale ning tõmbas

kannatanu pea järsu liigutusega vastu oma põlve ja lasi seejärel kukkuda vastu põrandat. Sellise

valimatu ja intensiivse peksmisega pähe ja mujale kehasse möönsid Z.Z ja E.L mistahes raskusega

tagajärje, sealhulgas surma tekitamise võimalust kannatanu Xle.

Eesmärgiga piinata ja alandada kannatanut, asetas Z.Z põleva sigaretiotsa ja põleva tuletiku Xle

tuharate vahele pärakuava piirkonda. Samuti asetas Z.Z mitu põlevat tuletikku kannatanule vastu

alaselga ning raputas kannatanu avatud suu suunas ja pähe põleva sigareti tuhka. Z.Z asetas põleva

sigareti kannatanule ka vasaku silma vastu, mille peale X pigistas silma kinni ning tuhk langes tema

silmalaole. Eesmärgiga piinata ja alandada kannatanut kustutas E.L põleva sigareti vastu X keha ja

raputas põleva sigareti tuhka kannatanule pähe. Alandamise eesmärgil rebis Z.Z ära kannatanul

jalas olnud lühikesed püksid ning valas tema alasti keha peale õlut ja keefirit. E.L valas korduvalt X

alasti keha peale piima, keefirit ja ketšupit, eelkõige valas ta neid näo, ülakeha ja suguelundite

piirkonda. Kui ta oli lõpetanud kannatanu kehale ketšupi valamise, viskas ta ketšupipudeli jõuliselt

vastu X nägu. Seejärel liikusid Z.Z ja E.L maja erinevates ruumides ja lõhkusid Xle kuuluvat vara,

sealhulgas klaasist esemeid, mis purunemisel katsid põranda klaasikildudega, mistõttu tundis

kannatanu raske ja intensiivse peksmise järel liikudes veelgi enam valu. Põlvili ja küünarnukkidega

mööda klaasikilde liikudes tekkisid kannatanu põlvedele ja küünarnukkidele lõikehaavad.

Peksmise käigus filmisid Z.Z ja E.L kannatanu alandamise eesmärgil osaliselt oma tegevust Z.Z

telefoniga.

Xle peksmise käigus tekitatud parempoolne suuremahuline õhkrind vajas vältimatut meditsiinilist

abi, kuid alalõualuu lahtise murru tõttu, mis tekitas tugevat valu ja rääkimise takistust, ei olnud ta

võimeline ise endale abi kutsuma. Xl ei olnud võimalik endale ka telefoni teel abi kutsuda, sest Z.Z

võttis kannatanu telefonid ja viskas need lõhkumise eesmärgil tugevasti vastu põrandat Xle

kättesaamatus kauguses.

X surm saabus mõnekümne minuti jooksul pärast kehavigastuste tekkimist. Selle aja jooksul tundis

kannatanu vigastustest tulenevalt märkimisväärselt suurt valu. X surma põhjustasid K. K. ja E.L

2(10)

poolt peksmise tagajärjel tekkinud traumaatiline ajukelmetealune verevalum ja mõlemapoolsed

roiete hulgimurrud parema kopsu vigastusega, mille tagajärjel tekkis parempoolne pingeline õhk-

verirind ning peaajuturse. Surma põhjustanud vigastusteks olid massiivne pea ja kehatüve kinnine

tömp trauma – traumaatiline ajukelmetealune verevalum ning mõlemapoolsed roiete hulgimurrud

parema kopsu vigastusega.

Z.Z ja E.L tekitasid kirjeldatud teoga Xle järgmised vigastused:

-

pea ja kaela kinnise tömbi trauma – traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuse verevalumi

mõlema otsmikusagara eesmisel ja alumisel pinnal, õhukese kõvakelmealuse verevalumi vasakul

pool kiiru ja kukla piirkonnas radioloogilisel uuringul, histoloogilisel uuringul soonkelme

(ämblikuvõrkkelme) vaskulaarne vereküllasus ja perivaskulaarse sidekoe hemorraagiline

imbibitsiooni; lahtise murru alalõualuukehas paremal pool ulatumisega 2. ja 3. hamba vahele koos

rebimishaavaga igemel, murru alalõualuu vasakpoolses põntjätkes (alalõuakaelas) koos vasaku

alalõualiigese nihestusega, murru vasaku silmakoopa põhjas ja vasaku ülalõuaurke seintes

ulatumisega põhiluu (koljupõhimikuluu osa) vasakusse tiibjätkesse, verejooksu vasakus

ülalõuaurkes; põrutushaava paremal pool otsmikul, nahaalused verevalumid, kõõlustanu

verevalumid ja oimulihaste verevalumid pea ja näo piirkonnas, verevalumi paremal kõrvalestal,

rebimishaava parema silma välisnurgas, põrutushaavad üla- ja alahuule limaskestal, ülahuulekida

rebendi, verevalumid huulte limaskestadel ja keelelihases, verevalumid mõlemal pool kaelalihastes

ja kilpnääret ümbritsevas koes;

-

kehatüve kinnise tömbi trauma – mõlemapoolsed roiete hulgimurrud mitmel keha

anatoomilisel joonel rindkere deformatsiooniga (paremal pool II–IV roide nihkega murd keskmise

ja tagumise kaenlajoone vahel, II–XI roide nihkega murru rangluujoone ja abaluujoone vahel ning

X–XI roide nihkega murru lülisamba kõrvaljoone ja abaluujoone vahel, vasakul pool II–III roide

nihkega murru eesmise ja keskmise kaenlajoone vahel, V–IX roide nihkega murru eesmise ja

keskmise kaenlajoone vahel, X roide nihketa murru keskmisel kaenlajoonel ning VI–VII roide

kõhre murru rinnaku lähedal) ja rinnakelme rebendid paremal pool ning verevalumid mõlemal pool

rinnakelmel roidemurdude piirkonnas ja rindkerelihastes, parema kopsu kokku kukkumise,

verevalumid paremas kopsus ja rebendid parema kopsu pinnal, keskseinandi nihkumise vasakule

poole; lülisamba II nimmelüli parempoolse ristijätke nihkega murru; verevalumi soolekinnistis,

südamepauna eesmisel pinnal ja paremat neeru ümbritsevas koes; nahaalused verevalumid kehatüve

eesmisel ja tagumisel ning mõlemal külgmisel pinnal, tuharate piirkonnas, verevalumi vasakus

suures nimmelihases, verevalumid peenisel; verevalumid ja õhkemfüseemo kaela ja kere

nahaaluskoes ja lihaste vahel, sh verevalumid lülisamba kaelaosa kõrval pehmetes kudedes ja

keeleluu ning kilpkõhre kõrval, nahamarrastused, nahakriimustused kehatüve eesmisel ja tagumisel

pinnal, pindmise lõikehaava vasakul pool rindkerel, nahavigastused (kuumakahjustused) selja

piirkonnas;

-

üla- ja alajäsemete kinnine tömbi trauma – kolmnurgakujulised lõikehaavad mõlema

küünarvarre sirutuspinnal, nahaalused verevalumid parema õlavarre ülemises, keskmises ja

alumises kolmandikus välisküljel ja sirutuspinnal, paremal küünarliigesel ja küünarvarrel, parema

labakäe 2.–4. kämblaluu keskmises osas, 4. kämblaluu kaugmises vasaku küünaravarre keskmises

kolmandikus, vasaku käe 2. kämblaluu ja 2. sõrme pealmisel pinnal, nahamarrastused parema

õlavarre alumises kolmandikus, vasakul õlanukil; nahaaluse verevalumi nahakriimustusega parema

reie ülemises kolmandikus ja kubemevoldis, vasaku reie ülemises kolmandikus, nahamarrastused

vasakul tuharal; nahaalused verevalumid ning katkendlikud nahakriimustused ja nahamarrastused

ning lõikehaavad mõlemal põlvel, nahakriimustuse vasaku sääre keskmises kolmandikus,

nahamarrastused parema sääre alumises kolmandikus, nahaaluse verevalumi koos lõikehaavaga

vasaku sääre tagumisel pinnal, lõikehaava parema jala tallal.

Sellega pani Z.Z toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud piinaval ja julmal viisil

ehk KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3(10)

Sellega pani E.L toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud piinaval ja julmal viisil

ehk KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Pärnu Maakohtu 19. märtsi 2025. a otsusega tunnistati alaealised E.L ja Z.Z süüdi KarS § 114 lg

1 p 1 järgi ning mõisteti neile karistused. E.L’le mõisteti karistuseks 9 (üheksa) aastat ja 6 (kuus)

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti

seeläbi vangistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 26.08.2024. a. Tõkend

- vahistamine määrati tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Sama otsusega KrMS § 180 lg 1, 3 ning

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel mõisteti E.L-ilt riigituludesse välja süüdimõistva

otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 2215 eurot, mis

võimaldati tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades E.L-i tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks sundraha katteks esimesel

üheteistkümnel kuul 185 eurot ning viimasel kuul 180 eurot kuni nõude tasumiseni. Ülejäänud

menetluskulud kogusummas 50 767,22 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti Eesti Vabariigi kanda.

SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON

3. Apellatsiooni Pärnu Maakohtu 19.03.2025. a otsusele esitas süüdistatav E.L kaitsja

vandeadvokaat Rünno Roosmaa. Teised menetlusosalised maakohtu otsust ei apelleerinud.

4. Süüdistatav E.L kaitsja palub kvalifitseerida E.L-ile etteheidetud tegevus ümber KarS § 118 lg 1

p-de 1,7 järgi ning mõista talle miinimummäära lähedane karistus. Alternatiivselt kaitsja palub

tühistada 19.03.2025 Pärnu Maakohtu otsus E.L-ile KarS § 114 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse

osas ning uue otsusega mõista temale kergemat karistust. Kaitsja palub lahendada kriminaalasi

kirjalikus menetluses.

4.1. Kaitsja leiab, et kohtuotsus E.L-ile KarS § 114 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse osas on

põhjendamatu. Seda eelkõige põhjusel, et kohtuotsus ei rajane olulistes osades asjas kogutud

tõenditel, mille tagajärjeks on kohtu ebaõiged järeldused E.L teopanuse osas, kui ka selle

tulemusena temale mõistetud ebaproportsionaalselt karm karistus.

Süüdistatavate teopanuseid on maakohus analüüsinud otsuse p-s 1.2 ning järeldanud, et kogu

süüdistuses esitatud teokirjeldus riimub tõendina uuritud videoga. Arvestades aga, et viidatud video

pikkuseks on 1 minut ja 55 sekundit ning see on kokku monteeritud umbkaudu 30 videoklipist, on

kohus samas ka järeldanud, et umbes kaheksa minuti jagu videomaterjali on teadmata sisuga ning

see omakorda võimaldab kahtluse alla seada süüdistatavate väited sellest, et kohtule tõendina

esitatud failis on näha vaieldamatult kõik löögid, mis Xle tekitati. Maakohus järeldas eeltoodust,

video ei anna edasi täit tõde toimunust. Kaitsja leiab, et viidatud kohtu seiskohad süüdistatavate

teopanuse osas on seega vastuolulised.

Kaitsja juhib tähelepanu, et mis iganes kahtlused süüdistatava süüdiolekus tuleb tõlgendada

süüdistatava kasuks. Seega lubamatu on oletada, et E.L poolt tekitatud lööke võis olla rohkem, kui

videolt näha. Kaitsja sedastab, et E.L poolt kannatanusuunaliste löökide arvuks on 10 ja Z.Z

löökide arvuks on kohus videolt lugenud 42. Seega on kohus ise tõdenud, et kannatanu reaalses

löömises esines süüdistatavate vahel suur erinevus ehk enam kui 4-kordne vahe, mille kohta leidub

kohtuotsuses märge, et teopanuse olulisus võib tähtsust omada üksnes karistuse mõistmisel. Kaitsja

märgib, et seda erinevust karistuse mõistmiselt arvesse võetud siiski ei ole.

4.2. Maakohus leidis, et süüdistatavate poolt täidetud on KarS § 114 lg 1 p 1 järgi nii objektiivne,

kui ka subjektiivne kuriteokoosseis. Maakohtu arvates subjektiivse koosseisu osas esines surma

põhjustamisel kaudne tahtlus, aga piinava ja julma viisi osas otsene tahtlus.

Kaitsja palub aga arvestada järgnevaga:

4(10)

-

vaidlus puudub selles, et esialgne plaan X juurde minekul ei olnud mitte tema tapmine vaid

minna peksa andma;

-

kuni X nägemiseni polnud E.L-ilt mingit teadmist X olemasolust ega olnud temaga midagi

klaarida;

-

X peksmisel on (just videofaili olemasolu tõttu) konkreetselt, selgelt ja üheselt määratletav

kummagi peksja osapanus (löökide arv, löögi piirkond ja ehk isegi kaudselt löökide tugevus);

-

nii viimati märgitust kui videolt nähtava E.L-i vägivalla tagajärjel ei pidanud viimane

(arvestades vanust 15 ja eelnevalt pruugitud alkoholi ja narkootikumi) mõistma ega eeldama, et

tema poolt X suunaline vägivald võib kaasa tuua X surma. Kuid konkreetse asja üheks erilisuseks

on just see video, mis omakorda võimaldab detailselt iga (suurevahelise) teopanuse tuvastamise;

-

X juurest lahkudes oli X elus.

Kokkuvõttes on kohus välistanud mõlema süüdistatava suhtes kvalifikatsiooni KarS § 118 lg 1 p 7

järgi põhjusel, et kannatanu surma saabumine läbi ettevaatamatuse on välistatud, sest nii teopilt kui

süüdistatavate endi arusaam läbi sellise peksmise viitas võimalikule arusaamale, et kannatanu võib

surra (lk 19, alt 2. lõik), aga seda kaastäideviimise käsitluses. Kaitsja sellise maakohtu järeldusega

ei nõustu ning leiab, et E.L teopanus ei ole eraldivõetavana selline, et tema tegevust saaks

kvalifitseerida KarS § 114 lg 1 p 1 järgi.

4.3. Karistuse osas on maakohus järeldanud, et mõlema süüdistatava süüd tuleb lugeda võrdseks ja

mõlemale tuleb mõista võrdne karistus. Kaitsja arvates on aga maakohus sellisele järeldusele

jõudmisel vaadanud mööda mõlema süüdistatava teopanuse neljakordsest erinevusest. Lisaks pole

võimalik nõustuda karistuse mõistmise põhjendamise loogikaga, kus kohus toob välja need

asjaolud, millega tuleks arvestada (sh kergendavad), ent paraku jääb E.L iseloomustava materjali

esitus otsuses üksnes fikseeringuks karistuse liigi suhtes (mitte KarS § 87 lg-s 1 märgitud

mõjutusvahendid), vaid vangistus. Kaitsja on esitanud kohtule hulgaliselt erinevat, nii kirjalikku (4

iseloomustust, 15 erinevat diplomit, aukirja jms) kui ka suulist (ema Y) tõendusmaterjali, mis kõik

on E.L suhtes positiivsed. Paraku ei ole kohtuotsuse karistust puudutavas osas sellega arvestatud.

PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE

5. Apellatsioonile esitatud vastuses palub prokurör jätta Pärnu Maakohtu otsus E.L

süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 lg 1 p 1 järgi muutmata ja tema kaitsja Rünno

Roosmaa apellatsioon rahuldamata.

5.1. Prokuratuur ei nõustu süüdistatava E.L kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa apellatsioonis

esitatud seisukohaga, et maakohus on valesti hinnanud E.L teopanust ning tema tegevust oleks

pidanud hindama KarS § 118 lg 1 p 7 järgi. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et Pärnu Maakohus on

oma otsuses väljendanud teopanuse küsimuses kahetist seisukohta, mis seisneb selles, et kohtu

hinnangul on videosalvestisega leidnud tõendamist süüdistuses toodud löökide arv, kuid samas toob

välja, et lööke võis olla rohkem, kuivõrd tõendikogumi pinnalt saab järeldada, et kõik tehtud löögid

ei ole nähtavad kohtule tõendina esitatud videosalvestiselt. Prokuratuuri hinnangul ei ole kohtu

sellises seisukohas vastuolu, kuivõrd kohus on otsuse punktis 1.2 selgitanud, et videosalvestise

pinnalt on tõendatud süüdistuses toodud löökide arv, mis on kokku vähemalt 50 lööki. Nii

süüdistusest kui ka kohtu seisukohtadest nähtuvalt tähendab löökide selline määratlemine, et

minimaalselt tehti kokku 50 lööki (tuvastatavad videomaterjali pinnalt), kuid kohtus uuritud tõendid

kogumis on lükanud ümber kaitseversiooni sellest, et kõik löögid on videosalvestiselt nähtavad.

Eeltoodust tulenevalt on kohus õigesti leidnud, et tõendamist on leidnud süüdistuses toodud löökide

arv, milleks oli kokku vähemalt 50 lööki, kuid

löökide täpset arvu ei ole võimalik määratleda, kuivõrd tõendeid kogumis hinnates on leidnud

kinnitust, et lööke oli rohkem, kui neid videole salvestus.

5(10)

Seejuures on kohus punktis 1.5 õigesti leidnud, et teopanuse seisukohast ei oma tähtsust kummagi

süüdistatava poolt tehtud löökide arv, viidates seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-43-06 p 9,

mille kohaselt ei ole kaastäideviimise aspektist tähtust, kas isik lõi grupiviisilises peksmises

osaledes kannatanut ühel või näiteks kümnel korral, sest kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad,

teopanuse olulisus võib tähtsust omada üksnes karistuse mõistmisel. Samuti on kohus teopanuse

sisustamisel hõlmanud õigesti kõiki aspekte, mitte ainult seda, kui mitu lööki kumbki süüdistatav

tegi – tegu pandi toime ja valitseti terve aeg ühiselt ja kooskõlastatult.

Maakohus on oma 19.03.2025 otsuses põhjalikult ja arusaadavalt põhjendanud KarS § 114 lg 1 p 1

objektiivse ja subjektiivse külje tõendatust ning prokuratuur nõustub täielikult kohtu toodud

seisukohtadega. Kaitsja argument selles, et E.L tahtlus oli suunatud kannatanule peksa andmises,

mitte tema tapmises, on kohtu poolt ümber lükatud otsuse II osas, kus kohus on selgitanud, et

uuritud tõendid näitavad üheselt, et tahtlus peksa andmiseks, omakohtu pidamiseks, kasvas üle

mõrvakoosseisu järgi nõutavaks ühiseks tahtluseks – peksmine üha intensiivistus, kasvades

tagajärje ehk surma põhjustamise osas kaudseks tahtluseks ning piinava ja julma viisi osas on

tuvastatav vähemalt otsene tahtlus. Seejuures on kohus õigesti leidnud, et E.L kohtus antud ütlused

kinnitavad üheselt, et E.L nii möönis kui ka pidas võimalikuks kannatanu surma saabumist. Kaitsja

on keskendunud eeskätt süüdistatavate kuriteoeelsele plaanile ja asetanud kogu subjektiivse

elemendi sisustamise sellele, kuid lisaks eeltoodule on kaudse tahtluse kinnituseks juba väline

teopilt iseenesest. Teopilt nii tapmisteo kui julma ja piinava viisi mõttes ei jäta üles ühtki kahtlust

subjektiivse külje ehk tahtluse jaatamise õigsusest. Samuti ei ole asjakohane kaitsja väide nagu

oleks joobeseisundi ja vanuse tõttu E.L arusaamine olnud kuidagi takistatud. Kohus on otsuse V osa

punktis 5.5 selgitanud, et uuritud tõenditelt nähtub ühiselt, et süüdistatavatel esinenud joobeseisund

ei häirinud nende taju ega arusaamisevõimet olulisel määral.

Prokurör peab oluliseks ka selgitada, et seadusandja on alates 14-aastased inimesed vaikimisi

süüvõimeliseks hinnanud, ja seda seetõttu, et nende arusaamisvõime on piisaval määral jõudnud

selleni, et mõista oma tegude tagajärgi ja seda, et kuritegudele järgneb karistus.

5.2. Prokuratuur ei nõustu kaitsja seisukohaga, et Pärnu Maakohus on oma 19.03.2025 otsuses

valesti kohaldanud materiaalõigust, arvestamata karistuse määramisel süü suurust ja teopanust.

Prokuratuur leiab, et karistuse kujunemine on põhjendatud arusaadavalt ning kohus on karistuse

määramisel arvestanud nii üld- kui eripreventiivsete kaalutlustega. Kohus on põhjalikult selgitanud,

milliste asjaolude pinnalt on kohus hinnanud süüdistatavate süü suurust võrdseks, arvestades

seejuures nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid. Samuti on kohus arvestanud

alaealiste erikohtlemise põhimõtteid, võttes arvesse karistuse määramisel KarS § 45 lg 2 sätestatud

sanktsiooni vahemikku. Kohus on otsuse V osa 5.1 punktis selgitanud seadagi, miks ei ole E.L

võimalik kohaldada KarS § 87 toodud mõjutusvahendeid ning analüüsinud ka E.L-i iseloomustavat

materjali, sh kaitsja poolt esitatud aukirju ja diplomeid, tuues välja, et viimane neist pärineb aastast

2019. Eeltoodust tulenevalt leiab Prokuratuur, et E.L-ile määratud karistus on proportsionaalne ja

seadusega kooskõlas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis ja

sellele prokuratuuri vastustes toodud väidete ja põhjendustega, leiab, et apellatsiooni argumendid

kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus E.L KarS § 114 lg 1 p 1 järgi

süüditunnistamise ning karistamise osas on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et

esitatud apellatsioonis kaitsja üksnes kordab osa argumente, millistele on maakohus oma otsuses

juba põhjalikult vastanud.

6(10)

7. Kaitsja esimene põhiargument koondub kokkuvõtvalt sellele, et E.L käitumist ei ole võimalik

kvalifitseerida piinaval ja julmal viisil toimepandud mõrvana, kuna objektiivse tõendiga on

kinnitust leidnud, et Xt tuldi peksma (mitte tapma) ning videosalvestuselt nähtuvalt lõi E.L Xt

mõlemale süüdistatavatele etteheidetud 50 korrast ainult 10 korral, mistõttu tuleb tema käitumine

kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 7 järgi. Ringkonnakohus kaitsja sellise mõttekäiguga nõustuda ei

saa.

7.1. Esiteks tuleb märkida, et maakohus nõustus oma otsuses süüdistuses väljatoodud hüpoteesiga,

et Z.Z ja E.L ühiselt ja kooskõlastatult lõid kannatanu Xt nii lahtise käega, mõlema käe rusikaga kui

ka mõlema jalaga pähe, kuklasse, rindkeresse, alaselga, küljele ja suguelundite piirkonda kokku

vähemalt 50 korral. Süüdistus ei konkretiseeri ega peagi konkretiseerima mitu lööki tekitas Xle Z.Z

ja mitu lööki E.L. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab süüdistuse tekst sisaldama kõiki

faktilisi asjaolusid, mis on eelduseks isiku süüditunnistamisele. Süüdistusakti peamine funktsioon

on teavitada süüdistatavat talle ette heidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite

õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõiguse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. märtsi

2019. a otsus nr 1-17-9941/80, p 8 ja 7. veebruari 2018. a otsus nr 1-17-1327/52, p 13). Samas ei

pea süüdistus sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks

olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on

kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud

faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses (RKKKo nr 3-1-1-83-

10, p 19; nr 1-16-4665/257, p 10). Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb võimaluse korral kindlaks

teha, mil viisil ja millise intensiivsusega keegi kaastäideviijatest teos osales (RKKKo nr 3-1-1-43-

06, p 9). Seda on maakohus ammendavalt teinud. Asjaolu, et maakohus on välja toonud, et tõendina

uuritud videoklipist nähtuvalt on E.L poolt võimalik tuvastada 10-11 jõulist jalalööki, valdavalt

suunaga ülevalt alla maas lamava kannatanu peale ning rindkere/roiete piirkonda, kuidagi ei lükka

ümber teiste tõenditega kogutud teavet ning maakohtu otsuses selgelt välja toodud järeldust, et E.L

poolt tekitatud lööke oli tegelikult rohkem, kui nähtub videoklipist. Sellisteks tõenditeks on

eelkõige E.L enda kohtuistungil antud ütlused, et tema tegi paar lööki näkku ja ülejäänud

rindkeresse, rohkem lööke tegi jalaga, kuid seejuures käega lüües olid tal kindad käes (12.02.2025

istungiprotokoll jätk lk 9). Kohtukolleegium rõhutab, et videoklipist E.L poolt Xle kätega tekitatud

lööke üldse ei nähtu. Süüdistatav Z.Z andis kohtus ütlusi, et mäletab E.L poolseid lööke nii jalgade

kui ka rusikaga ning seda, et E.L oli paljakäsi (12.02.2025 istungiprotokoll lk 23). Selliselt on

alusetu kaitsja poolt toodud kriitika, et oletuslikku laadi on maakohtu järeldus sellest, et E.L poolt

tehtud lööke kannatanu pihta oli rohkem, kui videost nähtuvad 10.

7.2. Maakohus on põhjalikult analüüsinud ka mõlema süüdistatava teopanust ajalisel teljel ning

jõudunud veenva järelduseni, et E.L tegevus X käte ja jalgadega peksmisel ning alandamisel kestis

kogu süüdistuses kirjeldatud kuriteosündmuse vältel, millega on üheselt ümber lükatud E.L

kaitseversioon sellest, et tema tekitas Xle lööke ainult sündmuse alguses. Et kaitsja apellatsioonis ei

leidu tõenditel põhinevaid täiendavaid argumente, miks E.L teopanus X julmal ja piinaval viisil

mõrvamisel on Z.Z omast märkimisväärselt väiksem, ei pea kohtukolleegium vajalikuks maakohtu

selles osas (otsuse p 1.2 lk 13-14) ammendavatel põhjendusel täiendavalt peatuda.

7.3. Kohtukolleegium märgib, et esitatud apellatsioonis jättis kaitsja sisuliselt tähelepanuta

maakohtu poolt asjakohaselt viidatud kohtupraktikas omaksvõetud arusaama, et kaastäideviimise

aspektist ei ole tähtsust, kas isik lõi grupiviisilises peksmises osaledes kannatanut ühel või näiteks

kümnel korral, sest kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad, iga peksja teopanuse olulisusel ehk

kaalukusel on tähtsus karistuse mõistmisel (RKKKo nr 3-1-1-43-06, p 9). Kummutades

kaitseversiooni sellest, et E.L teopanus oli väiksem, põhjendas maakohus veenvalt, et kuigi videolt

nähtub arvuliselt vähem lööke E.L poolt, nähtub muuhulgas ju ka see, et ühise ja kooskõlastatud

7(10)

tegevuse käigus kasvas pelgalt peksa andmine ka enamaks – ühiselt ja vahelduvate löökidega toetati

üksteist aina kasvava vägivalla toimepanemisel, samuti toetati üksteist kannatanu sigarettidega

põletamisel, tema toiduainetega ülevalamisel. Kriminaalasjas ei ole tõendeid ning neile ei viita ka

kaitsja, et E.L oleks mingil hetkel hakanud Z.Z-il X peksmist takistama, prooviks Xle abi osutada

vms. Selliselt on ainuvõimalik, et süüdistatavate tegevus tuleb kvalifitseerida sama paragrahvi järgi.

Objektiivselt peksti kannatanut intensiivselt pikema aja jooksul nii käte, kui jalgadega, tekitades

temale surmavaid kehavigastusi - massiivse pea ja kehatüve kinnise tömbi trauma – traumaatilise

ajukelmetealuse verevalumi ning mõlemapoolsete roiete hulgimurrud parema kopsu vigastusega.

Maakohus on üksikasjalikult käsitelnud, miks X tapmine oli toime pandud nii piinaval kui ka julmal

viisil ning kaitsja apellatsioonist ei leidu sellisele järeldusele vastuargumente. Kohtukolleegium

nõustub maakohtuga, et mõlema süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 lg 1 p 1

järgi.

7.4. Tagajärjetuks jääb ka kaitsja argument, et Xt tuldi lihtsalt peksma, seega vähemalt E.L puhul

ei ole täidetud mõrva subjektiivset kuriteokoosseisu. Maakohus ongi otsuses selgesõnaliselt välja

toonud, et vaidlus puudub selles, et esialgne plaan, kui X juurde mindi, ei olnud tema tapmine,

samuti ei kujutanud ilmselt ka Z.Z ja E.L ette seda, et nende tegevus just selliseks kujuneb, nagu

tuvastamist on leidnud. Mõlemad süüdistatavad seletasid maakohtus, et Xt mindi peksma,

omakohut tegema. Ka ringkonnakohus nõustub, et Z.Z poolt Xle peksmise alguses öeldu – „Jäta

meele, YYY, väike libu!“, viitab üheselt sellele, et X pidi nende ettekujutuse kohaselt ellu jääma

ning peksmise meelde jätma. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest nimetas hüüdnimega YYY end

Z.Z ise. Hüüdnimi YYY sisaldub tema poolt menetlejale teatatud Z.Z e-posti aadressis, samuti oli

tuvastatud Z.Z toa seinale maalituna tema elukoha läbiotsimisel. Kohtukolleegium märgib

siinjuures, et süüdistatava nii kuriteoeelne kui ka kuriteojärgne käitumine võib olla abistavaks

kriteeriumiks subjektiivse kuriteokoosseisu tuvastamisel, kuid arvestada tuleb, et kehtiva

kohtupraktika kohaselt tuleb tahtlus tuvastada teo toimepanemise hetkeseisuga. Ainuüksi välise

teopildi alusel saab vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes rääkida eeskätt

olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu

kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma. Seega saab välise teopildi

alusel kaudse tahtluse olemasolu jaatada ennekõike juhul, kus süüteokoosseisu kirjeldatud tagajärg

(kannatanu surm) on ajalises ja ruumilises lähiseoses eluohtlikuks hinnatava teo toimepanemisega.

See ajalis-ruumiline lähiseos kinnitab, et kannatanu peksmine oli sedavõrd intensiivne ja ulatuslik,

et selles võib näha üheaegselt nii surma saabumise võimalikuks pidamist kui ka möönmist KarS §

16 lg 4 mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-46-15, p

9; nr 3-1-1-102-16, p 17). Kannatanu X on objektiivselt surnud saadud vigastustesse kuriteo

sündmuskohal mõnekümne minuti jooksul pärast kehavigastuste tekkimist. Nähtuvalt uuritud

tõenditest mõistsid ka mõlemad süüdistatavad, et läksid esialgselt planeeritud omakohtu

tegemisega, peksa andmisega selgelt üle piiri ning E.L avaldas ka kohtuistungil, et ta kartis, et

peksmise tulemusena X sureb. Selliselt on põhjendamatu kaitsja argument, et E.L ei pidanud

(arvestades tema vanust (15 aastat) ja eelnevalt pruugitud alkoholi ja narkootikumide kogust)

mõistma ega eeldama, et tema poolt X suunaline vägivald võib kaasa tuua X surma. Kaitsja selline

argument on ka vastuolus seadusega. Nimelt seadusandja on kehtestanud KarS §-ga 33 isiku

süüvõime, mille kohaselt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt

neljateistaastane. Sisuliselt tähendab süüvõime võimet saada aru oma teo ebaõigussisust1. Asjas

puudub vaidlus, et kuriteo toimepanemise ajal oli E.L nii süüvõimeline kui ka 15-aastane. Selliselt

järeldas maakohus tuginevalt nii uuritud tõenditele kui ka õigusnormidele ainuõigesti, et E.L

möönis intensiivse peksmise tagajärjena X surma ning pidas surma saabumist võimalikuks. Asjaolu,

et süüdistatavate lahkumisel oli X veel elus, ei oma tähtsust, kuna süüdistatavatel ei olnud

mingisugust põhjust tõsimeeli loota, et keegi kannatanu leiab ja talle abi osutab.

1 KarS kommenteeritud väljaanne, 2015, lk 118.

8(10)

8. Tagajärjetuks jäävad kaitsja apellatsioonis toodud argumendid seoses E.L karistuse mõistmisega.

Esiteks on ümber lükatud kaitseversioon sellest, et E.L teopanus oli ligi neli korda väiksem.

Uuritud tõenditega on tuvastatud, et mõlema süüdistatava panus oli peaaegu võrdväärne. Väärib

märkimist, et enne kuriteosündmust E.L Xt ei teadnud, seega puudus tal seni mistahes isiklik

kokkupuude ohvriga. Kohtukolleegium leiab maakohtuga nõustuvalt (otsuses p 5.3), et just see

argument mõjub tema süüd suurendavalt - E.L läks külg-külje kõrval sõbraga endale täiesti võõra

inimese koju keset ööd, et talle peksa anda ning tema emotsioon vahetult X juures toimuvast on

näha videost tehtud väljavõttel – E.L on n-ö hingega asja juures (III kd tl 185). Kohtukolleegium

nõustub maakohuga selles, et arvestades kuriteo toimpanemise asjaolusid ning E.L rolli selle

toimepanemises, aga ka asjaolu, et X tapmine pandi toime nii piinaval kui ka julmal viisil, on ka

E.L süü keskmisest suurem. Kaitsja apellatsioonist jääb selgusetuks, milliseid karistust

kergendavaid asjaolusid on maakohus E.L-ile karistuse mõistmisel arvestamata jätnud.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et karistust kergendavate asjaolude kataloog sisaldub KarS § 57

lg-s 1 ja 2. Nähtuvalt kohtuotsusest on maakohus E.L karistust kergendava asjaoluna õigesti

arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust. Kaitsja poolt viidatud erinevad nii kirjalikud (4

iseloomustust, 15 erinevat diplomit, aukiri jms) kui ka suulised (ema ütlused) tõendid, mis

iseloomustavad E.L-i positiivselt, ei ole karistust kergendavaks asjaoluks. Väärib märkimist, et

kaitsja esitatud algkasside klassijuhataja iseloomustus, diplomid, au- ja tänukirjad ning kiituskirjad

alates 1. klassist kuni 2019. aastani, mil on väljastatud viimane esitatud diplom (VI kd tl 1-16),

iseloomustavad E.L-i positiivselt kui süüvõimetut lapseealist isikut. Ühtegi positiivset iseloomustust

E.L süüvõimelisest perioodist tema kohta edastatud ei ole. Prokuröri esitatud E.L-i ning tema senist

elukäiku iseloomustavatest tõenditest (al IV kd tl 165-V kd tl 65) aga nähtub, et 2023. aasta algusest

on toimunud langus, mida kinnitas ka E.L ema kohtuistungil (12.02.2025 ipr lk 3-5), pere on

pöördunud psühhiaatri poole, temaga on samuti alates 2022. aasta septembrist tegelenud nii

lastekaitsespetsialistid, kool, arstid, terapeudid, politsei, kriminaalhooldajad, kuid kõigil nendel

pingutustel ei ole tulemust olnud. Selliselt iseloomustatakse E.L süüvõimelist perioodi üksnes

negatiivselt.

9. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et esitatud apellatsioonis on sisuliselt korratud juba

maakohtule esitatud kaitseversiooni ja väiteid, millele aga maakohus on oma otsuses ammendavalt

vastanud ning toonud oma seisukohtade kinnitamiseks välja tõenditest nähtuva neid kinnitava

informatsiooni. Maakohtu otsuses avaldatule ei ole apellatsioonkaebuses esitatud selliseid

argumenteeritud vastuväiteid, mis annaksid aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja maakohtu

seisukohtade ümberhindamiseks.

10. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS §

338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344-345 lg

1, 2 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 19.03.2025. a otsuse E.L suhtes muutmata ja esitatud

apellatsiooni rahuldamata.

11. Süüdistatav E.L-ile õigusabi osutanud kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa on taotlenud

kulude hüvitamist koos käibemaksuga (24%) summas 535,68 eurot. Kaitsja tasutaotluses on

menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs, apellatsiooni

koostamine ja korduvad telefonivestlused süüdistatava ning tema emaga. Ajakuluks on näidatud

kokku 360 minutit. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus

esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides

apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatav E.L kanda.

9(10)

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)