3-25-2160/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2160

Määruse kuupäev

9. juuli 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes

(kambriterminal)

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 1. mail 2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 1500

eurot, kuna vanglas ei tööta kambriterminalid korralikult ja selle probleemiga pole tegeletud.

Kaebaja pidi tundma kannatusi seoses sellega, et tal jäi õues käimata, kuna kambriterminalid

ei töötanud ja valvurid kambriluugi kaudu ei öelnud, et on õue minek. Samuti ei saanud

kaebaja ühendust valveruumi valvuritega. Ka ei tööta raadiojaamad korralikult ning kaebaja ei

saa olla kursis päevakajaliste uudistega. Sellega on kinnipeetavaid diskrimineeritud ja nad

tundsid ennast väärikust alandavalt.

2. Tartu Vangla jättis 4. juuli 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/201-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset kuupäeva ega juhtumit,

mida Tartu Vanglal oleks võimalik tagantjärele kontrollida. Seega lähtub vangla andmetest,

mis on vanglale teada. Kaebaja sõnul ei töötanud kambriterminal hästi ühe aasta ja kahe kuu

pikkuse ajaperioodi jooksul. Tartu Vangla hinnangul saab kahju hüvitamise nõude aluseks

olevaks ajaperioodiks lugeda seega 1. märts 2024 – 1. mai 2025. a. AS Riigi Kinnisvara

käidujuht A. Ilves kinnitas oma 2. juuli 2025. a e-kirjas, et nende andmete kohaselt on

ülalviidatud ajaperioodidel tehtud üks teade kambriterminali töötamise osas. Vanemvalvur J.

Melotškov andis 19. novembril 2024. a teada, et kambri nr 103 raadios osad kanalid ei tööta,

Vikerraadio heli on väga madal, kuigi on maksimaalse tugevuse peal. 21. novembril 2024. a

3-25-2160

teostati terminali kontroll. Kontrolli tulemusel tehti kindlaks, et kõik raadiokanalid töötavad.

Raadio 4 kostus vaiksemalt, aga seda kõvemaks keerata ei saanud, sest Raadio 4 tuleb eetrisse

vaiksemalt. Rohkem teateid terminali rikete kohta vaidlusalusel perioodil registreeritud ei ole.

Tartu Vanglale teadaolevad andmed ei kinnita, et kambriterminalid ei oleks töötanud. Ühelegi

täpsemale asjaolule või olukorrale viitamata ei ole vanglal võimalik ka kinnipeetava väiteid

täiendavalt kontrollida. X-i inspektor-kontaktisik L. Õkva on kahju hüvitamise taotluse

menetluse käigus selgitanud, et aprilli jooksul on kaebaja paaril korral suuliselt pöördunud

ametnike poole murega, et kambriterminal ei tööta. Ametniku kinnitusel on seda väidet ka

koheselt kontrollitud. Viimane kontroll teostati kahjunõudele esitamisele eelnevalt 21. aprillil

2025. a, kui kinnipeetav väitis, et ta ei saanud jalutama. Ametniku kinnitusel töötas terminal

laitmatult, kahepoolselt oli vestlus ilusasti kuulda. Ametniku selgituste kohaselt kuulab

kinnipeetav valjult raadiot ning ta ei kuule seetõttu, kui talle terminali vahendusel teavet ja

korraldusi antakse. Helitugevusega, millega kaebaja raadiot kuulab, on ametniku sõnul olnud

probleeme ka kaaskinnipeetavatel, sest helitugevus on nende igapäevaelu seganud. Tartu

Vangla hinnangul ei ole võimalik vangla õigusvastast tegevust eeldada, kui puuduvad

igasugused tõendid selle kohta, et vangla oleks rikkumise toime pannud.

3. Kaebaja esitas 1. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja

selgitas, et tema mittevaralise kahju hüvitamise nõue puudutab olukorda, kus

kambriterminalid ei töötanud, mistõttu ta ei kuulnud, et on õue minek. Talle tekitati kannatusi

ja ebamugavusi, kuna teda ei lastud õue. Samuti ei töötanud raadiojaamad.

4. Tartu Vangla esitas 8. juulil 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6. Kohus mõistab, et X on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks, kuna kambriterminali ja raadiojaamade mittetöötamisega tekitati talle kannatusi

ja ebamugavusi. Kohtule esitatud kaebus on väga üldsõnaline ning kaebaja pole isegi

selgitanud, millisel ajavahemikul talle kahju tekitati ning kui suurt summat ta vanglalt nõuab.

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg

1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud

kohtupraktika).

3-25-2160

8. Kohus leiab, et asjaolu, et kaebaja arvates kambriterminal ja raadiojaamad ei töötanud, võis

talle põhjustada ebamugavusi ja heaolu langust, kuid seda ei saa käesoleval juhul pidada

kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud mitte ühtegi

olulist teadet, mis jäi tal kambriterminali vahendusel edastamata või kuulmata, peale selle, et

ta ei kuulnud, et on õue minek.

9. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik

värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Eelnimetatud kohustus tähendab, et vangla peab

isikule igapäevaselt vastavat võimalust pakkuma, kuid kui kinnipeetav selleks soovi ei avalda,

siis talle jalutuskäiku sel päeval ei võimaldata. VangS § 55 lg 2 ei anna kinnipeetavale õigust

valida, millises jalutusboksis, mis ajal, millistel tingimustel ja milliste ilmastikuoludega ta

täpselt jalutada soovib. Jalutuskäigu aeg sõltub vangla võimalustest, jalutuskäikude graafikust

ning erinevate üksuste ja osakondade planeeritud jalutuskäikude aegadest ning vanglal ei ole

võimalik lähtuda iga vahistatu või kinnipeetava individuaalsetest soovidest. Kohus peab

usutavaks Tartu Vangla 4. juuli 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/201-2 kajastuvaid selgitusi, mille

kohaselt vanglale teadaolevad andmed ei kinnita, et kambriterminalid ei oleks töötanud.

Kaebaja inspektor-kontaktisik L. Õkva on kahju hüvitamise taotluse menetluse käigus

selgitanud, et aprillikuu jooksul on kaebaja paaril korral suuliselt pöördunud ametnike poole

murega, et kambriterminal ei tööta. Ametniku kinnitusel on seda väidet ka koheselt

kontrollitud. Viimane kontroll teostati kahjunõudele esitamisele eelnevalt 21. aprillil 2025. a,

kui kinnipeetav väitis, et ta ei saanud jalutama. Ametniku kinnitusel töötas terminal laitmatult,

kahepoolselt oli vestlus ilusasti kuulda. Ametniku selgituste kohaselt kuulab kinnipeetav

valjult raadiot ning ta ei kuule seetõttu, kui talle terminali vahendusel teavet ja korraldusi

antakse. Kohtul puudub alus ametniku selgituses kahelda.

10. Isegi kui vanglaametnik ei teavitanud kaebajat korrektselt jalutuskäigule minemise

võimalusest, siis ei saanud ühest jalutuskäigust ilmajäämine põhjustada kaebajale

mittevaralist kahju.

11. Kaebaja viitab ka sellele, et raadiojaamad ei töötanud. AS Riigi Kinnisvara käidujuht A.

Ilves kinnitas oma 2. juuli 2025. a e-kirjas, et nende andmete kohaselt on ajaperioodil 1. märts

2024 – 1. mai 2025. a. tehtud üks teade kambriterminali töötamise osas. Vanemvalvur J.

Melotškov andis 19. novembril 2024. a teada, et kambri nr 103 raadios osad kanalid ei tööta,

Vikerraadio heli on väga madal, kuigi on maksimaalse tugevuse peal. 21. novembril 2024. a

teostati terminali kontroll. Kontrolli tulemusel tehti kindlaks, et kõik raadiokanalid töötavad.

Rohkem teateid terminali rikete kohta vaidlusalusel perioodil registreeritud ei ole. Kohtul

puudub alus ka nendes selgitustes kahelda.

12. Üldjuhul peab kaebaja pöörduma olmeküsimustega suuliselt vanglaametnik poole, kes

selgitab välja probleemi olemuse ja vajadusel edastab selle lahendamiseks muule

struktuuriüksusele (Tartu Vangla kodukorra p 11.1.1). Kaebajal oli võimalik vanglaametnike

poole pöörduda ning vajadusel ohuolukorrast või muu kiire sekkumise vajadusest ametnikele

teada anda ka igatunniste kontrollkäikude ajal (Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse

nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 1 p 5 ja lg 2).

13. Kohus lisab, et VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut

koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või

vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis

paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida

3-25-2160

käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti

kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne

isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked

vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise

vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost

vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse

ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul

selliseid asjaolusid ei nähtu.

14. Kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud, siis puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks

või rahalise hüvitise asemel vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja 14). Seega

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

15. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

16. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)