Legislator Case Law & Legislation
3-24-3129/25 AI generated

3-24-3129/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-3129/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

G.Q esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2024 kaebuse Tallinna Vangla poolt õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajat on koheldud erinevalt teistest kinnipeetavatest, keda

Legislator headnote

AI generated

3-24-3129/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebajat on koheldud erinevalt teistest kinnipeetavatest, keda

Keywords

AI generated
leave on personal grounds extension of visiting rights warranted characteristic goodwill indemnity cooling-off period collective employment agreement
AI generated
3-19-1754/7
B. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Tallina Vangla 16.09.2019 käskkirjaga nr 5- 1/19/1807 muudeti eelnimetatud käskkirja. Tallinna Halduskohus sai 17.09.2019 G. B. taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluse esitaja palub peatada Tallinna vangla 08.07.2019 käskkirja nr 5-1/19/1376 ja 16.09.2019 käskkirja nr 5-1/19/1807 jõusolek seoses alusetuse ja õigusvastasusega. Taotluse kohaselt paigutati G. B. alates 03.07.2019 Tallinna vanglas ilma põhjuseta ja tähtaega määramata tulenevalt Vangistusseaduse (VangS) §-st 69 suletud üksikkambrisse. 08.07.2019 koostati taotleja suhtes raport vanglaametniku sõimamise eest. Taotleja väitel ei ole ta midagi rikkunud. Kohus küsis Tallinna vanglalt taotluse asjaolude kontrollimiseks täiendavat informatsiooni, sh kas vanglas on pooleli taotluse esitaja algatatud vaidemenetlusi nimetatud vangla käskkirjade vaidlustamiseks. Tallinna vangla on 23.09.2019 kohtule teatanud, et G. B. esitas Tallinna vangla 08.07.2019 käskkirja nr 5-1/19/1376 peale vaidena pealkirjastatud võõrkeelse pöördumise. Kuivõrd Tallinna vanglas 01.08.2019 (nr 5-15/19/140-1) registreeritud G. B. vaie (kannab koostamise kuupäeva 22.07.2019) oli võõrkeelne ning vangla võõrkeelseid vaideid ei menetle, andis vangla 07.08.2019 kirjaga nr 5-15/19/140-2 G. B. tähtaja vaide tõlkimiseks, selgitades dokumentide tõlkimise protsessi ning teavitades, et vaides puuduste kõrvaldamata jätmise korral vangla võõrkeelset pöördumist läbi ei vaata. G. B. vaide puuduseid ei kõrvaldanud, mistõttu 23.09.2019 kirjaga nr 5-15/19/140-3 tagastas Tallinna vangla G. B. 01.08.2019 (nr 5-15/19/140-1) registreeritud vaide läbivaatamatult. 19.09.2019 (nr 5-15/19/163-1) registreeriti Tallinna vanglas G. B. vaidena pealkirjastatud võõrkeelne pöördumine Tallinna vangla 16.09.2019 käskkirja nr 5-1/19/1807 ja 08.07.2019 käskkirja nr 5- 1/19/1376 peale, kuid 20.09.2019 võttis G. B. nimetatud vaide tagasi. Eelnevast tulenevalt ei ole Tallinna vanglas käesoleval hetkel menetluses vaideid Tallinna vangla 08.07.2019 käskkirja nr 5-1/19/1376 ja 16.09.2019 käskkirja nr 5-1/19/1807 peale.
3-20-2021/7
Tallinna Vangla kohaldas 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206 alates 04.09.2020 XXi (taotleja) suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.
3-18-2336/14
Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.B.
3-21-1636/5
Tallinna Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 12.05.2021 Tallinna Vanglale taotluse S-2 osakonna vanglateenistujatele korralduse andmiseks siseneda tema elukambrisse täiskaitsevarustuses (mask, kindad, kaitsekostüüm, peakate, jalanõude desinfitseerimine) seoses COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamisega.
2-09-33711/6
aprill 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-33711 Tsiviilasi JKhagi A M’i vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind Välja mõista A M’ilt JK kasuks elatusraha 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus poeg NM’i (sünd xxx) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 13.07.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3129

Haldusasi

G.Q kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – G.Q

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse G.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2025. a

määruse peale haldusasjas nr 3-24-3129.

2. Jätta G.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2025.

a määrus haldusasjas nr 3-24-3129 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.Q esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2024 kaebuse Tallinna Vangla poolt

justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-de 2 ja 3 rikkumise

õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajat on koheldud erinevalt teistest kinnipeetavatest, keda

on paigutatud avavanglasse leebematel tingimustel. Kaebaja on esitanud selle kohta vanglale

ka kaebuse ja vaide, kuid vastus tema kaebusele jäi sisutuks ning vaidele ei saanud ta üldse

vastust. Kaebaja taotles 12.02.2024 võimalust õppida eesti keelt ja üleviimist avavanglasse,

kuid vangla keeldus avalduste rahuldamisest, märkides, et kaebajal on õigus saada

avavanglasse 18 kuud enne karistusaja lõppu. Seega pääseks kaebaja avavanglasse alles 2028.

a-l, samas kui teisi tapmise eest karistatud isikuid on lubatud avavanglasse ka nt siis, kui nad

on kandnud ära vaid 1/3 karistusajast. Seega kohaldab vangla täitmisplaani §-i 17

kinnipeetavate suhtes erinevalt. Kaebaja on esitanud ka Justiitsministeeriumile kaebusi

kinnipeetavate peale, keda on koheldud leebemalt, kuid on saanud vaid formaalseid vastuseid.

3-24-3129

2. Tallinna Vangla selgitas 29.11.2024 vastuses, et G.Q taotles 13.02.2024 enda

ümberpaigutamist avavanglasse. Vangla jättis taotluse 12.03.2024 vastusega nr 5-8/24/3194-2

rahuldamata, selgitades, et individuaalse täitmiskava (ITK) kohaselt avaneb kaebajal võimalus

avavanglasse paigutamiseks 09.03.2028 täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 ja lg 2 tingimuste

täitmisel. Kaebaja ei ole 12.03.2024 vastusele vaiet esitanud. Samasisuline taotlus esitati ka

04.03.2024, kuid vangla sellele kirjalikult ei vastanud, sest kaebaja ei soovinud kirjalikku

vastust. Kaebaja on esitanud ka 12.08.2024 selgitustaotluse, millele vastati 09.09.2024 kirjaga

nr 5-18/24/16023-2. Kaebaja esitas selle vastuse peale 19.09.2024 vaide, mida vangla ei ole

senini lahendanud.

3. G.Q märkis 03.12.2024 seisukohas, et kaebus on esitatud seoses kinnipeetavate

ebavõrdse kohtlemisega avavanglasse paigutamisel. Kaebaja ei vaidlusta enda avavanglasse

mittelubamist. Kaebaja soovib selgitust, miks mõned tapmise eest karistatud kinnipeetavad

saavad avavanglasse tingimustel, mis on vastuolus täitmisplaani § 17 lg-tega 2 ja 3.

4. Tallinna Halduskohus jättis 13.12.2024 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale

puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja. Kaebusest saab aru, et kaebaja soovib vaidlustada

teiste kinnipeetavate ebaseaduslikku avavanglasse paigutamist ning kinnipeetavate ebavõrdset

kohtlemist. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt saab kaebaja pöörduda kohtusse üksnes enda

õiguste kaitseks ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda see, millistel tingimustel

mõni teine kinnipeetav avavanglasse paigutatakse. Kaebaja ei saa vaidlustada ka ITK-d

(riskihinnangut), sest see ei piira üldjuhul kaebaja õigusi ega pane talle kohustusi. Kaebaja ei

ole välja toonud, milline konkreetne vangla tegevus riivab tema subjektiivseid õigusi.

Tuvastamiskaebust ei saa HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt esitada, sest kaebajal oleks tõhusam

vaidlustada avavanglasse paigutamata jätmist. Siiski tuleb arvestada, et kinnipeetaval ei ole

subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse (vt Riigikohtu 10.04.2019

määrus nr 3-18-111, p 18). Avavanglasse ümberpaigutamine on vangla kaalutlusotsus ning

kinnipeetaval tuleb arvestada karistuse kandmisega kinnises vanglas kogu karistusaja vältel.

Kui imperatiivsed õigusnormid välistavad avavanglasse ümberpaigutamise, ei saa kaebaja

õigused olla intensiivselt riivatud. Tallinna Vangla keeldus kaebaja avavanglasse

ümberpaigutamisest 12.03.2024 otsusega, mille vaidlustamiseks on kaebajal läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus ning lisaks on ületatud kaebetähtaega. Kaebaja oleks

võimalik vaidlustada 19.09.2024 vaidele õigeaegselt vastamata jätmist, kuid kuna kaebaja sai

12.08.2024 selgitustaotlusele 09.09.2024 vastuse ning kuna tema vaie ei sisaldanud uusi

asjaolusid, siis ei saa kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks ega kaebuse rahuldamist

tõenäoliseks (vt HKMS § 121 lg 2 p 21). Kaebaja hinnangud ebavõrdsest kohtlemisest on

meelevaldsed ja subjektiivsed. Kaebajal tuleb kohtule selgitada, mis on tema kaebuse

eesmärk.

5. G.Q esitas halduskohtule 19.12.2024 taotluse saada paberkandjal halduskohtu

13.12.2024 määruse tõlge vene keelde.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 06.01.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus

selgitas 13.12.2024 määruses kaebuse puudusi ning kaebaja sai määruse tõlke avaliku e-

toimiku kaudu 24.12.2024. Kuigi kaebaja soovis tõlget ka paberkandjal ning see talle

täiendavalt ka edastati, tuleb tähtaja kulgema hakkamist lugeda siiski dokumendi

vastuvõtmisest avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu. Kuna kaebaja ei ole praeguseks

kaebuse puudusi kõrvaldanud ehk nõudeid täpsustanud, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p

2 alusel tagastada.

2(4)

3-24-3129

7. G.Q märkis 06.01.2025 seisukohas (mis saabus halduskohtusse 09.01.2025) vastuseks

halduskohtu 13.12.2024 määrusele, et halduskohus on õigesti mõistnud, et kaebaja ei

vaidlusta praegu enda avavanglasse paigutamata jätmist, vaid hoopis seda, et Tallinna Vangla

on teiste kinnipeetavate puhul kohaldanud vangistusseaduse § 20 lg-t 1 ja täitmisplaani §-i 17

õigusvastaselt. Vangla selline tegevus võtab kaebajalt motivatsiooni läbida

sotsiaalprogramme, mis on üheks avavanglasse paigutamise eelduseks.

8. G.Q palub 15.01.2025 määruskaebuses halduskohtu 06.01.2025 määrus tühistada ja

saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuivõrd halduskohtu 13.12.2024

määrus tekitas kaebajas segadust ja mittemõistmist, palus ta kohtul saata määruse tõlge

paberkandjal, mille kaebaja sai kätte 03.01.2025. Kaebaja vastas määrusele 06.01.2025

kirjaga. Halduskohus luges ekslikult puuduste kõrvaldamise tähtajaks 30.12.2024, sest tähtaja

kulgemist ei saanud hakata arvestama halduskohtu 13.12.2024 määruse tõlke elektroonilisest

kättetoimetamisest. Tuleb arvestada, et vanglas on üks tahvelarvuti 30 inimese kohta ja see on

pidevalt hõivatud, mistõttu ei ole kaebajal võimalik halduskohtu poolt elektrooniliselt

saadetud määruseid lugeda ja neile vastata. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et kaebaja ei

pruukinud tõlke elektroonilisest saatmisest teada ning ta ei pruukinud saada tahvelarvutit

kasutada. Seega ei arvestanud halduskohus kaebaja võimaluste ja takistustega. Kaebaja ei

mõista eesti keelt ja tal ei ole kambris isiklikku tahvelarvutit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne ning

vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS §

104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse, kui see ei vasta HKMS §-de 37–39

nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja

puudused takistavad asja läbivaatamist. Viidatud säte sisaldab kolme kumulatiivset eeldust,

mis peavad olema täidetud samal ajal: kaebuse seaduse nõuetele mittevastavus, puuduste

tähtajaks kõrvaldamata jätmine ning puuduste tõttu esinev takistus asja edasisel menetlemisel.

Kaebuse puudused ei takista asja menetlemist, kui need on mõistlikult ületatavad

halduskohtul lasuva uurimis- ja tõlgendamiskohustuse (HKMS § 2 lg 4) abil (nt Riigikohtu

10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p 11). Vaidluse eseme (HKMS § 41 lg 1) ehk kaebuse

nõude ja aluse piiritlemine on esmajärjekorras kaebaja ülesanne ning kaebuse lahendamiseks

vältimatult vajalik. Kohtul tuleb vajaduse korral kaebajat enda selgitustega aidata, kuid kohus

ei peaks hakkama sisustama kaebust tervikuna kaebaja eest. Kaebuse nõudeid ja eesmärke on

siiski võimalik täpsustada ka eelmenetluses pärast kaebuse menetlusse võtmist (Riigikohtu

10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p-d 13, 16).

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 15.11.2024 kaebus (täiendatud 03.12.2024)

ei vastanud HKMS §-de 37–39 nõuetele ning puudused takistasid selle menetlusse võtmist.

Kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud ühtegi Tallinna Vangla haldusakti või toimingut, mis

rikub tema õigusi ja mida ta soovib vaidlustada. Kaebaja märkis nii 03.12.2024 seisukohas

kui ka hiljem 06.01.2025 seisukohas, et ta ei vaidlusta enda avavanglasse paigutamata jätmist,

vaid kinnipeetavate ebavõrdset kohtlemist (s.o sisuliselt üldistavalt vangla praktikat

kinnipeetavate avavanglasse paigutamisel). Kuna halduskohus selgitas kaebajale õigesti, et

esitatud nõudeid ei oleks võimalik menetlusse võtta, vaid need tuleks HKMS § 121 lg 2 p-de

1 või 21 alusel tagastada, siis oli põhjendatud jätta kaebus käiguta, et anda kaebajale võimalus

kaebuse nõudeid täpsustada.

3(4)

3-24-3129

12. Kaebaja on määruskaebuses seisukohal, et kõrvaldas halduskohtu 13.12.2024 määruses

välja toodud puudused õigeaegselt, sest puuduste kõrvaldamiseks antud 5-päevane tähtaeg ei

lõppenud mitte 30.12.2024, vaid see hakkas kulgema alles 03.01.2025, mil kaebaja sai kätte

kohtumääruse tõlke paberkandjal. Sellega ei saa nõustuda. Kohtute infosüsteemi andmetel on

halduskohtu 13.12.2024 määruse tõlge toimetatud kaebajale avaliku e-toimiku vahendusel

kätte

24.12.2024.

Avaliku e-toimiku infosüsteem registreerib dokumendi avamise või vastuvõtmise

automaatselt, mistõttu tõendab kättetoimetamise kohta tehtud märge, et kinnipeetav on

konkreetsel kuupäeval ja kellaajal e-toimikus olevat dokumenti vaadanud. See, kas isik selle

dokumendiga ka sisuliselt tutvus, on tema enda hoolsuse küsimus (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 17.12.2024 määrus nr 3-24-1204, p 9). Isegi juhul, kui kaebajal ei olnud

võimalik sellel hetkel tahvelarvutit kasutada piisavalt kaua, et kohtumäärusega igakülgselt

tutvuda ja sellele kohe vastata, tuleb eeldada, et kaebaja tutvus vähemasti määruse

resolutsiooniga, mistõttu pidi talle olema ka arusaadav, et tal tuleb kaebuse puudused viie

päeva jooksul kõrvaldada. Kaebajal oli võimalik taotleda vanglalt tahvelarvuti kasutamise

võimalust ka hiljem, et kõrvaldada puudused määratud tähtajaks või vajaduse korral taotleda

halduskohtult tähtaja pikendamist. Kuivõrd kaebaja sai määruse tõlke kätte 24.12.2024, siis

hakkas 5-päevane tähtaeg kulgema 25.12.2024 ja see lõppes 30.12.2024. Kuna kaebaja jättis

puudused tähtajaks kõrvaldamata ning esitatud kujul ei saanud kaebust menetlusse võtta, siis

tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel õiguspäraselt.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et puuduste kõrvaldamise tähtaja arvestamisel

võis segadus tekkida halduskohtu 13.12.2024 määruse tõlke täiendavalt paberkandjal saatmise

tõttu. Nagu märgitud, lõppes puuduste kõrvaldamiseks antud 5-päevane tähtaeg 30.12.2024.

Toimiku põhjal esitas kaebaja halduskohtule taotluse 13.12.2024 määruse tõlke paberkandjal

saamiseks alles pärast eeltoodud tähtaja möödumist. Kaebaja avaldus on dateeritud

01.01.2025 ja vanglale üle antud 02.01.2025 ning saabus kohtusse 07.01.2025.

14. Eelneva põhjal jääb G.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

06.01.2025 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)