3-24-3129/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedG.Q esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2024 kaebuse Tallinna Vangla poolt õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajat on koheldud erinevalt teistest kinnipeetavatest, keda
Legislator headnote
AI generated3-24-3129/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebajat on koheldud erinevalt teistest kinnipeetavatest, keda
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja
Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
9. juuli 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3129
Haldusasi
G.Q kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – G.Q
Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.Q määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse G.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2025. a
määruse peale haldusasjas nr 3-24-3129.
2. Jätta G.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2025.
a määrus haldusasjas nr 3-24-3129 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. G.Q esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2024 kaebuse Tallinna Vangla poolt
justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-de 2 ja 3 rikkumise
õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajat on koheldud erinevalt teistest kinnipeetavatest, keda
on paigutatud avavanglasse leebematel tingimustel. Kaebaja on esitanud selle kohta vanglale
ka kaebuse ja vaide, kuid vastus tema kaebusele jäi sisutuks ning vaidele ei saanud ta üldse
vastust. Kaebaja taotles 12.02.2024 võimalust õppida eesti keelt ja üleviimist avavanglasse,
kuid vangla keeldus avalduste rahuldamisest, märkides, et kaebajal on õigus saada
avavanglasse 18 kuud enne karistusaja lõppu. Seega pääseks kaebaja avavanglasse alles 2028.
a-l, samas kui teisi tapmise eest karistatud isikuid on lubatud avavanglasse ka nt siis, kui nad
on kandnud ära vaid 1/3 karistusajast. Seega kohaldab vangla täitmisplaani §-i 17
kinnipeetavate suhtes erinevalt. Kaebaja on esitanud ka Justiitsministeeriumile kaebusi
kinnipeetavate peale, keda on koheldud leebemalt, kuid on saanud vaid formaalseid vastuseid.
3-24-3129
2. Tallinna Vangla selgitas 29.11.2024 vastuses, et G.Q taotles 13.02.2024 enda
ümberpaigutamist avavanglasse. Vangla jättis taotluse 12.03.2024 vastusega nr 5-8/24/3194-2
rahuldamata, selgitades, et individuaalse täitmiskava (ITK) kohaselt avaneb kaebajal võimalus
avavanglasse paigutamiseks 09.03.2028 täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 ja lg 2 tingimuste
täitmisel. Kaebaja ei ole 12.03.2024 vastusele vaiet esitanud. Samasisuline taotlus esitati ka
04.03.2024, kuid vangla sellele kirjalikult ei vastanud, sest kaebaja ei soovinud kirjalikku
vastust. Kaebaja on esitanud ka 12.08.2024 selgitustaotluse, millele vastati 09.09.2024 kirjaga
nr 5-18/24/16023-2. Kaebaja esitas selle vastuse peale 19.09.2024 vaide, mida vangla ei ole
senini lahendanud.
3. G.Q märkis 03.12.2024 seisukohas, et kaebus on esitatud seoses kinnipeetavate
ebavõrdse kohtlemisega avavanglasse paigutamisel. Kaebaja ei vaidlusta enda avavanglasse
mittelubamist. Kaebaja soovib selgitust, miks mõned tapmise eest karistatud kinnipeetavad
saavad avavanglasse tingimustel, mis on vastuolus täitmisplaani § 17 lg-tega 2 ja 3.
4. Tallinna Halduskohus jättis 13.12.2024 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale
puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja. Kaebusest saab aru, et kaebaja soovib vaidlustada
teiste kinnipeetavate ebaseaduslikku avavanglasse paigutamist ning kinnipeetavate ebavõrdset
kohtlemist. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt saab kaebaja pöörduda kohtusse üksnes enda
õiguste kaitseks ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda see, millistel tingimustel
mõni teine kinnipeetav avavanglasse paigutatakse. Kaebaja ei saa vaidlustada ka ITK-d
(riskihinnangut), sest see ei piira üldjuhul kaebaja õigusi ega pane talle kohustusi. Kaebaja ei
ole välja toonud, milline konkreetne vangla tegevus riivab tema subjektiivseid õigusi.
Tuvastamiskaebust ei saa HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt esitada, sest kaebajal oleks tõhusam
vaidlustada avavanglasse paigutamata jätmist. Siiski tuleb arvestada, et kinnipeetaval ei ole
subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse (vt Riigikohtu 10.04.2019
määrus nr 3-18-111, p 18). Avavanglasse ümberpaigutamine on vangla kaalutlusotsus ning
kinnipeetaval tuleb arvestada karistuse kandmisega kinnises vanglas kogu karistusaja vältel.
Kui imperatiivsed õigusnormid välistavad avavanglasse ümberpaigutamise, ei saa kaebaja
õigused olla intensiivselt riivatud. Tallinna Vangla keeldus kaebaja avavanglasse
ümberpaigutamisest 12.03.2024 otsusega, mille vaidlustamiseks on kaebajal läbimata
kohustuslik kohtueelne menetlus ning lisaks on ületatud kaebetähtaega. Kaebaja oleks
võimalik vaidlustada 19.09.2024 vaidele õigeaegselt vastamata jätmist, kuid kuna kaebaja sai
12.08.2024 selgitustaotlusele 09.09.2024 vastuse ning kuna tema vaie ei sisaldanud uusi
asjaolusid, siis ei saa kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks ega kaebuse rahuldamist
tõenäoliseks (vt HKMS § 121 lg 2 p 21). Kaebaja hinnangud ebavõrdsest kohtlemisest on
meelevaldsed ja subjektiivsed. Kaebajal tuleb kohtule selgitada, mis on tema kaebuse
eesmärk.
5. G.Q esitas halduskohtule 19.12.2024 taotluse saada paberkandjal halduskohtu
13.12.2024 määruse tõlge vene keelde.
6. Tallinna Halduskohus tagastas 06.01.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2
alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud
tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus
selgitas 13.12.2024 määruses kaebuse puudusi ning kaebaja sai määruse tõlke avaliku e-
toimiku kaudu 24.12.2024. Kuigi kaebaja soovis tõlget ka paberkandjal ning see talle
täiendavalt ka edastati, tuleb tähtaja kulgema hakkamist lugeda siiski dokumendi
vastuvõtmisest avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu. Kuna kaebaja ei ole praeguseks
kaebuse puudusi kõrvaldanud ehk nõudeid täpsustanud, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p
2 alusel tagastada.
2(4)
3-24-3129
7. G.Q märkis 06.01.2025 seisukohas (mis saabus halduskohtusse 09.01.2025) vastuseks
halduskohtu 13.12.2024 määrusele, et halduskohus on õigesti mõistnud, et kaebaja ei
vaidlusta praegu enda avavanglasse paigutamata jätmist, vaid hoopis seda, et Tallinna Vangla
on teiste kinnipeetavate puhul kohaldanud vangistusseaduse § 20 lg-t 1 ja täitmisplaani §-i 17
õigusvastaselt. Vangla selline tegevus võtab kaebajalt motivatsiooni läbida
sotsiaalprogramme, mis on üheks avavanglasse paigutamise eelduseks.
8. G.Q palub 15.01.2025 määruskaebuses halduskohtu 06.01.2025 määrus tühistada ja
saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuivõrd halduskohtu 13.12.2024
määrus tekitas kaebajas segadust ja mittemõistmist, palus ta kohtul saata määruse tõlge
paberkandjal, mille kaebaja sai kätte 03.01.2025. Kaebaja vastas määrusele 06.01.2025
kirjaga. Halduskohus luges ekslikult puuduste kõrvaldamise tähtajaks 30.12.2024, sest tähtaja
kulgemist ei saanud hakata arvestama halduskohtu 13.12.2024 määruse tõlke elektroonilisest
kättetoimetamisest. Tuleb arvestada, et vanglas on üks tahvelarvuti 30 inimese kohta ja see on
pidevalt hõivatud, mistõttu ei ole kaebajal võimalik halduskohtu poolt elektrooniliselt
saadetud määruseid lugeda ja neile vastata. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et kaebaja ei
pruukinud tõlke elektroonilisest saatmisest teada ning ta ei pruukinud saada tahvelarvutit
kasutada. Seega ei arvestanud halduskohus kaebaja võimaluste ja takistustega. Kaebaja ei
mõista eesti keelt ja tal ei ole kambris isiklikku tahvelarvutit.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse
esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne ning
vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS §
104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse, kui see ei vasta HKMS §-de 37–39
nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja
puudused takistavad asja läbivaatamist. Viidatud säte sisaldab kolme kumulatiivset eeldust,
mis peavad olema täidetud samal ajal: kaebuse seaduse nõuetele mittevastavus, puuduste
tähtajaks kõrvaldamata jätmine ning puuduste tõttu esinev takistus asja edasisel menetlemisel.
Kaebuse puudused ei takista asja menetlemist, kui need on mõistlikult ületatavad
halduskohtul lasuva uurimis- ja tõlgendamiskohustuse (HKMS § 2 lg 4) abil (nt Riigikohtu
10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p 11). Vaidluse eseme (HKMS § 41 lg 1) ehk kaebuse
nõude ja aluse piiritlemine on esmajärjekorras kaebaja ülesanne ning kaebuse lahendamiseks
vältimatult vajalik. Kohtul tuleb vajaduse korral kaebajat enda selgitustega aidata, kuid kohus
ei peaks hakkama sisustama kaebust tervikuna kaebaja eest. Kaebuse nõudeid ja eesmärke on
siiski võimalik täpsustada ka eelmenetluses pärast kaebuse menetlusse võtmist (Riigikohtu
10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p-d 13, 16).
11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 15.11.2024 kaebus (täiendatud 03.12.2024)
ei vastanud HKMS §-de 37–39 nõuetele ning puudused takistasid selle menetlusse võtmist.
Kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud ühtegi Tallinna Vangla haldusakti või toimingut, mis
rikub tema õigusi ja mida ta soovib vaidlustada. Kaebaja märkis nii 03.12.2024 seisukohas
kui ka hiljem 06.01.2025 seisukohas, et ta ei vaidlusta enda avavanglasse paigutamata jätmist,
vaid kinnipeetavate ebavõrdset kohtlemist (s.o sisuliselt üldistavalt vangla praktikat
kinnipeetavate avavanglasse paigutamisel). Kuna halduskohus selgitas kaebajale õigesti, et
esitatud nõudeid ei oleks võimalik menetlusse võtta, vaid need tuleks HKMS § 121 lg 2 p-de
1 või 21 alusel tagastada, siis oli põhjendatud jätta kaebus käiguta, et anda kaebajale võimalus
kaebuse nõudeid täpsustada.
3(4)
3-24-3129
12. Kaebaja on määruskaebuses seisukohal, et kõrvaldas halduskohtu 13.12.2024 määruses
välja toodud puudused õigeaegselt, sest puuduste kõrvaldamiseks antud 5-päevane tähtaeg ei
lõppenud mitte 30.12.2024, vaid see hakkas kulgema alles 03.01.2025, mil kaebaja sai kätte
kohtumääruse tõlke paberkandjal. Sellega ei saa nõustuda. Kohtute infosüsteemi andmetel on
halduskohtu 13.12.2024 määruse tõlge toimetatud kaebajale avaliku e-toimiku vahendusel
kätte
24.12.2024.
Avaliku e-toimiku infosüsteem registreerib dokumendi avamise või vastuvõtmise
automaatselt, mistõttu tõendab kättetoimetamise kohta tehtud märge, et kinnipeetav on
konkreetsel kuupäeval ja kellaajal e-toimikus olevat dokumenti vaadanud. See, kas isik selle
dokumendiga ka sisuliselt tutvus, on tema enda hoolsuse küsimus (vt ka Tallinna
Ringkonnakohtu 17.12.2024 määrus nr 3-24-1204, p 9). Isegi juhul, kui kaebajal ei olnud
võimalik sellel hetkel tahvelarvutit kasutada piisavalt kaua, et kohtumäärusega igakülgselt
tutvuda ja sellele kohe vastata, tuleb eeldada, et kaebaja tutvus vähemasti määruse
resolutsiooniga, mistõttu pidi talle olema ka arusaadav, et tal tuleb kaebuse puudused viie
päeva jooksul kõrvaldada. Kaebajal oli võimalik taotleda vanglalt tahvelarvuti kasutamise
võimalust ka hiljem, et kõrvaldada puudused määratud tähtajaks või vajaduse korral taotleda
halduskohtult tähtaja pikendamist. Kuivõrd kaebaja sai määruse tõlke kätte 24.12.2024, siis
hakkas 5-päevane tähtaeg kulgema 25.12.2024 ja see lõppes 30.12.2024. Kuna kaebaja jättis
puudused tähtajaks kõrvaldamata ning esitatud kujul ei saanud kaebust menetlusse võtta, siis
tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel õiguspäraselt.
13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et puuduste kõrvaldamise tähtaja arvestamisel
võis segadus tekkida halduskohtu 13.12.2024 määruse tõlke täiendavalt paberkandjal saatmise
tõttu. Nagu märgitud, lõppes puuduste kõrvaldamiseks antud 5-päevane tähtaeg 30.12.2024.
Toimiku põhjal esitas kaebaja halduskohtule taotluse 13.12.2024 määruse tõlke paberkandjal
saamiseks alles pärast eeltoodud tähtaja möödumist. Kaebaja avaldus on dateeritud
01.01.2025 ja vanglale üle antud 02.01.2025 ning saabus kohtusse 07.01.2025.
14. Eelneva põhjal jääb G.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
06.01.2025 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)