3-25-1297/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1297

Haldusasi

R.H kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.01.2025

mootorsõidukimaksu maksuteate nr 20250464794

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.05.2025 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – R.H

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.H määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse R.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.05.2025 määruse

resolutsiooni punktide 1– 3 peale.

2. Jätta R.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.05.2025

määruse resolutsiooni punktid 1– 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebetähtaja ennistamist ja kaebuse menetluse lõpetamist puudutavas

osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(HKMS § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus

edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu ja Tolliameti (MTA) 03.01.2025 maksuteate nr 20250464794 kohaselt on R.H

2025. a mootorsõidukimaksu summa 860 eurot ning see tuleb tasuda kahes osas (430 eurot

16.06.2025 ja 430 eurot 15.12.2025).

2. MTA selgitas 05.03.2025 e-kirjas vastuseks R.H pöördumisele, et maksuhaldur ei

kehtesta ise makse ega muuda maksumäärasid, vaid kogub makse, lähtudes kehtivast

seadusest. Kui R.H leiab, et MTA on rikkunud maksu määramisel tema õigusi, on tal

võimalik esitada vaie või pöörduda kaebusega kohtusse.

3. R.H esitas Tallinna Halduskohtule 29.04.2025 kaebuse MTA 03.01.2025 maksuteate

nr 20250464794 tühistamiseks. Nii suur maksukohustus seab ohtu kaebaja ja tema pere

3-25-1297

toimetuleku. Kahjuks lükati Riigikogus hiljuti tagasi mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS)

muudatused, millega oli plaanis suurperede automaks tühistada. Kaebaja on viie lapse isana

väga pettunud Eesti riigis ja Riigikogus.

Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus maksusumma sundtäitmise ja kaebaja

maksehäireregistrisse lisamise keelamiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis 05.05.2025 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse käiguta. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv, esitada soovi korral kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotlus koos selgitustega ning täiendavalt põhjendada esialgse õiguskaitse

taotlust.

5. Kaebaja esitas 19.05.2025 täiendavad selgitused ja tasus riigilõivu. Kaebaja põhjendas

kaebuse mittetähtaegset esitamist sellega, et ta ei osanud kaebust varem esitada. Tulutud

pöördumised OÜ HUGO ja õigusabikulude kindlustuse kindlustusandja poole kulutasid

kaebaja aega. Samas polnud kaebajal kindlust, et tegemist on põhiseadusevastase seadusega.

Lisaks ootas kaebaja Eesti Lasterikaste Perede Liidu ühispöördumise esitamist ning lootis

pärast õiguskantslerilt saadud vastust ühise pöördumise kaalukusele. Kuna Riigikogu ei

kavatsegi suurperede osas seadust muuta, tuleb kaebajal seista oma pere eest. Kaebaja andis

ülevaate oma leibkonnast ja mootorsõidukiga maksustatud sõidukist.

6. Tallinna Halduskohus jättis 23.05.2025 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1), lõpetas kaebuse menetluse seda menetlusse võtmata

(resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 3). Kohus tagastas tasutud riigilõivu (resolutsiooni p 4).

Kaebetähtaja ennistamine on lubatav erandjuhul õiglase tulemuse saavutamiseks, s.o kui

esinesid olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajavahemiku

jooksul. Kaebetähtaja ennistamise mõjuvad põhjused saavad olla eelkõige objektiivsed, mitte

subjektiivsed. Põhjused, mida saab lugeda mõjuvateks, on näiteks liikluskatkestus, ootamatu

haigus, lähedase isiku surm või muud kaebaja tegevusest sõltumatud takistused (vt HKMS §

150 lg 1). Üldjuhul peab isik olema piisavalt hoolikas, et selgitada välja menetlustähtajad ja

pöörduda kohtusse õigeaegselt.

Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus ning asja menetlus tuleb lõpetada kaebust menetlusse

võtmata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal olemas varasem kohtumenetluse

kogemus nii halduskohtust kui ka maakohtust. Maksuteate vaidlustamise võimalused olid

toodud vaidlustatud maksuteate viimases lõigus: „Teil on õigus 30 päeva jooksul käesoleva

dokumendi kättetoimetamise (MKS § 52–55) päevast arvates 1) esitada vaie Maksu- ja

Tolliametile (MKS § 137 lg 1 ja lg 3 ning § 138 lg 1) või 2) esitada kaebus kohtule“. Kaebaja

möönab, et teadis Riigikogu poliitilisest tahtest kehtestada automaks ning oli kursis seaduse

vastuvõtmise ja jõustumisega. Enne mootorsõidukimaksu kehtestamist oli MTA veebilehel

kõigil võimalik kasutada tulevase mootorsõidukimaksu kalkulaatorit ning arvutada välja

kehtima hakkava maksu suurus vastavalt sõiduki väljalaskeaastale ja mudelile. Seega ei saa

kaebaja põhjendada kaebetähtaja möödalaskmist sellega, et ta ei olnud vaidlustamise

tähtaegadest teadlik või ta ei osanud kaebust esitada. Seetõttu ei anna kaebaja taotluses

esitatud põhjendused alust kaebetähtaega ennistada.

HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja kohus ei ennista tähtaega. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud

ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse

võtmata. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kaebajal on võimalik vaidlustada järgmine

mootorsõidukimaksu teade, esitades vaide MTA-le või kaebuse halduskohtule.

2(4)

3-25-1297

Kuna kaebuse menetlus lõpetatakse, jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal ei

ole ka esialgse õiguskaitse vajadust. Tema esitatud pangakontode väljavõtetest nähtub, et

perekond on toimetulev. Mootorsõidukimaksu tasumise kohustus (430 eurot 16.06.2025) ei

jäta perekonda puudusesse. Äriregistri päringu kohaselt kuulub perele tegutsev ettevõte X

OÜ, mille juhatuse liikmeks on kaebaja abikaasa. Kaebajal on võimalik taotleda

maksuhaldurilt maksusumma tasumise ajatamist ja tasuda nõutud maksusumma ositi.

7. R.H esitas halduskohtu määruse peale 30.06.2025 määruskaebuse.

Kui kohus oleks piirdunud sellega, et kaebaja jäi hiljaks ja lasi tähtaja mööda, saaks kaebaja

sellega leppida. Ei saa aga eeldada, et kõik Eesti kodanikud tunnevad õigussüsteemi ja

oskavad selles tegutseda. Kaebaja rõhutas, et kahtlustab MSMS-i vastuolu põhiseadusega

(PS). Seega vajavad kõik kaitset. Kohtu arvates on perekond toimetulev, kuid on kaheldav,

kas kohus üldse tutvus kaebaja sissetulekutega. Kaebaja oli kursis maksumääradega, kuid

lootis kogu südamest, et president jätab seaduse välja kuulutamata või palub teha muudatused

lasterikaste perede kaitseks. Paraku seda ei juhtunud. Sõiduk, mida pere vajab, tuleks kiirelt

maha müüa, kuna pere ei suuda tasuda mootorsõidukimaksu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja tahet selliselt, et ta taotleb määruskaebuses

halduskohtu 23.05.2025 määruse resolutsiooni p-de 1–3 tühistamist ja uue määruse tegemist,

millega rahuldada tähtaja ennistamise taotlus ja esialgse õiguskaitse taotlus ning saata asi

tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 2 lg 4).

9. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle läbivaatamist võimaldaval

määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS §

104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. HKMS § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul

arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei

sätesta teisiti (HKMS § 47 lg 2).

11. Kaebus halduskohtule on esitatud kaebetähtaega rikkudes. MTA koostas maksuteate

03.01.2025 ja kaebaja esitas halduskohtule kaebuse maksuteate tühistamiseks 29.04.2025.

Kuigi kaebaja ei ole täpsustanud, millal ta MTA maksuteate kätte sai, nähtub kohtuasja

materjalidest, et pärast maksuteate saamist on kaebaja teinud pöördumise MTA-le ja MTA on

sellele vastanud 05.03.2025 e-kirjaga. Kui eeldada, et kaebaja sai maksuteate kätte 05.03.2025

ja pöördus kohe samal päeval MTA poole ning sai pöördumisele väga kiire vastuse, tulnuks

kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 04.04.2025. Samaks tähtajaks tulnuks kaebusega

kohtusse pöörduda ka siis, kui lugeda MTA 05.03.2025 vastuskirja vaideotsuseks. Seega

pöördus kaebaja tühistamisnõudega kohtusse kaebetähtaega ületades. Seda möönab tegelikult

ka kaebaja ise (dtl 37, 48).

12. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus kaebetähtaja menetlusosalise avalduse alusel,

kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Halduskohus selgitas

õigesti, et üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus. Subjektiivse

asjaoluna on kohtupraktikas peetud teatud tingimustel mõjuvaks põhjuseks õiguslikes

küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et tähtaja

ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et

3(4)

3-25-1297

selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (nt Riigikohtu 01.01.2002 määrus nr 3-3-

1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebetähtaja ennistamiseks peab

mõjuva põhjusena käsitatav takistus kaebuse esitamiseks olema püsiv (Riigikohtu 13.10.2009

määrus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuvad põhjused ja neid kinnitavad tõendid peab ära näitama

kaebetähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline, kes soovib neile tugineda (HKMS § 59 lg 1;

Riigikohtu 16.02.2005 määrus nr 3-3-1-75-04, p 14). Kohus ei pea tähtaja ennistamist

otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena

välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2).

13. Kaebaja sõnul ei saanud ta esitada kaebust õigeaegselt põhjusel, et ta „lihtsalt ei

osanud“, tema aega kulutasid pöördumised HUGO OÜ ja kindlustusandjate poole ning tal

polnud veendumust, et tegemist on õigusvastase seadusega. Ringkonnakohtu hinnangul on

halduskohus õigesti jätnud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, kuna neid põhjusi

ei saa siinse vaidluse asjaoludel lugeda mõjuvateks. Kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud,

kuidas tema pöördumised õigusnõustajate ja kindlustusandjate poole takistasid tal kaebuse

esitamist kogu kaebetähtaja jooksul. Seejuures ei nähtu, et MTA oleks kaebajat kaebuse

esitamise võimaluse või kaebetähtajaga seonduvalt eksitanud. MTA 03.01.2025 maksuteade

(dtl 3 jj) sisaldas vaidlustamisviidet, sh oli selles välja toodud, kuhu vaie või kaebus esitada ja

millise tähtaja jooksul tuleb seda teha. Maksuteate vaidlustamise võimalustele on MTA

tähelepanu juhtinud ka 05.03.2025 vastuskirjas (dtl 8) ning lisanud vastusesse lingi MTA

kodulehel avaldatud teabele „Haldusakti või toimingu vaidlustamine.“ See veebileht

omakorda viitab kohtute veebilehele, mis selgitab halduskohtumenetlusega seonduvat ning

annab

suuniseid

kohtusse

pöördujale

(https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/halduskohtumenetlus). Eelviidatud veebilehel on

avaldatud mh juhised kaebuse esitamiseks ja kirjutamiseks, selgitatud kaebuse liike ning välja

toodud kaebetähtajad. Seega hoolsa käitumise korral saanuks kaebaja endale kaebetähtajad ja

kaebuse koostamise suunised selgeks teha ning algatada kohtuvaidluse tähtaegselt. Ka

veendumuse puudumine selles, kas MSMS on PS-ga kooskõlas või mitte, ei saa pidada

asjaoluks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Selle kontrollimiseks olnukski asjakohane

pöörduda kohtu poole.

14. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetas

halduskohus õigesti HKMS § 124 lg-le 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg-le 3 tuginedes haldusasja

menetluse.

15. Kuna kaebus on menetluslikult perspektiivitu, ei ole alust kohaldada ka esialgset

õiguskaitset. Kaebajal on võimalik taotleda maksuhaldurilt maksusumma tasumise ajatamist,

et tasuda nõutud maksusumma ositi, nagu halduskohus asjakohaselt selgitas.

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.05.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)