2-24-139917/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-139917

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi S U vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

2627,98 eurot

Menetlusosalised

ja

nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), volitatud

esindajad

esindaja M T

Kostja S U (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista S Ult B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 1938,96 eurot, intressi

võlgnevus 21,73 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 209,18 eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagiavaldus intressi 206,42 euro ja

sissenõudmiskulu 35 euro nõudes.

4. Jätta menetluskulud 17,44% ulatuses B2 Impact OÜ ja 82,56% ulatuses S U kanda.

5. Välja mõista S Ult B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud summas 334,37 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (334,37 eurot) tuleb S Ul tasuda B2 Impact

OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada kostjale kohtuotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise

kaudu.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista hageja kasuks

põhivõlgnevus 1938,96 eurot (järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 359,96

eurot; väikelaenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1210,00 eurot ja järelmaksulepingust

nr xxx tulenev põhivõlgnevus 369 eurot), intress 228,15 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 202,89 eurot ja sissenõudmiskulu 35,00 eurot.

2. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 1938,96 eurolt alates 07.02.2025 kuni põhinõude

eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva

lahendi

rahuldamiseni. Poolte menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja

kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 385 eurot ja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Krediidikonto avamiseks pidi kostja registreerima xxx veebilehel xxx kliendialas,

identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart -ID abil. Kostja on identifitseerinud

end Smart-ID kaudu ning täitnud laenu taotlusel krediidiandjale vajalikud väljad.

4. Olles kontrollinud taotleja krediidivõimet ja teinud kindlaks, et kostja suudab lepinguga

võetud kohustusi täita, sõlmisid kostja ja xxx AS (edaspidi krediidiandja) 16.03.2024

järelmaksulepingu nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 359,96 eurot. Lepingu

põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 13,00% aastas, krediidi kogukuluga 642,57 eurot.

Krediidi kulukuse määraks kujunes 51.86% aastas. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, on

igakuise osamakse suurus 17,85 eurot ja viimase osamakse summas 17,82 eurot, 36

osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.03.2027.

Lepingu katteks ei ole kostja tagasimakseid teinud. Kostjat hoiatati 01.07.2024 iseteeninduse

kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx saadetud teatega

lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 15.07.2024,

jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, siis

oli kostja alates aprillist 2024 viivituses täielikult vähemalt kolme (15.04.2024, 15.05.2024,

15.06.2024) osamaksete tasumisega. Kostja ei

ütles 16.07.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kostjale edastati 01.08.2024 nõude

reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks

lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja loovutamise

teade, milles teavitati kostjat tema ja xxx vahel sõlmitud lepingust tulenevate

kohustusi täita, sõlmisid kostja ja xxx AS 15.03.2024 väikelaenulepingu nr xxx nõuete

loovutamisest OK Incure OÜ-le.

5. Olles kontrollinud taotleja krediidivõimet ja teinud kindlaks, et kostja suudab lepinguga

võetud krediidisumma 1210 kasutamise kohta. Vastavalt kostja taotlusele krediidisumma

1210 eurot kanti kostja arvelduskontole 18.03.2024. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku

intressimääras

22,00% aastas, krediidi kogukuluga 2,160,10 eurot. Krediidi kulukuse määraks kujunes 51,86%

aastas. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 60 eurot ja viimase

osamakse summas 60,10 eurot, 36 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev,

tasumise tähtpäevaga 15.03.2027. Lepingu katteks ei ole kostja tagasimakseid teinud. Kostjat

hoiatati 01.07.2024. a iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti

aadressile xxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava

kahenädalase tähtaja, 15.07.2024, jooksul võlgnetavaid tasumisega. Kostja ei reageerinud

lepingust tulenevate

kohustuste täitmisega sellises mahus, mis summasid. Kostja

täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, siis oli kostja alates aprillist 2024 viivituses

täielikult vähemalt kolme (15.04.2024, 15.05.2024, 15.06.2024) osamaksete võimaldanuks

lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles

16.07.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

6. Olles kontrollinud taotleja krediidivõimet ja teinud kindlaks, et kostja suudab lepinguga

võetud kohustusi täita, sõlmisid kostja ja xxx AS 16.03.2024 järelmaksulepingu nr xxx kauba

soetamiseks maksumusega 369 eurot. Kauba ostu finantseeris krediidiandja xxx ja tasus

kauba väljastajale xxx OÜ-le soetamistasu 728,96 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti

suurus 18,29 eurot ja viimase osamakse summas 18,39

eurot, 36 osamakset, igakuise

tasumise kokku intressimääras 13,30% aastas, krediidi kogukuluga 658.54 eurot. Krediidi

kulukuse määraks kujunes 51,81% aastas. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, on igakuise

osamakse

tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.03.2027. Lepingu katteks ei ole kostja

tagasimakseid teinud. Kostjat hoiatati 01.07.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu

sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui

kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 15.07.2024, jooksul võlgnetavaid summasid.

Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, siis oli kostja alates aprillist 2024

viivituses täielikult vähemalt kolme (15.04.2024, 15.05.2024,15.06.2024) osamaksete

tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis

võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel.

Krediidiandja ütles 16.07.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

7. Krediidiandja on kõigi lepingute puhul krediidianalüüsil järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet lähtudes VÕS § 403 4 ja KAVS § 49 ja § 50 sätestatud nõuetest.

8. Vastuseks kohtunõudele esitas hageja ümberarvestus. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et

intress VÕS § 94 lg- s 1 sätestatud seadusjärgses määras ja viivised põhinõude summalt VÕS §

krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet palub hageja kostjalt välja

mõista põhinõue summas 1938,96 eurot (kostja ei ole tagasimakseid teostanud), millele lisandub

113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates lepingu ülesütlemisest kuni

menetlusdokumendi esitamiseni alljärgnevalt: põhivõlgnevus 1938,96 eurot: järelmaksulepingust

nr xxx tulenev põhivõlgnevus 359,96 eurot; väikelaenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus

1210,00 eurot ja järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 369 eurot, intressi võlgnevus

21,73 eurot; hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 209,18 eurot.

Kostja vastuväited

9. Kostjale on hagimaterjalid ning lahendi aja määrus kätte toimetatud avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kuni kohtuotsuse tegemiseni omapoolset

vastust esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

11. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16).

Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega

(TsMS § 444 lg 2).

12. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene

teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel

(VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

13. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis xxx AS-ga (krediidiandja) kolm lepingut: 1) 16.03.2024

järelmaksulepingu nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 359,96 eurot; 2) 15.03.2024

väikelaenulepingu nr xxx krediidisumma 1210 kasutamise kohta ja 3) 16.03.2024

järelmaksulepingu nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 369 eurot. Kauba ostu

finantseeris krediidiandja xxx ja tasus kauba väljastajale xxx soetamistasu 728,96 eurot.

14. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevuses tegutsevalt

krediidiandjalt, st vaidlusalused lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes.

15. Lepingute sõlmimisel oli krediidikulukuse määr järgmine: xxx järelmaksulepingu puhul

51,86%, väikelaenulepingu nr xxx sõlmimisel 51,86% ja järelmaksulepingu nr xxx

määraks kujunes 51,81% . Eesti Panga veebilehe kohaselt oli tarbimislaenude krediidi

kulukuse määraks lepingute sõlmimise ajal 17,36%. Krediidikulukuse määr 51,86% ja

51,81% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on

52,08% (3x17,36%).

16. Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub

asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa

Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel,

kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu

praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama

(Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

17. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

18. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2

kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud

näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida

andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

19. Hageja selgitas hagiavalduses, et krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja

analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud

andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma

sissetulekuks märkinud 1300 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud EMTA

sissetulekust summast 1018,02 eurot (4 kuu min). Lisaks on võetud ka pangakonto

väljavõte. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja

majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 210 eurot ja

majapidamiskulud 250 eurot (kohaldati 304 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja

taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring.

20. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Käesoleval juhul on pangakonto

väljavõtted küsitud. Kohtule on esitatud hageja poolt koostatud kostja pangakonto analüüs,

mitte originaal pangakonto väljavõtted. Nimetatud analüüsi kohaselt ei saanud krediidiandja

asuda seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Nimetatud dokumendist nähtub kostja

keskmine sissetulek perioodil 01.11.2023 kuni 31.03.2024 549,05 eurot kuus. Kohus lähtub

nimetatud sissetulekust. Konto analüüsist nähtuvad kulud sideteenusele, toidule,

laenumaksed ja ka mitmed kiirlaenu võtmised. Kui arvestada üksnes hageja arvestatud

kuludega – laenumaksed 210 eurot ja majapidamiskulud 304 eurot, siis ei saanud

krediidiandja asuda seisukohale kostja krediidivõimelisuse osas.

21. Kohtu hinnangul ei ole ka hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud

kostja krediidivõimelisuses. Krediidiandja reaalselt kostja igakuiseid väljaminekuid ja

kohustusi ei kontrollinud. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja

esitatud ankeedist ning tegi päringud maksehäireregistritesse, mida aga ei saa lugeda

piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

Laenuandja ei oleks saanud hinnates kostja majapidamiskulusid, eluaset jne leida, et kostjal

ei ole piisavalt rahalisi vahendeid suutmaks tasuda elamiskulude ja toidu eest pärast

finantskohustuste tasumist.

22. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud andmetest lähtumine, pangakontode

kogumine ilma reaalse analüüsita ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja

kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks andmed Ametlikes Teadaannetes,

maksuametis (maksehäired) jms. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli

kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei

anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene

asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline.

Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole

tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese

kuumaksega krediiti. Konto analüüsist nähtuvadki kostja mitmed kohustused. Samuti on

krediidiandja ise andnud kostjale sisuliselt kahe päeva jooksul kolm korda laenu olukorras,

kus kostja ei ole krediidivõimeline.

23. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja hinnanud, millist mõju avaldavad laenukohustused kostja

finantsseisule. Samuti ei hinnatud kas kostja suudab kohustusi täita asjaolude muutumise

korral (nt kommunaalkulude suurenemisel, toidukulude suurenemisel ning intressimäärade

tõusu korral). Tarbija krediidivõime hindamisel peab krediidiandja veenduma, et tarbija

suudaks krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Antud juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on

jäänud oma laenudega n.ö laenuorjusesse.

24. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS §

403(4) lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei

hinnanud hageja kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Kostjal oli küll VÕS §

403(4) lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul

seda ei tehtud. VÕS § 403(4) lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks

vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal.

Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale

tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti

või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata.

25. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hageja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

26. Kostjale on antud krediiti kokku 1938,96 eurot järgmiselt: järelmaksulepingu nr xxx alusel

359,96 eurot; väikelaenulepingu nr xxx alusel 1210,00 eurot ja järelmaksulepingust nr

xxx alusel 369 eurot. Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu hageja nõue on muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Krediidiandjal tekkis õigus lepingud, so 16.03.2024

järelmaksuleping nr xxx; 15.03.2024 väikelaenuleping nr xxx ja 16.03.2024

järelmaksuleping nr xxx üles öelda, kui kostja viivitas kolme järjestikuse osamaksega.

Kohus tuvastas, et kostja ei ole teinud nimetatud lepingute alusel ühtegi tagasimakset.

Kostja on 15.07.2024 ülesütlemisavaldustega öelnud kõik kolm lepingut üles. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mille alusel väita, et järelmaksulepingute ja väikelaenulepingu

ülesütlemine olnuks tagajärjetud. Seetõttu lähtub kohus sellest, et lepingud öeldi kehtivalt

üles. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 1938,96

eurot.

27. Hageja palub kostjalt välja mõista intress summas 21,73 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et

kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole

ette nähtud teisiti (VÕS § 94 lg 1).

28. Järelmaksulepingust nr xxx tulev intress perioodi eest 15.04.2024 - 5.07.2024 on kokku 4,03

eurot, väikelaenulepingust nr xxx tulev intress perioodi eest 15.04.2024 - 15.07.2024 on

kokku summas 13,56 eurot ja järelmaksulepingust nr xxx tulenev intress perioodi eest

15.04.2024 - 15.07.2024 on kokku summas 4,14 eurot. 29. Hageja taotleb viivise

väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Võlausaldajal on õigus nõuda viivist alates ülesütlemisele järgnevast

päevast, s.o 16.07.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 209,18 eurot.

Viivisesumma on kujunenud järgmiselt: järelmaksulepingust nr xxx tulenev viivis (alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.07.2024 kuni 17.06.2025); väikelaenulepingust

nr xxx tulenev viivis 130,54 eurot (alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

16.07.2024 kuni 17.06.2025) ning järelmaksulepingust nr xxx tulenev viivis 39,81 eurot

(alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.07.2024 kuni 17.06.2025). Kohus

rahuldab hageja viivisenõude.

30. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõlgnevuse 1938,96 euro ja intressi 21,73

euro ja viivisenõude 209,18 euro osas. Kohus jätab hagi rahuldamata intressi 206,42 euro ja

sissenõudmiskulu 35 euro nõudes.

Menetluskulude jaotus

31. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

32. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

33. See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus

kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda

menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei

takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid

asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on

pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31). Kohus leiab, et

käesoleval juhul on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete

rahuldamise proportsioonist. Seega jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja

arvutatav.

34. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise

kulud. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 385 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kuludest 20 eurot. Samuti palub hageja välja mõistetud menetluskuludelt mõista

välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis

VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

35. Tasutud riigilõiv 385 eurot ja maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud ja

vajalikud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kokku on põhjendatud ja vajalikud

hageja menetluskulusid 405 eurot.

36. Hageja nõudis kostjalt esialgselt 2627,98 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja

2169,87 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on seega 82,56%. Seega jäävad menetluskulud 82,56%

ulatuses kostja kanda ning 17,44 % ulatuses hageja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista menetluskulud 334,37 eurot.

37. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

38. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik