3-23-492/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.07.2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-492

Haldusasi

OÜ Ikaros Grupp kaebus Narva Linnavolikogu

27.10.2022. a otsuse nr 58 õigusvastasuse kindlaks-

tegemiseks, 26.01.2023. a vaideotsuse tühistamiseks ja

vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.06.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Ikaros Grupp apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – OÜ Ikaros Grupp

Vastustaja – Narva linn, esindaja vandeadvokaat Tõnis

Juurmann

Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Ikaros Grupp apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

27.06.2024. a otsus muutmata.

2. Mõista OÜ-lt Ikaros Grupp Narva linna kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud

2976 eurot (koos käibemaksuga).

3. OÜ Ikaros Grupp menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, so 09.07.2025, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Ikaros Grupp esitas Keskkonnaametile 03.08.2022 taotluse (reg DM-118970-8)

kaevandamisloa saamiseks Kadastiku IV lubjakivikarjäärile, mis asub Narva metskond 102

kinnistul (katastritunnus 51106:001:0187).

2. Keskkonnaamet teavitas 19.09.2022. a kirjaga DM-118970-9 Narva Linnavalitsust, et on

võtnud menetlusse OÜ Ikaros Grupp esitatud Kadastiku IV lubjakivikarjääri kaevandamisloa

taotluse ja palus seisukohta keskkonnaloa taotluse osas maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lg 6

alusel.

3. Narva Linnavolikogu tegi 27.10.2022. a otsuse nr 58, millega otsustas mitte nõustuda

OÜ-le Ikaros Grupp kaevandamisloa andmisega. Otsuse põhjenduste kohaselt on

Keskkonnaameti 23.04.2018. a kirjas nr 12-2/18/1589-4 esitatud keskkonnamõju eelhinnang

tänaseks aegunud, sest olukord ümbritseval tööstuspargi alal on muutunud ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lg 3 kohaselt

tuleb anda uus eelhinnang, sh ära näidata erinevaid mõjusid leevendavad meetmed. Kadastiku

karjääri vahetuses läheduses asub Narva linna tööstuspark, mille tegevus areneb. Kadastiku

IV lubjakivikarjääri käivitamine puur-lõhketöö meetodit kasutades mõjutab negatiivselt

tööstuspargis tegutsevaid ettevõtteid ning nende tootmisprotsessi, mis võib tulevikus

tähendada nende sulgemist ja/või laienemisest loobumist. Seega, Kadastiku IV karjäärile

kaevandamisloa andmine on Narva linna elanikele ja linnale tervikuna sotsiaalmajanduslikust

küljest lähtudes äärmiselt ebasoodne. Kaevandamisloas kavandatav tegevus on vastuolus

kehtiva üldplaneeringuga nii kaevandamise kui kavandatava veekogu osas, jäädes samuti ka

maakonna teemaplaneeringuga määratud rohekoridori tuumalasse. Kavandatav tegevus ei

arvesta Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+, katkestades maakonnaplaneeringus tuumala

ja rohekoridori antud alal. Kavandatava Kadastiku karjääri alal asub looduskaitsealuse

järvekonna Eesti suurim asuala. Ümbritsev keskkond on Narva linnale väärtuslik nii

rohevõrgustiku säilimise kui ka loodusliku mitmekesisuse ja puhkeala mõttes.

4. OÜ Ikaros Grupp esitas 08.12.2022 Narva Linnavolikogule vaide, milles taotles Narva

Linnavolikogu 27.10.2022. a otsuse nr 58 kehtetuks tunnistamist, OÜ Ikaros Grupp esindaja

haldusmenetluses ära kuulamist ning uue seisukoha kujundamist Kadastiku IV karjääris

keskkonnaloa väljastamiseks nõusoleku andmiseks. Narva Linnavolikogu jättis 26.01.2023. a

vaideotsusega nr 7 vaide rahuldamata.

5. OÜ Ikaros Grupp esitas 02.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Narva

Linnavolikogu 27.10.2022. a otsuse nr 58 ja 26.01.2023. a vaideotsuse tühistada ning

kohustada Narva Linnavolikogu kaevandamisloale nõusoleku andmist uuesti otsustama.

Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Kaevandamisloa väljastamisest keeldumine põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksus on

ilma kohase motivatsioonita ja/või ebaõigetele andmetele tuginedes jätnud oma nõusoleku

andmata, rikub kaebaja õigust ettevõtlusele ja õigust kohasele menetlusele. Kaevatavad

otsused ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse

nõuetele. Otsus nr 58 on ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega.

5.2. Vaideotsuse andmise alusena on märgitud teave, mis koguti alles pärast otsuse nr 58

andmist ning seepärast ei saanud see olla osa Kadastiku IV karjääris kaevandamisloa

väljastamisega mittenõustuva otsuse andmisel arvesse võetud teabest. Lisaks erinevad

vaideotsuse andmise motiivid otsuses nr 58 esile toodud motiividest. Samuti võttis vastustaja

sisuliselt õigeks selle, et otsuses nr 58 esitati kaevandamisloa väljastamisega mittenõustumist

põhistades tegelikkusele mittevastavat teavet kaitsealuse liigi elupaiga paiknemise kohta

kaevandamisloa taotlusega hõlmatud alal.

5.3. Vastustaja ei ole Keskkonnaameti viidatud keskkonnamõju hindamise aruandes

ja kaebaja poolt juba 2018. a taotlusega seoses esitatud inseneribüroo

Steiger eksperthinnangus toodud seisukohtade ümberlükkamiseks esitanud ühtegi

omapoolset eksperthinnangut või arvamust.

5.4. Maa-amet nõustus 14.07.2022. a kirjas nr 6-3/22/10572-3 detailplaneeringu

algatamisega Narva metskond 103 maatüki lääneosas OÜ Aquaphor

International uue tehase rajamiseks. Maa-amet selgitas, et

detailplaneeringu koostamisel ja tehase ehitamisel tuleb arvestada muu

hulgas asjaoluga, et planeeritavad hooned jäävad lähedal toimuva

kaevandamise mõju piirkonda ja tuleb arvestada kaevandamise käigus

võimaliku müra, tolmu ja vibratsiooni tekkega. Planeeritavad hooned ja

tootmine on vajalik projekteerida ja ehitada selliseks, et

kõrgepingeliinidest ida pool säilib Narva lubjakivimaardla maavarale

juurdepääs ja maavara kaevandamisväärsus. Erinevalt eeltoodud nõudest säilitada

Narva lubjakivimaardla maavarale juurdepääs ning maavara kaevandamisväärsus, põhistas

vastustaja otsuse 58 motiveerivas osas kaevandamisloa andmisega mittenõustumist just

kaevandamistegevuse võimaliku negatiivse mõjuga mh kavandavatele ehitistele.

5.5. Vastustaja lähtus otsuse nr 58 vastuvõtmisel tegelikkusele mittevastavast teabest. Otsuses

viidatud allika kohaselt asub järvekonna asuala olemasoleva kaevandamisloaga hõlmatud alal,

mitte Kadastiku IV kavandataval alal. Teiste otsuses nimetatud kaitsealuste liikide esinemise

kohta teave puudub.

5.6. Otsuse nr 58 lk-l 2 viitas vastustaja arvukatele aastatest 2018–2019 pärinevatele

dokumentidele, mis ei sisalda tõepärast teavet alles 2022. a augustis esitatud taotluse kohta.

5.7. Vastustaja märkis otsuse nr 58 põhjendustes, et Väike-Kadastiku järve ümbrus on

potentsiaalne koht rekreatsiooniala arendamiseks. Väike-Kadastiku järv ning selle lähiümbrus

on kuni aastani 2033. a hõlmatud varem väljaantud kaevandamisloaga. Mida kiiremini on

arendajal võimalik lõpule viia kavandamistegevus sh Kadastiku IV karjääris, seda kiiremini

on võimalik kogu piirkond muuta korrastatud puhkealaks. Mistahes lahendused (sh

rekreatiivsed) ei saa realiseeruda enne kaevetegevuse lõppu. Kehtiv maapõueseadus ei

võimalda mistahes tegevust, mis vähendaks võimalusi riigile kuuluva maavara väljamiseks

tulevikus.

5.8. Kokkuvõtvalt eiravad otsuse nr 58 motiivid tegelikke faktilisi asjaolusid (kaitsealuste

liikide esinemine teises asukohas, roheala täisehitamise lubatavus, rekreatsiooniala rajamise

välistatus sama ala tööstuspargi laiendamiseks kasutamise korral jne).

6. Tartu Halduskohus jättis 06.03.2023. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale

tähtaja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja esitas 03.04.2023 puuduste

kõrvaldamise avalduse, milles nõustus halduskohtuga, et Narva Linnavolikogu 27.10.2022. a

otsus on menetlustoiming ja asendas tühistamisnõude õigusvastasuse kindlakstegemise

nõudega. Halduskohus rahuldas 12.04.2023. a määrusega kaebuse muutmise taotluse ning

võttis kaebuse menetlusse Narva Linnavolikogu 27.10.2022. a otsuse nr 58 õigusvastasuse

kindlakstegemise, 26.01.2023. a vaideotsuse tühistamise ja kohustava ettekirjutuse tegemise

nõudes.

7. Kaebaja esitas 28.03.2024 täiendava seisukoha, milles lisas järgmist.

7.1. Vastustaja väljendab lubavat suhtumist võimalikku kaevandustegevusse juhul, kui

maavara raimamine ei toimu puur-lõhketöödega, kuid teisest küljest otsustas lõplikult

keelduda maavara kaevandamiseks nõusoleku andmisest. Vastustaja oleks saanud nõuda

vastava nõude sätestamist väljastatava keskkonnaloa kõrvaltingimusena.

7.2. Narva Linnavolikogu on 21.03.2024. a otsusega nr 15 võtnud vastu Narva linna

üldplaneeringu ning suunanud selle avalikule väljapanekule. Samuti kinnitab kohaliku

omavalitsuse volikogu, et üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju

strateegilise hindamise tulemusi. Avalikule väljapanekule suunatud Narva linna

üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.3.11 (Maavarad) on kirjas, et „Narva Linnavolikogu

27.10.2022 otsuse nr 58 kohaselt on võimalik võtta kasutusele Kadastiku IV lubjakivikarjäär,

kui ei kasutata lõhkamisega kaevandamistegevust. Kaevandamise eelduseks on mõjude

minimeerimine ümbritsevale tööstuskeskkonnale. Peale kaevandamise lõppu on soovitav ala

kohandada puhkealaks koos selleks vajaliku taristuga (varikatustega istumis- ja

grillimiskohad, prügikastid, juurdepääsuteed ja parkla).“ Vastustaja on 21.03.2024. a otsusega

nr 15 andnud otsusele nr 58 kaebajat rahuldava tähenduse, väljendades ühtlasi Kadastiku IV

lubjakivikarjääris perspektiivis toimuva lõhkamiseta kaevandamistegevuse vastavust läbi

viidud KSH-le. Seega on vastustaja sisuliselt esitatud kaebuse omaks võtnud.

8. Tartu Halduskohus jättis 27.06.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

põhjendas otsust järgmiselt.

8.1. Kohtupraktika järgi tuleb kaevandamisloa taotlusele nõusoleku andmisel lähtuda

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas

keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks

nõusolekust keeldumisel on kohtupraktikas peetud näiteks seda, kui kaevandamine

halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi, aga ka seda, kui kaevandamine oleks

vastuolus kehtiva planeeringuga (RKHK 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 10). Sellest

tulenevalt on tegemist asjakohaste põhjendustega, miks vastustaja ei anna kaevandamisloale

kooskõlastust.

8.2. Kaebaja viide Maa-ameti 14.07.2022. a kirjas nr 6-3/22/10572-3 väljendatud seisukohale,

et planeeritavad hooned ja tootmine tuleb projekteerida selliseks, et neid võivad edaspidi

häirida Kadastiku IV karjääri tegevusest tulenev vibratsioon ja tolm, toetab vastustaja kahtlusi

esinevate häiringute ja negatiivsete mõjude osas. Nõustuda saab vastustajaga selles, et tal oli

kohustus

kooskõlastuse

andmise

kaalumisel

lähtuda

ettevaatuspõhimõttest

(keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 11 lg 1). Kaebaja viidatud Maa-ameti seisukoht

kinnitab pigem vastustaja väiteid selle kohta, et lubjakivi kaevandamiseks puur-lõhketööd

Kadastiku IV karjääris võiks olemasolevale ja arenevale tööstuspargile olla negatiivse

mõjuga. Maa-ameti ülesanne oli vaid juhtida tähelepanu asjaolule, et vajaduse tekkimisel

tulevikus oleksid planeeringuga tagatud juurdepääsud karjäärile, aga samuti sellele, et

tegutsevast karjäärist võiks olla mõju lähedal asuvatele hoonetele ja tootmisele. Maa-ameti

seisukohast ei saa välja lugeda seda, et Maa-amet oleks mingil moel toetanud Kadastiku IV

karjäärile kaevandamisloa väljastamist.

8.3. Kaebaja väide, et vastustaja motiveeris otsust nr 58 aastatest 2018–2019 pärinevate

dokumentidega, ei ole õige. Vastustaja otsusest on näha, et lehekülgedel 1–2 kirjeldas

vastustaja Kadastiku IV lubjakivikarjääri puudutavat varasemat dokumentatsiooni ja

menetluste käiku. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks nende dokumentidega põhjendanud

kaevandamisloale kooskõlastuse andmisest keeldumist.

8.4. Kaebaja väitis, et vastustaja ei arvestanud kaalutlusõiguse teostamisel spetsialistide

arvamustega. Halduskohtumenetluses kaebaja esitatud tõend (OÜ Inseneribüroo STEIGER

tehtud Kadastiku IV lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva maavõngete

eksperthinnang, töö nr 18/2368, dtl 825–846) kinnitab kohtu arvates, et Kadastiku IV

lubjakivikarjääris kavandatud lubjakivi väljavõtmine võib endaga kaasa tuua

keskkonnahäiringu. Kuigi eksperthinnang välistab Kadastiku IV karjääri lähipiirkonnas

asuvatele hoonetele ohu tekkimist, ei ole siiski puur-lõhketöödest maavõngete kaudu tulenev

mõju välistatud. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et sellisel juhul oleks soovitav

Keskkonnaameti kui erapooletu ja pädeva riigiasutuse poolt koostatud KMH eelhinnang.

8.5. Kaebaja märkis Keskkonnaametile esitatud taotluses kaevandamise meetodiks puur-

lõhketööd. Muid kaevandamistööde teostamiseks alternatiivseid variante taotluses märgitud ei

ole. Keskkonnaamet oleks saanud väljastada kaevandamisloa vaid taotluses nimetatud

tingimustel. Kui kaebaja pidas võimalikuks lubjakivi kaevandamisloa taotlemisel muude

kaevandamismeetodite kasutusele võtmist, oleks ta pidanud seda kaevandamisloa taotluses

märkima. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kaevandamisluba väljastatakse taotluses

nimetatud tingimustel, kuid kooskõlastus on saadud muid tingimusi silmas pidades.

8.6. Kaebaja ei ole ümber lükanud vaidlustatud otsustes toodud seisukohta, et Kadastiku IV

karjääri käivitamine oleks vastuolus Narva Linnavolikogu 21.10.2010. a otsusega nr 143

kehtestatud Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringuga. Kohus tegi kindlaks, et

Kadastiku IV karjääri käivitamine, mis eeldab olemasoleva maastiku muutmist (metsaraiet,

mulla tõstmist) oleks vastuolus Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringuga, mille

seletuskirja lk 49 ja üldplaneeringu juurde kuuluva haljastuse skeemi järgi on Kadastiku IV

karjääri territoorium hõlmatud haljasalaga. Kinnistusraamatu andmete järgi on tegemist 100%

maatulundusmaaga. Maakatastriseaduse § 181 lg 9 sätestab, et maatulundusmaa on

põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on

põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Vastustajaga tuleb nõustuda selles, et Kadastiku IV

lubjakivikarjääri kasutusele võtmine oleks vastuolus nii maakonnaplaneeringuga, Narva linna

üldplaneeringuga ja Narva linna tööstuspiirkonna osas kehtestatud üldplaneeringuga, mille

üldiseks nõudeks on nõue vältida maardlate kasutuselevõtul võimalusel alasid, mis asuvad

rohelises võrgustikus ja mis kehtisid 27.10.2022 seisuga.

8.7. Vastustaja omistas kaevandamisloa andmisega kaasnevatele sotsiaalmajanduslikele

riskidele õige kaalu ja põhjendas üldjoontes asjakohaselt, miks ta keeldus kooskõlastuse

andmisest. Otsuse nr 58 põhjendustes olevad vastuolud ja ebaõiged andmed looduskaitsealuse

liigi (järvekonn) asuala kohta ei mõjuta menetlustoimingu õiguspärasust tervikuna, kuna

vastustaja oleks saanud keelduda kooskõlastuse andmisest pelgalt viidates

sotsiaalmajanduslikele riskidele (ettevõtete lahkumine tööstusalast, töökohtade vähenemine

linnas jne) ja lähtudes ettevaatusprintsiibist. Kui kaebaja peab võimalikuks Kadastiku IV

lubjakivikarjääris kaevandamist muud sobivat meetodit kasutades, on tal võimalus muuta

Keskkonnaametile varasemalt esitatud taotlust või esitada uus taotlus kaevandamisloa

saamiseks.

8.8. Kuna kohus ei tuvastanud otsuse nr 58 õigusvastasust, puudub alus ka vaideotsuse

tühistamiseks. Halduskohus tuvastas otsuse p-s 22, et kaebajal puudus üldse vaide esitamise

õigus, mis aga selgus halduskohtumenetluse hilisemas staadiumis. Vaide esitamise õiguse

puudumine tähendab ühtlasi seda, et 26.01.2023. a vaideotsus ei riiva kaebaja subjektiivseid

õigusi, mistõttu puudub tal kaebeõigus. Kohtupraktikast tulenevalt võib sellises olukorras jätta

kaebuse vastavas osas rahuldamata.

8.9. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on eelkõige haldusorgani tegevuse

õigusvastasus. Kohus ei ole tuvastanud vastustaja menetlustoimingu õigusvastasust. Seega ei

ole täidetud kohustamisnõude rahuldamise eeldused ja kohustamisnõue jääb rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

9.1. Vaidlustatud otsus on olulises osas (kaebaja seisukohti käsitlevas osas) põhjendamata

(HKMS § 157 lg 1).

9.2. Halduskohus eiras asjaolu, et vastustaja on 21.03.2024. a otsuses nr 15 ühemõtteliselt

väljendanud, et kaevandamine Kadastiku IV karjääris on lubatud, kui maavara ei väljata

lõhkamisega.

9.3. Halduskohus lähtus nii vastustaja kui ka kolmandate isikute (AS Aquaphor jt) hiljem

esitatud seisukohtadest ja menetlusdokumentidest, millest vastustaja oma 27.10.2022. a otsuse

nr 58 andmisel ei lähtunud.

9.4. Vastavalt HMS § 5 lg-le 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Halduskohus ei ole vastustaja otsuse peale esitatud kaebust rahuldamata jättes ning suunates

kaebajat esitama uut, varem esitatuga olulises osas identset kaevandamisloa taotlust (v.a keeld

väljata maavara lõhkamisega), arvestanud asjaoluga, et ka HMS üldpõhimõtetega arvestamine

kaalutlusotsuse langetamisel oli vastustajale kohustuslik.

10. Vastustaja leiab oma vastuses, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palub selle

rahuldamata jätta.

10.1. Apellatsioonkaebuse väide, et vastustaja sisustas üldplaneeringu vastuvõtmisel

keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) tulemustele tuginedes otsuse nr 58 selliselt,

et otsuse kohaselt on võimalik võtta kasutusele Kadastiku IV lubjakivi karjäär, kui ei kasutata

lõhkamisega kaevandamistegevust, ei vasta tõele. Narva linna üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandes on üksnes üldsõnaliselt leitud, et üldplaneeringuga nähakse

ette võimalus võtta kasutusele Narva linna territooriumil asuv Kadastiku IV lubjakivikarjäär.

Sellest ei tulene mistahes luba konkreetseks kaevandamistegevuseks või tehnoloogia

kasutamiseks. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud selgitatakse välja keskkonnamõjude

hinnangu/eelhinnangu raames, mitte keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusena.

Keskkonnaamet ei ole keskkonnamõju hindamist läbi viinud. Samuti ei ole koostatud KMH

eelhinnangut. Seega puudub keskkonnamõjude eelhinnang/hinnang, mis õigustaks Kadastiku

IV lubjakivikarjääri kasutuselevõttu tingimusel, et kaevandamisel ei tohi kasutada lõhketöid.

10.2. Kaebaja kaevandamisloa taotlusele kooskõlastuse andmisel ei ole oluline mitte üksnes

asjaolu, kas kaevandamine toimub lõhkamise meetodil või mitte, vaid milline on

kaevandustegevuse mõju keskkonnale ja selle vahetus läheduses olevale tööstuspiirkonnale

(sh vibratsiooni mõjud). Narva linna uue üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.3.11 on märgitud,

et kaevandamise eelduseks on mõjude minimeerimine ümbritsevale tööstuskeskkonnale.

Kohalik omavalitsus ei saa otsustada selle üle, millist kaebaja keskkonnaloa taotluses

kirjeldatud kaevandamismeetodile (so puur-lõhketöö) alternatiivset tehnoloogiat peab kaebaja

kaevandamisel (majanduslikult) sobivaks või milline oleks selle eeldatav mõju keskkonnale.

Kuivõrd kaebaja vastavat infot keskkonnaloa taotluses ei edastanud ja varasemad (keskkonna)

uuringud, millele kaebaja soovis tugineda, ei olnud enam asjakohased ja olid vananenud, siis

sellises olukorras on igati põhjendatud, et vastustaja keskkonnaõiguses kehtivast

ettevaatuspõhimõttest lähtudes pidas kaalukamaks võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmist

(RKHK 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 22).

10.3. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega, justkui suunaks halduskohus teda esitama uut,

varem esitatuga olulises osas identset kaevandamisloa taotlust (v.a keeld väljata maavara

lõhkamisega). Halduskohus selgitas igati põhjendatult, et kaebaja on esitanud

Keskkonnaametile taotluse kaevandamisloa saamiseks, kus kaevandamise meetodiks on

märgitud puur-lõhketööd, muid kaevandamistööde teostamiseks alternatiivseid variante

taotluses märgitud ei ole ning seega oleks Keskkonnaamet saanud väljastada kaevandamisloa

vaid kaebaja poolt taotluses nimetatud tingimustel.

10.4. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega, justkui oleks halduskohus tuginenud vastustaja

ja kolmandate isikute alles menetluse kestel esitatud ja seega lubamatutele seisukohtadele.

Vastustaja poolt otsuses ja halduskohtus esitatud põhjendused ei ole erinevad.

11. Kaasatud haldusorgan leiab vastuses, et apellatsioonkaebuse ei ole piisavalt põhjendatud

ja palub selle rahuldamata jätta.

11.1. Narva linna üldplaneering võeti vastu 21.03.2024, otsus nr 58 tehti 27.10.2022.

Vastustaja ei saanud otsuse nr 58 tegemisel arvestada hiljem uue üldplaneeringu ja KSH

koostamisel otsusele nr 58 antud hinnanguga.

11.2. Halduskohus ei jätnud kaebuses toodut tähelepanuta. Halduskohus nõustus otsuse p-s 43

vastustajaga selles, et Kadastiku IV lubjakivikarjääri kasutusele võtmisel esineb vastuolu

otsuse nr 58 tegemise ajal kehtinud maakonnaplaneeringu, Narva linna üldplaneeringu ja

Narva linna tööstuspiirkonna linna osa üldplaneeringuga, mille üldiseks nõudeks on maardlate

kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad rohevõrgustikus. Halduskohus ei

pidanud põhjendatuks arvestada veel kehtestamata Narva linna üldplaneeringuga.

Kohtuotsuse p-s 46 leidis kohus, et otsuse nr 58 põhjendustes olevad vastuolud ja ebaõiged

andmed ei mõjuta kohtu hinnangul selle menetlustoimingu õiguspärasust tervikuna, kuna

vastustaja oleks saanud keelduda kooskõlastuse andmisest pelgalt viidates esinevatele

sotsiaalmajanduslikele riskidele (ettevõtete lahkumine tööstusalast, töökohtade vähenemine

linnas jne) ja lähtudes ettevaatlusprintsiibist.

11.3. Keskkonnaamet leiab, et ei oleks ka vastustaja tingimusliku nõusoleku andmisel

pidanud koheselt keelduma kaevandamisloa väljastamisest ainult seetõttu, et loa taotluses ei

olnud muid kaevandamismeetodeid kajastatud. Alles olukorras, kus loa taotleja ei ole nõus

taotluse muutmisega, keeldub Keskkonnaamet loa väljastamisest. Sellest hoolimata on

Keskkonnaameti hinnangul halduskohus kohtuotsuse p-s 49 õigesti leidnud, et tulenevalt

ettevaatuspõhimõttest võib kohalik omavalitsus kooskõlastuse kohta otsuse tegemisel

põhimõtteliselt tugineda võimalikele keskkonnamõjudele. Lisaks on kohtupraktikas rõhutatud,

et kohalik omavalitsus võib muu hulgas tugineda vastuolule kehtivate planeeringutega

(RKHK 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 30).

12. Kaebaja esitas 09.06.2025 täiendava seisukoha, milles põhimõtteliselt kordas

apellatsioonkaebuses viidatud Narva LVK 21.03.2024. a otsusega nr 15 seonduvaid väiteid.

Kaebaja vaidlusta selles ka vastustaja menetluskulude nõude, leides, et Riigikohtu praktika

kohaselt pole üldjuhul põhjendatud mõista vastaspoolelt välja oma põhiülesannete raames

tehtud otsuseid kohtus kaitsva haldusorgani õigusabikulusid. Menetlus halduskohtus

vastustaja poolt kaevandamisloa andmise menetluses antud seisukoha seaduslikkuse üle ei

välju vastustaja põhiülesannete raamidest, mistõttu puudus vajadus välise õigusabi

kasutamiseks apellatsioonimenetluses. Lisaks on vastustaja menetluskulud ilmselgelt

ülepaisutatud ning põhjendamatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Halduskohtu vaidlustatud otsuses on välja toodud põhjendused, miks kohus sellise

lõpplahenduseni jõudis ning ringkonnakohtul pole alust nõustuda kaebaja väitega, et

halduskohus rikkus otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Kaebaja mittenõustumine

kohtuotsuse järeldustega ja lõpptulemusega ning halduskohtu poolt antud hinnanguga ei

tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud

ning otsuse tegemisel põhjendamiskohustust rikkunud (HKMS § 157 lg 1). Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu vaidlusaluse otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4

ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja kaebaja täiendavale seisukohale märgib

ringkonnakohus järgmist.

14. Halduskohus eiras kaebaja väitel asjaolu, et vastustaja on 21.03.2024. a otsuses nr 15

väljendanud, et kaevandamine Kadastiku IV karjääris on lubatud, kui maavara ei väljata

lõhkamisega.

14.1. Kaebaja viitab Narva LVK 21.03.2024. a otsusele nr 15, millega võeti vastu Narva linna

üldplaneering ning KSH aruanne ja kuulutati välja nende avalik väljapanek. Tegemist ei ole

haldusaktiga, millega linna üldplaneering oleks PlanS § 91 järgi kehtestatud. HKMS § 158 lg

2 sätestab, et haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või

toimingu tegemise aja seisuga. Käesolevas asjas on vaidluse all Narva LVK menetlustoiming,

mis vormistati 27.10.2022. a otsusena nr 58. Kaebaja poolt nimetatud ja veel kehtestamata

Narva linna üldplaneering on vastu võetud 21.03.2024. Ringkonnakohtu arvates ei saanud

vastustaja otsuse nr 58 tegemisel kuidagi arvestada hiljem linna uue üldplaneeringu ja KSH

koostamisel antud hinnanguga kaevandamise võimalustele Kadastiku IV karjääris ja ka

halduskohus ei saanud vastustaja 27.10.2022. a menetlustoimingut hinnata sellest hilisema

planeerimismenetluse käigus vastuvõetud otsuse valguses.

14.2. Kuigi 21.03.2024. a otsusega nr 15 vastu võetud ja avalikule väljapanekule suunatud

Narva linna üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.3.11 (maavarad) on märgitud, et Narva LVK

27.10.2022. a otsuse nr 58 kohaselt on võimalik võtta kasutusele Kadastiku IV

lubjakivikarjäär, kui ei kasutata lõhkamisega kaevandamistegevust, siis Narva LVK

27.10.2022. a otsusest nr 58 sellise erisuse tegemist tegelikult ei nähtu. Narva linna

üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.3.11 on seega selgitatud, et lõhkamisega

kaevandamistegevust ei saa kasutada. Seega ei oleks kaebaja poolt 03.08.2022 esitatud

keskkonnaloa taotlus (registreeritud DM118970-8) ikkagi kooskõlas ka veel kehtestamata

linna üldplaneeringuga.

15. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et kohus lähtus nii vastustaja kui ka kolmandate isikute

(AS Aquaphor jt) poolt hiljem esitatud seisukohtadest ja menetlusdokumentidest, millest

vastustaja oma 27.10.2022. a otsuse nr 58 andmisel ei saanud lähtuda.

15.1. Kuna Narva LVK 27.10.2022. a otsus nr 58 on menetlustoiming, mitte haldusakt, siis ei

laiene sellele otseselt ka HMS §-s 56 sätestatud nõuded haldusakti motiveerimisele.

Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb HMS-i üldpõhimõtetest. 14.01.2009. a

otsuses asjas nr 3-3-1-62-08 selgitas Riigikohus, et menetlustoimingut võib põhjendada ka

hiljem selliselt, et kaebajal oleks võimalik oma õigusi halduskohtus kaitsta. Käesoleval juhul

tegi vastustaja seda 26.01.2023. a vaideotsusega, et vastata kaebaja poolt otsusele nr 58

esitatud vaidele, küsides menetlustoimingu täiendavaks põhjendamiseks arvamust Kadastiku

IV lubjakivikarjääri läheduses asuvatelt ettevõtetelt (Enefit Power AS ja AS Aquaphor) ning

SA Ida-Viru Investeeringute Agentuurilt ning korraldades ka vaide esitaja ärakuulamise, kus

osalesid veel eelnimetatud ettevõtted, sihtasutus, Eesti Killustik OÜ ning Narva LVK ja

Linnavalitsuse esindajad. Kuna menetlustoimingut võis põhjendada ka hiljem, siis ei anna

halduskohtu vaidlusaluse otsuse tühistamiseks alust see, et halduskohus hindas Narva LVK

27.10.2022. a menetlustoimingu õiguspärasust ka toimingu tegemise kuupäevast hilisemate

materjalide alusel.

16. Kaebaja leiab, et vastavalt HMS § 5 lg-le 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt

ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele, kuid halduskohus ei ole vastustaja otsuse peale esitatud kaebust

rahuldamata jättes ning sellega kaebajat sisuliselt uut, varem esitatuga olulises osas

samasugust kaevandamisloa taotlust (v.a keeld väljata maavara lõhkamisega) esitama

suunates, sellega arvestanud.

16.1. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus igati põhjendatult selgitanud, et kaebaja

esitas Keskkonnaametile taotluse kaevandamisloa saamiseks, kus kaevandamise meetodiks on

märgitud puur-lõhketööd ja muid kaevandamistööde teostamiseks alternatiivseid variante

taotluses märgitud ei ole, mistõttu oleks Keskkonnaamet saanud väljastada kaevandamisloa

üksnes kaebaja poolt taotluses nimetatud tingimustel ja juhul, kui vastustaja oleks andnud

selleks nõusoleku. Mis puudutab veel haldusmenetluse eesmärgipäraselt ja efektiivselt

läbiviimist, siis Narva LVK 27.10.2022. a otsusest nr 58 nähtub, et 03.08.2022 kaebaja poolt

esitatud keskkonnaloa taotlus ei ole esimene taotlus, kus kaebaja märgib kaevandamise

meetodiks üksnes puur-lõhketööd. Nimetatud otsusest nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt

kahel korral esitanud Keskkonnaametile kaevandamisloa saamiseks taotluse, kus oli

kaevandamise meetodiks märgitud üksnes puur-lõhketööd ja milliste taotluste osas ei

nõustunud Narva LVK 2018. ja 2019. aastal otsustega nr 57 ja 45 seetõttu kaevandamisloa

andmisega. Sellest hoolimata esitas kaebaja ka 2022. a samasisulise taotluse, millele

vastustaja jättis 27.10.2022. a menetlustoiminguga jätkuvalt andmata nõusoleku

kaevandamisloa saamiseks, viidates sellele, et lubjakivi raimamiseks kavandatakse endiselt

kasutada puur-lõhketööd, mistõttu kasutatav tehnoloogia ei ole varasemaga võrreldes

muutunud ja seega pole endiselt välistatud lõhkamistest tulenev negatiivne mõju praktiliselt

kaevandusala kõrval asuvatele tootmisettevõtetele. Kui kaebaja taotlusele jäeti eelnevalt juba

kahel korral kooskõlastus samal põhjusel andmata, siis oleks võinud ka kaebaja kolmandal

korral kaevandamisloa taotlust esitades muuta kaevandamise meetodit või vähemalt pakkuda

puur-lõhketöödele mingit alternatiivi. Kaebaja seda siiski ei teinud, mistõttu ei ole kaebajal

ringkonnakohtu hinnangul alust vastustajale ja halduskohtule ette heita, et rikuti HMS § 5 lg

2 nõudeid, kui ei antud 2022. a taotluse osas nõusolekut kaevandamisloa saamiseks, ei antud

nõusolekut tingimuslikult ja jäeti esitatud kaebus vastustaja 27.10.2022. a otsuse nr 58 peale

rahuldamata, mis toob kaasa selle, et kaebaja peab kaevandamisloa saamiseks esitama uue

taotluse ja seda siis selliselt, et kaevandamise meetodiks ei ole (üksnes) puur-lõhketööd.

16.2. Ringkonnakohus nõustub vastustaja arvamusega, mille kohaselt KOV ei pea ise

otsustama selle üle, millist kaebaja keskkonnaloa taotluses kirjeldatud kaevandamismeetodile

(so puur-lõhketöö) alternatiivset tehnoloogiat peab kaebaja kaevandamisel veel näiteks

majanduslikult sobivaks või milline oleks selle tehnoloogia eeldatav mõju keskkonnale, et

anda nõusolek näiteks mingi muu tingimusega. Ka Riigikohus on selgitanud, et kooskõlastuse

andmine ei eelda KOV-lt põhjalike keskkonnauuringute tegemist (RKHK 11.11.2015. a otsus

asjas nr 3-3-1-37-15, p 18).

16.3. Kuna kaebaja keskkonnaloa taotluses olid jäetud käsitlemata olulised mõjud

keskkonnale ja karjääri vahetus läheduses asuvale tööstuspargile, eelkõige lõhkamisest

tulenevad vibratsiooni mõjud, siis oli vastustaja keeldumine põhjendatud ja ka vaidlustatud

halduskohtu otsus õiguspärane tuvastamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamata jätmise osas.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 27.10.2022. a otsusega nr 58 rikutud ka mistahes muid

haldusmenetluse üldpõhimõtteid.

17. Riigikohus on samuti selgitanud, et kaevandamisloa kooskõlastamisel on kohalikul

omavalitsusel lai kaalumisruum ning kohus võib sekkuda juhul, kui kohalik omavalitsus on

lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekivad

kahtlused otsuse ratsionaalsuses (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). Otsustades selle

üle, kas anda kaevandamisloa taotlusele nõusolek, tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas

keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (RKHK 10.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-

38-10, p 17 ja 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 10). Kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse

piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158

lg 3). Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti

või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3).

17.1. Nagu juba märgitud, ei sisalda 27.10.2022 otsus nr 58 kooskõlastust Kadastiku IV

lubjakivikarjääri kasutusele võtmiseks ja vastustaja on haldusmenetluses põhjalikult

selgitanud ning halduskohus õigesti tuvastanud, et Kadastiku IV lubjakivikarjääri kasutusele

võtmine oleks vastuolus nii kehtivate planeeringutega. Vastustaja on põhjendatult osutanud ka

sellele, et kaevandamisloa väljastamisega Kadastiku IV lubjakivikarjäärile võivad kaasneda

sotsiaalmajanduslikud ohud, st võib tekkida negatiivne mõju Narva linna tööstuspargis

tegutsevatele ettevõtjatele ja nende toodangule, samuti ka Narva linnaelanikele ja linnale

tervikuna. Samuti on halduskohus põhjendatult leidnud, et arendaja kavandatava tegevuse

ohutuse tõendamiskoormis lasus kaebajal ja kaebaja ei ole vastustaja kahtlusi kaevandamisega

kaasnevatest võimalikest ohtudest vastavate tõenditega ümber lükanud. Tartu

Ringkonnakohus selgitas 20.03.2024 asjas nr 3-22-843 tehtud otsuses samuti, et

kaevandamisloa kooskõlastamisest saab keelduda olukorras, kus arendaja pole kõiki kahtlusi

kõrvaldanud ja see on kooskõlas ettevaatusprintsiibiga.

17.2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kohtuotsuse p-s 49 õigesti leidnud, et

tulenevalt ettevaatuspõhimõttest võib KOV kooskõlastuse kohta otsuse tegemisel

põhimõtteliselt tugineda võimalikele keskkonnamõjudele olukorras, kus asjaolud

võimaldavad mõjude tekkimist eeldada, kus taotleja antud selgitused ei lükka nimetatud

eeldust ümber ning kus Keskkonnaamet ei ole otsustanud keskkonnamõju hindamise tegemist.

Lisaks on kohtupraktikas rõhutatud, et KOV võib mh tugineda vastuolule kehtivate

planeeringutega (RKPK 26.05.2020. a otsus asjas nr 5-20-2, p 34 ja RKHK 30.09.2022. a

otsus haldusasjas nr 3-20-1247, p 30) ja isegi kui planeeringu seletuskirjast ei nähtu

sõnaselget keeldu uute kaevandamisalade kavandamiseks, võib keelu seadmise soovi siiski

vähemasti järeldada, kui üldplaneeringus on näiteks kirjas, et uusi kaevandamisalasid ei

kavandata (RKHK 14.02.2014. a otsus asjas nr 3-21-101, p 22).

17.3. Kadastiku IV lubjakivikarjääri kasutusele võtmine oleks vastuolus nii kehtiva

maakonnaplaneeringuga, Narva linna üldplaneeringuga ja Narva linna tööstuspiirkonna osas

kehtestatud üldplaneeringuga, mille üldiseks nõudeks on nõue vältida maardlate

kasutuselevõtul võimalusel alasid, mis asuvad rohelises võrgustikus ja millised nõuded

kehtisid 27.10.2022 seisuga (vt nt Ida-Viru maakonnaplaneeringu aastani 2030+ seletuskirja

p-d 6, 8.1 ja 8.2; tööstuspiirkonna linna osa ÜP seletuskirja p 2.5.1.1., mis ütleb, et ei nähta

ette karjääri laiendamist ja arvestatakse Kadastiku II järve säilimisega senistes piirides; sama

ÜP skeem väärtuslike maastike ja rohevõrgustike kohta näitab, et Kadastiku IV

lubjakivikarjäär jääb osaliselt rohevõrgustiku alale; Narva linna ÜP seletuskirja p 2.8 järgi

tuleb rohevõrgustikega haakuvatel alades maksimaalselt säilitada olemasolev olukord). Nagu

juba märgitud, on Riigikohus 30.09.2022. a otsuses haldusasjas nr 3-20-1247 leidnud, et

olukorras, kus karjäär kattub osaliselt miljöö- ja rohealadega, siis piisab sellest keelduva

arvamuse põhjendamiseks koosmõjus nt elamute lähedusega ning piiratud info tingimustes, st

olukorras, kus Keskkonnaamet ei ole koos taotlusega esitanud kohaliku omavalitsuse üksusele

KMH vajalikkuse eelhinnangut.

17.4. Käesoleval juhul tugines vastustaja õigustatult ka sotsiaalmajanduslikele riskidele, mis

tõenäoliselt võivad esineda kaebaja taotletud kaevandamisloa andmisel Kadastiku IV

lubjakivikarjääris, kuna puuri-lõhketöö kaevandamismeetodit kasutades mõjutab see tegevus

negatiivselt Narva Tööstuspargis juba olemasolevaid ja plaanitavaid ettevõtteid ning nende

tootmisprotsessi, mis võib tulevikus tähendada ka ettevõtete sulgemist ja/või laienemisest

loobumist. Seega on Kadastiku IV karjäärile kaevandamisloa andmine Narva linna elanikele

ja linnale tervikuna sotsiaalmajanduslikust vaatest lähtudes ebasoodne.

17.5. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et kaevandamisloa taotluses mainitud

kaevandamismeetod (puur-lõhketöö) tekitab vibratsiooni ja tolmu. Halduskohus tuvastas

õigesti, et keskkonnaloa taotluses oli kaebaja käsitlenud müraga seotud mõjusid, kuid jättis

käsitlemata mõjud keskkonnale, mis võiksid tekkida puur-lõhketööde tulemusena, eelkõige

vibratsiooni mõjud. Asjas on tuvastatud, et ümberkaudsete ettevõtete seadmed on

maavibratsiooni osas tundlikud, samuti on Enefit Power AS ja SA Ida-Viru Investeeringute

Agentuur välja toonud, et taotluse järgi kasutusele võetav kaevandamismeetod kahjustaks

oluliselt tööstuspargis olevaid ehitisi ja vara ning lõhkamistööd võivad avaldada negatiivset

mõju ka läheduses asuvatele riigi energiavarustuse aspektist olulistele objektidele ja kuna

taotlusmaterjalides pole arvestatud ehitiste kõrgust ning lööklaine kompleksmõju, siis tuleb

läbi viia koosmõju kontrollarvutused ning hinnata karjäärides tekkiva lööklaine mõju ka

hüdrotehnilistele rajatistele.

18. Samuti ei ole alust kaebaja väitel, et halduskohus jättis otsuse tegemisel tema seisukohad

ja vastuväited tähelepanuta. Kohtuotsuse p-s 46 on halduskohus leidnud, et kuigi kohus

tuvastas otsuse nr 58 põhjendustes olevad mõningased vastuolud ja ebaõiged andmed, ei

mõjuta need kohtu hinnangul selle menetlustoimingu õiguspärasust tervikuna, kuna vastustaja

oleks saanud keelduda kooskõlastuse andmisest pelgalt viidates esinevatele

sotsiaalmajanduslikele riskidele (ettevõtete lahkumine tööstusalast, töökohtade vähenemine

linnas jne) ja lähtudes ettevaatlusprintsiibist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastava

käsitlusega.

19. OÜ Ikaros Grupp apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad

kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja kandis apellatsioonimenetluses

õigusabiteenuse osutamisega seotud kulusid summas 4099,20 eurot (koos käibemaksuga)

kokku 21 õigusabi tunni eest tunnihinnaga 160 eurot. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul on

vastustaja menetluskulude nimekirjas toodud tegevuse kestus alates tööst haldusasja

toimikuga kuni vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (7 tundi, 5 tundi, 5 tundi ja 2 tundi

ning 30 minutit – kokku 19 tundi ja 30 minutit) ülepaisutatud ning selles osas tuleb

menetluskulude suurust vähendada. Ringkonnakohus peab vajalikuks ja põhjendatud

menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses kokku 15 õigusabi tundi tunnihinnaga 160

eurot, so 2400 eurot, millele lisandub käibemaks 24% (576 eurot), kokku seega 2976 eurot.

Kuna vastustaja andis kooskõlastuse teise haldusorgani korraldatavas menetluses, on

põhjendatud, et vastustaja kantud õigusabikulud mõistetakse välja kaebajalt (RKHKo 3-3-1-

34-15, p 10; RKHKo 3-17-796/39, p 18; RKHKo 3-20-1247, p 36).

(allkirjastatud digitaalselt)