Legislator Case Law & Legislation
2-24-142772/11 AI generated

2-24-142772/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-142772/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista V. K.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks 82,09 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest Välja mõista V. K.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

Legislator headnote

AI generated

2-24-142772/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista V. K.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks 82,09 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest Välja mõista V. K.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-142772

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED rahalise nõudega hagi V. K. vastu

Tsiviilasja hind

86,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja V. K. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V. K.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks 82,09 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest

40 eurot, sissenõudekulust 30 eurot ja 30.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest

12,09 eurot.

3. Välja mõista V. K.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 40 eurot alates 31.12.2024 kuni võlgnevuse

tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista V. K.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulude hüvitis 240 eurot.

6. Välja mõista V. K.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

Kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist

kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

2-24-142772

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Selgitused

1. Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi

tuleb täielikult rahuldada.

2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Eelnevast tulenevalt kohus märgib vaid järgmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja 18.02.2022

sõlmitud parkimisleping, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

3. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 100 eurot.

TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.

Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid

hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Käesolevas asjas on tegemist

vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud

ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi.

Kohus määras 26.03.2025 pooltele tähtaja mh lõpliku menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja

ei ole täiendavate menetluskulude osas teavet esitanud. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 71) on

ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse

mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 240 (100+20+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 240 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

2-24-142772

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4

on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik