1-10-3960/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-3960 (09240105841) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Mati Kartau Kriminaalasi U.L-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 17. novembri 2011 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava U.L-i (U.L) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta süüdistatava U.L-i apellatsioon Viru Maakohtu 17. novembri 2011 otsuse peale lühimenetluses kriminaalasjas 1-10-3960 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Maakohtu 17.11.2011 otsusega tunnistati U.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 19.10.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus (2 kuud vangistust) ning mõisteti liitkaristuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 04.12.2009 kuni

06.12.2009 ning alates 23.02.2010 kuni 25.02.2010, kokku 6 päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud 24 päeva vangistust.

Karistuse mõistmisel U.L-ile arvestas maakohus võimalikke kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

U.L-i käitumises raskendavad asjaolud puudusid, kergendavaks asjaoluks oli puhtsüdamlik kahetsus.

U.L on varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral. Teda on karistatud ka vangistusega aga järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Seega leidis maakohus, et otstarbekas on mõista talle karistuseks vangistus. Apellandi taotlus

U.L esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse temale mõistetud karistuse osas ning mõista talle karistuseks üldkasulik töö. U.L leiab, et temale mõistetud karistus on liiga range. Maakohus ei arvestanud sellega, et ta töötas enne vangistust. Kuriteo pani ta toime rumalusest ja ebaadekvaatses olekus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle Ringkonnakohus, hinnates U.L-i kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

2. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 p 5 kohaselt apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-120-09 p 8.2 kohaselt tuleb ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg

2 teise lause mõttes lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (menetlustulemi perspektiivitus).

3. Apellatsioonis taotleb U.L temale mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on otsuse tegemisel arvestanud KarS §-st 57 lähtudes U.L-i karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti arvestas maakohus, et U.L on varem korduvalt kohtu poolt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Teda on karistatud ka vangistusega, kuid see ei ole suutnud mõjutada U.L-i seaduskuulekalt käituma.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning apellatsioonis esitatud väide, et maakohus määras liiga range karistuse, ei ole asjakohane, kuivõrd maakohus on otsuses põhjendanud karistusliigi valikut ja ringkonnakohus leiab, et U.L-ile mõistetud karistus on kooskõlas senise karistuspraktikaga. Ringkonnakohtu arvates on maakohus mõistnud U.L-ile karistuse, mis vastab tema süüle. Mingeid erandlikke asjaolusid, mis annaks alust teda karistada üldkasuliku tööga, ei tuvastatud.

Käesoleval juhul on samuti tegemist varavastaste kuritegude toimepanemisega (vargused kauplusest). Karistusregistri väljatrükist (2 kd lk 51-54) nähtuvalt on U.L-i lisaks kriminaalkaristustele ka hulgaliselt väärteokorras karistatud. Sellest nähtub, et ilmselgelt ei ole U.L-i näol tegemist seaduskuuleka isikuga. Eeltoodu näitab, et ta pole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, mida tuleb arvestada karistuse mõistmisel karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamisel.

U.L-i apellatsioonis märgitud üldsõnaline väide töökoha olemasolust ei tulene siiski 08.11.2011 kohtuistungi protokollist (2 kd tl 64-65), milles kohaselt on süüdistatav maakohtus avaldanud, et töökohta ei oma. Samas ei saa võimalik töökoha olemasolu omada karistuse mõistmisel olulist kaalu.

Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt eeltoodust ei ole alust muuta U.L-ile maakohtu otsusega mõistetud vangistust ning see ei kuulu asendamisele üldkasuliku tööga. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus Paavo Randma Mati Kartau