2-24-2262/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Siret Siilbek ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

08.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2262

Kohtuasi

N.M hagi S.X-i vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.04.2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.X-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Monika Sulg

Hageja seaduslik esindaja T.S

Kostja S.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga

Väina-Kesler

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.X-i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.04.2025. a otsuse peale

menetlusse võtmata.

2-24-2262

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud S.X-i kanda. N.M-il ei ole ringkonnakohtu

menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid

teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. N.M (hageja) esitas 12.01.2024 Harju Maakohtule hagi S.X-i (kostja) vastu isaduse

tuvastamiseks ning elatise saamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga. Hageja palus mõista kostjalt välja

miinimumelatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja igakuised

kulud on 552 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Maakohus tuvastas kostja isaduse hageja suhtes maakohtu 17.04.2025. a otsusega

08.11.2024 läbiviidud põlvnemise tuvastamise ekspertiisi alusel. Kostja võttis põlvnemise

tuvastamise osas hagi õigeks.

Kostja vastus hagile

3. Kostja vaidlustas hageja elatise nõude osaliselt. Kostja leidis, et hagejale tuleb määrata

elatis proportsionaalselt hageja tegelike kuludega ning mõlemad vanemad peaksid lapse

ülalpidamisse panustama. Pelgalt väide kehtiva elatise alammäära kohta ei ole piisav

põhjendus elatise suuruse määramiseks. Kostja palus nõuda lapse seaduslikult esindajalt välja

tema sissetulekut kajastavad pangakonto väljavõtted viimase kolme kuu kohta.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas elatise nõude osas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

miinimummääras igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni,

s.o kuni 29.11.2030, arvestades, et hageja veedab kostja juures keskmiselt vähem kui seitse

päeva kuus ning lapsetoetust saab teine vanem. Ajavahemiku 12.01.2024–31.03.2024 eest

mõistis maakohus välja igakuise elatise 260,33 eurot ning ajavahemiku 01.04.2024–

31.03.2025 eest 287,72 eurot kuus. Alates 01.04.2025 mõistis maakohus kostjalt hageja

2-24-2262

kasuks välja igakuise elatise 301,74 eurot kuus. Maakohus määras, et elatise määr muutub iga

aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutopalga muutusest ning

lapsetoetuse suuruse muutumisest alates toetuste muutumisele järgnevast kuust. Maakohus

määras, et elatise summa tuleb tasuda igakuiselt ette lapse seadusliku esindaja

arvelduskontole. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

4.1. Maakohus selgitas pooltele, et kuna hageja palus mõista kostjalt välja miinimumelatise,

siis peab kostja põhjendama, kas esinevad alused elatise vähedamiseks, s.o kas kostja

vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanematel vahel, kas hageja viibib kostjaga

vähemalt seitse päeva kuus või on kostja kohustatud tasuma elatist mitmele sama pere lapsele.

4.1. Maakohus leidis, et kostja ei ole elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid välja

toonud ega tõendanud. Hageja veedab kostja juures vähem kui seitse päeva ning kostja ei ole

seda vaidlustanud. Kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Hageja ema on avaldanud, et saab lapse

eest 80 eurot lapsetoetust kuus.

4.2. Maakohus selgitas, et miinimumelatise nõude korral ei ole vaja lapse vajadusi tõendada,

st et eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei ole kohtul alust kahelda, et hageja

igakuised kulud vastavad seaduses sätestatud kahekordsee baassummale. Seega kuulub hagi

edasiulatuva elatise nõude osas rahuldamisele. Maakohus leidis, et hageja taotlus mõista

igakuine elatis välja muutuva summana, on põhjendatud.

4.3. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse nõuda hageja seaduslikult esindajalt välja

sissetulekuid kajastavad pangakonto väljavõtted. Maakohus leidis, et kostja ei ole esile

toonud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta on taotlenud tõendite kogumist.

Maakohus selgitas, et vanema varanduslik seisund on elatise väljamõistmisel oluline üksnes

siis, kui hageja nõuab miinimumelatisest suuremat elatist.

4.4. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 164 lg 1 kohaselt

menetlusosaliste endi kanda, mistõttu ei olnud vajadust neid rahaliselt kindlaks määrata.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

maakohtule uueks arutamiseks. Kostja hinnangul ei täitnud maakohus uurimiskohustust ega

hinnanud kostja seisukohti sisuliselt. Kui ringkonnakohus leiab, et elatis tuleb välja mõista

alates 12.01.2024, palub kostja määrata tagasiulatuva summa osamaksetena mõistliku

ajagraafiku alusel, arvestades kostja sissetulekut ja toimetulekut.

5.1. Kostja hinnangul rikkus maakohus õiguskindluse põhimõtet, kuna mõistis elatise välja aja

eest, mil kostjal ei olnud seaduslikku staatust ega teadmist isaduse kohta. Isaduse tuvastamine

toimus hiljem, kui elatise määramise alguskuupäev. Isadus tuvastati alles 08.11.2024. Enne

seda ei olnud kostja lapse seaduslik vanem ning temalt ei saanud nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist.

5.2. Maakohus ei kontrollinud ega nõudnud tõendeid sella kohta, kas hageja saab või on

saanud toitjakaotuspensioni või muid sotsiaaltoetusi. Maakohus jättis olulised tõendid elatise

suuruse määramiseks kogumata. Kostja hinnangul rikkus maakohus perekonnaseaduse (PKS)

§ 102 lg-t 1, mis võimaldab elatist vähendada juhul, kui laps saab muud tulu.

2-24-2262

5.3. Kostja esitas mitmeid seisukohti ja dokumente, millele hageja ei vastanud ning maakohus

ei kohustanud hagejat selgitusi esitama ega kogunud omal algatusel tõendeid. Maakohus ei

hinnanud kostja vastust ega tõendeid. Kohus ei selgitanud hageja tegelikku majanduslikku

olukorda välja.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast

põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega.

7. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p

12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks

olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018,

2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

8. Praeguses asjas mõistis maakohus elatise välja õigesti alates hagi esitamisest 12.01.2024,

mitte põlvnemise tuvastamisest 08.11.2024 ning kostja väited apellatsioonkasebuses ei anna

selles osas alust otsust muuta.

9. Kohtupraktikas on selgitatud, et kuni 30. juunini 2010 kehtinud perekonnaseaduse

kontekstis on kolleegium asunud seisukohale, et lapse isast põlvnemise tuvastamine kehtib

tagasiulatuvalt alates lapse sünnist (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-78-11, p 10). Kui põlvnemine

on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, siis on põlvnemisest tulenevaid õigusi ja

kohustusi nende olemuse tõttu võimalik teostada üldjuhul edasiulatuvalt. Küll aga võib

seadusest tuleneda, millistel juhtudel ja ulatuses on võimalik teostada põlvnemissuhte alusel

tekkivaid õigusi ja kohustusi ka põlvnemise kindlakstegemisele eelnenud aja eest. Nii

võimaldab PKS § 108 nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatisehagi kohtule esitamist. See kehtib kolleegiumi arvates ka juhul, kui kohtule on

üheaegselt esitatud nii lapse isast põlvnemise kindlakstegemise kui ka elatise väljamõistmise

nõue. Kostja huve ei saa nende nõuete üheaegne lahendamine kahjustada, sest elatise kohta

tehtav lahend ei jõustu enne põlvnemise algse tuvastamise kohta tehtud lahendi jõustumist.

Elatise nõude maksimaalses ulatuses esitamise asemel võib õigustatud isik piirduda ka elatise

nõudmisega alates hagi esitamisest (RKTKm 15.06.2023, 2-22-7773, p 12)

10. Õiguslikult põhjendamatud on kostja etteheited maakohtule, et kohus oleks pidanud omal

algatusel kontrollima ja nõudma tõendeid selle kohta, kas hageja saab või on saanud

toitjakaotuspensioni või muid sotsiaaltoetusi. Esmalt tuleb märkida, et maakohus võttis

kooskõlas perekonnaseadusega arvesse, et hageja saab lapsetoetust 80 eurot kuus. Kostja ei

ole esile toonud selliseid asjaolusid, mille põhjal võiks tekkida kahtlus, et hageja on saanud

enne põlvnemise tuvastamist toitjakaotuspensioni (või muid täiendavaid sotsiaaltoetusi).

TsMS järgi kehtib uurimispõhimõte osalisel määral ka hagimenetluses perekonnaasjades

(TsMS § 5 lg 3 teine lause, § 230 lg-d 3–6). Kui aga mitte miski ei viita, et lapse isaks peetav

2-24-2262

isik on surnud ja lapsele määratud toitjakaotuspension (riikliku pensionikindlustuse seaduse §

20), ei ole kohtul vajadust ega kohustust seda asjaolu ise uurida.

11. Maakohus selgitas ka õigesti, et kuna hageja taotles miinimumelatise väljamõistmist, siis

ei olnud hagejal vaja lapse vajadusi tõendada ega hageja seaduslikult esindajalt pangakonto

väljavõtete esitamist nõuda. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui vanemalt nõutakse elatist

PKS(2010) §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 20.1). Ka enne

01.01.2022 toimunud seadusemuudatust ei pidanud miinimumelatise nõudmisel lapse kulusid

tõendama, sest eeldati, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis (vt

ka RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15; 07.02.2018, 2-15-15909/124, p 12). Seega ei

pidanud hageja, kes palus kostjalt enda kasuks välja mõista PKS(2010) § 101 alusel arvutatud

elatise, oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendama ning kohtule ei saa ette heita

hageja ülalpidamiseks vajalike kulude tuvastamata jätmist.

12. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei

ole hagejal apellatsioonimenetluses kostjalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid

tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

13. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Siret Siilbek, Neve Uudelt