3-25-2141/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2141

Määruse kuupäev

8. juuli 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Urmas Tilga kaebus Eesti Advokatuuri kohustamiseks

vaadata tema 7. veebruari 2025. a kaebus läbi

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Urmas Tilga kaebus.

2. Jätta Urmas Tilga taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Advokatuuris registreeriti 7. veebruaril 2025 Urmas Tilga (kaebaja) kaebus seoses

tema esindamisega kriminaalasjas nr 1-23-6943. Kaebaja mõisteti süüdi kuriteos, mida ta

sooritanud ei ole. Kaebaja palub advokatuuril otsustada, kas kaebajale riigi õigusabi korras

määratud advokaat Aivar Kello tegi kõik õigesti ja seaduspäraselt, et kaebajat alusetust

süüdistusest vabastada. Kaebaja kirjeldab advokaadi rikkumisi alates 13. augustist 2023 kuni

kassatsioonkaebuse esitamiseni. Kaebajal on vaja advokatuuri abi olukorra lahendamiseks.

2. Eesti Advokatuuri aukohus palus 6. märtsi 2025. a kirjaga nr 2-15/25/102-1 kaebajal

hiljemalt 26. märtsil 2025 esitada nõuetele vastav parandatud kaebus. Kaebuses tuli välja tuua

täpsed kuupäevad, millal kaebaja sai advokaadi rikkumistest teada. Juhul kui nimetatud

sündmustest on möödunud rohkem kui kuus kuud, tuli välja tuua mõjuvad põhjused, mille

tõttu ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada.

3. Eesti Advokatuuris registreeriti 21. märtsil 2025 kaebaja avaldus, milles ta esitab

täiendavad selgitused. Kaebaja leiab, et on esitanud kaebuse tähtaegselt ning kui advokatuur

on teistsugusel seisukohal, siis palub ta tähtaja ennistada. Kaebaja soovib, et advokaat Aivar

Kello vastutaks oma vigade eest.

3-25-2141

4. Eesti Advokatuuri aukohus vaatas asja läbi 15. mail 2025 ning jättis 29. mai 2025. a

määrusega asjas nr 2-15/25/102 vandeadvokaadi abi Aivar Kello tegevuse peale esitatud

Urmas Tilga kaebuse läbi vaatamata. Advokaat suri 3. mail 2025 ning Eesti Advokatuuri

kodukorra § 18 lg 6 kohaselt loetakse advokaadi surma korral advokaat advokatuurist

väljaarvatuks. Väljaarvamine vormistatakse juhatuse otsusega. Advokatuuri juhatus arvas

advokaadi 6. mai 2025. a otsusega advokatuurist välja. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 15 lg 1

alusel arutab aukohus advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu

pädevusse antud asju. Aukohtumenetlus on seotud advokaadi isikuga ning tema advokatuuri

liikmesusega. Kuivõrd advokaadi liikmesus advokatuuris on lõppenud, puudub aukohtul alus

tema distsiplinaarsüüteoasja arutamiseks. Tuginedes eelnevale jätab aukohus haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 15 lg 4 alusel Urmas Tilga kaebuse läbi vaatamata.

5. Kaebaja esitas 29. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu

29. mai 2025. a määruse peale asjas nr 2-15/25/102. Kaebaja ei ole määrusega nõus, kuna see

on taandanud ainult ühele isikule, s.o advokaadile Aivar Kello, kes hiljuti suri. Kaebaja Eesti

Advokatuurile esitatud kaebus ei puudutanud üksnes Aivar Kellot, vaid ka advokaati Anu

Pärtel ning tervet kohtuprotsessi, kus ei järgitud kehtivaid õigusakte. Eesti Advokatuur nägi,

et tegemist oli problemaatilise kaasusega ning kasutas venitamistaktikat. Eesti Advokatuur

peab võtma vaidlusaluses kaasuses kindla seisukoha ning kontrollima, kas kehtivaid seadusi

on järgitud. Seega tuleb kaebus sisuliselt läbi vaadata ning rikkumise tuvastamisel vastavaid

meetmeid kohaldada. Aukohus saab kaebaja õiguste kaitsele oluliselt kaasa aidata, jõudes

seisukohani, et asi vajab kallutatud advokaatide tõttu uut kohtuprotsessi või uurimist. Kaebaja

taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Eesti Advokatuuri

kohustamist vaadata kaebaja 7. veebruari 2025. a kaebus sisuliselt läbi.

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

8. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õiguseid.

Advokatuuril on distiplinaarmenetluses advokaadi väidetavale rikkumisele reageerimisel ja

advokaadi karistamisel suur otsustusruum. Huvitatud isikul ei ole õigust nõuda advokaadi

karistamist. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele

(Riigikohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2025. a määrus asjas nr 3-24-146, p 8). Võimalus

pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle

eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe

saamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 1. juuli 2022. a otsus asjas nr 3-20-1214, p 10).

Aukohtumenetluse tulemusena ei ole kaebajal võimalik saavutada kriminaalasjas nr 1-23-

6943 uut uurimist või kohtuprotsessi. Eesti Advokatuuri aukohtul ei ole võimalik anda

hinnangut tervikuna kriminaalasja nr 1-23-6943 menetluse nõuetekohasusele. Kaebajal oli

kriminaalmenetluses võimalik oma õigusi kaitsta, sh kohtute otsustusi vaidlustada,

kriminaalasja nr 1-23-6943 raames, milliseid võimalusi kaebaja on ka kasutanud. Kuna

kriminaalasjas nr 1-23-6943 on praeguseks kõik kohtulahendid jõustunud, siis on kaebajal

võimalik saavutada kriminaalasja menetluse uuendamine üksnes teistmise aluse esinemise

3-25-2141

korral Riigikohtus teistmismenetluses (kriminaalmenetluse seadustiku § 365 lg 1 ja § 366).

Aukohtul on võimalik anda hinnang üksnes konkreetsete advokaatide tegevusele, arutada

nende distsiplinaarsüüteoasju ning distsiplinaarsüüteo tuvastamisel määrata advokaatidele

distsiplinaarkaristus (AdvS § 15 lg 1, § 19 lg-d 1 ja 2). Kuna aukohtumenetluse eesmärk ei ole

kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi ning selle tulemusena ei ole kaebajal võimalik saavutada

oma tegelikku eesmärki, siis ei saa kaebaja õiguste riivet käesolevas asjas pidada

intensiivseks.

9. Kuigi kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja, et tema 7. veebruari 2025. a kaebus ei

puudutanud üksnes advokaati Aivar Kello, vaid ka advokaati Anu Pärtel, siis ei kinnita

eeltoodut väidet aukohtumenetluse materjalid. Kaebaja 7. veebruari 2025. a kaebus on selgelt

esitatud advokaat Aivar Kello väidetava ebakohase tegevuse peale kaebaja kriminaalasjas nr

1-23-6943 esindamisel. Kaebaja küll märgib, et advokaat Aivar Kello saatis enda asemel

mõnel korral menetlustoiminguid tegema advokaadi Anu Pärteli, kes polnud kriminaalasjast

huvitatud ja käitus vastavalt sellele, ning väljendab eelnimetatud advokaadi suhtes mõningast

rahulolematust (dtl 16), kuid kaebaja 12-leheküljeline kaebus on suunatud siiski Aivar Kello

tegevusele. Nii kaebuse alguses kui ka lõpus palub kaebaja anda advokatuuril hinnang just

advokaadi Aivar Kello tegevuse õiguspärasusele (dtl-d 16 ja 32). Ka Eesti Advokatuuris 21.

märtsil 2025 registreeritud avalduses märgib kaebaja, et pöördus kaebusega advokatuuri poole

seoses advokaadi Aivar Kello tegevusega ning soovib, et advokaat vastutaks oma vigade eest

(dtl-d 36-37). Seega määratles Eesti Advokatuur õigesti, et aukohtumenetlus puudutas vaid

advokaadi Aivar Kello tegevust. Vaidlus puudub selles, et advokaat Aivar Kello suri 3. mail

2025. Seega arvas Eesti Advokatuur advokaadi õigesti 6. mail 2025 advokatuurist välja (Eesti

Advokatuuri kodukorra § 18 lg 6). Samuti on Eesti Advokatuuri aukohus kaebajale õigesti 29.

mai 2025. a määruses asjas nr 2-15/25/102 selgitanud, et kuivõrd aukohtumenetlus on seotud

advokaadi isikuga ja tema advokatuuri liikmesusega (AdvS § 15 lg 1) ning vaidlusaluse

advokaadi liikmesus on advokatuuri juhatuse 6. mai 2025. a otsusega lõppenud, siis ei ole

advokatuuri pädevuses enam tema tegevuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamine. Seega

jättis Eesti Advokatuuri aukohus kaebaja 7. veebruari 2025. a kaebuse õigesti HMS § 15 lg 4

alusel läbi vaatamata ning Urmas Tilga kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Urmas Tilga kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider