3-25-965/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-965

Haldusasi

W.T kaebus Keeleameti 04.02.2025 kontrollakti nr 18041 ja

10.03.2025 vaideotsuse nr 3-6/25/306-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – W.T (isikukood XXX), volitatud esindaja

vandeadvokaat Kaarel Berg

Vastustaja – Keeleamet

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada kohtuasja menetlus.

2. Tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

20 eurot.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

490,08 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende

endi kanda.

4. Kohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu

kehtivus lõppeb käesoleva määruse resolutsiooni punkti

1 jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on W.T kaebus Keeleameti 04.02.2025 kontrollakti nr 18041 ja

10.03.2025 vaideotsuse nr 3-6/25/306-2 tühistamiseks.

2. Vastustaja edastas kohtule enda 30.06.2025 otsuse nr 1-10/25/4-6, mille kohaselt on 04.02.2025

ettekirjutus C1-taseme eksami sooritamiseks kehtetuks tunnistatud (dtl 101). Vastustaja on kohtule

edastanud ka täiendavad selgitused, et tegemist on haldusaktiga, millega tunnistatakse Keeleameti

04.02.2025 ettekirjutus kehtetuks, vaideotsusel ei ole ilma ettekirjutuseta iseseisvat tähendust ning

kohus võib otsustada menetluse lõpetamise (dtl 105).

3. Kaebaja vastas kohtule, et on nõus haldusasja menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel. Kaebaja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest ning on halduskohtu

antud vastavasisulistest selgitusest aru saanud (dtl 110).

4. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

Kaebajale tehtud ettekirjutus, mis sisaldub 04.02.2025 kontrollaktis (dtl 15) on kehtetuks

tunnistatud. Seega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud.

1(2)

Kaebaja on taotlenud algses kaebuses ka vaideotsuse tühistamist ning vastustaja ei ole vaideotsust

kehtetuks tunnistanud. Samas ei oma vaideotsus ilma haldusakti endata õiguslikku tähendust. Sama

on kinnitanud ka vastustaja. Ka HKMS § 45 lg 4 ja HMS § 87 lg 2 sätestavad, et vaideotsuse

tühistamist saab nõuda üksnes koos haldusakti endaga või eraldiseisvalt siis, kui vaideotsus rikub

kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kuigi

vaideotsuse jätkuva kehtivusega võib kaasneda väiksem õiguslik ebaselgus, puudub siiski

ettekirjutuse kehtivuse lõppemisega haldusakt, millest tuleneks kaebajale kohustusi või keelde ning

mida oleks võimalik kaebaja suhtes (sund)täita.

Eeltoodust tulenevalt saab kohus kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohus

kordab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba

esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse

lõpetamise kohta (HKMS § 43 lg 1 p 2).

5. Kohus tagastab kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20

eurot.

Kohus leiab, et HKMS § 104 lg 5 p-d 2-4 reguleerivad juhtusid, kus kohus jätab isiku taotletud

tegevuse tegemata, st esineb alus, mille tõttu jäi kaebus, taotlus või avaldus sisuliselt lahendamata.

Osas, milles riigilõivustatud taotlus on sisuliselt läbi vaadatud ja lahendatud, ei ole võimalik

riigilõivu tagastada. Samast arusaamast lähtub ka RLS § 15 muude riigilõivustatavate toimingute

osas. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv lugeda osaks kaebaja

menetluskuludest, mis ei kuulu tagastamisele ning mille jaotuse ja väljamõistmise üle kohus

järgnevalt otsustab.

6. Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine oli tingitud kaebuse esitamisest,

jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 6). Käesolevas asjas on ettekirjutuse

tühistamine vastustaja seisukohti (dtl 101) arvestades seotud kaebuse esitamisega.

Kaebaja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot. Kohus on esialgse õiguskaitse

taotluse sisuliselt lahendanud. Seega tuleb riigilõiv vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

Lisaks on kaebaja taotlenud menetluskulude väljamõistmist kogusummas 470,08 eurot kokku 2,4

töötunni eest (dtl 111). Kaebajal on õigusteadmistega esindaja alates 07.05.2025 (dtl 83). Kokku

vähem kui 3 tundi asja materjalidega tutvumiseks ja kohtule seisukohtade esitamiseks ei saa pidada

ilmselgelt ülemääraseks. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kokku menetluskulud

summas 490,08 eurot (470,08+20).

7. HKMS § 249 lg 4 kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld

kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

2(2)