2-25-2545/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-2545

Kohtuasi

OÜ GS Core hagi LPL PROPERTY OÜ vastu võla

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

LPL PROPERTY OÜ 25.06.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7262,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586),

lepinguline esindaja Riho Siil

Kostja LPL PROPERTY OÜ (registrikood 14399566),

seaduslik esindaja juhatuse liige I.Q

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Võtta LPL PROPERTY OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel lahendada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Harju Maakohtu 27.05.2025 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Mõista LPL PROPERTY OÜ-lt riigi tuludesse apellatsioonkaebuselt

vähemmakstud riigilõiv 35 eurot, mis tuleb tasuda riigile 15 päeva jooksul arvates

lahendi jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu

maksmise nõude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

6. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

2-25-2545

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 14.02.2025 Harju Maakohtule LPL PROPERTY OÜ (kostja)

vastu hagi võla ja viivise väljamõistmiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Eesti Energia AS elektrienergia

müügilepingu ning kostja ja Elektrilevi OÜ (ühinemise järgselt Enefit AS)

võrgulepingu. Elektrit tarbiti Otepääl Sulaoja tee 13 asuvas tarbimiskohas. Kostjal

tekkis võlg kahel arvel kajastatud nõuete osas. Arve 31.12.2022: elektrienergia

2059,69 eurot, võrguteenus 815,08 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 171,21

eurot, käibemaks 609,20 eurot, kokku 3655,18 eurot. Arve 31.01.2023: elektrienergia

1464,94 eurot, võrguteenus 662,53 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 132,08

eurot, käibemaks 451,91 eurot, kokku 2711,46 eurot. Kostja tasus 02.06.2023 võlast

1000 eurot. Põhivõla jääk on 5366,64 eurot. Hilisem arve muutus sissenõutavaks

18.02.2023. Hageja nõuab viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras alates sellest kuupäevast. Hagi esitamise seisuga on

viivisenõude suurus 1297,16 eurot. Hageja nõuab viivise väljamõistmist põhivõlalt

5366,64 eurot kuni võla tasumiseni.

1.2.

Elektrilevi OÜ (ühinemise järgselt Enefit AS) loovutas 13.07.2020 nõuded ette

Eesti Energia AS-le. Eesti Energia AS loovutas oma nõuded Enefit AS-le, Enefit AS

loovutas oma nõuded hagejale, teatades sellest kostjale 19.09.2024.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1.

Hagiavaldusest nähtuvalt on nõudeid korduvalt loovutatud. Nõuded on

loovutatud enne nende tekkimist, mis pole lubatav. Nõuded peavad olema loovutamise

hetkel piisavalt määratletavad. Loovutamised on tühised.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 27.05.2025 otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 665 eurot (riigilõiv).

3.1.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võttis kostja vaikimisi omaks kõik

hageja faktiväited, mistõttu luges maakohus võla tekkimise hageja väidetud asjaoludel

ja ulatuses tõendatuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4). 3.2.

Maakohtu hinnangul olid kostja väited nõuete loovutamise kehtetuse kohta alusetud.

Tulevikus tekkivate nõuete loovutamine ei olnud vastuolus seadusega.

2-25-2545

Loovutusavalduse sisust nähtuvalt pole kahtlust, et hagi aluseks olevad nõuded on

sellega hõlmatud. Loovutus ei ole vastuolus VÕS §-ga 165. Enefit AS on kinnitanud

hagi aluseks olevate nõuete loovutamist hagejale. Kostja on seega VÕS § 170 järgi

kaitstud võimalike probleemide vastu nõude loovutaja ja nõude omandaja vahelistes

suhetes. Kostja on võtnud omaks lepingute järgse võla olemasolu. Leping on

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kostja esitatud põhjendused on

alusetud ja otsitud ettekäänded oma kohustuste täitmata jätmise õigustamiseks. 3.3.

Eelnimetatud põhjustel mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

5366,64 eurot, seisuga 13.02.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 1297,16 eurot

ning alates 15.02.2025 (kaasaarvatud) kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

4.1. TsMS ei näe ette võimalust rahuldada hagiavaldust kostjapoolse vaikimisi

omaksvõtuga. TsMS käsitleb omaksvõttu üksnes tõendamisest vabastamise alusena ega näe

ette võimalust rahuldada hagiavaldust omaksvõtuga. Olukorras, milles kostja nõustub tema

vastu esitatud nõuetega, on tegemist hagi õigeksvõtuga. Seejuures ei saa õigeksvõtt olla

väljendatud vaikimisi (TsMS § 440). Kostja ei ole võtnud hagi õigeks ei sellekohase

avaldusega ega ka kohtuistungil protokollitult (istungit ei toimunud).

4.2. Kostja tõi maakohtus esile, miks tema hinnangul on nõuete loovutamised tühised. Hageja

kostja seisukohtadele vastu ei vaielnud, seega maakohtu mõttekäiku järgides võttis kostja

väited vaikivalt omaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide

olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise

apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise

rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

5.1.

Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus

rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise

apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi

saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS §

641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-

13-56825, p 11).

5.2.

TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu

otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja

2-25-2545

saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui otsust ei ole seaduse

kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust

kõrvaldada.

5.3.

Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses, märkides otsuse põhjendustes, et kostja

võttis vaikimisi omaks kõik hageja faktiväited, mistõttu luges maakohus võla

tekkimise hageja väidetud asjaoludel ja ulatuses tõendatuks.

5.4.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendav osa ei vasta TsMS § 444

lg-s 2 ja TsMS § 442 lg 8 esimeses lauses ettenähtud nõuetele ehk maakohtu otsus on

sisuliselt põhjendamata. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on

hageja nõue rahuldatud ja kuidas on kujunenud hageja nõude suurus. Maakohus on

märkinud üksnes, et kõik hagis toodud asjaolud on tõendatud kostja omaksvõtuga.

5.5.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid

esitanud ja on vaikimisi hageja faktiväited omaks võtnud. Kostja vaidles hageja

nõudele vastu (dtl 51). Vastuseks kohtu 09.04.2025 määrusele, milles kohus leidis, et

kostja ei ole hagile vastu vaielnud, selgitas kostja 26.04.2025 arvamuses, et ta ei

nõustu muu hulgas ka võla suurusega (dtl 61). Nimelt on kostja arvamuses märkinud:

„Vastuseks kohtu selgitustele soovib kostja samas selgitada, et ka võlgnevuse suuruse

osas omab ta vastuväiteid, kuid olukorras, milles nõude on esitanud isik, kes

võlausaldajaks ka ei ole, puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, millisel

põhjusel peaks võlgnik esitama vastuväiteid isikule, kes on esitanud nõude, mis

temale n-ö ei kuulu. Ning ühtlasi, kuidas saaks selliste vastuväidete esitamine olla

kohtumenetluses üleüldse asjakohane (ja edukas).“ Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus kostja vastuväideteid välja selgitanud ja on märkinud otsuses ebaõigesti, et

poolte vahel puudub vaidlus hagi asjaolude ja võla suuruse üle.

TsMS § 231 lg 2 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline

nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine

protokollitakse. Praegu ei ole kostja ei kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades ega ka

kohtuistungi protokollist nähtuvalt ühegi hageja esitatud faktilise asjaoluga selgesõnaliselt

nõustunud. Kostja on korduvalt avaldanud, et ta ei ole hagiga nõus. Riigikohtu järjekindla

praktika järgi eeldab TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine seda, et kohus järgiks

TsMS § 392 lg 1 p-s 3 sätestatut, s.t et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel

küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt

või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud

(RKTKo 27.03.2024, 2-21-10188, p 12.1).

Maakohtu 09.04.2025 määruses on kohus märkinud: „Kostja vaidles hagile vastu (dtl 51).

Kostja eitab nõude loovutamist hagejale, kuid ei vaidlustanud muid hagi aluseks olevaid

faktilisi asjaolusid. Võlgnevuse tekkele esialgse võlausaldaja ees kostja seega vastu ei

vaielnud. Kostjal tuleb arvestada, et kohus loeb vaikivalt omaks võetuks kõik faktiväited,

millele sõnaselget vastuväidet esitatud pole (TsMS § 231 lg 4).“ Selline selgitus

omaksvõetavate asjaolude kohta ei vasta TsMS § 392 lg 1 p 3 nõuetele, kuivõrd maakohus ei

ole eeldatava omaksvõtu olukorras küsinud seisukohta ühegi konkreetse hageja nõude

eelduseks oleva asjaolu suhtes.

5.6.

Maakohus on jätnud asjas läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse, sh rikkunud

oluliselt ka selgitamiskohustust. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392.

Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 selgitamiskohustus.

Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste

2-25-2545

seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud

väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida

menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite

lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja

arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1).

5.7.

Maakohus on märkinud otsuses, et kostja võttis omaks kõik hageja faktiväited,

mistõttu tuleb võla tekkimine hageja poolt väidetud asjaoludel ja ulatuses lugeda

tõendatuks. Maakohtu hinnangul on kostja seega omaks võtnud põhivõlgnevuse

5366,64 eurot ja võla sissenõutavuse seisuga 18.02.2023. Samuti leidis maakohus, et

kostja on võtnud omaks faktiväited, mille kohaselt viivisenõude suurus arvestatuna

15.02.2025 seisuga on 1297,16 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

lugenud omaksvõtuga tõendatuks õigusliku hinnangu (võlgnevuse). Omaks saab võtta

üksnes faktilisi asjaolusid, mida aga kostja teinud ei ole. Ka otsuses ei ole kohus

tuvastanud hageja nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid.

5.8. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja

selgitada, millised on kostja vastuväited hagile ning millised faktilised asjaolud kostja

omaks võtab.

5.9.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele sellest, nagu ei oleks tulevikus tekkiva

nõude loovutamine siinse vaidluse asjaoludel kehtiv, märgib ringkonnakohus järgmist.

VÕS § 165 järgi võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui

need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti, kui leidis, et siinse vaidluse

asjaoludel on nõuded loovutatud kehtivalt. Asjaolu, et nõue tekib tulevikus pärast

üleandmist, ei takista selle loovutamist, kui see on üleandmise hetkel piisavalt

määratletav (RKHKo 07.12.2015, 3-3-1-53-15, p 18). Sama on leitud ka

õiguskirjanduses: „Piisava määratletuse kontrollimiseks tuleb küsida selle järele, kas

iga potentsiaalselt loovutamislepingu esemeks oleva nõude puhul on

loovutamislepingu põhjal võimalik tuvastada, milline nõue on loovutatud.

"Loovutamise hetkeks", mil toimub loovutatavate nõuete piisava määratluse kontroll,

on ajahetk, mil loovutuse esemeks olev tulevane nõue tekib. Tulevikus tekkivate

nõuete loovutamise puhul ei hinnata loovutuse esemeks olevate nõuete piisavat

määratletust seega mitte loovutamislepingu sõlmimise, vaid iga üksiku

loovutamislepingu esemeks oleva nõude tekkimise hetke seisuga. Näiteks saab

loovutada kõik teatavale võlausaldajale kuuluvad pärast loovutamislepingu sõlmimist

tekkivad nõuded või kõik tulevikus tekkivad teatava liigitunnuse alusel kirjeldatud

nõuded (nt kõik müügilepingutest tulenevad müügihinna tasumise nõuded).“ Siinses

asjas on nõuded loovutatud, kirjeldades neid teatud liigitunnuse järgi (dtl 31 ja 33).

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asjas esile toodud asjaoludel on hagejale

loovutatud nõuded nende tekkimise ajal määratletavad ning kinnituskirjadest nähtub,

et need on tulevikus tekkivate nõuetena loovutusega hõlmatud.

5.10.

Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel

läbivaatamisel maakohus.

6. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud

2-25-2545

riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus

kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

6.1.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse

esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule,

arvestades kaebuse ulatust. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses ja on

tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 630 eurot.

6.2.

Tsiviilasja hind antud asjas on 7262,18 eurot, hageja tasus hagi esitamisel

sellele vastava riigilõivu 665 eurot. Seega tuli kostjal tasuda riigilõivu

apellatsioonkaebuselt 665 eurot.

Eelnevast tulenevalt tasus kostja apellatsioonkaebuselt riigilõivu ekslikult vähem 35 eurot

(665 eurot–630 eurot).

6.3.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 35 eurot.

Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi

täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, v.a juhul, kui lahend kuulub viivitamatule

täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (TsMS § 179 lg 5). Kohus ei

määra käesoleval juhul sellest erinevat tähtaega. Kohus selgitab, et rahandusministri

käskkirjaga määratud asutus võib menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise lahendi

saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15

päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Tasumiseks

vajalikud andmed lisatakse otsusele (TsMS § 179 lg 2¹).

(allkirjastatud digitaalselt)