3-25-1539/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

08.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1539

Haldusasi

J.D kaebus Tartu Linnavalitsuse kohustamiseks

väljastada kaamerasalvestis

Menetlusosalised

Kaebaja – J.D

Vastustaja – Tartu Linnavalitsus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.07.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.D määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse J.D määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.07.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-1539.

2. Jätta J.D määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.07.2025 määrus

haldusasjas nr 3-25-1539 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, §

252 lg 7, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.D esitas 25.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud avalduse, milles

taotleb Tartu Linnavalitsuse kohustamist väljastama talle videokaamera salvestis. Salvestist,

mida kaebaja soovib, on avalduse järgi kirjeldatud 06.01.2025 Tartu linnale saadetud kirjas.

Linnavalitsus leidis 15.01.2025 vastuses nr 21.3-1.1/00326 kaebaja hinnangul ekslikult, et

soovitud video väljastamine ei ole võimalik.

2. Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2025 kaebuse käiguta ning määras tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus.

3. Kaebaja esitas 30.06.2025 esialgse õiguskaitse taotluse kohaliku omavalitsusüksuse

kohustamiseks tegema kaebaja taotletud toiming. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse

riigilõivust vabastamiseks kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

3-25-1539

4. Tartu Linnavalitsus esitas 01.07.2025 kohtunõudele vastuse koos J.D 27.12.2024

kaamerasalvestise saamiseks esitatud avalduse ja linnavalitsuse 15.01.2025 vastusega J.D-le

(kiri nr 21.3-1.1/00326). Vastuses märgib linnavalitsus, et Tartu linnal ei ole J.D avalduses

esitatud asukohtades kaameraid ja seetõttu pole võimalik tema soovi täita.

5. Tallinna Halduskohus jättis 04.07.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (p 1) ja menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest

vabastamiseks rahuldamata (p 2).

Esialgse õiguskaitse taotlusel puuduvad ilmselgelt eduväljavaated ja selle kaebaja soovitud

viisil täitmine on võimatu. Arvestades, et kaebaja kirjeldatud asukohas ei ole Tartu

Linnavalitsusel kaameraid, mistõttu ei ole linnavalitsusel võimalik kaebajale soovitud

salvestist esitada, ei tagaks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja õiguste kaitset. Tartu

Linnavalitsus ei saa väljastada kaamerasalvestist, kui tal seda pole. Kuna kaebaja taotletavat

kaamerasalvestist Tartu Linnavalitsusel ei ole, on kaebus perspektiivitu.

Kaamerasalvestise väljanõudmise kohustamiseks esialgse õiguskaitse korras peaks see olema

vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja pole taotluses selgitanud, milles tema esialgse

õiguskaitse vajadus seisneb ega põhjendanud, kuidas oleks esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise korral tema õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatud või

võimatu (HKMS § 249 lg 1, § 250 lg 2 esimene lause). Kaebaja viitab linnavalitsusele

esitatud avalduses, et kaamerasalvestis tuleks esitada seoses asjaga nr xxx prokuratuurile ja

Tartu Maakohtule. Kaebaja avaldusest nähtub seega, et ta taotleb salvestist tõenäoliselt

tõendite kogumiseks kriminaalasjas. Kaebaja on saanud oma õigusi kaitsta

kriminaalmenetluses, mis on lõppenud ja kus kaebaja võimalikku õiguste riivet on juba

kontrollitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 19.09.2024 ostus asjas nr xxx). Ka Tallinna

Ringkonnakohus on kaebajale 27.06.2025 määruses nr 3-24-3353 selgitanud, et

halduskohtumenetluse ülesanne pole luua tõendeid kriminaalmenetluse jaoks ega kontrollida

kriminaalmenetluses kogutud tõendite seaduslikkust.

Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on

ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole

võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 111 lg 3). Olenemata sellest, kas kaebaja

puhul on praeguses asjas täidetud menetlusabi andmiseks majanduslikud eeldused, on

menetlusabi andmise eeldus mh ka see, et kavandatavas menetluses osalemine on edukas.

Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata, kuna kaebusega ei ole

võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning ühtlasi puudub seega alus eeldada, et kaebaja

kavandatavas menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg-d 1 ja 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. J.D palub 07.07.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.07.2025

määrus. Kaebuse eesmärk on saavutatav ja kavandatav menetlus on edukas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel J.D määruskaebuse

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on

2(3)

3-25-1539

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel

lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis raskendavad kaebuse

eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab

esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg

3).

9. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse kohaldamata, kuna kaebajal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus ja kaebus on perspektiivitu. Need seisukohad on õiged. Tartu

Linnavalitsus on vastuses kohtunõudele kinnitanud, et kaebaja taotletud videosalvestist ei ole

linnal olemas, kuna linnal puuduvad kaebaja märgitud kohas valvekaamerad. Seega nõuab

kaebaja Tartu linnalt midagi, mille täitmine on võimatu. Nii puudub ka kaebusel

eduväljavaade. Isegi kui kaebus oleks perspektiivne, puuduks kaebajal esialgse õiguskaitse

vajadus, kuna kaebaja ei ole kaebuses märkinud, kas ja mil moel saaks tema õigused

kohtumenetluse jooksul pöördumatult rikutud. Õiguste pöördumatu rikkumise võimalikkus

pole ringkonnakohtule ka muul viisil äratuntav. Perspektiivitu kaebuse puhul ei ole

menetlusabi andmine põhjendatud (HKMS § 111 lg-d 1 ja 3).

10. Eelneva põhjal jääb J.D määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.07.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)