3-25-1438/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

08.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1438

Haldusasi

F.F-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks

maksta kaebajale vangistuses viibimise ajal pensioni

Menetlusosalised

Kaebaja – F.F

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.F-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse F.F-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-1438.

2. Jätta F.F-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-1438

resolutsiooni p 1 muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi.

4. Muuta Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-1438

resolutsiooni punkti 2, sõnastades see järgmiselt: „2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus

läbi vaatamata.“

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.F esitas 15.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks maksta kaebajale välja saamata jäänud pension perioodi

10.11.2021˗10.03.2022 eest ning katkematult alates 04.03.2024. Kaebuse kohaselt määrati

kaebajale alates 26.10.2021 pension. Kaebaja vahistati 10.11.2021 ja pensioni maksmine

peatati. Uuesti hakati kaebajale pensioni maksma 05.04.2022 ning viimane pensionimakse

3-25-1438

tehti 04.03.2024, kuivõrd kaebaja asus alates 04.03.2024 vanglas karistust kandma. Kaebajal

on ka vanglas viibides õigus pensioni saada (riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §

46). RPKS tuleb viia Euroopa pensionikindlustusega sarnaseks. Kaebaja taotles menetlusabi

riigilõivust vabastamiseks.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 04.06.2025 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning

jättis menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

Kaebaja eesmärk on talle peatatud pensioni maksmise jätkamine. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st

1 saab halduskohtusse kaebusega pöörduda isik oma õiguste kaitseks. RPKS § 46 lg 1 ei anna

kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglas viibimise ajal pensioni maksmist. RPKS § 46 lg

1 kohaselt, kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega, peatatakse

riikliku pensioni maksmine vangistuse kandmise ajaks. Põhiseaduse § 28 lg-st 2 tuleneb Eesti

kodaniku õigus riigi abile mh vanaduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja

korra sätestab seadus. Seega on seadusandja otsustada, millistel tingimustel tagatakse riigi

poolt kodanikele abi. Nii on Sotsiaalministeerium kaebajale selgitanud, et RPKS § 46 lg 1

piirangu põhjenduseks on, et isiku suhtes on rakendatud riikliku sunni meetmeid ning isikud

ei finantseeri oma ülalpidamist. Vangistust vanglas kandes ei ole kaebaja sellises abitus

olukorras, mis eeldaks vanaduse korral riigipoolset abi, kuivõrd kaebaja on juba niigi riigi

ülalpidamisel.

Sotsiaalkaitseministri 12.12.2016 määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise,

ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 10 lg 1 sätestab, et kui kohus mõistab pensionäri

süüdi ja karistab teda vangistusega või kui pensionäri suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla

võtmist või kui kohus on määranud pensionärile psühhiaatrilise ravi, peatatakse pensioni

maksmine eelnimetatud asjaolule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Eelnevast nähtub, et

pensioni maksmise peatamise kohustus tuleb eelmainitud õigusaktidest selgesõnaliselt. Seega

puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda pensioni maksmist ajal, mil ta viibib

kinnipidamisasutuses.

Kohtupraktikast ei nähtu, et kohtutel oleks varem tõusetunud küsimust RPKS § 46 lg 1

põhiseaduspärasuses. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka siinses asjas. Asjakohane ei ole ka

kaebuse taotlus viia RPKS sarnaseks Euroopa pensionikindlustusega.

Kehtiva Tallinna Vangla kodukorra p 11.3.1. kohaselt väljastab vangla kinnipeetavale

hügieenipaki, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks

kasutuseks olnud rahasumma alla 15 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot.

Hügieenipakk väljastatakse kinnipeetavale iga kolme kuu järel. Hügieenipakk sisaldab

tualettseepi, majapidamisseepi, hambapastat, hambaharja, ühekordseid raseerijaid, šampooni

ja naissoost kinnipeetavale hügieenisidemeid (p 11.3.2.). Eelnevast nähtub, et kaebajale

tagatakse piisav võimalus enda hügieeni eest hoolitsemiseks ka olukorras, kus tal võib-olla ei

ole võimalik meelepäraseid tarbeid vanglapoest täiendavalt ise soetada.

Kinnipeetavaid toitlustatakse sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid

kinnipidamisasutustes“ (määrus nr 150) alusel, mille kohaselt võetakse toitlustamisel muu

hulgas arvesse näiteks konkreetse kinnipeetava toiduenergiavajadust ning vitamiinide ja

mineraalainete minimaalseid vajalikke koguseid. Nimetatud määruse § 4 lg 1 kohaselt määrab

haigete ning muude erivajadustega kinnipeetavate ja nende laste toidunormi tervishoiutöötaja,

kes arvestab seejuures sama määruse ja sotsiaalministri määrustega kehtestatud

tervisekaitsenõudeid. Kuivõrd vanglas toitlustamisel tagatakse üldised toitumisalased nõuded,

on kaebaja väited pakutava toidu üksluisuse kohta asjakohatud ja subjektiivsed.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

2(4)

3-25-1438

Vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 45 on kinnipeetavale tagatud majutus kambris.

VangS § 46 järgi tagab vangla kinnipeetavale riietuse ja VangS § 47 järgi toitlustuse. VangS

§-d 49, 52 ja 53 näevad kinnipeetavatele ette ravivõimalused. Eelnev tähendab, et isegi juhul,

kui kaebeõigust jaatada, kuuluks kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel

tagastamisele, kuivõrd kaebaja viibib kinnipidamisasutuses, kus tema ülalpidamise, söögi ja

arstiabi tagamise eest vastutab (ja seega rahastab) riik. Sellest tulenevalt on kaebusega

kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning eelnevalt kirjeldatud asjaoludest tulenevalt

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele, tuleb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust

vabastamiseks jätta rahuldamata (HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 3).

3. F.F esitas 17.06.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse

tühistamiseks. Kaebaja saab küll vangalt hügieenipaki, kuid selles sisalduv seep kuivatab

nahka ja nahk sügeleb. Šampoon on veega lahjendatud, paneb peanaha sügelema ja tekitab

kõõma. Toidugrupist puudub valk, vitamiinid. Kui kaebaja soovib vahel poest midagi

vajalikku osta, siis see ei ole võimalik. Pensionist oleks kaebaja saanud maksta kohtukulud 12

800 eurot. Paljudes riikides säilib pension vangistuses viibides. Kaebuse tagastamiseks ei

anna põhjust see, et kohtupraktikas ei ole samalaadset küsimust varem tõstatunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 119

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Halduskohus on põhjendanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamist asjaoluga,

et RPKS § 46 lg 1 ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda vastustajalt vanglas viibimise

ajal pensioni maksmist. Seega põhjendas halduskohus kaebuse tagastamist sisuliselt selle

perspektiivitusega. Kaebeõigust ei mõjuta küsimus kaebusel edulootuse olemasolust või selle

puudumisest (vt ka Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 10). Kaebeõigus seondub

üksnes sellega, kas kaebaja vaidlustab oma õiguste ja vabaduste rikkumist või mitte (HKMS §

44). Eelneva tõttu ei saanud kaebuse tagastamisel tugineda HKMS § 121 lg 2 p-le 1.

6. Eeltoodu ei tingi siiski halduskohtu määruse tühistamist, sest halduskohus on võtnud

seisukoha ka kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastamise võimalikkuse kohta.

Halduskohus on õigesti selgitanud, et RPKS § 46 lg 1 kohaselt peatatakse pensionäri

süüdimõistmisel ja karistamisel vangistusega temale riikliku pensioni maksmine vangistuse

ajaks. Seega on praegusel juhul seaduses pensioni maksmise peatamise kohustus

selgesõnaliselt ette nähtud ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda pensioni maksmise

jätkamist kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Ei ole alust pidada RPKS § 46 lg-t 1

põhiseadusega vastuolus olevaks. Kinnipidamisasutuses oleku ajal pensioni saamise õigus ei

tulene samuti Euroopa Liidu õigusest. Vaidluse asjaolud ei viita sellele, et kaebaja õigusi

oleks ebaproportsionaalset riivatud. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

7. Samuti ei ole alust sedastada kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kaebaja on

kinnipidamisasutuses viibimise ajal riigi täielikul ülalpidamisel, mis tähendab, et vanglas

viibimise ajal puudub tal täiendav sotsiaalkaitse vajadus. Kinnipeetavale on tagatud majutus

kambris (VangS § 45), riietus (VangS § 46) ja toitlustus (VangS § 47), samuti arstiabi

osutamine (VangS § 49, § 52 ja § 53). Kaebaja on kinnitanud, et talle on väljastatud vangla

3(4)

3-25-1438

poolt hügieenipakk (Tallinna Vangla kodukorra p 11.3.). Seega ka juhul, kui kaebajal ei ole

võimalik endale meelepäraste toodete ostmine vanglapoest, on siiski tagatud võimalus enda

hügieeni eest hoolitsemiseks. Kinnipeetava toidunorm peab määruse nr 150 § 1 lg 2 kohaselt

katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse

ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse.

Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et vangla ei pea määruses nr 150 ettenähtud normidest

kinni. Kui see nii siiski peaks olema, on kaebajal õigus esitada halduskohtule vastavasisuline

kaebus.

8. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt

halduskohtu 04.06.2025 määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

Kaebuse tagastamise tõttu olnuks õige jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata, mitte

rahuldamata. Lisaks on pensioni maksmisega seonduv kaebus riigilõivuvaba

(riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2). Seetõttu korrigeerib ringkonnakohus vastavalt halduskohtu

04.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 sõnastust.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)