3-24-3207/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSiim Grossberg (edaspidi ka kaebaja) esitas 24.11.2024 Tartu Halduskohtule kohustamistaotlusena pealkirjastatud avalduse. Kaebaja leiab, et Tartu meditsiinikeskus on
Legislator headnote
AI generated3-24-3207/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaebaja leiab, et Tartu meditsiinikeskus on
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHT UM ÄÄ RUS
Kohtuasja number
3-24-3207
Määruse kuupäev
08.07.2025
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
Siim Grossbergi kaebus SA Viljandi Haigla kohustamiseks
väljastama kaebajale kõik tema meditsiiniandmed (tervisekaardi
väljavõte)
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2. Jätta Siim Grossbergi taotlus kaebuse esitamisel
riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada
määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva
jooksul
määruse
kättetoimetamisest
arvates
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §
204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse
teadmiseks SA-le Viljandi Haigla.
ASJAOLUD
1. Siim Grossberg (edaspidi ka kaebaja) esitas 24.11.2024 Tartu Halduskohtule
kohustamistaotlusena pealkirjastatud avalduse. Kaebaja leiab, et Tartu meditsiinikeskus on
tema õigusi rikkunud, kuna ei ole talle väljastanud tema terviseandmeid. Kaebaja on
korduvalt taotlenud andmete väljastamist, nt 26.08.2024. a teabenõue nr 2-24/2-2/9239,
03.10.2024. a teabenõue nr 2-24/2-2/10188 ja 03.11.2024. a kaebus nr 2-24/2-2/11236. SA
Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus hakkas Tartu Vanglas pakkuma tervishoiuteenust
alates 01.07.2024. Kaebaja tahab saada enda terviseandmeid, mille on Tartu Vangla
meditsiiniosakond vastustajale üle andnud. Kaebaja nõuab enda terviseandmete väljastamist,
st kogu haiguslugu, uuringud, analüüsid, vaimse tervise testid. Kaebaja pöördumisi eiratakse.
Kaebajal on õigus teada, milliseid tema terviseandmeid uus haldaja (Tartu meditsiinikeskus)
haldab. Kuna kaebajale on jäetud tema terviseandmed väljastamata, on tema hinnangul
täidetud ka riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tulenevad hüvitamisnõude rahuldamise eeldused.
Vastustaja tegevusetusega on kaebajale põhjustatud otsene mittevaraline kahju, tekitatud on
vaimset ja hingelist valu. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest
kaebuse esitamisel.
2. SA Viljandi Haigla selgitas 24.03.2025. a vastuses kohtunõudele, et on vastanud S.
Grossbergi teabenõuetele nr 2-24/2-2/9239 ja nr 2-24/2-2/10188, ning esitas kohtule kaebaja
pöördumised ja haigla vastused neile (kaebaja 26.08.2024. a teabenõue ja 16.09.2024. a
vastus; kaebaja 04.10.2024. a taotlus ja haigla 08.10.2024. a vastus).
3-24-3207
3. SA Viljandi Haigla selgitas 24.04.2025. a täiendavas vastuses kohtunõudele, et ka S.
Grossbergi 03.11.2024. a kaebus nr 2-24/2-2/11236 on registreeritud haigla
dokumendihaldussüsteemis ning sellele on vastatud 02.12.2024. a vastusega nr 14-2/3171.
Haigla märkis veel, et S. Grossberg ei esitanud haigla vastuste peale täpsustust ning seetõttu
talle 26.08.2024. a ja 03.10.2024. a teabenõuete alusel tervisekaardi väljavõtteid ei edastatud.
Küll aga on kaebajale väljastatud väljavõtteid hilisemate, 05.03.2025. a (nr 2-25/2-2/2585) ja
01.04.2025. a (nr 2-25/2-2/3843) pöördumiste alusel. 01.04.2025. a pöördumise nr 2-25/2-
2/3843 osas kaebaja koopiate eest tasumise soovi ei avaldanud, seega väljastati talle tasuta
väljavõte 23 lk ulatuses.
4. Tartu Halduskohus jättis 26.05.2025. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale
tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule täpsustada kaebuse
nõuet ning teatada, kas ta soovib endiselt kaebuse menetlemist SA Viljandi Haigla
kohustamise nõudes või nõustub haigla vastustega ja saadud tervisekaardi väljavõtetega ja
loobub kaebuse esitamisest. Kui kaebaja soovib kaebuse menetlemise jätkamist, tuli tal selgelt
välja tuua, millise nõude ta kohtule esitab, ning konkreetselt märkida, millise perioodi
tervisekaardi väljavõtete väljastamiseks ta SA Viljandi Haigla kohustamist taotleb ja milliseid
andmeid ta soovib.
5. S. Grossberg teatas 26.05.2025. a vastuses kohtule, et nõuab vastustajalt kõikide
terviseandmete väljastamist, mille Tartu Vangla meditsiiniosakond Tartu meditsiinikeskusele
üle andis. Kaebaja ei mäleta, et ta oleks saanud haigusloo väljavõtte 23 leheküljel. Pidevate
tervishoiuteenuse osutajate vahetamistega rändavad pidevalt kaebaja terviseandmed ja
seetõttu tahab kaebaja saada kõiki Tartu meditsiinikeskuse valduses olevaid terviseandmeid.
Esmakordse taotluse puhul tuleb andmed väljastada kaebajale tasuta.
KOHTU SEISUKOHT
6. S. Grossberg taotleb kohtult kohustada SA-d Viljandi Haigla väljastama talle kõik tema
terviseandmed ehk sisuliselt soovib kaebaja saada terviklikku tervisekaardi väljavõtet. Seega
on tegemist kohustamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 4).
7. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb
alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada
HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning
asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8. Kaebaja on avaldanud soovi saada väljavõte tema tervisekaardist, mis kajastab kõiki tema
terviseandmeid, mille Tartu Vangla meditsiiniosakond alates 01.07.2025 SA-le Viljandi
Haigla üle andis. Asjaolu, et kaebaja ei ole saanud väljavõtet kogu tervisekaardist, ei saa
vaidluse asjaoludel kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja sõnul on tervishoiuteenuse
osutaja vahetamisega kaebaja terviseandmed rännanud ning ta soovib teada, millised tema
terviseandmed on Tartu meditsiinikeskuse valduses. SA Viljandi Haigla selgitas 02.12.2024. a
vastuses nr 14-2/3171 kaebajale, et haiglal on ligipääs kõigile terviseandmetele, mis on
kaebaja osas vangistuse jooksul kogunenud, sh enne 01.07.2025, kui tervishoiuteenust osutas
veel Tartu Vangla meditsiiniosakond. Seega on haigla selgitanud kaebajale, milliseid
terviseandmeid ta kaebaja osas haldab. Kuigi kaebajale ei ole väljastatud terviklikku
tervisekaardi väljavõtet, nähtub kohtutoimiku dokumentidest, et talle on väljastatud tema
terviseandmeid erinevate perioodide osas. See, et kaebaja ei mäleta, et talle on väljastatud
terviseandmeid näiteks 23 leheküljel, ei tähenda, et ta ei ole neid saanud. Lisaks ei ole kaebaja
välja toonud, millised negatiivsed tagajärjed on talle tekkinud just kõigi tervisekaardi
terviseandmete saamata jätmise tõttu ning ka kohtule ei nähtu, et tervikliku väljavõtte
mittesaamisega oleks kaebaja õigusi intensiivselt riivatud.
3-24-3207
9. Kaebaja sõnul ei ole SA Viljandi Haigla vastanud tema teabenõuetele ning väljastamata on
jäetud tema nõutud terviseandmed. Kohus kaebajaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et
SA Viljandi Haigla on teinud kaebaja 26.08.2024. a ja 04.10.2024. a taotluste osas märkused/
vastused, paludes kaebajal täpsustada perioodi, mille osas ta tervisekaardi väljavõtteid soovib.
Samuti nähtub, et ka kaebaja 04.11.2024. a kaebusele on haigla vastanud 02.12.2024. a
kirjaga, selgitades talle, et haiglal on ligipääs kõigile terviseandmetele, mis on kaebaja osas
vangistuse jooksul kogunenud, sh enne 01.07.2024, kui tervishoiuteenust osutas veel Tartu
Vangla meditsiiniosakond. Haigla on teatanud kohtule veel, et on varasemalt väljastanud
kaebajale erinevate perioodide osas tervisekaardi väljavõtteid ning selgitanud kaebajale, et
tasuta edastatakse väljavõtteid vaid perioodi osas, mida varasemalt pole väljastatud. Haigla
palus 02.12.2024. a vastuses kaebajal esitada haiglale uus taotlus, milles on märgitud
konkreetne periood, mille osas ta koopiaid soovib. Seega nähtub eelnevast, et SA Viljandi
Haigla ei ole otseselt keeldunud kaebajale väljavõtete väljastamisest, mis on ühtlasi
kohustamisnõude rahuldamise üks eeldustest, vaid on palunud kaebajal täpsustada perioodi,
mille osas ta tervisekaardi väljavõtteid soovib. Kohtutoimiku materjalidest ei nähtu, et kaebaja
oleks seda teinud. Kaebajal oli ja on jätkuvalt võimalik esitada SA-le Viljandi Haigla avaldus
tervisekaardist väljavõtete saamiseks, kuid sealjuures tuleb kaebajal silmas pidada, et
avalduses tuleb märkida ka konkreetne periood, mille osas ta väljavõtet taotleb või konkreetse
haigusjuhu number/kirjeldus. Kuna kaebajale on juba väljastatud väljavõtteid erinevate
perioodide kohta, tuleb tal silmas pidada, et tasuta väljatrükki saab ta üksnes perioodi osas,
mida ei ole talle varasemalt väljastatud. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebuse
rahuldamine on ebatõenäoline.
10. Kohus tagastab S. Grossbergi kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt
HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse
tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11. Kaebaja on kaebuses viidanud ka kaebusega seotud asjaoludel kahju tekkimisele ning
kahju hüvitamise eelduste täidetusele, kuid ei ole esitanud kohtule vastavat nõuet. Kohus ei
pea vajalikuks kaebajat hüvitamisnõude esitamisele suunata, kuivõrd ka selle nõude puhul
esineks HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud alus nõude tagastamiseks. Kohtule ei ole usutav, et
vastustaja kõnealune tegevus sai põhjustada kaebajale normaalse elukvaliteedi olulise
languse, nagu kaebaja väidab. Kaebajale on selgitatud, milliseid andmeid SA Viljandi Haigla
tema kohta valdab ning millistel tingimustel on kaebajal võimalik nendest väljavõtteid saada.
Hüvitamisnõude rahuldamine ei oleks ka tõenäoline, sest SA Viljandi Haigla ei ole täielikult
keeldunud kaebajale väljavõtete väljastamisest ning kaebajale ei saanud tekkida selliseid
kannatusi, mis tingiksid tema kasuks rahalise hüvitise väljamõistmise.
12. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu
tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)