2-25-4088/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 7. juuli 2025

Tsiviilasja number

2-25-4088

Tsiviilasi

Bondora AS hagi G.M vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavaldusest loobumise vastuvõtmine ja

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo

Lindeberg (e-post XXX)

Kostja G.M (isikukood XXX, xxxxxxxxxx–xxx,

XXX-i, e-post XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv (e-

post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS 03.07.2025 taotlus ja võtta vastu hagist loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-4088 menetlus.

3. Jätta menetluskulud Bondora AS kanda, välja arvatud kostjale riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

4. Rahuldada Bondora AS 03.07.2025 esitatud riigilõivu tagastamise taotlus

osaliselt. Kanda Bondora AS arvelduskontole nr EE687700771005424538 385

eurot selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-4088“.

5. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1 kohaselt esitada

kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 14.03.2025 hagi G.M (kostja) vastu 6913 euro 36 sendi suuruse

põhivõla, 1862 euro 95 sendi suuruse sissenõutavaks muutunud viisise saamiseks, samuti

palus ta mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2910860

(leping), mille järgi väljastas hageja kostjale 12.07.2022 6500 eurot krediiti ning 411 eurot

arvestas lepingutasu katteks. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ka hageja

korduvate meeldetuletuste peale, mistõttu edastas hageja 11.10.2022 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale tähtaja 30 päeva võlgnevuse likvideerimiseks.

Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja ütles 11.11.2022 lepingu

erakorraliselt üles ütles.

Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 6913 eurot 36 senti, hagi

esitamise ajaga sissenõutavaks muutunud viivis 1862 eurot 95 senti ning seadusjärgne

edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja ühtlasi

seadusjärgne viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2. Tartu Maakohus võttis 28.03.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Pärast seda sai kohtule teatavaks, et Tartu

Maakohtule oli 21.03.2025 esitatud avaldus kostjale eestkoste seadmiseks. Tartu Maakohus

oli võtnud 27.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-4487 kostjale eestkoste seadmise

avalduse menetlusse, määranud kostjale tolles menetluses riigi õigusabi korras esindaja ning

näinud ette, et kostja eestkostevajaduse kohta tuleb läbi viia kohtupsühhiaatriaekspertiis.

3. Kostja esitas talle riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel kohtule seisukoha,

milles palus jätta hagi rahuldamata ning märkis, et lepingu sõlmimise asjaolud on ebaselged ja

tõendama, muuhulgas puudub lepingul kostja allkiri. Kostja viibib hooldusravil

õendusosakonnas. Vestluses esinda esindaja andis kostja teada, et ta ei ole sõlminud hagejaga

laenulepingut ja ei ole alla kirjutanud ka hageja poolt kohtule esitatud laenulepingule. Samuti

ei osanud G.M öelda, et kas tema pangakontole on laekunud hagis märgitud väidetav

laenusumma. Kostja esindaja märkis ka seda, et kostjale eestkoste seadmise menetluses

määrati ekspertiis, kus toodi välja, et kostjal oli 2020. a septembris ajuinfarkt, ekspert leidis,

et kostja ei suuda psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida.

Psüühikahäire on püsiv. Kostja esindaja märkis, et kostjal puudub igasugune vara ning palus

hagejal kaaluda, kas kohtumenetluse jätkamine on asjakohane või oleks otstarbekam hagist

loobuda. Kohus andis hagejale tähtaja esitada vastus kostja vastusele ja taotlustele.

4. Kohtule sai teatavaks, et Tartu Maakohtu 17.06.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-4487

seati kostjale eestkoste isiklike ja varaliste huvide kaitseks eestkoste. Kostjale jäeti võimalus

teha iseseisvaid tehinguid 600 euro eest kuus.

5. Hageja esitas 03.07.2025 menetluse lõpetamise taotluse, milles andis teada, et loobub

kostja vastu esitatud hagist. Ühtlasi taotles hageja, et talle tagastataks hagist loobumise tõttu

riigilõiv. Kohus andis kostjale 04.07.2025 tähtaja 14 päeva, et esitada hageja hagist loobumise

taotluse kohta soovi korral seisukoht.

6. Kostja esitas 07.07.2025 seisukoha, milles leidis, et arvestades asjaolu, et kostjaks on

piiratud teovõimega isik, siis on õiguslik alus taotluse rahuldamiseks ja menetluse

lõpetamiseks antud tsiviilasjas.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. Hageja võib hagist TsMS § 429 lg 1 järgi loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

8. Kohus võtab hagist loobumise TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 kohaselt vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu

võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4088 lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel TsMS § 432 kohaselt

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

9. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 4 kohaselt, mis sätestab, et kui

hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub

hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Kohus määrab riigi

õigusabi tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad riigi

kanda, puuduvad kostjal hüvitatavad kulud, mille suurust kindlaks määrata ja hagejalt välja

mõista.

10. Hageja on esitanud taotluse, milles ta on palunud, et talle tagastataks hagist loobumise

tõttu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et hagejal on õigus taotleda, et

talle tagastataks hagist loobumise tõttu pool riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt, seega

tuleb hageja taotlus rahuldada osaliselt.

Hageja on tasunud riigilõivu 770 eurot. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagejale

tagastada riigilõiv 385 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on

palunud riigilõivu tagastada Bondora AS arvelduskontole nr EE687700771005424538

selgitusega

2-25-4088.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin