2-25-7140/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

07. juuli 2025, Rakvere

Kohtuasja number

2-25-7140

Kohtuasi

V. S. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine, usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja/ võlgnik: V. S. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-

post XXX)

Võlgniku usaldusisik: Svetlana Pilden (Business Law Firm

OÜ, J. Poska 12-4, 10150 Tallinn; e-post XXX; tel 52 80

212)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-7140, V. S. maksejõuetusavalduses, seoses

võlgniku avaldusest loobumisega.

2. Tühistada 26.05.2025 määrusega V. S. suhtes kohaldatud vara käsutamise keeld.

3. Määrata Svetlana Pildenile usaldusisiku tasu 1 128.40 eurot (sh käibemaks).

4. Anda V. S.-ile menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ja hüvitada riigi

vahenditest usaldusisiku tasu summas 572.88 eurot (sh käibemaks). Väljamakse

teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ

(arvelduskonto xxxx AS-is Xxxx).

5. Jätta usaldusisiku tasu summas 555.52 eurot (sh käibemaks) võlgniku kanda ja

mõista see võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ (arveldusarve xxxx AS-is Xxxx).

6. Tühistada käesolevas asjas 19.08.2025 algusega kell 11.00 (Viru Maakohtu Jõhvi

kohtumajas) määratud ärakuulamine.

Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

Saata kohtumäärus usaldusisikule, võlgnikule ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

1(4)

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

Viru Maakohtule on esitatud V. S. maksejõuetusavaldus, võlgnik soovib võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist.

26.05.2025 määrusega on avaldus menetlusse võetud, võlgniku usaldusisikuks nimetati

pankrotihaldur Svetlana Pilden.

02.07.2025 usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku taotlus võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamiseks on perspektiivitu. Võlgniku hetke sissetulekud (peretoetus ja lastele

makstav toitjakaotuspension) ei võimalda koostada mõistlikku ümberkujundamiskava.

Võlgnikul puudub ka võimalus kanda ümberkujundamismenetlusega kaasnevaid kulusid.

Usaldusisiku hinnangul on antud juhul võlgniku jaoks sobivam menetluse liik pankroti

väljakuulutamine ning kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

06.07.2025 esitas võlgnik taotluse, milles soovib maksejõuetusavalduse tühistamist.

Vastuseks võlgniku taotlusele teatas 07.07.2025 usaldusisik, et antud asjaoludel arvestades

võlgniku sissetulekuid ja ülalpeetavate olemasolu ei ole võimalik koostada elujõulist

ümberkujundamiskava. Menetlust ei ole võimalik jätkata, kuna võlgnik ei soovi

pankrotimenetluse algatamist. Usaldusisikul ei ole vastuväiteid avalduse tagasivõtmisele.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest

vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta

sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kohus käsitleb avaldaja taotlust

maksejõuetusavalduse

tühistamiseks avaldusena

maksejõuetusavaldusest loobumiseks.

Avaldaja loobus avaldusest ning vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 võtab kohus loobumise vastu ja

lõpetab tsiviilasjas menetluse. Avaldaja puhul on tegemist füüsilise isikuga, kellel

maksejõuetuse korral maksejõuetusavalduse esitamise kohustus puudub. Kohus leiab, et

avaldaja taotlus maksejõuetusavaldusest loobumiseks ei ole seadusega vastuolus ega riku

avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja maksejõuetusavalduse menetlus lõpetada.

FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

2(4)

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 ja 9

sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete

täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on

ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise

pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule

maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6

sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Usaldusisik esitas tasu taotluse, millest nähtub, et oma ülesannete täitmiseks kulus tal 7 tundi,

tunnitasuga 130.00 eurot. Usaldusisik palub määrata tema tasuks 1 128.40 eurot (sh käibemaks).

Võlgnik ei ole usaldusisiku tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu, keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on ülesannete täitmiseks kulunud

aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus

määrab usaldusisiku tasuks 1 128.40 eurot (sh käibemaks).

Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi

vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr

2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta.

Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta.

Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu summas 572.88 eurot (sh käibemaks) hüvitada

riigi vahenditest. Ülejäänud ulatuses usaldusisiku tasu, s.o summas 555.52 eurot, tuleb jätta

võlgniku kanda.

Võlgnik tasus 08.05.2025 avalduse esitamisel riigilõivu 10.00 eurot. Kohus selgitab, et TsMS §

3(4)

150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist.

TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle

pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik

4(4)