Legislator Case Law & Legislation
2-25-101039/5 AI generated

2-25-101039/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-101039/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista V Milt Holm Bank AS-i kasuks põhivõlgnevus 337,79 eurot, intress Välja mõista V Milt Holm Bank AS-i kasuks menetluskulud kokku 160 eurot,

Legislator headnote

AI generated

2-25-101039/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista V Milt Holm Bank AS-i kasuks põhivõlgnevus 337,79 eurot, intress Välja mõista V Milt Holm Bank AS-i kasuks menetluskulud kokku 160 eurot,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-101039

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi V Mi vastu põhivõlgnevuse 337,79

euro,

intressi 30,11 euro, viivise 11,63 euro,

sissenõudmiskulude 15 euro ja edasiulatuva viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

445,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830), asukoht

Posti tn 30, Haapsalu linn, 90504 Haapsalu linn

Hageja lepinguline esindaja: K T, (isikukood xxx); e-post:

xxx

Kostja: V M (isikukood xxx), elukoht xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V Milt Holm Bank AS-i kasuks põhivõlgnevus 337,79 eurot, intress

30,11 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, seisuga 05.06.2025 sissenõutavaks

muutnud viivis 11,63 eurot ja edasiulatuv viivis alates 06.06.2025 põhinõudelt

(337,79 eurolt) määras 15,19% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude

ulatuses.

3. Jätta menetluskulud V Mi kanda.

4. Välja mõista V Milt Holm Bank AS-i kasuks menetluskulud kokku 160 eurot,

mis koosneb menetluses tasutud riigilõivust 140 eurost ja maksekäsu

kiirmenetluse esinduskulust 20 eurost.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 02.05.2023 sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel

väljastas hageja kostjale laenu 500 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt. Lepingu ülesütlemiseni viis kolme graafikujärgse (september, oktoober ja november

2024) makse tasumata jätmine. Hageja andis kostjale 09.12.2024 täiendava tähtaja võlgnevuste

tasumiseks (20.12.2024) kuid kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles hageja lepingu üles.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Varasemas menetluses võlgniku abikaasa (ei ela

koos) kinnitas 25.11.2024, et võlgnik ei ela aadresside xxx ja xxx. Andis võlgniku elukoha

aadressi xxx kuid 07.01.2025 abikaasa kinnitas, et aadressil xxx linnaosa, xxx elab võlgniku ema

kuid võlgnik viibib tihti antud aadressil. Kohus saatis menetlusse võtmise määruse ja

hagimaterjalid kostjale 16.05.2025 e-posti aadressil xxx ja xxx, kuid kostja dokumentide

kättesaamist ei kinnitanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja

viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse

võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt

kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 16.05.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 01.06.2025.

Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (25.06.2025) ei

vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskulu on riigilõiv 140 eurot, mis jääb kostja kanda. Lisaks jääb TsMS § 4842

alusel kostja kanda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale

hüvitada menetluskulud kokku summas 160 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik