2-25-104132/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedToimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Määrata hageja PLACET GROUP OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 507 eurot
Legislator headnote
AI generated2-25-104132/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Määrata hageja PLACET GROUP OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 507 eurot
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Kohtujurist
Getlin Elmik
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.07.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-104132
Tsiviilasi PLACET GROUP OÜ hagi X vastu
võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2514,07 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),
esindajad lepinguline esindaja Elizabeth Kirss
Kostja X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi Xi vastu.
2. Välja mõista kostjalt X´ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks
PLACET GROUP OÜ ja kostja X vahel 28.09.2024 sõlmitud laenulepingust nr
TL4141443 tulenev põhivõlg 2000 eurot, intressid 265,95 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivised 15,12 eurot, võla sissenõudekulud 10 eurot ning edasiulatuv viivis
põhinõudelt (2000 eurot) alates 20.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Jätta menetluskulud kostja X´i kanda.
5. Määrata hageja PLACET GROUP OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 507 eurot
ja mõista kostjalt X´ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks välja hageja
menetluskulud 507 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv 385 eurot ning õigusabikulud
122 eurot).
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD
1. PLACET GROUP OÜ esitas 11.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse võlgnikult 2277,71 euro nõudes. Kohus tegi 12.02.2025 võlgnikule makseettepaneku,
mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 28.02.2025
määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse
jätkamiseks hagimenetluses
2. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 20.03.2025 hagi X´i (kostja) vastu võlgnevuse
nõudes.
3. Vastavalt 20.03.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt poolte vahel 28.09.2024
sõlmitud laenulepingust nr TL4141443 tulenevat põhivõlgnevust 2000 eurot, intresse 265,95
eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 15,12 eurot, võla sissenõudekulu 10 eurot ning
edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 20.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras.
4. Laenulepingu nr TL4141443 kohaselt sai kostja krediiti 2000 eurot, krediidi kulukuse
määr 48% aastas, intressimäär 36,34% aastas, viivisemäär 0,021% päevas, lepingutasu 100 eurot
(arvele kanti 1900 eurot), 60 osamakset, igakuine osamakse 72,40 eurot, makseperiood
28.09.2024 kuni 15.09.2029.
5. Hageja maksis 28.09.2024 kostjale laenu 1900 eurot välja (laenu väljamaksmisel peeti
laenusummast kinni lepingutasu summas 100 eurot). Kostja ei teinud laenulepingu katteks ühtegi
tagasimakset.
6. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis
hageja 15.12.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (e-kirjaga), milles anti kostjale
täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29.12.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse
saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses 2024 oktoobri, novembri, detsembri ja jaanuar 2025
osamaksega. Hageja ütles 11.02.2025 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka
täiendava tähtaja jooksul.
7. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
7.1.
põhivõlg 2000 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 2000 eurot ega teinud lepingu alusel
ühtegi tagasimakset;
7.2.
intressid 265,95 eurot, s.o oktoobrikuu intressimakse 34,32 eurot, novembrikuu
intressimakse 61,39 eurot, detsembrikuu intressimakse 59,07 eurot, jaanuarikuu
intressisumma 60,63 eurot, veebruarikuu intressisumma maksegraafikus 60,26, seega
veebruarikuu makse on 60,26 eurot /
31 päeva * 26 päev (50,54 eurot). Hageja arvestab intresse alates lepingu sõlmimise järgnevast
päevast 29.09.2024 arvestades põhiosa jääki kuni 10.02.2025 (perioodis intressipäevi kokku
135), intressimääraga 0,10% päevas.
7.3. võla sissenõudekulud 10 eurot, s.o lepingu kehtivuse ajal kostjale edastatud kirjad
(24.10.2024 kiri 5 eurot; 26.11.2024 kiri 5 eurot);
7.4. sissenõutavaks muutunud viiviseid 15,12 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 2000 eurot alates
12.02.2025 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 19.03.2025 lepingujärgses määras 0,021%
päevas;
7.5. edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 20.03.2025 VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8. Hagiavalduse kohaselt on hageja 28.09.2024 sõlmitud laenulepingu nr TL4141443 puhul
kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja (igakuised netosissetulekud 2255
eurot kostja pangakonto väljavõtte kohaselt), finantskohustused 441,75 (pangakonto
väljavõtte kohaselt, taotluses oli 442 eurot) ning majapidamiskulud 370 eurot (antud summa
oli krediidikonto taotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulude
üldkohaldatav määr/ taotluses oli kostja märkinud 200 eurot), avalikes registrites
(creditinfo.ee, taust.ee) kehtivad maksehäired puudusid, Maksuameti päringu kohaselt
kostjal maksuvõlad puudusid, rahvastikuregistri päringu kohaselt kostjal ülalpeetavad
puudusid, Ametlike Teadaannete päringu kohaselt kostja kohta ametlikud teadaanded
puudusid.
9. Kostja esitas hagejale LHV Panga konto XXXXXXXX väljavõtte periood 09.03.2024 –
03.09.2024 kohta. LHV panga konto väljavõtte XXXXXXXX analüüsimisel oli tuvastatud
kostja sissetulek aprill 2024 1277 eurot; mai 2024 1570 eurot; juuni 2024 2790 eurot, juuli
2024 2700 eurot ja august 2024 1960 eurot. Kokku laekus LHV pangakontole maikuust
augustini (kaasa arvatud 9020 eurot ehk keskmine 4 kuu vältel palk 2255 eurot. Töötamise
registri päringu tulemusena tuvastas PLACET GROUP OÜ, et Flameko Laagri OÜ oli isiku
tööandjaks perioodil 04.03.2024-28.03.2024 ning alates 08.04.2024 tööandjaks on Optimum
Veod OÜ (andmed seisuga 02.05.2024).
10. Tarbimislaenu taotluses märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 2 500 eurot (töötasu),
finantskohustuste ulatust märkis kostja 442 eurot (finantskohustusi taotluses ei täpsustanud),
majapidamiskuludeks 200 eurot. Pangakonto analüüsi tulemusena tuvastas PLACET
GROUP OÜ finantskohustust summas 441,75 eurot (Bigbank AS 21.07.2024 ja 16.08.2024
maksed). PLACET GROUP OÜ arvestas isikule igakuiste majapidamiskuludeks summas
370 eurot, mis oli krediidikonto taotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine
majapidamiskulude üldkohaldatav määr vastavalt PLACET GROUP OÜ siseeeskirjadele.
28.09.2024 Rahvastikuregistri päringu tulemusena tuvastas PLACET GROUP OÜ, et
kostjal ei ole ülalpeetavaid, misstõttu kulusid ülalpeetavatele PLACET GROUP OÜ isikule
ei määranud.
11. Kostja krediidivõimekuse arvutus tarbimislaenulepingu sõlmimisel oli: 2 255 eurot
(sissetulek) – 441,75 eurot (finantskohustused) – 370 eurot (majapidamiskulud) – 72,40 eurot
(taotleva tarbimislaenu TL4141443 osamakse) = 1 370,85 eurot. See tähendab kostja
krediidivõimekuse kontroll kinnitas tema krediidivõimelisust igakuise reserviga 1 370,85 eurot.
Eeltoodud andmetel jõudis hageja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline
laenulepingut täitma.
12. Hageja esitas 06.06.2025 ümberarvestuse, juhul kui kohus tuvastab, et hageja on rikkunud
vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palus sellisel juhul kostjalt välja mõista
põhivõlgnevus 2000 eurot ning intressid 28,91 eurot ja viivised alates 20.03.2025
põhinõudelt 2000 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
13. Kostjale X´ile on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud
06.04.2025, seega hagivastuse esitamise 14-päevane tähtaeg saabus 21.04.2025. Kostja
tähtaegselt (s.o 21.04.2025) nõuetekohast hagivastust esitanud ei ole. Kostjale on edastatud
ka 09.05.2025 kohtumäärus lahendi aja ja seisukohtade kohta väljaande Ametlikud
Teadaanded kaudu kätte toimetatud 25.05.2025, kuid kuni otsuse tegemiseni, ei ole kostja
vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15. Kohus tuvastab, et kostja X´i ja hageja PLACET GROUP OÜ sõlmisid 28.09.2024
laenulepingu nr TL4141443, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Kostja ja PLACET
GROUP OÜ vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping.
16. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise
kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene
teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel
(VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata
jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui
kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb
kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,
välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi
lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud
sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule
õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja
lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu
lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas
krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika
kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa
Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
18. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel
nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse
võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi
maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse
sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja
tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
19. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja
laenutaotluses, avalikes registrites ja kontoväljavõtetes esitatud andmete alusel.
20. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija
varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste
võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab
krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -
vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2
kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud
näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida
andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal
sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
21. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija
krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave
on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole
tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave
on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
22. Hagiavalduse kohaselt on hageja 28.09.2024 sõlmitud laenulepingu nr TL4141443 puhul
kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud järgmistest andmetest: kostja igakuised
netosissetulekud 2255 eurot (kostja pangakonto väljavõtte kohaselt), finantskohustused
441,75 (pangakonto väljavõtte kohaselt, taotluses oli 442 eurot) ning majapidamiskulud 370
eurot (antud summa oli krediidikonto taotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine
majapidamiskulude üldkohaldatav määr/ taotluses oli kostja märkinud 200 eurot), avalikes
registrites (creditinfo.ee, taust.ee) kohaselt kehtivad maksehäired puudusid, Maksuameti
päringu kohaselt kostjal maksuvõlad puudusid, rahvastikuregistri päringu kohaselt kostjal
ülalpeetavad puudusid, Ametlike Teadaannete päringu kohaselt kostja kohta ametlikud
teadaanded puudusid) ning kostja kontoväljavõtetes avaldatud andmetest.
23. Kostja esitas hagejale LHV Panga konto XXXXXXXX väljavõtte perioodi 09.03.2024 –
03.09.2024 kohta. LHV panga konto väljavõtte XXXXXXXX analüüsimisel oli tuvastatud
kostja sissetulek aprill 2024 1277 eurot; mai 2024 1570 eurot; juuni 2024 2790 eurot, juuli
2024 2700 eurot ja august 2024 1960 eurot. Kokku laekus LHV pangakontole maikuust
augustini (kaasa arvatud 9020 eurot ehk keskmine 4 kuu vältel palk 2255 eurot. Töötamise
registri päringu tulemusena tuvastas PLACET GROUP OÜ, et Flameko Laagri OÜ oli isiku
tööandjaks perioodil 04.03.2024-28.03.2024 ning alates 08.04.2024 tööandjaks on Optimum
Veod OÜ (andmed seisuga 02.05.2024).
24. Tarbimislaenu taotluses märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 2 500 eurot (töötasu),
finantskohustuste ulatust märkis kostja 442 eurot (finantskohustusi taotluses ei täpsustanud),
majapidamiskuludeks 200 eurot. Pangakonto analüüsi tulemusena tuvastas PLACET
GROUP OÜ finantskohustust summas 441,75 eurot (Bigbank AS 21.07.2024 ja 16.08.2024
maksed). PLACET GROUP OÜ arvestas isikule igakuiste majapidamiskuludeks summas
370 eurot, mis oli krediidikonto taotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine
majapidamiskulude üldkohaldatav määr vastavalt PLACET GROUP OÜ siseeeskirjadele.
28.09.2024 Rahvastikuregistri päringu tulemusena tuvastas PLACET GROUP OÜ, et
kostjal ei ole ülalpeetavaid, misstõttu kulusid ülalpeetavatele PLACET GROUP OÜ isikule
ei määranud.
25. Kostja sissetulekud moodustusid järgmiselt: 2024. aasta maist kuni augustini kokku 5971,30
eurot ehk keskmiselt 4 kuu vältel 1492,83 eurot: 2024 veebruar 663,25 eurot (29.02.2024
laekus Finesta Baltic OÜ-lt puhkusetasu 663,25 eurot); 2024 märts 1558,13 eurot
(08.03.2024 laekus Finesta Baltic OÜ-lt töötasu 1558,13 eurot); 2024 aprill 741,33 eurot
(10.04.2024 laekus Finesta Baltic OÜ-lt töötasu 741,33 eurot); 2024 mai 1613,38 eurot
(10.05.2024 laekus Finesta Baltic OÜlt töötasu 1613,38 eurot); 2024 juuni 1406,46 eurot
(10.06.2024 laekus Finesta Baltic OÜ-lt töötasu 1406,46 eurot); 2024 juuli 2270,97 eurot
(10.07.2024 laekus Finesta Baltic OÜ-lt töötasu 1318,69 eurot ja 11.07.2024 laekus Finesta
Baltic OÜ-lt puhkusetasu 952,28 eurot); 2024 august 680,49 eurot (09.08.2024 laekus
Finesta Baltic OÜ-lt töötasu 680,49 eurot).
26. Kostja krediidivõimekuse arvutus tarbimislaenulepingu sõlmimisel oli: 2 255 eurot
(sissetulek) – 441,75 eurot (finantskohustused) – 370 eurot (majapidamiskulud) – 72,40 eurot
(taotleva tarbimislaenu TL4141443 osamakse) = 1 370,85 eurot. See tähendab kostja
krediidivõimekuse kontroll kinnitas tema krediidivõimelisust igakuise reserviga 1 370,85 eurot.
Eeltoodud andmetel jõudis hageja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline
laenulepingut täitma.
27. Hageja poolt esitatud andmete ja kostja pangakontode väljavõtete alusel on kohus
seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on
põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust,
võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ja kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on
krediidivõimeline ja suuteline täitma lepingut.
28. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 2000 eurot, kuivõrd kostja sai laenu
2000 eurot ega teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset.
29. Laenulepingu nr TL4141443 kohaselt sai kostja laenu 2000 eurot järgmistel tingimustel:
krediidi kulukuse määr 48% aastas, intressimäär 36,34% aastas, viivisemäär 0,021% päevas,
lepingutasu 100 eurot, 60 osamakset, igakuine osamakse 72,40 euro ning makseperiood
28.09.2024 kuni 15.09.2029.
30. Kostjale maksti laen summas 1900 eurot välja 28.09.2024. Kostja laenulepingust tulenevaid
kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 15.12.2024 kostjale laenulepingu
ülesütlemise hoiatuse (e-kirjaga), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse
tasumiseks hiljemalt 29.12.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja
võlgnevuses 2024 oktoobri, novembri detsembri ja jaanuarikuu osamaksega. Hageja ütles
11.02.2025 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
31. Kuivõrd kostja oli 15.12.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ja 11.02.2025 lepingu
ülesütlemise seisuga võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o 15.10.2024,
15.11.2024, 15.12.2024 ja 15.01.2025 maksetega), on lepingu ülesütlemine jätkuvalt kehtiv.
Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2000 eurot, kuivõrd
kostja sai laenu 2000 eurot ega teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset. Kohtu hinnangul
on hageja hagiavalduses esitatud põhinõue 2000 eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab
põhinõude.
32. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt intresse 265,95 eurot oktoobrikuu
intressimakse 34,32 eurot, novembrikuu intressimakse 61,39 eurot, detsembrikuu
intressimakse 59,07 eurot, jaanuarikuu intressisumma 60,63 eurot, veebruarikuu
intressisumma maksegraafikus 60,26, seega veebruarikuu makse on 60,26 eurot / 31 päeva
* 26 päev (50,54 eurot). Hageja arvestab intresse alates lepingu sõlmimise järgnevast
päevast 29.09.2024 arvestades põhiosa jääki kuni 10.02.2025 (perioodis intressipäevi kokku
135), intressimääraga 0,10% päevas. Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses esitatud
intressinõue 265, 95 eurot põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab intressinõude.
33. Hageja taotleb kostjalt ka võla sissenõudekulude 10 eurot väljamõistmist, s.o lepingu
kehtivuse ajal kostjale edastatud kirjad (24.10.2024 kiri 5 eurot; 26.11.2024 kiri 5 eurot).
VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev
võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks
muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.
Vastavalt eeltoodule on hageja võla sissenõudekulude nõue kogusummas 10 eurot
põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
34. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised
15,12 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 2000 eurot alates 12.02.2025 (lepingu ülesütlemisele
järgnev päev) kuni 19.03.2025 lepingujärgses määras 0,021% päevas. Viivis on arvestatud
kuni 19.03.2025. Kohus rahuldab hageja viivisenõude 15,12 eurot lepingujärgses määras
0,021% päevas perioodi 12.02.2025 kuni 19.03.2025 eest.
35. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 20.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (2000
eurot) alates 20.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni põhjendatud seadusjärgses ehk
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
36. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagiavalduse, mistõttu kuulub kostjalt hageja
kasuks väljamõistmisele poolte vahel 28.09.2024 sõlmitud laenulepingust nr TL4141443
tulenev põhivõlgnevus 2000 eurot, intressid 265,95 eurot, 19.03.2025 seisuga sissenõutavaks
muutunud viivised 15,12 eurot, võla sissenõudekulud 10 eurot ning edasiulatuvad viivised
põhinõudelt alates 20.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1
kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus
rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
38. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest
nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 385 eurot
ning õigusabikulud 150,05 eurot koos käibemaksuga (s.o 1,23 tundi tööd tunnihinnaga 100
eurot, lisandub käibemaks).
39. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale
hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti
menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb
kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 385 eurot.
40. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
41. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt
TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 150,05 eurot (koos
käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning
selle kohtusse esitamisega on märgitud 1,23 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab
põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja
analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 1 tund, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning
hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot
(käibemaksuta) peab kohus antud juhul mõistlikuks ja turuolukorraga kooskõlas olevaks.
Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, mõistab kohus
õigusabikulud välja koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on
vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda,
saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas
menetluses pidada kokku 122 eurot (1x100 + KM 22%).
42. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 507 eurot (385 + 122).
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista hageja
menetluskulud 507 eurot.
43. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostja kanda, ei määra kohus kindlaks kostja
menetluskulude rahalist suurust.
44. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude
kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280
eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §
178 lg 4).
Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
45. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande
Ametlikud Teadaanded kaudu 06.04.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-
toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise
ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed
puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks
tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes
Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks
15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaie Almere
kohtunik