3-24-3301/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedT.N Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes lahkus Venemaalt Eestisse ning esitas 22.04.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse.
Legislator headnote
AI generated3-24-3301/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: T.N Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes lahkus Venemaalt Eestisse ning esitas 22.04.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
07.07.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3301
Haldusasi
T.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.11.2024
otsuse nr 12204220035-2 tühistamiseks ning Politsei-
ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T.N , esindajad Uljana Ponomarjova ja
Nora Kurik
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja
Regina Lider
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.03.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada T.N esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning keelata Politsei- ja
Piirivalveameti 21.11.2024 otsuse nr 12204220035-2 resolutsiooni punkti 2
(lahkumisettekirjutus) sundtäitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
2. Asendada avaldatavas määruses T.N nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, §
252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. T.N Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes lahkus Venemaalt Eestisse ning esitas
22.04.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse.
2. PPA luges 26.08.2022 otsusega nr 12204220035-1 kaebaja taotluse välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas
selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Samas otsuses tehti kaebajale väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7² lg-te 1, 1¹ ja 4 alusel ettekirjutus lahkumiseks Venemaale
ning kohaldati VSS § 7⁴ lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks. Kaebaja esitas PPA
26.08.2022 otsuse peale kaebuse, mille Tallinna Halduskohus rahuldas 09.12.2022 otsusega
nr 3-22-2015, tühistades PPA otsuse ja kohustades PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse
taotlust uuesti läbi vaatama. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.09.2023 otsusega PPA
3-24-3301
apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis PPA
kassatsioonkaebuse 22.12.2023 menetlusse võtmata.
3. PPA luges 21.11.2024 otsusega nr 12204220035-2 VRKS § 20 alusel kaebaja taotluse
põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi (p 1), tegi kaebajale VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel
ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva, mis kuulub
täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2), ning kohaldas VSS § 74 lg
1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi alates
lahkumiskohustuse täitmisest (p 3).
4. T.N esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 21.11.2024 otsuse tühistamiseks ja PPA
kohustamiseks anda kaebajale rahvusvaheline kaitse.
5. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.03.2025 otsusega kaebuse, tühistas PPA 21.11.2024
otsuse ja kohustas PPA-d tegema uue otsuse, millega anda kaebajale rahvusvaheline kaitse.
Kohus mõistis PPA-lt kaebaja menetluskulude katteks välja 827,46 eurot.
6. PPA palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega
jätta T.N kaebus rahuldamata.
7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.07.2025 otsusega PPA apellatsioonkaebuse
osaliselt; tühistas Tallinna Halduskohtu 14.03.2025 otsuse resolutsiooni p-d 1–3
rahvusvahelist kaitset ja lahkumisettekirjutust puudutavas osas ja tegi tühistatud osas uue
otsuse, millega jättis rahuldamata T.N kaebuse PPA 21.11.2024 otsuse nr 12204220035-2
resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks (s.o rahvusvahelist
kaitset ja lahkumisettekirjutust puudutavas osas); jättis muus (s.o sissesõidukeeldu
puudutavas) osas Tallinna Halduskohtu 14.03.2025 otsuse resolutsiooni punktid 1–3
muutmata, kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse
põhjendustele; mõistis PPA-lt T.N esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja
332,35 eurot, jättes muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
8. T.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule 04.07.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, paludes
peatada PPA otsuse kehtivus ja säilitada kaebaja rahvusvahelise kaitse taotleja staatus kuni
lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-24-3301 või alternatiivselt lubada kaebajal
viibida Eesti Vabariigis kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni siinses haldusasjas ning keelata
PPA-l kohaldada kaebaja suhtes sissesõidukeeldu kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni
siinses asjas.
Kaebajal tekiks 14 päeva pärast kohustus lahkuda Venemaale, sest ringkonnakohtu otsusega
muutus kaebaja staatus väljasaadetavaks ja kaebaja Eestis viibimine on ebaseaduslik (VSS § 2
lg 1). Kohustus lahkuda Eestist kohtumenetluse kestel takistaks kaebajal kaitsta enda õigusi
kassatsioonimenetluses. Samuti on PPA-l õigus kohaldada menetluse kestel kaebaja suhtes
uus sissesõidukeeld. Lahkumise kohustuse peatamine kuni kohtumenetluse lõpuni võimaldab
tagada 1951. a Genfi pagulasseisundi konventsiooni artiklis 33 sätestatud non-refoulement
põhimõtet. Lahkumisettekirjutuse peatamine ja kaebajale Eestis viibimise õiguse andmine
kohtuotsuse jõustumiseni võimaldab vältida olukorda, kus kaebaja tagakiusamine toimub
enne, kui kõik Eesti kohtuastmed on andnud hinnangu kaebaja tagakiusamise ohule. Kaebaja
esitab ringkonnakohtu 04.07.2025 otsuse peale kassatsioonkaebuse.
Kuna kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes on seni tehtud kolm kohtuotsust kaebaja
kasuks, ei saa kassatsioonkaebust pidada perspektiivituks. Esindajatel oleks võimalik
kassatsioonkaebuse koostamise ajal olla kaebajaga kohtaktis. Kaebaja saaks realiseerida
menetluslikke õigusi, vastata kohtu küsimustele ja anda omapoolseid seletusi. Ühtlasi oleks
rahvusvahelise kaitse taotleja seisundi säilitamise puhul tagatud kaebajale majutus ja muud
sotsiaalsed tagatised, mis on seni võimaldanud kaebaja toimetuleku Eestis. Kui kaebaja on
2(4)
3-24-3301
sunnitud naasma enda päritoluriiki, on oht kriminaalmenetluse alustamiseks juba Venemaa
piiri ületamisel. Piiriületus toob kaasa ohu, et Venemaa riigivõimud küsitlevad kaebajat ja
vaatavad läbi tema telefoni ning saavad teada kaebaja poolt Venemaal keelatud tegude
toimepanemisest. See võib tuua kaasa ka vabaduse kaotuse või ohu, et kaebaja tegevus ja
suhtlus sidevahendite kaudu on Venemaa riigivõimu suurendatud tähelepanu all, mis takistaks
võimalust suhelda oma esindajatega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse
kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Vajaduse
korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine
pole kindel (vt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse
määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab
kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg
3). Kohtul tuleb kohaldatava esialgse õiguskaitse abinõu valikul silmas pidada, et valik oleks
proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid nii
palju, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning haldusakti täitmine ei tohi muutuda
lõplikult võimatuks (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus
nr 3-20-349, p 11).
10. VRKS § 251 lg 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse
vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-s nimetatud
õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni.
VRKS § 31 lg 1 p 2 järgi on lõplik otsus sama seaduse tähenduses PPA otsus taotluse
tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille peale esitatud
kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Nimetatud normis ei peeta silmas halduskohtu
jõustunud lahendit (vt Riigikohtu 02.03.2017 määrus nr 3-3-1-54-16, p 16). Siinses asjas tegi
lõpliku otsuse ringkonnakohus. Seega lõppes ringkonnakohtu 04.07.2025 otsuse tegemisega
kaebaja rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ja talle ei laiene enam VRKS-s nimetatud
õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil. Kaebaja õiguse üle viibida
kohtuvaidluse ajal Eesti territooriumil saab pärast halduskohtu otsuse tegemist otsustada
esialgse õiguskaitse kohaldamise teel (vt samas, p 17).
11. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Tal tekib alates 18.07.2025 kohustus lahkuda
Venemaale ja selle kohustuse täitmata jätmise korral võib PPA lahkumisettekirjutuse
sundtäita. Kaebaja kavatseb esitada ringkonnakohtu 04.07.2025 otsuse peale
kassatsioonkaebuse. Kui kaebaja lahkub lahkumisettekirjutuse täitmiseks Venemaale või
saadetakse ta enne kohtumenetluse lõppemist Eestist välja, võib tema õiguste kaitse
kohtuotsusega osutuda raskendatuks, arvestades kaebaja isiklike selgituste olulisust
rahvusvahelise kaitse asjade lahendamisel. Kuigi ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata,
ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kõrgema astme kohus võib juhtumi
asjaoludele anda teistsuguse õigusliku hinnangu kui madalama astme kohus.
Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja kohtumenetluse ajal Eestis viibimine kahjustaks
olulisel määral avalikku huvi.
12. Kaebaja õiguste kaitseks ja tema kohtumenetluse ajal Eestist väljasaatmise vältimiseks on
kohane peatada esialgse õiguskaitse korras PPA 21.11.2024 otsuse nr 12204220035-2
resolutsiooni p-i 2 (lahkumisettekirjutus) sundtäitmine kuni menetlust lõpetava lahendi
jõustumiseni praeguses haldusasjas (vt ka Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20;
13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 12). PPA 21.11.2024 otsuse kehtivuse peatamine ei ole
vajalik. Miinimumstandardi isiku sotsiaalsete garantiide kohta ajal, mil väljasaatmine on edasi
lükatud, näeb ette direktiivi 2008/115/EÜ artikkel 14. Vältimatu sotsiaalabi (toit, riietus,
3(4)
3-24-3301
ajutine majutus) andmise kohustust sätestava sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 8 on
kohaldatav ka ajutiselt Eestis viibiva välismaalase suhtes (vt SHS § 5 lg 5). Kaebaja taotlus
keelata PPA-l uue sissesõidukeelu kohaldamine väljub praeguse kaebuse esemest.
13. Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks
kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada määruse viisil, et kaebaja nimi asendatakse
tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)