3-24-3301/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

07.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3301

Haldusasi

T.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.11.2024

otsuse nr 12204220035-2 tühistamiseks ning Politsei-

ja Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.N , esindajad Uljana Ponomarjova ja

Nora Kurik

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Regina Lider

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.03.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.N esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning keelata Politsei- ja

Piirivalveameti 21.11.2024 otsuse nr 12204220035-2 resolutsiooni punkti 2

(lahkumisettekirjutus) sundtäitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

2. Asendada avaldatavas määruses T.N nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.N Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes lahkus Venemaalt Eestisse ning esitas

22.04.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. PPA luges 26.08.2022 otsusega nr 12204220035-1 kaebaja taotluse välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas

selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Samas otsuses tehti kaebajale väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7² lg-te 1, 1¹ ja 4 alusel ettekirjutus lahkumiseks Venemaale

ning kohaldati VSS § 7⁴ lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks. Kaebaja esitas PPA

26.08.2022 otsuse peale kaebuse, mille Tallinna Halduskohus rahuldas 09.12.2022 otsusega

nr 3-22-2015, tühistades PPA otsuse ja kohustades PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse

taotlust uuesti läbi vaatama. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.09.2023 otsusega PPA

3-24-3301

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis PPA

kassatsioonkaebuse 22.12.2023 menetlusse võtmata.

3. PPA luges 21.11.2024 otsusega nr 12204220035-2 VRKS § 20 alusel kaebaja taotluse

põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi (p 1), tegi kaebajale VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel

ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva, mis kuulub

täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2), ning kohaldas VSS § 74 lg

1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi alates

lahkumiskohustuse täitmisest (p 3).

4. T.N esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 21.11.2024 otsuse tühistamiseks ja PPA

kohustamiseks anda kaebajale rahvusvaheline kaitse.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.03.2025 otsusega kaebuse, tühistas PPA 21.11.2024

otsuse ja kohustas PPA-d tegema uue otsuse, millega anda kaebajale rahvusvaheline kaitse.

Kohus mõistis PPA-lt kaebaja menetluskulude katteks välja 827,46 eurot.

6. PPA palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

jätta T.N kaebus rahuldamata.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.07.2025 otsusega PPA apellatsioonkaebuse

osaliselt; tühistas Tallinna Halduskohtu 14.03.2025 otsuse resolutsiooni p-d 1–3

rahvusvahelist kaitset ja lahkumisettekirjutust puudutavas osas ja tegi tühistatud osas uue

otsuse, millega jättis rahuldamata T.N kaebuse PPA 21.11.2024 otsuse nr 12204220035-2

resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks (s.o rahvusvahelist

kaitset ja lahkumisettekirjutust puudutavas osas); jättis muus (s.o sissesõidukeeldu

puudutavas) osas Tallinna Halduskohtu 14.03.2025 otsuse resolutsiooni punktid 1–3

muutmata, kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse

põhjendustele; mõistis PPA-lt T.N esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja

332,35 eurot, jättes muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

8. T.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule 04.07.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, paludes

peatada PPA otsuse kehtivus ja säilitada kaebaja rahvusvahelise kaitse taotleja staatus kuni

lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-24-3301 või alternatiivselt lubada kaebajal

viibida Eesti Vabariigis kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni siinses haldusasjas ning keelata

PPA-l kohaldada kaebaja suhtes sissesõidukeeldu kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni

siinses asjas.

Kaebajal tekiks 14 päeva pärast kohustus lahkuda Venemaale, sest ringkonnakohtu otsusega

muutus kaebaja staatus väljasaadetavaks ja kaebaja Eestis viibimine on ebaseaduslik (VSS § 2

lg 1). Kohustus lahkuda Eestist kohtumenetluse kestel takistaks kaebajal kaitsta enda õigusi

kassatsioonimenetluses. Samuti on PPA-l õigus kohaldada menetluse kestel kaebaja suhtes

uus sissesõidukeeld. Lahkumise kohustuse peatamine kuni kohtumenetluse lõpuni võimaldab

tagada 1951. a Genfi pagulasseisundi konventsiooni artiklis 33 sätestatud non-refoulement

põhimõtet. Lahkumisettekirjutuse peatamine ja kaebajale Eestis viibimise õiguse andmine

kohtuotsuse jõustumiseni võimaldab vältida olukorda, kus kaebaja tagakiusamine toimub

enne, kui kõik Eesti kohtuastmed on andnud hinnangu kaebaja tagakiusamise ohule. Kaebaja

esitab ringkonnakohtu 04.07.2025 otsuse peale kassatsioonkaebuse.

Kuna kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes on seni tehtud kolm kohtuotsust kaebaja

kasuks, ei saa kassatsioonkaebust pidada perspektiivituks. Esindajatel oleks võimalik

kassatsioonkaebuse koostamise ajal olla kaebajaga kohtaktis. Kaebaja saaks realiseerida

menetluslikke õigusi, vastata kohtu küsimustele ja anda omapoolseid seletusi. Ühtlasi oleks

rahvusvahelise kaitse taotleja seisundi säilitamise puhul tagatud kaebajale majutus ja muud

sotsiaalsed tagatised, mis on seni võimaldanud kaebaja toimetuleku Eestis. Kui kaebaja on

2(4)

3-24-3301

sunnitud naasma enda päritoluriiki, on oht kriminaalmenetluse alustamiseks juba Venemaa

piiri ületamisel. Piiriületus toob kaasa ohu, et Venemaa riigivõimud küsitlevad kaebajat ja

vaatavad läbi tema telefoni ning saavad teada kaebaja poolt Venemaal keelatud tegude

toimepanemisest. See võib tuua kaasa ka vabaduse kaotuse või ohu, et kaebaja tegevus ja

suhtlus sidevahendite kaudu on Venemaa riigivõimu suurendatud tähelepanu all, mis takistaks

võimalust suhelda oma esindajatega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Vajaduse

korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine

pole kindel (vt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse

määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg

3). Kohtul tuleb kohaldatava esialgse õiguskaitse abinõu valikul silmas pidada, et valik oleks

proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid nii

palju, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning haldusakti täitmine ei tohi muutuda

lõplikult võimatuks (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus

nr 3-20-349, p 11).

10. VRKS § 251 lg 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse

vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-s nimetatud

õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni.

VRKS § 31 lg 1 p 2 järgi on lõplik otsus sama seaduse tähenduses PPA otsus taotluse

tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille peale esitatud

kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Nimetatud normis ei peeta silmas halduskohtu

jõustunud lahendit (vt Riigikohtu 02.03.2017 määrus nr 3-3-1-54-16, p 16). Siinses asjas tegi

lõpliku otsuse ringkonnakohus. Seega lõppes ringkonnakohtu 04.07.2025 otsuse tegemisega

kaebaja rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ja talle ei laiene enam VRKS-s nimetatud

õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil. Kaebaja õiguse üle viibida

kohtuvaidluse ajal Eesti territooriumil saab pärast halduskohtu otsuse tegemist otsustada

esialgse õiguskaitse kohaldamise teel (vt samas, p 17).

11. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Tal tekib alates 18.07.2025 kohustus lahkuda

Venemaale ja selle kohustuse täitmata jätmise korral võib PPA lahkumisettekirjutuse

sundtäita. Kaebaja kavatseb esitada ringkonnakohtu 04.07.2025 otsuse peale

kassatsioonkaebuse. Kui kaebaja lahkub lahkumisettekirjutuse täitmiseks Venemaale või

saadetakse ta enne kohtumenetluse lõppemist Eestist välja, võib tema õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda raskendatuks, arvestades kaebaja isiklike selgituste olulisust

rahvusvahelise kaitse asjade lahendamisel. Kuigi ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata,

ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kõrgema astme kohus võib juhtumi

asjaoludele anda teistsuguse õigusliku hinnangu kui madalama astme kohus.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja kohtumenetluse ajal Eestis viibimine kahjustaks

olulisel määral avalikku huvi.

12. Kaebaja õiguste kaitseks ja tema kohtumenetluse ajal Eestist väljasaatmise vältimiseks on

kohane peatada esialgse õiguskaitse korras PPA 21.11.2024 otsuse nr 12204220035-2

resolutsiooni p-i 2 (lahkumisettekirjutus) sundtäitmine kuni menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni praeguses haldusasjas (vt ka Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20;

13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 12). PPA 21.11.2024 otsuse kehtivuse peatamine ei ole

vajalik. Miinimumstandardi isiku sotsiaalsete garantiide kohta ajal, mil väljasaatmine on edasi

lükatud, näeb ette direktiivi 2008/115/EÜ artikkel 14. Vältimatu sotsiaalabi (toit, riietus,

3(4)

3-24-3301

ajutine majutus) andmise kohustust sätestava sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 8 on

kohaldatav ka ajutiselt Eestis viibiva välismaalase suhtes (vt SHS § 5 lg 5). Kaebaja taotlus

keelata PPA-l uue sissesõidukeelu kohaldamine väljub praeguse kaebuse esemest.

13. Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks

kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada määruse viisil, et kaebaja nimi asendatakse

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)