2-24-15796/21 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise koht ja aeg

7. juuli 2025

Tsiviilasja number

2-24-15796

Tsiviilasi

V.D maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/ võlgnik V.D (ik XXX; elukoht xxxxxxx, XXX-

i, xxxxxxxxxxxxxx; e-post XXX; tel XXX );

usaldusisik C.J (e-post XXX, tel XXX );

Võlausaldajad:

1. Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479);

2. Bigbank AS (rk 10183757);

3. B2 Impact OÜ (rk 11542046);

4. Holm Bank AS (rk 14080830);

5. Bondora AS (rk 11483929);

6. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (rk 14304235);

7. Revensen OÜ (rk 16625699).

RESOLUTSIOON

1. Määrata võlgniku V.D võlausaldajate nõuded kindlaks järgmiselt:

1.1. Holm Bank AS (leping nr 0027121017) 0 eurot, mis on VÕS § 4034 lg 7 alusel ümber

arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata. Enammakse 6,76 eurot

tasaarveldatud Holm Bank AS lepingute 52201130018 ja 52210120077 kokkuleppest

tuleneva nõudega;

1.2. Holm Bank AS (lepingute nr 52201130018 ja nr 52210120077 kokkulepe, tasaarveldus

6,76 eurot lepingust nr 0027121017) 3258, 10 eurot;

1.3. Aktiva Finance Group OÜ 0 eurot (lepingud nr L89016050036 (Inbank), nr 89016034777

(Inbank),nr L465489 (Coop Pank), nr L465491 (Coop Pank), nr KK3513823 (Placet

Group OÜ), nr KK3513183 (Placet Group OÜ), nr KK3408418 (Placet Group OÜ)), mis

on VÕS § 4034 lg 7 alusel ümber arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei

kujundata. Enammakse on 2075,85 eurot;

1.4. Bondora AS 0 eurot, mis on VÕS § 4034 lg 7 alusel ümber arvestatud ja täidetud ning kava

alusel ümber ei kujundata. Enammakse on 21 372,40 eurot;

1.5. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 0 eurot, mis on VÕS § 4034 lg 7 alusel ümber arvestatud

ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata. Enammakse on 158,87 eurot.

2. Kinnitada V.D võlgade ümberkujundamise kava järgnevalt:

Võla-

usaldaja

Kohustuse

liik

Põhinõue

Kõrval-

nõue

Kohus-

tuste kogu-

summa

Kohus-

tuse

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus,

kvartalis)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja

suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

eurodes

Kohustuse

täitmise

ulatus /

põhi-

kohustuse

täitmise

ulatus %-

des

I grupp – tarbijakrediidist tulenevad nõuded, mille osas puudub kohtulahend

Bigbank

AS

võlanõue

8756,00

0,00

8756,00

kuud

15. kpv

59/ 124,04

1/ 124,24

7442,60

85,00%

/85,00%

Bigbank

AS

võlanõue

4970,63

0,00

4970,63

kuud

15. kpv

59/ 70,42

1 /70,26

4225,04

85,00%

/85,00%

Holm Bank

AS

võlanõue

3258,10

0,00

3258,10

kuud

15. kpv

59/ 46,16

1/ 45,94

2769,38

85,00%/

85,00%

II grupp – tarbijakrediidist tulenevad nõuded, mille osas on kohtulahend

B2 Impact

OÜ

võlanõue

2488,43

475,73

2964,16

kuud

15. kpv

59/ 35,25

1/ 35,42

2115,17

71,36% /

85,00%

B2 Impact

OÜ

võlanõue

1912,07

662,81

2574,88

kuud

15. kpv

59/ 27,09

1/ 26,95

1625,26

63,12% /

85,00%

B2 Impact

OÜ

võlanõue

4893,38

1376,34

6269,72

kuud

15. kpv

59/ 69,32

1/ 69,49

4159,37

66,34% /

85,00%

B2 Impact

OÜ

võlanõue

4321,88

1513,43

5835,31

kuud

15. kpv

59/ 61,23

1/ 61,03

3673,60

62,95% /

85,00%

B2 Impact

OÜ

võlanõue

1261,36

595,87

1857,23

kuud

15. kpv

59/ 17,87

1/ 17,83

1072,16

57,73% /

85,00%

Revensen

OÜ

võlanõue

2917,96

1948,54

4866,50

kuud

15. kpv

59/ 41,34

1/ 41,21

2480,27

50,97% /

85,00%

34 779,81

6572,72

41 352,53

59/ 492,72

1/ 492,37

29 562,85

3. Kohustada V.D tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 15.

augustil ning edaspidi iga kuu 15. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud

tingimustel. Kava täitmise tähtaeg on 15. juuli 2030.

4. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik C.J .

5. Kohustada V.D

esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 19. augustiks 2025 ning edaspidi iga aasta

19. augustiks. Viimane aruanne kava täitmise kohta esitada 20. juuliks 2030, mille

usaldusisik edastab ka kohtule.

6. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande V.D võlgade ümberkujundamise kohta

menetluse lõpuks.

7. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud V.D kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

8. Määrata V.D usaldusisiku C.J tasuks 1540 eurot (käibemaksuta).

8.1.

Usaldusisiku tasu 1500 eurot maksta välja V.D poolt kohtu deposiidina 30.12.2024,

31.01.2025, 01.03.2025 tasutud summa arvelt Avitase OÜ-le (registrikood 12683613,

konto nr EE761010220233760220).

8.2.

Usaldusisiku tasu 40 eurot jätta võlgniku kanda ja tasuda Avitase OÜ-le (registrikood

12683613, konto nr EE761010220233760220).

9. Tühistada Tartu Maakohtu 8. novembri 2024 määrusega maksejõuetusavalduse

tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

10. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule. Edastada määrus resolutsiooni p 8.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

11. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

12. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale

vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või

võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. V.D (avaldaja/ võlgnik) esitas 17.10.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnik abielus ning tal on kolm ülalpeetavat. Abikaasal makseraskusi

pole, seetõttu on avaldus esitatud maksejõuetusavaldus abikaasata. Avaldaja töötab

xxxxxxxxxxx-s värviliini vastuvõtjana ja tema sissetulekuks on kokku 2310 eurot, millest

töötasu 1100 eurot, saadud ülalpidamismaksed 500 eurot ja riiklik peretoetus 700 eurot.

Igakuised väljaminekud on 1365 eurot: eluasemekulud keskmiselt 200 eurot, kulutused toidule

600 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 40 eurot, kulutused transpordile 200 eurot, sidekulud

100 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele 100 eurot, kulutused tervishoiule,

hügieenitarvetele 25 eurot ning muud igakuised kukud 100 eurot. Võlgnik selgitas 06.11.2024

ärakuulamisel, et kohustuste hulgas on palju laene, mida avaldaja on võtnud teiste aitamiseks.

Avaldaja ütles, et C.J selgitas pankrotimenetlust ja kohustustest vabastamise menetlust, aga

avaldaja ei soovi lihtsalt võlgadest vabaneda, vaid soovib oma laenud ise tasuda. Avaldaja

suudab iga kuu võlgnevuste katteks tasuda ligikaudu 500 eurot.

2. Kohus võttis 08.11.2024 määrusega V.D maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks C.J . Sama määrusega peatas kohus võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse

või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 07.12.2024 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste

ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisik toetas võlgade ümberkujundamise

menetluse läbiviimist.

4. Kohus määras 13.12.2024 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa

suuruseks 1500 eurot osamaksetena.

5. Kohus algatas 12.02.2025 määrusega V.D võlgade ümberkujundamise menetluse.

6. Usaldusisik esitas 15.05.2025 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks.

Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 41 352,53 eurot. Võlgnik töötab

xxxxxxxxxxx värviliini vastuvõtjana. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1100 eurot, peretoetus

710 eurot ja elatis 500 eurot. Võlgnikul vara puudub.

Kõigi nõuete puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega. Üldjuhul tuleb krediidiandjal

tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi

küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Usaldusisik kontrollis nõuete puhul, mille osas

ei ole jõustunud kohtulahendit, vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist.

Kohtulahenditega nõuete puhul ei ole usaldusisik vastutustundlikku laenamist kontrollinud.

Usaldusisik on seisukohal, et võlausaldajad ei kontrollinud piisava põhjalikkusega võlgniku

krediidivõimet või ei analüüsinud piisava põhjalikkusega kogutud andmeid. Bigbank AS ja

Bondora AS ei ole võlgnikult pangakonto väljavõtet laenu väljastamisel küsinud, seega loeb

usaldusisik, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtete järgimist

ning usaldusisik on nõuded ümberarvestanud. Aktiva Finance Group OÜ-l loovutatud lepingute

puhul ei ole esialgsed võlausaldajad võlgnikult pangakonto väljavõtet laenu väljastamisel

küsinud, seega loeb usaldusisik, et võlausaldaja on rikkunud VTL põhimõtete järgimist ning

usaldusisik on nõuded ümberarvestanud. Holm Bank AS esimesena väljastatud krediidi puhul

on võlausaldaja küsinud võlgnikul SEB Pank AS konto väljavõtte, kust nähtub, et võlgnik

kasutab veel üht omanimelist kontot, mille väljavõtet Holm Bank AS küsinud ei ole.

Võlausaldajal on kohustus kontrollida võlgniku sissetulekuid ja väljaminekuid. Usaldusisik

leiab, et võlausaldaja ei ole oma kohustust täitnud ja rikkunud seega VTL põhimõtteid ning

usaldusisik on nõuded ümberarvestanud. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on esitanud

usaldusisikule SEB Pank AS konto väljavõtte ja selle analüüsi. Võlausaldaja on esitanud

analüüsi ainult SEB Pank konto väljavõtte kohta, kust on näha võlgniku kohustused Ühisraha

OÜ, Coop Pank AS, SEB Pank AS ja Holm Bank AS ees. Neid kohustusi on võlausaldaja ka

oma analüüsis kajastanud. Võlausaldaja on aga jätnud välja enda varasema nõude võlgniku

krediidivõime hindamises ning ei ole küsinud võlgniku Swedbank konto väljavõtet, millelt

võlgnik on alates november 2020 TF Bankile makseid teostanud. Võlausaldajal oli teadmine, et

võlgnikul on ka teine tema nimel olev pangakonto, kuid jättis selle kontrollimata, analüüsimata

ja hindamata. Kui TF Bank AB oleks küsinud võlgnikult ka Swedbank pangakonto väljavõtet,

oleks võlausaldaja näinud, et võlgnikul kohustused ka IPF Digital AS, Julianus Inkasso OÜ,

Eesti Inkasso OÜ, Bondora AS, Placet Group OÜ, Inbank AS, Ferratum Bank p.l.c. ja AS

Swedbank ees. Lisaks on näha Swedbank kontolt, et võlgnik mängib hasartmänge. Arvestades

eeltoodut on usaldusisik seisukohal, et võlausaldaja on rikkunud VT põhimõtteid ning

usaldusisik on nõude ümberarvestanud.

Usaldusisiku hinnangul on võlausaldajad rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 4034 sätestatud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu on põhjendatud lugeda intressimääraks VÕS §

94 lg-s 1 sätestatud intressimäär. Usaldusisik on teinud nõuete osas ümberarvestused ning

arvestanud võlgniku poolt tehtud maksed põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks.

Seadusjärgne intress on arvestatud vastavalt kas kuni maksejõuetusmenetluse algatamise ja

usaldusisiku nimetamiseni, lepingu ülesütlemiseni või põhinõude tasumiseni.

Võlgnik on täitnud lepinguid, kuid võlausaldajad ei ole täitnud VTL põhimõtteid. Seoses

eeltooduga on nõuete ümberarvestamisega võlgnik tasunud Aktiva Finance Group OÜ-le

loovutatud lepingutest, Bondora AS lepingutest, Holm Bank AS lepingust ning TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali lepingust tulenevaid nõudeid võlausaldajatele rohkem kui põhinõude ja

seadusliku intressi ulatuses võlausaldajatel õigus saada oli.

7. Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja elatusmiinimumist. Hetkel kehtestatud

miinimumpalga järgi on vastavalt täitemenetluse seadustikule § 132 elatusmiinimum

2025.aastal võlgnikul 1772 eurot. Praeguseid sissetulekuid arvestades jääb võlgnikule

keskmiselt igapäevasteks kuludeks 1817,29 eurot (2310 - 492,71 = 1817,29). Võlgniku enda

hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt 500 eurot kuus, kuna lähikuudel

võlgniku sissetulek peretoetuse arvelt väheneb. Arvestades praegust üleüldist majandusseisu,

jätkuva hinnatõusu prognoose ja võlgniku sissetulekuid, võlgniku kulusid, on kava koostatud 60

kuu peale, mil kuumakseks kõigi ümberkujundatavate nõuete peale tuleb keskmiselt 492,71

eurot. Ümberkujundamiskava ei ole selliselt mõttekas koostada, kus võlgnik ei suuda kogu kava

täitmise ajal kava täita. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii üldise majanduskliimaga kui

ka võlgnikust tulenevate aspektidega (sissetulekud, elamiskulud, elatusmiinimum). Arvestades

võlgniku koguvõlgnevuse suurust ja sissetulekuid, tasub võlgnik 60 kuu jooksul 85%

õiguspärastest põhinõuetest. Kavas on vähendatud kõrvalkulusid kohtulahendiga nõuete puhul

100% ning põhinõudeid kõigi nõuete puhul 15%.

8. Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel ja

pankroti korral. Kehtiva seaduse FiMS § 49 lg 1 kestab kohustustest vabastamise menetlus 3

aastat, kusjuures vastavalt FiMS § 47 lg 7 ei rakendada pankrotimenetluse ajal FiMS § 47 lg 3-

6, seega esimesed 6 kuud teostaks pankrotihaldur kinnipidamisi võlgniku sissetulekutest

vastavalt Täitemenetluse seadustikule ning u 30 kuud toimuks kohustuste tagasi maksmine

võlgniku poolt. Eraisiku pankrotimenetluses pankrotihaldur kinnipidamisi teha ei saa, kuna

võlgniku sissetulek on alla tema elatusmiinimumi. Võlgniku poolt tehtavad maksed KVM ajal

pärast pankrotimenetluse lõppemist on u summas 600,00 eurot (30*20,00=600,00).

Kohustustest vabastamise menetluses tuleb arvestada aga kuludega (usaldusisiku tasu). Kokku

saaksid võlausaldajad pankrotimenetluse korral seega u 600 eurot. Kavaga saaksid rahuldatud

aga võlausaldajate põhinõuded summas 29 562,85 eurot.

Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele 29

562,85 eurot ehk 85% õiguspärastest põhinõuetest. Võlgniku soov on vältida pankrotimenetlust.

Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikule oma kohustuste

ümberkujundamine, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Võlgade

ümberkujundamise menetluse peamine eesmärk on anda inimesel uus võimalus.

9. Usaldusisikule esitasid kava kohta tähtaegselt oma seisukoha 6 võlausaldajat. Bigbank AS, B2

Impact ja Revensen OÜ on nõus usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga. Aktiva

Finance Group OÜ tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud.

Vastuväite kavale esitasid kolm võlausaldajat:

Holm Bank AS ei nõustu kavaga ja usaldusisiku seisukohaga, et on rikkunud vastutustundliku

laenamise (VTL) põhimõtteid. Võlausaldaja põhjendab VTL järgimist vaid Finantsinspektsiooni

kehtestatud juhenditega.

Usaldusisiku seisukoht Holm Bank AS vastuväitele: usaldusisik ei nõustu võlausaldajaga, et

võlausaldajate huvid on kavaga tagamata. Usaldusisik on seisukohal, et VTL põhimõtte

järgimise põhjendamine viidates vaid Finantsinspektsiooni kehtestatud juhendite ei ole

asjakohane. Krediidiandjal on kohustus krediidi väljastamisel koguda, kontrollida ja analüüsida

andmeid ning hinnata võlgniku krediidivõimet. Krediidivõime hindamisel tuleb analüüsida

krediidisaaja tulusid ja kulusid. Ainuke vahend selleks on krediidisaaja pangakonto väljavõte,

millelt nähtuvad nii sissetulekud kui kulud ja kohustused. Võlausaldaja on küsinud võlgnikult

AS SEB Pank konto väljavõtte, millelt nähtub, et võlgnik teeb makseid ka oma kontode vahel.

Sellest saab järeldada, et võlausaldajale oli info kättesaadav, et võlgnikul on veel teisi

pangakontosid, mida peab krediidiandja krediidi väljastamisel kontrollima. Holm Bank AS ei

ole küsinud teis(t)e konto(de) väljavõtet/väljavõtteid, seega on usaldusisik jõudnud seisukohale,

et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

Bondora AS ei nõustu kavaga esitatud viisil. Võlausaldaja on nõus loobuma kõrvalnõuetest, kui

põhinõue jääb samaks.

Usaldusisiku seisukoht Bondora AS vastuväitele: usaldusisik ei nõustu võlausaldaja

vastuväitega. Vastavalt FiMS § 25 lg 1 on võlausaldajal kohustus esitada koos vastuväitega

põhjendus ja tõendid. Võlausaldaja ei ole esitanud usaldusisikule koos vastuväitega tõendeid

ega ole oma vastuväidet põhistanud. Sellest tulenevalt leiab usaldusisik, et vastuväide ei vasta

seaduses sätestatule ning palub kohtul jätta vastuväide arvestamata.

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei nõustu usaldusisiku hinnanguga VTL põhimõtete

rikkumise osas. Võlausaldaja on seisukohal, et kuivõrd TF Bank AB tugines krediidiotsuse

tegemisel võlgniku arvelduskontolt nähtuvale teabele, siis ei ole võimalik eitada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist formaalsetel kaalutlustel, kuid on võimalik

materiaalsetel kaalutlustel. Võlausaldaja leiab, et vaidlus usaldusisikuga ei põhine võlgnikult

pangakonto väljavõtte küsimise ja analüüsimisele, vaid sellele, kas võlausaldaja tegi õiged

järeldused. Võlausaldaja on seisukohal, et on jõudnud võlgniku maksevõimet analüüsides

õigesti järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline.

Usaldusisiku seisukoht

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

vastuväitele

: Võlausaldaja esitas

usaldusisiku infopäringule vastates vastutustundlikku laenamist tõendavate dokumentidena

lepingud, krediitkaardi väljavõtte, maksekorralduse, taotlused, päringud maksehäireregistritesse,

kogumispensioni päringu, Maksu- ja Tolliameti päringu. Võlausaldaja ei ole kummagi lepingu

osas esitanud usaldusisikule võlgniku pangakonto väljavõtet, millelt saab kontrollida,

analüüsida ja hinnata võlgniku kohustusi, väljaminekuid ja maksekäitumist. Sellest tulenevalt

jõudis usaldusisik järeldusele, et Holm Bank AS on rikkunud lepingute sõlmimisel VTL

põhimõtete järgimist ning usaldusisik arvestas nõuded vastavalt Riigikohtu lahendile 2-21-

13098 ümber. Usaldusisik ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et võlausaldajate õigustatud

huvid ei ole kavaga tagatud. Kava alusel rahuldatakse võlausaldajate õiguspärased nõuded

100% ulatuses lühema perioodi jooksul kui kestab pankrotimenetlus, seega on usaldusisiku

hinnangul võlausaldajate õigustatud huvid igati kaitstud. Vastavalt FIMS § 25 lg 1 on

võlausaldajal kohustus esitada koos vastuväitega põhjendus ja tõendid. Võlausaldaja ei ole

esitanud usaldusisikule koos vastuväitega tõendeid. Sellest tulenevalt leiab usaldusisik, et

vastuväide ei vasta seaduses sätestatule ning palub kohtul jätta vastuväide arvestamata.

10. Usaldusisik on hinnanud võlausaldajate vastuväiteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist ning esitanud 15.05.2025 ümberkujundamiskava koos vastuväidete ja seisukohtadega

kohtule kinnitamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevalt

on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava.

I Nõuete kindlaksmääramine

12. FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel

võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab

kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

13. Võlgnik ja neli võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et nelja

võlausaldaja (Aktiva Finance Group OÜ, Bigbank AS, B2 Impact OÜ ja Revensen OÜ) nõuete

suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.

14. Holm Bank AS, Bondora AS ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei nõustu

ümberkujundamiskavaga. Kõik kolm võlausaldajat leiavad, et nad ei ole rikkunud VTL

põhimõtet ning ei nõustu nõuete suurusega.

15. VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta

arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat

maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele.

Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui

pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning

suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6).

Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus

avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

16. Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et Holm Bank

AS, Bondora AS ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Usaldusisik hindas kõiki nõudeid Riigikohtu lahendi nr 2-21-13098 juhiste alusel ja

leidis, et võlausaldajad kas ei kontrollinud piisava põhjalikkusega võlgniku krediidivõimet või

ei analüüsinud piisava põhjalikkusega kogutud andmeid. Usaldusisik leiab, et võlausaldajad ei

ole analüüsi tulemusel veendunud, et võlgnik on olnud krediidivõimeline; võlausaldajad ei ole

hinnanud võlgniku sissetulekuid, väljaminekuid ning juba olemasolevaid kohustusi ja

täiendavad laenud on kaasa toonud võlgniku makseraskused. Usaldusisik oli õigustatud

arvestama võlausaldajate nõuded ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-3.

16.1. Holm Bank AS esimesena väljastatud krediidi puhul on võlausaldaja küsinud võlgnikult AS

SEB Pank konto väljavõtte, kust nähtub, et võlgnik kasutab veel ühte omanimelist kontot,

mille väljavõtet Holm Bank AS küsinud ei ole. Järgneva kahe krediidi väljastamise korral

võlausaldaja võlgniku pangakonto väljavõtteid küsinud ei ole. Võlausaldajal on kohustus

kontrollida võlgniku sissetulekuid ja väljaminekuid. Holm Bank AS põhjendab VTL järgimist

vaid Finantsinspektsiooni kehtestatud juhenditega. Kohtu hinnangul ei ole toetumine vaid

Finantsinspektsiooni juhenditele asjakohane. Krediidiandjal on kohustus krediidi

väljastamisel koguda, kontrollida ja analüüsida andmeid ning hinnata võlgniku

krediidivõimet. Krediidivõime hindamisel tuleb analüüsida krediidisaaja tulusid ja kulusid.

Ainuke vahend selleks on krediidisaaja pangakonto väljavõte, millelt nähtuvad nii

sissetulekud kui kulud ja kohustused. Võlausaldajale esitatud AS SEB Pank kontolt nähtub, et

võlgnik kasutab veel ühte pangakontot, seega pidi võlausaldajale teada olema, et võlgnik

omab veel vähemalt ühte pangakontot, mille väljavõtet oleks pidanud samamoodi küsima.

Neil põhjustel leiab kohus, et krediidiandja Holm Bank AS on laenu andes rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse hindamine on

olnud ebapiisav ja pangakonto andmetest tehtavad järeldused ebaõiged. Rakenduvad VÕS §

4034 lg 6, lg 7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus

tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma.

Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud (dtl 985 jj). Ümberarvestuse aluseks on olnud

võlausaldaja enda poolt esitatud andmed, võlgniku pangakontolt nähtuvad andmed ja Eesti

Panga leheküljelt saadud teave seadusjärgse intressimäära kohta.

Ümberarvestuse tulemusena jääb Holm Bank AS lepingust nr 00271210179 tulenev nõue

kavast välja, kuna võlgnikul on selle nõude tasumisel tekkinud enammakse 6,77 eurot.

Holm Bank AS lepingust nr 00271210179 tulenev enammakse summas 6,77 eurot on

tasaarvestatud lepingutest nr 52201130018 ja nr 52210120077 tulenevast kokkuleppest. Seega

Holm Bank AS lepingute nr 52201130018 ja nr 52210120077 kokkuleppest tulev nõue on

summas 3258,10 eurot.

Kohus on seisukohal, et tasaarvestus on seaduslik ja põhjendatud. Käesoleval juhul on

võlausaldajal Holm Bank AS võlgniku V.D vastu tarbijakrediidilepingutest tulenev põhinõue

summas 3264,86 eurot. V.D-l on Holm Bank AS vastu tarbijakrediidilepingust tulenev

enammakse 6,76 eurot ehk alusetust rikastumisest tulenev nõue.

VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

VÕS § 197 lg 2 järgi lõppevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses.

VÕS § 198 järgi tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Usaldusisik on

tasaarvestusavalduse esitanud võlausaldajale 29.04.2025 saadetud ümberkujundamiskavas

koos sellekohase põhjendusega ja tasaarvestus on toimunud.

Seega on Holm Bank AS ümberarvestatud nõue tasaarvestatud samale võlausaldajale tehtud

enammaksega. Tasaarvestuse tulemusena on Holm Bank AS nõue 3264,86 – 6,76 = 3258,10

eurot.

16.2. Bondora AS ei ole usaldusisikule võlgniku konto väljavõtet esitanud, mille põhjal saab

kontrollida võlgniku krediidivõimet. Sellest tulenevalt loeb usaldusisik, et võlausaldajad on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja nõuded on vastavalt Riigikohtu lahendile

2-21-13098 ümberarvestatud. Vastavaid tõendeid ei ole Bondora AS esitanud usalduslikule ka

siis, kui usaldusisik andis võlausaldajale FIMS § 24 lg 2 kohaselt tähtaja seisukoha

esitamiseks. Bondora AS on vaid e-kirja teel vastanud, et ei nõustu kavaga ning on nõus

loobuma kõrvalnõuetest, kui põhinõue jääb samaks. Tõendamata on asjaolu, et laenu

väljastamisel oleks järgitud VTL põhimõtet.

Neil põhjustel leiab kohus, et krediidiandja Bondora AS on laenu andes rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse hindamine on

olnud ebapiisav. Rakenduvad VÕS § 4034 lg 6, lg 7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti

määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära

alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud (dtl 985 jj).

Ümberarvestuse aluseks on olnud võlausaldaja enda poolt esitatud andmed, võlgniku

pangakontolt nähtuvad andmed ja Eesti Panga leheküljelt saadud teave seadusjärgse

intressimäära kohta. Ümberarvestuse tulemusena on võlgnik Bondora AS lepingutest nr

857001, nr 970812, nr 1914933, nr 2223073 ja nr 1015750 nõuet tasunud 21 372,40 eurot

rohkem kui põhinõude ja seadusliku intressi ulatuses võlausaldajal õigus saada oli.

16.3.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on seisukohal, et on järginud VTL põhimõtet, märkides oma

seisukohas, et võlausaldaja tugines krediidiotsuse tegemisel võlgniku SEB Pank AS-is

arvelduskontolt nähtuvale teabele. Võlausaldaja leiab, et on analüüsi tulemusena jõudnud

õigele järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Võlausaldaja leiab, et krediidisumma ja

sellega kaasnev igakuine osamakse (~102 eurot) oli võlgnikule jõukohane.

Pangakonto analüüsi tulemusena leiab võlausaldaja, et vaatlusperioodil oli võlgniku keskmine

sissetulek ~1200 eurot. Võlausaldaja möönab, et keskmist mõjutab 09.03.2021

Rahandusministeeriumi poolt võlgnikule kantud 1756 eurot tulumaksu tagastamise eest. Kui

asuda seisukohale, et nimetatud laekumist ei tohi sissetulekuna arvestada, siis on võlgniku

sissetulekud töötasust keskmiselt 1130 eurot. Samuti leiab võlausaldaja, et on kohane

arvestada sissetulekuteks peretoetust ja elatist, sest kui krediidisummat on võimalik kasutada

ülalpeetavate huvides, siis on lubatud ka sihtotstarbeliste sotsiaaltoetuste kasutamine

finantskohustuste teenindamiseks. Oluline on see, et tagatud oleks võlgnikule ja tema

ülalpeetavatele

vajalik

miinimum.

Vaatlusperioodil

laekus

võlgnikule

Sotsiaalkindlustusametilt ~640 eurot kalendrikuus ja M. V. regulaarselt 500 eurot selgitusega

„raha lastele isalt“. Võlausaldaja leiab, et lastega seotud kulude kandmiseks on 1140 eurot

ning see on piisav. Töötasu alammäär aastal 2021 oli 584 eurot. TMS § 132 lg 2 tõlgendades

on võimalik jõuda järeldusele, et kulu ühe ülalpeetava kohta on 1/3 töötasu alammäärast (584 x

0,33 = ~ 193). Võlgnikul on 4 ülalpeetavat, seega ülalpeetavatele tehtavateks kulutusteks tuleb

arvestada minimaalselt 772 eurot (193 x 4 = 772). Eelnevast tulenevalt leiab võlausaldaja, et

summast 1140 „jääb üle“ veel 368 eurot ehk ülalpeetavate vajadused on tagatud.

Arvelduskontolt on tuvastatud, et võlgniku keskmised finantskohustused kalendrikuus olid

~34 eurot. Telefoni teel on võlgnik võlausaldajale täpsustanud, et Ühisraha OÜ-le tuleb tal

edaspidi tasuda kalendrikuus 25 eurot, seega finantskohustused olid 59 eurot. TF Bank AB-ga

sõlmitav leping nägi ette kuumakse 102 eurot, seega peale lepingu sõlmimist on

finantskohustused kokku 161 eurot. Kohustuste/sissetulekute suhtarv on 14,25% ((161 / 1130)

x 100)). Eesti Pank leiab, et nt eluasemelaenudel on lubatud suhtarvu piirmäär 50%. Kuivõrd

ainult töötasust juhindudes on suhtarv oluliselt alla 50%, siis pole võlausaldaja arvates

võimalik leida, et lepingu sõlmimine ei olnud kooskõlas vastutustundliku laenamise

põhimõttega.

Võlausaldaja on esitanud väljavõtte analüüsiprogrammist, mida on kasutanud

krediidivõimelisuse hindamisel (dtl 906-921). Tabelist nähtub, et võlgniku väljaminekud

ületavad sisuliselt igal kuul sissetulekuid. Perioodil 02.11.2020 – 30.11.2020 on sissetulekud

2483,32 eurot ja väljaminekud 5177,50 eurot, 01.12.2020 – 31.12.2020 sissetulekud 2958,95

eurot ja väljaminekud 3047,45 eurot, 01.01.2021 - 31.01.2021 sissetulekud 7248,14 eurot ja

väljaminekud 7285,16 eurot, 01.02.2021 - 28.02.2021 sissetulekud 2408,95 eurot ja

väljaminekud 2580,54 eurot ning 01.03.2021 - 31.03.2021 sissetulekud 4557,60 eurot ja

väljaminekud 4543,90 eurot. Terve perioodi vältel on võlgniku sissetulekud 19 656,96 eurot

ning väljaminekud 22 634,55 eurot. Samuti on analüüsi realt „Kulud“ näha, et võlgniku

esmased kulud ületavad ametlikku sissetulekut (palk, avanss, toetused). Seejuures on

arusaamatu, mille alusel on võlausaldaja analüüsis võlgniku kulude hulgas loetud teatud

summa vähendatavateks kuludeks. On näha, et võlgnik ei tule oma ametlike sissetulekutega

toime, mistõttu on võlgnik laenanud raha nii eraisikutelt kui laenufirmadelt. Kohtu hinnangul

ei saa pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel jõuda järeldusele, et võlgnik on

maksevõimeline ja suudab tasuda veel igakuiselt lisaks ca 102 eurot laenumakseid. Konto

analüüsist nähutvalt on võlgniku kulutused juba niigi suuremad tema sissetulekutest. Kui VÕS

§ 4034 lg 2 näeb ette, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõik

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, s.h. regulaarsed

sissetulekud, siis ei ole põhjendatud regulaarsete sissetulekutena arvesse võtta lotovõitu

(Bingo Loto stuudiomäng) ja tulumaksutagastust. Võlausaldaja möönab oma vastuväites, et

võlgniku kulutused majapidamisele on tõesti suured, kuid nende „ohjeldamine on võlgniku

enda kontrollida”. Vastutustundliku laenamise järgimisel tuleb andmeid koguda, kontrollida,

analüüsida ja hinnata kogumis, mis tähendab, et tuleb hinnata ka võlgniku maksekäitumist

üldiselt. Eeldamine, et peale laenuvõtmist muudab võlgnik oma käitumist momentaalselt ja

suudab seetõttu võetud kohustust täita, ei ole vastutustundlik käitumine võlausaldaja poolt.

Seoses võlausaldaja vastuväitega peretoetuse ja elatise arvestamisel sissetuleku hulka märgib

kohus, et ka juhul, kui neid summasid arvestada võlgniku sissetulekuna, siis vastavalt

Statistikaameti andmetele oli 2020. aastal vähemalt kolme lapsega leibkonna kulutused ühe

leibkonna liikme kohta 336,20 eurot kuus1, seega olid nelja lapse kulud ühes kuus 1344,80

eurot (4 x 336,20) ning seetõttu ei saa väita, et raha jäi üle.

2021.aastal oli vastavalt TMS § 132 lg 2 võlgniku üldine elatusmiinimum 1362,67 eurot, mis

on kõrgem kui võlgniku regulaarne sissetulek (ca 1130 eurot), mida saab arvestada

krediidiandmisel sissetulekute hulka. Miinimumkuludega majandav isik ei ole

1 LEV12: LASTEGA LEIBKONNA KULUTUSED LEIBKONNALIIKME KOHTA AASTAS LEIBKONNATÜÜBI

JÄRGI | Aasta, Näitaja, Kulutuste liik ning Leibkonna tüüp. Statistika andmebaas

krediidivõimeline. Toimetulekupiir, arvestuslik elatusmiinimum jm taolised näitajad

sisaldavad miinimumvajaduste rahuldamise rahalist maksumust ega sisalda puhvrit

võlaõiguslike kohustuste tasumiseks.

Neil põhjustel leiab kohus, et krediidiandja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on laenu andes

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse

hindamine on olnud ebapiisav ja pangakonto andmetest tehtavad järeldused ebaõiged.

Rakenduvad VÕS § 4034 lg 6, lg 7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti määrata,

võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel

arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud (dtl 985 jj).

Ümberarvestuse aluseks on olnud võlausaldaja enda poolt esitatud andmed, võlgniku

pangakontolt nähtuvad andmed ja Eesti Panga leheküljelt saadud teave seadusjärgse

intressimäära kohta. Võlgnik on saanud laenuraha kätte 3000 eurot, tagasimakseid teinud

summas 3189,54 eurot, millest 3158,87 eurot põhinõude katteks ja 30,67 eurot intressi katteks,

seega enammakse summas 158,87 eurot ja sellest laenulepingust tuleneva TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaali nõude määrab kohus summas 0,00 eurot.

16.4. Aktiva Finance Group OÜ tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud. Usaldusisik

palub määrata kindlaks ja kinnitada Aktiva Finance Group OÜ nõue summas 0 eurot. FIMS §

25 lg 1 ls 2 kohaselt avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on

nõude suurusega nõustunud. Seega kohus määrab Aktiva Finance Group OÜ nõude suuruseks

0 eurot. Usaldusisik on teostanud ümberarvestuse, mille tulemusena on Aktiva Finance OÜ

lepingutest L89016050036, L89016034777, L465489, L465491, KK3513823, KK3513183,

KK3408418 tulenev enammakstud nõue summas 2075,84 eurot.

17. Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt

resolutsiooni p 1 ja 2).

II Ümberkujundamiskava kinnitamine

18. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb

kinnitada.

19. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (FIMS §

26 lg 2. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud neli pandiga tagamata

nõuetega võlausaldajat (57%) ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 92%.

20. Kohus on kavaga ja usaldusisiku esitatud selgitustega tutvunud. Kohus ei tuvastanud FIMS § 27

lg 1 p-s 1-4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta ümberkujundamiskava

kinnitamata. Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamine on kohustuste tähtaja

pikendamise, osamaksetena tasumise ja kohustuste vähendamise teel võimalik. Nõuete

ümberkujundamisel on koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ümberkujundamiskava

alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise võlausaldajaga. Võlgniku

püsiva maksejõuetuse korral ei oleks kohtu hinnangul võimalik võlausaldajate nõudeid kavas

toodud ulatuses rahuldada. Kuivõrd kavaga ette nähtud eeldatav esimese makse tähtaeg

15.06.2025, mis on varasem kava kinnitamisest, muudab kohus kava esimese osamakse tähtaega

ja kava täitmise tähtaeg pikeneb 2 kuu võrra.

21. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Võlgnikul

tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava

täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks. (FIMS § 35 lg 3). Kohus märgib, et kui võlgnik ei

osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on

vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule

aruanne (FIMS § 35 lg 4).

22. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 3 ja 4).

23. Usaldusisik on esitanud kohtule tasutaotluse, paludes määrata tasuks 14 tunni töö eest 1540

eurot (110 €/h). Tasu kanda Avitase OÜ arveldusarvele EE761010220233760220. Kohus leiab,

et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ja kooskõlas FIMS § 54

lõikes 5 sätestatud tasu suurusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu summas 1540 eurot,

millest 1500 kuulub tasumisele võlgniku poolt kohtu deposiidikontole ettemaksuna tasutud

vahendite arvelt OÜ Avitase kasuks ja 40 eurot jääb võlgniku kanda.

24. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

25. FIMS § 28 lg 2 sätestab, et määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või

kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise

määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik