3-25-936/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

07.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-936

Haldusasi

R.G kaebus seoses Tallinna Vangla e-poes müüdava

kauba hinnaga

Menetlusosalised

Kaebaja – R.G

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.04.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.G määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse R.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.04.2025 määruse

peale.

2. Jätta R.G määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2025 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.G esitas Tallinna Halduskohtule 08.04.2025 kaebuse nõuetega 1) keelata vanglate

haldusteenistusel rakendamast vangla kaupluses müüdavatele kaupadele suuremat

juurdehindlust kui vangistusseaduses (VangS) lubatud 20%; 2) keelata vanglate

haldusteenistusel kontsessioonlepingus kokkulepitud transporditasu (5,08 eurot) edasine

kinnipidamine ostudelt vangla kaupluses ning 3) keelata vanglate haldusteenistusel jätta

teostamata igakuine hinnavõrdlus iga vangla kaupluses müüdava kauba kohta.

E-kaupluse kontseptsioon ei ole VangS-s sätestatuga kooskõlas. Vanglatele tarnib toidukaupu,

sh kuivaineid, osaühing Makro Trade Baltic. Tallinna Vangla sööklasse tuuakse

kinnipeetavate nädalane kuivainete norm reedeti. Sama autoga toimetatakse kohale

kinnipeetavate tellitud kaubad. On põhjendamatu ja pahatahtlik nimetada sellist korralist

transporti kullerteenuseks ning kasseerida selle eest eraldi tasu. Sisuliselt on tegemist alusetu

3-25-936

rikastumisega, sest kinnipeetavad maksavad kinni vangla üldise toitlustamise transpordi.

VangS § 48 lg 1 järgi on lubatud juurdehindlus kuni 20%, mis peab katma ärikulud ja

transpordi ning sisaldama ka kasumimarginaali. Paljude kinnipeetavate jaoks on liiga kõrge

juurdehindlus muutnud kaupade soetamise e-poe kaudu illusoorseks. Näiteks kaupluses

237,90 euroga hinnaga müüdava teleri juurdehindlus on keskmise turuhinnaga võrreldes 93%

ja veekeetjal 78%.

2. Tallinna Vangla selgitas 24.04.2025 vastuses, et kaebaja on esitanud vanglale 02.04.2025

teabenõude, milles soovis, et vangla esitaks talle hinnavõrdluse iga e-poes müüdud/müüdava

kauba kohta ajavahemikul 01.01.2024–01.04.2025. Vangla vastas teabenõudele 07.04.2025.

Vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud kauplusega seotud

(sh juurdehindluse ja transporditasude) küsimustes vangla poole eraldi nõudega või vaidega.

3. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 28.04.2025 määrusega.

Kaebaja vaidlustab vanglas poeteenust osutava äriühingu e-poe kaupade juurdehindluse

määra, väites, et see ületab 20% kauba turuhinnast. Samuti vaidlustab kaebaja e-poe kaupade

transpordile rakendatavat transporditasu ja asjaolu, et vangla ei ole väidetavalt teinud kaupade

igakuist hinnavõrdlust. Kaebaja on valinud oma õiguste kaitsmise vahendiks

keelamiskaebuse.

HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Keelamiskaebus on ette

nähtud olukordadeks, kus kaebaja õiguste rikkumine ei ole veel toimunud, kuid esineb

rikkumise tegelik oht. Kaebusest ei saa järeldada, et vaidlustatakse haldusorgani tegevust, mis

võib aset leida tulevikus. Kaebaja väidab, et vangla on juba rikkunud VangS § 48 lg-st 1

tulenevat vanglapoeteenuse tagamise kohustust (vt Riigikohtu 31.03.2025 määrus nr 3-24-

660, p 9), võimaldades teenuse osutajal määrata kaupadele lubatust kõrgemad hinnad ja nõuda

kauba transpordi eest transporditasu. Samuti leiab kaebaja, et vangla on jätnud tegemata

igakuise kaupade hinnavõrdluse. Kaebaja soovib, et juba toimuvad väidetavad

õigusrikkumised kõrvaldatakse. Kuna vangla tagab kinnipeetavale eluks vajalikud toiduained

ja hügieenivahendid, on sisseostude tegemine vanglapoes kinnipeetava jaoks lisavõimalus,

mitte kohustus. Seega ei ole alust arvata, et kaebaja peab tulevikus tingimata tegema

vanglapoes sisseostu, millega rikutakse tema õigusi.

Keelamisnõude asemel on kaebaja õiguste kaitsmiseks kohane kohustamisnõue (HKMS § 37

lg 2 p 2). Kohustamiskaebuse võib isik esitada, kui haldusorgani tegevus on õigusvastane ja

rikub kaebaja õigusi. Kohustamiskaebusega on võimalik vaidlustada ka haldusorgani

õigusvastast tegevusetust. Kinnipeetav peab aga enne kohustamisnõudega kohtusse

pöördumist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse (VangS § 11 lg 5; Riigikohtu

12.11.2009 määrus nr 3-3-1-70-09, p 13). Vangla on selgitanud, et kaebaja ei ole enne kohtu

poole pöördumist esitanud vanglale vaiet. Seega ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud

ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

4. R.G palub 04.05.2025 määruskaebuses (täiendatud 23.05.2025) tühistada halduskohtu

28.04.2025 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Tallinna Vangla on seisukohal, et tal puudub ka tulevikus kohustus teostada hinnavõrdlusi.

Vangla ei taga kinnipeetavatele mitte midagi. Kohus on irdunud reaalsusest. Vangla

vormistab kõik kinnipeetavad majandustöödele ning töötavale kinnipeetavale ei anta vangla

poolt mitte midagi. Kedagi ei huvita, et tegelik sissetulek vanglas töötamise korral on 2–3

eurot kuus. Halduskohtul on kohustus kontrollida, kas vastustaja on rikkunud talle pandud

kohustust. Pole tähtis, kas kohus teeb seda kontrolli keelamis- või kohustamiskaebuse raames.

2(3)

3-25-936

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. VangS § 48 lg 1 järgi võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades

sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine

vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud

vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla

turuhinnast kuni 20% kõrgemad. Riigikohus on 31.03.2025 määruses nr 3-24-660 selgitanud,

et see kehtestab piirangu nii kauba juurdehindlusele kui ka kauba kättetoimetamise kulude

juurdehindlusele ning juurdehindlus tuleb arvutada turuhinnast, mitte sisseostuhinnast. Kuna

vangla peab tagama kinnipeetavale sisseostude tegemise reaalse võimaluse, peab ta

kontrollima teenuse osutamise vastavust vangistust reguleerivatele õigusaktidele (sh hindade

kooskõla VangS § 48 lg 1 kolmanda lausega). Kui kaebaja on vaidlustanud vanglas

poeteenust osutava äriühingu e-poe kaupade ja kauba kättetoimetamise juurdehindluse määra,

saab halduskohus kindlaks teha, kas vangla on rikkunud VangS § 48 lg-st 1 tulenevat

tagamiskohustust.

7. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse keelamisnõuetega. Keelamiskaebusega (HKMS § 37

lg 2 p 3) kohtusse pöördumiseks peavad olema täidetud kolm HKMS § 45 lg-s 1

kumulatiivselt sätestatud eeldust: 1) peab olema põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti

või teeb toimingu; 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt

kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste rikkumist poleks hiljem

üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või

toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult

keeruline (nt Riigikohtu 21.10.2021 otsus nr 3-20-286, p 11).

8. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.

Halduskohus ei tee halduse tegevuse üle abstraktset kontrolli, vaid kohtuvaidluse ese peab

olema konkreetselt piiritletav. Seega ei saa kohus keelata vanglal abstraktselt juurdehindluse

rakendamist VangS § 48 lg-s 1 lubatut ületavas määras või üldsõnaliselt keelata vangla

tegevusetust seoses kaupade hinna võrdlemisega. Kaebaja on kaebuses nimetanud teleri ja

veekeetja ning kullerteenuse ülemäärast juurdehindlust, kuid ei ole väitnud, et tal endal on

olnud soov neid esemeid soetada. Olukorras, kus kaebaja ei saa mingit konkreetset kaupa

soetada ülemäärase juurdehindluse ja kättetoimetamise kulu tõttu, on tal võimalik ja tõhusam

esitada kohustamiskaebus. Seega keelamisnõuded tuleks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

9. Enne kohustamiskaebusega kohtusse pöördumist tuleb aga läbida kohustuslik kohtueelne

menetlus. Kuna kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, ei olnud tema

kaebuse menetlemine lubatav ka juhul, kui tõlgendada nõudeid kohustamisnõuetena.

Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu määruse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, §

203 lg 2).

10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)