2-22-141161/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-141161

Kohtuasi

Lennuabi OÜ hagi Finnair OYJ vastu 800 euro ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Finnair OYJ 27.11.2024 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

Lennuabi OÜ

(registrikood 14065010),

lepinguline esindaja Nele Mals

Kostja: Finnair OYJ (välismaa registrikood 0108023-3),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid

Timo

Kullerkupp ja Kai Villemson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Finnair OYJ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 28.10.2024 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-22-141161 menetlusse võtmata ja tagastada kaebus selle esitajale

käesoleva määruse jõustumisel.

2. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Finnair OYJ

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-141161

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lennuabi OÜ (hageja) esitas 29.10.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Finnair OYJ (kostja) vastu. Seoses kostja vastuväitega anti

hageja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 10.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista võlgnevuse 800 eurot ning viivise alates 07.06.2022 kuni põhinõude

täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt reisisid S.Q ja X.R 07.06.2022 kostja opereeritaval lennul suunal

Tallinn – Pariis vahemaandumisega Helsingis (broneeringu nr L5MG72). Tallinn – Helsingi

lend nr AY1036 toimus 07.06.2022 vastavalt planeeritule, kuid Helsingi – Pariis lend nr

AY1571 tühistati. S.Q ja X.R on loovutanud nõuded hagejale.

2.2. Hageja tellis lennuraporti 07.06.2022 lennu nr AY AY1571 kohta, millest ei nähtu ühtegi

erakordset asjaolu, miks nimetatud lend ei oleks pidanud toimuma. Lend tühistati 07.06.2022

kell 07.05 hommikul, s.o 30 minutit enne plaanitud väljumist. Kostja ei ole esitanud ühtegi

tõendit erakorralise asjaolu esinemise kohta, mis välistaks hüvitise maksmise Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 määruse (määrus 261/2004) art 7 b alusel. Kostja

ei ole tõendanud, et lennu tühistamise tingis erakorraline asjaolu ning kostja oleks võtnud

kasutusele sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist.

2.3. Hagejal on S.Q ja X.R loovutatud nõuete alusel õigus saada kostjalt määruse 261/2004 art

7 b alusel hüvitist kokku 800 eurot, s.o 400 eurot mõlema reisija kohta. Lisaks palus hageja

kostjalt välja mõista viivise sissenõutavalt summalt (800 eurot) alates 07.06.2022 kuni nõude

täieliku täitmiseni.

2.4. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis

tõendaks, et kostja töötajad olid 07.06.2022 lennu nr AY1571 ajal haigestunud just

koroonaviirusesse mitte näiteks grippi. Tavapärane meeskonna haigestumine ei ole

erakorraline asjaolu. Koroonaviirusesse nakatumine oli järsus langustrendis.

Koroonapandeemia olnuks erakorraliseks asjaoluks pandeemia alguses, mil oli võimatu ette

näha selle ulatust, haiguse kiiret levikut ja haigestunute arvu.

3. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja väitel ei ole 07.06.2022 lennu nr AY1571 reisijatel õigust nõuda kostjalt hüvitist,

kuna lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Lend tühistati, sest lennu

teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa puudus töölt koroonaviirusesse haigestumise

tõttu. Tegemist ei olnud meeskonnaliikmete tavapärase haigestumisega, vaid

meeskonnaliikmete massilise haigestumisega koroonaviirusega. 2022. a 23. nädalal

(06.06.2022-12.06.2022) oli uute koroonaviirusesse nakatunud inimeste arv Soomes

keskmiselt 10 480 inimest nädalas ja sellele eelnevatel nädalatel lausa 14 000 ja 11 000 uut

juhtumit nädalas. Koroonaviiruse kiirest levikust tingituna haigestus suur osa lendude

teostamiseks vajalikest kostja töötajatest. Haigusjuhtumite arvu, sh enne 07.06.2022

haigestunud või koroonaviiruse tõttu karantiinis olnud töötajate arvu tõttu oli kostja sunnitud

tühistama ja korraldama ümber suure osa lendudest, sh 07.06.2022 lennu nr AY1571.

Tühistatud lennu kuupäeval, s.o 07.06.2022, oli haigestunud kostja töötajaid kokku 85.

Valvemeeskonna suurus oli 74 meeskonnaliiget. Valvemeeskonna liikmetest ei piisanud

2-22-141161

kõikide lendude korraldamiseks. Koroonapandeemia olukord ei olnud kostja tavapärasele

tegevusele omane ja väljus tema tegeliku kontrolli alt.

3.2. Kostja võttis 07.06.2022 lennu tühistamisel tarvidusele kõik vajalikud meetmed, et lennu

tühistamist vältida. Kostja pakkus reisijatele asenduslendu väljumisajaga Helsingist kell 20.15

ja saabumisega Pariisi kell 22.20, s.o tühistatud lennuga samal päeval. Lisaks võttis kostja

lennugraafikute planeerimisel ning koostamisel arvesse eelnevatel perioodidel esitatud

haiguslehtede arvu ja lennugraafiku prognoosimisel kasutati ajaloolisi andmeid. 07.06.2022

lennu planeerimise hetkel ei olnud märke haiguslehtede hüppelisest suurenemisest

koroonaviiruse tõttu. Kostja ei osanud koroonaviiruse sellist levikut planeerida ja nende mõju

ette näha. Seega ei olnud tegemist tavapärase tegevusriskiga seonduvate haigestumistega,

mida kostja oleks saanud lennugraafikut, sh varumeeskonna liikmete arvu planeerides arvesse

võtta.

3.3. Kuna hagejal puudub lennuhüvitise nõue, siis ei ole kostja kohustatud tasuma hagejale ka

viivist.

3.4. Kostja ei nõustunud hageja vastuväidetega, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis

tõendaks, et kostja töötajad olid 07.06.2022 lennu nr AY1571 ajal haigestunud just

koroonaviirusesse. Kostja esitas enda töötaja kirjalikud selgitused. Lisaks ei olnud kostjal

töötajate privaatsust arvestades võimalik esitada täiendavaid tõendeid töötajate haigestumiste

põhjuste kohta. Pandeemiast tingituna ei olnud ka võimalik täiendavaid meeskonnaliikmeid

nii kiiresti kui vajalik värvata, sh neid välja koolitada ja hankida vajalikud load töötamiseks.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 800 eurot

ning viivise tasumata hüvitise summalt (800 eurot) seaduses sätestatud määras alates

07.07.2022 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 745 eurot. Kohus märkis hageja taotlusel, et

kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale viivist kohtuotsuse

jõustumisest alates seaduses ettenähtud ulatuses. Maakohus ei andnud luba otsuse

edasikaebamiseks.

5. Puudub vaidlus, et:



S.Q ja X.R reisisid 07.06.2022 kostja opereeritaval lennul suunaga Tallinn – Pariis

vahemaandumisega Helsingis (broneeringu nr L5MG72). Reisijate lend nr AY1036

suunal Tallinn – Helsingi toimus 07.06.2022 vastavalt planeeritule (väljumine

07.06.2022 kell 06.00)



lend nr AY1571 suunal Helsingi – Pariis, mis pidi väljuma kell 07.06.2022 kell 07.35

tühistati;



tühistatud lendu AY1571 opereeris kostja. Tühistatud lennu pikkus oli üle 1500

kilomeetri;



S.Q ja X.R sõlmisid seoses 07.06.2022 lendudega nr AY1036 ja AY1571 määrusest nr

261/2004 tulenevad hüvitisnõuete ja sellega kaasnevate nõuete hagejale loovutamise

lepingud.

6. Määruse 261/2004 art 5 lg 1 p c kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus saada

lennuettevõtjalt hüvitist art 7 kohaselt. Art 7 lg 1 p b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri

pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude

2-22-141161

puhul hüvitise suurus 400 eurot. Hageja nõuab määruse 261/2004 art 7 lg 1 p b kohaselt

hüvitist 400 eurot reisija kohta, s.o kokku 800 eurot. Art 5 lg 3 näeb ette õiguse

lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks

kumulatiivset eeldust: lennutõrke põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis

kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget.

7. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et lennu nr AY1571 tühistamise põhjustasid erakorralised

asjaolud.

7.1. Töötajad võivad haigestuda. Töötajate ootamatu haigestumine on osa lennuettevõtja

tavapärasest tegevusest ja seega peab lennuettevõtja olema valmis, et see võib juhtuda. Ka

lennumeeskonna massiline ja üheaegne haigestumine pandeemia ajal ei ole erakorraline

asjaolu määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses (Davies v British Airways PLC, 29.05.2015

Staines County Court; LG Frankfurt a.M 2-24 S 34/18; EUflight.de GmbH v TuIflyGmbH,

AG Hannover C-292/17). Euroopa Kohus asus 11.05.2023 C-156/22–C-158/22 otsuses

seisukohale, et ka mitme lennumeeskonna liikme ootamatule puudumisele reageerimine on

tegutseva lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Ka mõnel muul ajal (näiteks gripi-

või kõhuviiruste hooajal) võinuks samuti haigestuda mitu meeskonnaliiget ja kostja oleks

pidanud lennu tühistama. Käesolevalt ei esinenud ka asjaolusid, et lend oleks tühistatud

seoses ametiasutuste COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks kehtestatud meetmete

rakendamisega või meeskonna tervise kaitsmisega.

7.2. Kohus möönis, et epidemioloogiline olukord võis kostja jaoks olla ettenägematu. Samas

pidi kostja 2022. a juunis professionaalse lennuettevõtjana arvestama võimalusega, et

töötajate haigestumised võivad takistada lendude teostamist. Arvestades COVID-19

pandeemia kestust, pidi kostja 07.06.2022 lennu toimumise hetkeks olema korduvalt

analoogsete probleemidega juba kokku puutunud. Kohus ei pidanud koroonaviirusepuhangut

selliseks üldteada asjaoluks, mis lubaks iseenesest arvata, et kui kohustuste rikkumised on

põhjustatud koroonaviirusest, on nad seetõttu vabandatavad.

7.3. Kostja ei toonud ka esile, et lennu nr AY1571 meeskonnaliikmed haigestusid enne lennu

toimumist ja sel põhjusel oli vaja lend tühistada. Kostja ei toonud esile, miks tühistati just see

lend, kui samal kuupäeval toimunud asenduslend toimus. Lisaks ei toonud kostja esile, kui

kõrge oli kostja personali seas haigestumise määr. Kostja viitas Covidi juhtumite sagedusele

Soome rahvastiku seas, kuid sellest ei olnud võimalik järeldada haigestumusprotsenti kostja

personali hulgas.

8. Kohus ei nõustunud kostjaga, et reisijatele tühistatud lennuga samal päeval asenduslennu

pakkumisega võttis kostja kasutusele kõik vajalikud meetmed määruse 261/2004 art 5 lg 3

tähenduses, et vältida lennutõrget. Kostja ei olnud välja toonud ega tõendanud, et kostja

käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta

kasutusele sobivad meetmed vältimaks lennutõrget. Isegi kui asuda seisukohale, et reisijatele

tühistatud lennuga samal päeval asenduslennu pakkumisega on kostja määruse 261/2004

artikli 5 lõike 3 mõttes võtnud tarvidusele vajalikud meetmed, ei ole täidetud hüvitise

maksmise kohustusest vabanemise teine eeldus, s.o erakorraliste asjaolude esinemine.

9. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele. Kohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja määruse 261/2004 art 7 lg 1 p b kohase hüvitise 800 eurot (hüvitis kahele

reisijale).

2-22-141161

10. Kohus leidis, et hageja viivisenõue lennuhüvitiste tasumise viivitamisega oli põhjendatud

osaliselt. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga kohustuse sissenõutavaks muutumise aja

osas. Hageja ei väitnud, et ta teatas kostjale oma nõudest 07.06.2022. Hageja esitas kohtule

kostja 06.07.2022 hagejale saadetud kirja, milles kostja tõi mh välja, et kuivõrd tühistamise

põhjus on käsitletav erakorralise asjaoluna, siis hüvitist ei maksta. Määrus 261/2004 ei näe

ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja määruse artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi

maksma. Kohtu hinnangul oli kostja hiljemalt 06.07.2022 vastust koostades teadlik hüvitise

nõudest ning hiljemalt 06.07.2022 sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja hüvitist ei maksa.

Järelikult oli hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist alates 07.07.2022.

11. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

13. Maakohus järeldas ebaõigesti, et lennu nr AY1036 tühistamise ei põhjustanud

erakorralised asjaolud. Lennu tühistamise põhjustasid kostja meeskonnaliikmete üheaegne ja

massiline haigestumine koroonaviirusesse, millisel juhul ei ole kostja kohustatud

lennuhüvitist tasuma. Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ning hindas

ebaõigesti tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pandeemiast tingitud olukorrad,

nagu suures ulatuses meeskonnaliikme samaaegne haigestumine, ei ole lennufirma kontrolli

alla jäävad juhtumid, mistõttu nende käsitamine erakorralise asjaoluna on õigustatud. Kohus

ei selgitanud, miks kostja poolt välja toodud asjaolusid (meeskonnaliikmete massiline

üheaegne ootamatu haigestumine) ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks. Samuti ei nõustu

kostja maakohtuga, et pandeemia ei erine gripi- või kõhuviiruste hooajast.

14. Kohus heitis põhjendamatult kostjale ette, et kostja ei toonud esile, et just konkreetse

lennu meeskonnaliikmed haigestusid enne lennu toimumist ja sel põhjusel oli vaja lend

tühistada. Kostja esitas töötaja K.I ütlused, mille alusel pidi kohus lugema tõendatuks, et

lendu nr AY1036 teenindama pidanud meeskonnaliikmed haigestusid COVID-19 tõttu. Lendu

pidid teenindama minimaalselt 5 meeskonnaliiget, kostjal oli planeeritud 74 töötajat

varumeeskonnana ja 85 töötajat olid haigestunud.

15. Kostja ei nõustu kohtuga ka selles, et kostja ei toonud esile kui kõrge oli kostja personali

seas haigestumise määr. Kostja 11.08.2023 seisukoha p-st 12 nähtub, et haigestunud töötajate

protsentuaalne arv suveperioodidel oli 2022. a-l märkimisväärselt kõrgem (11,7%). Samuti, et

varumeeskonnana oli 2022. a juunis valves 15,5% (2019. a juunis 12,1%) töötajatest,

olenemata asjaolust, et lende oli sellel perioodil kordades vähem kui 2019. a-l.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637

lg 2¹ koosmõjus § 405 lg-ga 1 keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale

tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-

s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab

2-22-141161

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

17. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

on võtnud maakohus menetlusse hagiavalduse põhivõlgnevuse 800 euro ja põhivõlgnevuselt

viivise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määras. Seega ei ületa hageja nõue ülal

nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

18. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ alusel

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab

olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel,

et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi

ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi

ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt

mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm

10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

19. Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega,

on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS §

637 lg 2¹ järgi alust. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel materiaalõiguse normi

ebaõigesti kohaldanud ega selgelt menetlusõiguse normi rikkunud. Samuti ei ole maakohus

selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

19.1. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kostja maakohtu tuvastatud faktilisi

asjaolusid, et S.Q ja X.R reisisid 07.06.2022 kostja opereeritaval lennul suunaga Tallinn –

Pariis vahemaandumisega Helsingis (broneeringu nr L5MG72). Reisijate lend nr AY1036

suunal Tallinn – Helsingi toimus 07.06.2022 vastavalt planeeritule (väljumine 07.06.2022 kell

06.00), kuid lend nr AY1571 suunal Helsingi – Pariis, mis pidi väljuma 07.06.2022 kell 07.35

tühistati. Tühistatud lendu nr AY1571 opereeris kostja. Tühistatud lennu pikkus oli üle 1500

kilomeetri. S.Q ja X.R sõlmisid seoses 07.06.2022 lendudega nr AY1036 ja AY1571

määrusest nr 261/2004 tulenevad hüvitisnõuete ja sellega kaasnevate nõuete hagejale

loovutamise lepingud. Kostja väidab apellatsioonkaebusest nähtuvalt jätkuvalt seda, et lennu

nr AY1571 tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mis välistab hageja nõuete

rahuldamise. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust kahelda

maakohtu otsuse õigsuses.

19.2. Kostja on tuginenud menetluses läbivalt tühistatud lennu ajal tema töötajate massilisse

haigestumisse koroonaviirusesse, leides, et tegemist on määruse 261/2004 art 5 lg 3

tähenduses erakorralise asjaoluga, mis välistab hagejale lennuhüvitise maksmise. Maakohus

leidis, et lennumeeskonna massiline ja üheaegne haigestumine pandeemia ajal ei ole

erakorraline asjaolu, kuivõrd meeskonna komplekteerimine ning töö- ja puhkeaja

2-22-141161

planeerimine on asjaolud, mis on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja tema

tegeliku kontrolli all. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega. Euroopa Kohus on

selgitanud, et ühe või mitme meeskonnaliikme isegi ootamatu haigestumine, olenemata

seejuures haiguse konkreetsest meditsiinilisest põhjusest, on omane lennuettevõtja

tavapärasele tegevusele, mistõttu viimane peab selliseid ettenägematuid sündmusi oma

meeskonna töö ja töötajate tööaja planeerimisel arvesse võtma (EKo 11.05.2023, C-156/22–

C-158/22, p 23). Järelikult leidis maakohus põhjendatult, et ei ole tähendust, millisel

ootamatul põhjusel 07.06.2022 lennu AY1571 meeskonnaliikmed puudusid või mitu

meeskonnaliiget ei olnud võimelised lendu teenindama. Mh ei ole kostja esile toonud, et just

konkreetse lennu meeskonnaliikmed haigestusid enne lennu toimumist ja sel põhjusel oli vaja

lend tühistada. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et 2022. a juunis põhjustas vaidlusaluse

lennu tühistamise mingid kehtinud ametlikud, ka (sise)riiklikud piirangud. Eeltoodust

tulenevalt on kolleegium seisukohal, et maakohus järeldas õigesti, et täidetud ei ole määruse

261/2004 art 5 lg 3 tähenduses kumulatiivne eeldus, et lennutõrke põhjustasid erakorralised

asjaolud.

20. Kolleegium ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus eksis tõendite

hindamisel. Kostja töötaja K.I ütlustest ei ole võimalik järeldada, et lendu nr AY1036

teenindama pidanud meeskonnaliikmed haigestusid COVID-19 tõttu või mitu neist üldse

puudus. K.I ütlustes on üksnes üldsõnaliselt märgitud, et vaidlusalune lend tühistati, kuna

meeskonnas oli ootamatult palju haigestumisi, lendu pidid teenindama minimaalselt 5

meeskonnaliiget, kostjal oli planeeritud 74 töötajat varumeeskonnana ja 85 töötajat olid

haigestunud (dtl 102).

21. Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus jättis menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna ringkonnakohus ei muuda hagi rahuldamise ulatust,

puudub ringkonnakohtul ka seaduslik alus teha teistsugune otsustus maakohtu menetluskulude

jaotuse osas. Muu hulgas ei sisalda apellatsioonkaebus ka ühtki väidet, miks välja arvatud

põhjusel, et kostja hinnangul tuleks jätta hagi rahuldamata, tuleks maakohtu menetluskulude

jaotuse osas teha teistsugune otsustus.

22. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

23. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses, järelikult ka osas,

millega hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 745 eurot

ja mõisteti see summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja. Ringkonnakohtul

on TsMS § 637 lg 2¹ järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui

apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on

menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole

apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata

jäänud menetluskulude suurust (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 13). Ka siinsel juhul

ei ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust, vaid on piirdunud

üksnes viitega, et vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati. Seega kostja ei ole

tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut. Seetõttu ei ole

ringkonnakohtul võimalik hinnata, kas ta peaks TsMS § 178 lg-st 2 tulenevalt

apellatsioonkaebust menetlema menetluskulude suuruse rahalise kindaksmääramise osas

(RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 15).

2-22-141161

24. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

25. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 245 eurot. Kuna

apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata, siis on kostjal õigus nõuda sellelt tasutud

riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule

esitada vastavasisuline avaldus.

26. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

27. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)