3-25-1473/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

07.07.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1473

Haldusasi

X.X. kaebus eestkostja Võru Linnavalitsuse tekitatud

kahju hüvitamiseks ja Võru Linnavalitsuse

kriminaalkorras karistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.07.2025. a määruse resolutsiooni

p-d 1 ja 2

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.07.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.07.2025. a määruse

resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 17.08.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11108 määrati X.X.

(kaebaja) eestkostjaks Võru Linnavalitsus.

2. X.X. esitas 18.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavalitsuselt kaebajale

eestkoste ajal tekitatud kahju eest hüvitise 6022 euro väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt

määrati kaebajale eestkostja 2017. a. Eestkoste ajal võttis kaebaja laenu Bigbank AS-lt, mille

kaebaja pidi tagasi maksma summas 6022 eurot. Kaebaja leidis, et laenu võtmise oleks saanud

tunnistada tühiseks ja kaebaja ei oleks pidanud laenu tagastama. Kaebaja hinnangul tekitas

talle kahju Võru Linnavalitsus, kes peab talle tekitatud kahju hüvitama ja kandma

kriminaalvastutust. Kaebaja palus Võru Linnavalitsuselt kahjuhüvitis välja mõista ning

karistada linnavalitsust rahalise karistusega kriminaalkorras. Kaebaja palus määrata talle asja

lahendamiseks riigi õigusabi korras advokaat ning vabastada ta kohtukuludest ja riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 04.07.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1)

ja jättis läbi vaatamata esitatud menetlusabi taotlused (resolutsiooni p 2).

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

3.1. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt

vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, s.o eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohtu

pädevus sõltub seega vaidluse esemeks oleva õigussuhte iseloomust (vt Riigikohtu erikogu

23.04.2020. a määrus nr 3-19-2347, p 16). Riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt

loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus

võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis (vt ka

Riigikohtu 12.06.2012. a otsus nr 3-3-1-3-12, p 12).

3.2. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja palub hüvitada talle kahju, mis on väidetavalt

tekitatud Võru Linnavalitsuse poolt eestkostja ülesannete nõuetekohaselt täitmata jätmisega.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 179 lg 5 lausele 2 vastutab eestkostja oma kohustuste

süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Seejuures nähtub asja materjalidest, et Tartu

Maakohtu 17.08.2018. a määrusega nr 2-17-11108 määrati X.X. eestkostjaks Võru

Linnavalitsus. Seega reguleerivad antud juhul Võru Linnavalitsuse kui eestkostja kohustusi

ning väidetavaid rikkumisi tsiviilõiguse normid, mitte avaliku õiguse normid. X.X. esitatud

kaebuse puhul ei ole tegemist avalik-õiguslikust suhtest võrsuva vaidlusega, kuna Võru

Linnavalitsus tegutses eestkoste teostamisel eraõiguslikus suhtes, s.o X.X. seadusliku

esindajana PKS §-de 205–207 kohaselt. Vaatamata sellele, et eeldatava vastustaja näol on

tegemist avalik-õigusliku isikuga, ei ole käesoleval juhul tegemist avaliku võimu teostamisel

ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise küsimusega. Kõnealuse

õigussuhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise poolt räägib ka asjaolu, et avaliku võimu kandja

seisund oli suhtes X.X.ga olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne

seisundiga, milles võivad olla eraisikud (vt ka PKS § 205 lg 3). Seega on kaebajal TsMS § 1

alusel õigus pöörduda kaebuse asjaoludel kahju hüvitamiseks hagiga Tartu Maakohtusse.

3.3. X.X. on taotlenud kohtult ka Võru Linnavalitsuse kriminaalkorras karistamist. Kohus

selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole haldusorgani või ametnike karistamine. Kui kaebaja

leiab, et Võru linn on pannud toime kuriteo, saab ta sellest teavitada prokuratuuri, esitades

kuriteoteate (kriminaalmenetluse seadustiku § 195).

3.4. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb

kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle esitajale. HKMS § 43 lg 2

kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti

halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses

olnud.

3.5. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3.6. Kaebaja esitas kohtule mh riigi õigusabi taotluse. Kaebaja palus kaebuses määrata talle

advokaat riigi õigusabi korras. Kaebaja esitas ka eraldiseisva taotluse riigi õigusabi korras

esindaja määramiseks. RÕS § 10 lg 1 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-,

haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja

menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu

halduskohtu pädevusse, ei ole ka asjas esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine

halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus X.X. taotluse riigi õigusabi

saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule

esitatud kaebus tagastamisele ning hagiavalduse esitamise maakohtule saab otsustada üksnes

kaebaja ise, ei edasta halduskohus riigi õigusabi taotlust vastavalt kuuluvusele maakohtule,

vaid kaebajal on võimalik soovi korral maakohtusse pöördumisel esitada koos hagiavaldusega

ka taotlus riigi õigusabi saamiseks.

3.7. Kohus märgib veel, et kui kaebaja peaks soovima taotleda riigi õigusabi kuriteoteate

koostamiseks (hõlmatud õigusdokumendi koostamise mõistega), on ka sellise taotluse

läbivaatamine tulenevalt RÕS § 10 lg-st 3 Tartu Maakohtu pädevuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. esitas 04.07.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

04.07.2025. a määruse peale. Määruskaebuses leiab kaebaja, et mingi pättkohtunik

(korrumptant) ei tule, arvestades seadusi ja olukorda, midagi määrama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebus halduskohtu 04.07.2025. a määruse

resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse

määruse kohaselt esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel (kohus tagastab kaebuse

määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 04.07.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse

tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses

pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu

seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.

5.1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 04.07.2025. a määruse põhjendustega ka osas,

mille järgi jäeti läbi vaatamata esitatud menetlusabi taotlused. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene.

Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2

nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse

tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi

kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale

võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu

sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei

ole aga edasi kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)