2-25-4946/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada C.F-i (isikukood XXX, suri 06.07.2024) pärandvara pankrotiavalduse Jätta menetluskulud võlgniku pärandvara kanda, v.a avaldaja menetluskulud, mis
Legislator headnote
AI generated2-25-4946/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Lõpetada C.F-i (isikukood XXX, suri 06.07.2024) pärandvara pankrotiavalduse Jätta menetluskulud võlgniku pärandvara kanda, v.a avaldaja menetluskulud, mis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Määruse tegemise aeg
7. juuli 2025, Kuressaare
Tsiviilasja number
2-25-4946
Tsiviilasi
V.S-i avaldus C.F pärandvara pankroti
väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata,
raugemise tõttu
Menetlusosalised
Avaldaja V.S (isikukood XXX)
Võlgnik C.F (isikukood XXX, suri 06.07.2024)
Pankrotihaldur Andrus Õnnik
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada C.F-i (isikukood XXX, suri 06.07.2024) pärandvara pankrotiavalduse
menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgniku pärandvarast ei
jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja
tagasinõudmise võimalus.
2. Vabastada ajutine haldur Andrus Õnnik C.F-i pärandvara ajutise halduri
kohustustest.
3. Jätta menetluskulud võlgniku pärandvara kanda, v.a avaldaja menetluskulud, mis
jäävad avaldaja enda kanda.
4. Kinnitada ajutise halduri tasu 1005 eurot ja 54 senti, millele lisandub käibemaks 221
eurot ja 23 senti.
5. Ajutise halduri tasu summas 886,00 eurot (lisandub käibemaks 194,92 eurot) hüvitada
riigi vahenditest ning 119 eurot ja 59 senti, millele lisandub käibemaks 26 eurot ja 31
senti hüvitada pankrotivara arvelt (sh 20,90 C.F-i kontol SEB Pank AS-is olevate
vahendite arvelt ja 125 eurot võlgnikule kuuluva sõiduauto ühisomandiosa müügisumma
arvelt).
6. Ajutise halduri tasu maksta välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ
Pärnu Pinker Albert arvelduskontole nr EE311010902001686003 SEB Pank AS-is.
7. Tühistada Pärnu Maakohtu 02.05.2025 kohtumäärusega võlgniku C.F (isikukood
XXX, suri 06.07.2024) pärandvara suhtes rakendatud abinõud (pärandvara suhtes
toimuva sundtäitmise peatamine ja ajutise halduri nõusolekul pärandvara
käsutamine).
8. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse
kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Võlausaldaja võib
määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes
Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse
tähtaegse esitamise nõudest.
Asjaolud
1. V.S (avaldaja) esitas 31.03..2024 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, milles soovib C.F-i
pärandvara pankroti välja kuulutamist. Kohus jättis avalduse 01.04.2025 käiguta ning avaldaja
esitas 04.04.2025 avalduse täienduse.
Esitatu kohaselt suri C.F 06.07.2024. Avaldaja on C.F-i üheks kolmanda ringi pärijaks, temale
eelnenud esimese ja teise ringi pärijad on pärandist loobunud. Pärimistunnistust pärijatele ei ole
väljastatud, menetlus on pooleli. Teadaolevalt on pärandvaras peamiselt võlad: teadaoleva vara
väärtuseks on 26,88 eurot, kohustusi on pärandvara hulgas teadaolevalt 13686,76 eurot.
Pärandaja oli töötu alates 29.06.2022. Tal oli tuvastatud puuduv töövõime. Tal olid kiirlaenud ja
järelmaksuga ostetud esemed. Piisava sissetuleku puudumisel ei suutnud ta oma võlgnevusi
tasuda. Kohustused kokku ületavad rohkem kui 50 kordselt pärandajal olnud positiivse vara.
Avaldaja ei ole nõus nõudeid rahuldama oma vara arvel. Pärandvara inventuuri ei ole läbi viidud.
2. Kohus 14.04.2025 palus notar X.K Sepalt täiendavaid andmeid, millised notar edastas kohtule
14.04.2025. Notar selgitas, et pärijate väljaselgitamine on pooleli. V.S-i esimese järjekorra
seadusjärgsed pärijad (tema lapsed) on kõik pärandist loobunud. Teise järjekorra pärija,
pärandaja ema, on pärandist loobunud, tema lastest keegi ei olnud vastuse koostamise seisuga
pärandist loobunud, neil on selleks veel aega kuni juuni lõpuni. Pärandaja isale on teatatud
pärimismenetlusest kuid ei ole teada, kas ta on selle teate kätte saanud. Notari hinnangul võib
pärijate väljaselgitamisele ning pärimistunnistuse väljastamiseni kuluda vähemalt aasta.
3. 30.04.2025 esitas pankrotihaldur Andrus Õnnik kohtule nõusoleku täita käesolevas asjas
ajutise halduri ülesandeid.
4. Kohus võttis 02.05.2025 määrusega menetlusse V.S-i avalduse C.F (isikukood XXX, suri
06.07.2024) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, nimetas C.F-i pärandvara ajutiseks
halduriks Andrus Õnniku, peatas C.F-i pärandvara suhtes toimuv sundtäitmine ning keelas
pärijal ning muudel isikutel ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta C.F-i pärandvara käsutada.
5. Ajutine haldur esitas aruande 03.06.2025. Ajutise halduri kogutud päringuvastuste ja
kontrollitud dokumentide kohaselt: Rahvastikuregistri andmetel oli C.F perekonnaseisult
lahutatud. Abielu C.F-iga sõlmiti 18.06.1999 ja lahutati 19.12.2023. Tal oli kolm last, kes praegu
on 23, 21 ja 14 aastased. Võlgniku ja tema abikaasa vahel kehtis varaühisuse vararežiim.
Kinnistusameti andmetel C.F ´i nimele kinnistuid käesoleval ajal registreeritud ei ole ja viimase
5 aasta jooksul ei ole olnud. Äriregistri andmetel puudusid C.F ´il seosed äriühingutega.
Transpordiameti andmetel on C.F ´i nimele käesoleval ajal registreeritud järgmised sõidukid:
1)
Sõiduauto K R, registrimärk xxxxxx, 2004vl, soetatud 06.10.2019
Ajavahemikul 08.01.2024- 12.06.2024 oli sõiduk ajutiselt kustutatud registrist. Sellele on
kohtutäitur Rocki Alberti poolt seatud 2 käsutamise keelumärget ja käsutamise keelumärge
ajutise pankrotihalduri kasuks. Sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus kuni 12.2025 ja kehtiv
liikluskindlustus.
2)
Sõiduauto H A, registrimärk xxxxxx, 1984vl, soetatud 22.10.2001
Registrikanne on 01.10.2014 peatatud. Sellele on kohtutäitur Rocki Alberti poolt seatud 2
käsutamise keelumärget ja käsutamise keelumärge ajutise pankrotihalduri kasuks.
C.F on registreeritud ühe sõiduki kasutajana:
-
Mopeed R M, registrimärk xxxx, 2018vl, omanik V C.F.
Rohkem C.F-i nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette
liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud.
Täitemenetluse registri andmetel on käesoleval ajal C.F ´i suhtes avatud 2 täitetoimikut nõuete
jääk kokku 6312,28 eurot ja täituri tasude jääk 677,10 eurot.
Pankade vastused C.F ´i kontode kohta on järgmised:
•
SEB Pank AS teatas, et C.F omab 06.07.2024 ja 12.05.2025 seisuga järgmisi kontosid:
- arvelduskontot nr EE681010011800171228, mille saldo 06.07.2024 seisuga on 15,88 €ja
12.05.2025 seisuga on 20,90€,
- kogumishoiust nr EE231010031769475223, mille saldo 06.07.2024 seisuga ja 12.05.2025
seisuga on 0,00€,
Kohustused panga ees seisuga 06.07.2024 seisuga ja 12.05.2025 puudusid.
•
Luminor Bank AS teatas, et C.F on omanud kontot nr EE851700017001923412, mis
suleti 01.02.2023.
•
Swedbank AS teatas, et C.F on omanud kontot nr EE662200001104113436, mis on
suletud 04.03.2018 võlgnevuse, summas 25,59€, tõttu.
EMTA vastuse kohaselt ei ole C.F ’il seisuga 13.05.2025 maksuvõlga,
Ettemaksu konto saldo on 0,00€.
Portaali x-tee andmetel ei olnud võlgnikul pensioni II samba kontot/osakuid.
Avalikust kohtulahendite registrist nime ja/või isikukoodi järgi otsingul võlgniku suhtes tehtud
kohtulahendeid ei nähtu. Võlgniku endine abikaasa on ajutisele haldurile edastanud Pärnu
Maakohtu 20.11.2023 otsuse tsiviilasjas xxx ( V C.F-i ja L C.F-i hagi C.F-i vastu elatise
nõudes), millega mõisteti C.F-ilt välja elatis 569€ V C.F-i kasuks ja tagasiulatuvalt 1323,84€
ning kuni täisealiseks saamiseni igakuine elatis L C.F-i kasuks.
Võimaliku ühisvara tuvastamine:
Võlgniku abielu Lea C.F-iga sõlmiti 18.06.1999 ja lahutati 19.12.2023. Abielu ajal kehtis
võlgniku ja tema abikaasa vahel varaühisuse vararežiim. Käesoleval ajal võlgniku nimele
registreeritud sõiduautod H A, registrimärk xxxxxx, 1984vl, soetatud 22.10.2001 ja K R,
registrimärk xxxxxx, 2004vl, soetatud 06.10.2019, kuuluvad abikaasade ühisvarasse.
Ajutine haldur on vararegistritest kontrollinud, kas võlgniku endise abikaasa nimele on praegu
või viimase viie aasta jooksul olnud registreeritud ühisvara.
Kontrollitud andmetel abielu lahutamise ajal, ega ka viimase 5 aasta jooksul enne seda võlgniku
abikaasa nimele registreeritud kinnisvara ega äriühingute osalusi tuvastatud ei ole. Sõidukeid
käesoleval ajal võlgniku endise abikaasa nimele registreeritud ei ole.
Muud asjaolud:
Kuni detsembrini 2020 sai võlgnik töötasu S OÜ-st summas 600€. Jaanuaris 2021 töösuhe
lõppes. Juba sel ajal olid tal laenud Inbank AS, IPF Digital AS, Esto AS, TF Bank AB-st, kokku
kuumaksed nt 2020 detsembris ca 185€. Peroodil märts -aprill 2021- oli tema sissetulekuks
töötutoetus (märtsis 517€). Aprillist kuni oktoobrini 2021 laekus töötasu K P summas 990-
1739€. Jaanuarist kuni juulini 2022 laekus töötasu Px OÜ-st summas 393-729€. Märtsis 2022
hakkas ta kasutama uuesti IPF Digital AS-i ja Esto AS-i laenulimiite, Alates juunist 2022 oli ta
taas töötu ja augustist 2022 hakkas saama töötutoetust. Samal ajal tasus kontolt laenumakseid ca
280€. Töötutoetust 534-752 sai ta kuni aprillini 2023. 3 kuu jooksul sai Saaremaa
Vallavalitsuselt toimetulekutoetust 200-270€ ja siis augustis- septembris 2023 laekus töötasu xxx
OÜ-st (augustis 1588,93€) Edaspidi sai ta kuni surmani toimetulekutoetust. Tema kontol on näha
arvukaid vastastikuseid ülekandeid eraisikutega ( eriti M R), samuti on ta teinud kontole ( ka
mittetöötamise perioodidel) kuni 1000 euroseid sularaha sissemakseid. Tema deklareeritav
netotulu oli 2022-l aastal kokku 5829 € , so 486 €/kuus 2023-l aastal kokku 4148 €, so 346 €/
kuus, 2024-l aastal deklareeritavat tulu ei saanud. Avaldaja sõnul oli võlgnikul tuvastatud
puuduv töövõime, kuid töövõimetoetust ta ei saanud.
Varade ja kohustuste kindlaksmääramisel on ajutine haldur võtnud aluseks talle edastatud
päringuvastused, pankrotiavalduses esitatud ning muud kogutud andmed.
3.1.Võlgniku vara kokku:
145,90 €
3.1.1. Raha pangas- SEB Pank AS-i kontol
20,90 €
•
Pärast surma on laekunud kontole Eesti Loto AS-is 5€
3.1.2. Ühisomandiosa sõiduautost K R, registrimärk xxxxxx, 2004vl
125,00 €
•
Sõiduk asub võlgniku endise abikaasa ( ja ühtlasi sõiduki ühisomaniku) L C.F-i valduses.
Nende ühine poeg V C.F on tellinud sõidukile varuosasid ( esitatud arved 39,52€ osas) ja teostas
ise remonditööd (on erialalt automehhaanik). Poeg käis sõidukiga ülevaatusel ning endine
abikaasa tegi kindlustuse. C.F-i pärimismenetluses on dokumentides märgitud sõiduki
väärtuseks 250€ ning L C.F on teatanud, et ta on huvitatud ühisomandiosa väljaostmisega
hinnaga 125€.
3.1.3. Ühisomandiosa sõiduautost H A, registrimärk xxxxxx, 1984vl 0,00 €
•
Avaldaja sõnul on sõiduk 15-20 aastat tagasi lammutusse viidud.
3.2. Võlgniku kohustused kokku vähemalt 12 689,15 €,
võlausaldajateks B2 Impact OÜ, TF Bank AB (publ), Kohtutäitur Rovki Albert, elatisevõlg V ja
L C.F-i ees. • Maksejõuetusavalduses on näidatud kohtutäitur Rocki Alberti nõuete hulgas ka
B2 Impact OÜ (eelmine ärinimi oli OK Incure OÜ) nõudeid, mistõttu B2 Impact OÜ nõuded on
esitatud avalduses kahekordselt. Swedbank AS on teatanud, et neil nõue puudub. Elatisvõla osas
on ajutisele haldurile esitatud erinevaid andmeid. Pärnu Maakohtu 09.01.2025 määruses (L C.F
avaldus alaealise L C.F-i nimel pärandist loobumiseks) punkris 4 on märgitud, et C.F-i
pärandvara hulka kuuluvad V C.F-i ja L C.F-i elatisnõuded kokku 5537,46€.
02.06.2025 on LC.F e-kirjas ajutisele haldurile teatanud järgmist: „Elatist C.F ei maksnud.
Kohus mõistis välja V C.F-i kasuks tagasiulatuvalt 569 eurot ja L kasuks tagasiulatuvalt
1323,84. Kuni C.F lahkumiseni oleks L pidanud saama 249,78 x 8´ehk 1998,24 eurot. C.F palus,
et ma ei läheks kohtutäituri juurde selle elatisega ja ta lubas maksma hakata, kui tööle saab ning
ma hoidsin kokkuleppest kinni.“ Sellest lähtuvalt on käesoleval juhul võetud aluseks L C.F-i
poolt teatatud elatisvõla summa kokku 3 891,08 €, kuid see võib ulatuda ka 5537,46 euroni.
C.F ´i pärandvara väärtuseks on esialgsetel andmete 145,90€. Teadaolevaid kohustusi on
vähemalt 12 689,15 € suuruses summas. Kohustused on kõik muutunud sissenõutavaks. Seega
puuduvad pärandvaras vahendid kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksujõuetu, kuna
pärandvara arvelt ei ole võimalik täita võlausaldajate nõudeid.
C.F ´i suhtes on täitmata kohtulahendid tehtud 2024-l aastal enne tema surma. Võlgnevused
tekkisid juba 2023 aasta lõpus, kui tal oli töötu ning ainukeseks sissetulekuks oli vallalt saadav
toimetulekutoetus 200-300€/kuus. Eeltoodust lähtuvalt tuleb C.F ´i maksejõuetuse peamiseks
põhjuseks lugeda töökoha puudumist, mille tõttu tal puudusid vahendid võetud laenude
tasumiseks. Maksejõuetuks muutus ta hiljemalt 2023 aasta lõpuks, kui tekkisid võlgnevused.
Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Käesoleval ajal
ei ole teada, et võlgnik oleks teinud tagasivõidetavaid tehinguid.
C.F ´i pärandvara pankrotimenetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgniku pärija, kelle puhul
kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse.
Võlgnik on põhistanud oma maksejõuetuse vastavalt PankrS § 13 lg 1, 2 ja 21.
Pankrotiseaduse § 31 lg 13 sätestab, et pärandvara pankrotimenetluses kuulutab kohus pankroti
välja, kui pärandvara on maksejõuetu. PankrS § 31 lõike 4 kohaselt eeldatakse võlgniku
pankrotiavalduse korral tema maksejõuetust.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja
kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
PankrS § 29 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu
olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise
nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
Vastavalt PankS § 29 lg 3 kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu, kui võlgnik,
võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu
määratud summa.
C.F ´i pärandvara pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu, ajutisele haldurile
kättesaadavatel andmetel puuduvad käesoleval ajal pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud
varad.
PärS § 130 lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara
ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta
pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja
kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja
kuulutamata, raugemise tõttu.
Eeltoodud alusel vabanevad pärijad pärandaja kohustustest ka juhul, kui pärandvara
pankrotimenetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
Käesoleval juhul ei ole C.F-i pärimismenetluses veel pärimistunnistust väljastatud. Samas on
avaldaja V.S teatanud, et ta on C.F-i pärija. Seega on vähemalt üks pärija teada ning on
pärandvara pankrotimenetlus on võimalik läbi viia ka enne lõplikku pärijate ringi selgumist.
Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata,
raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse
pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.
Ajutine haldur palub 1)
määrata C.F ´i pärandvara pankrotimenetluse raugemise
vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1000,00 (üks
tuhat) eurot; 2)
võlgniku, võlausaldajate või kolmandate isikute poolt kohtu määratud
tähtajaks 1000,00 € mittemaksmisel lõpetada C.F ´i (isikukood XXX, surnud 06.07.2024)
pärandvara pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel; 3)summa
1000
€
maksmisel kohtu deposiiti kuulutada välja C.F ´i (isikukood XXX, surnud 06.07.2024)
pärandvara pankrot ning nimetada pankrotihalduriks ajutine haldur Andrus Õnnik (nõusoleku on
juba esitanud); 4)
Kinnitada ajutise halduri tasu 1005,54€ (üks tuhat viis eurot ja 54 senti),
millele lisandub käibemaks 221,23€ (kokku 1 226,82€), millest - 886,00 € ja lisanduv
käibemaks 194,92€ (kokku 1080,92€) hüvitada see riigi vahendite arvelt -
119,59 € ja
lisanduv käibemaks 26,31€ (kokku 145,90€) hüvitada pankrotivara arvelt, •
sh 20,90 C.F-i
kontol SEB Pank AS-is olevate vahendite arvelt ning •
125,00 võlgnikule kuuluva sõiduauto
ühisomandiosa müügisumma arvelt. Ajutise halduri tasu maksta välja OÜ-le Pärnu Pinker
Albert, konto nr EE311010902001686003 SEB Pank AS-is.
6. 04.06.2025 määras kohus C.F-i (isikukood XXX, suri 06.07.2024) pärandvara
pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks
ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 1000 (üks tuhat) eurot ja maksmise tähtajaks 10
päeva määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks kohtu deposiiti
maakohtu 04.06.2025 määruses märgitud summat pankrotimenetluse kulude katteks ei tasutud.
Kohtumääruse põhjendused
7. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 4 esimese lause kohaselt loetakse võlgniku surma korral
pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik
rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi (s.o pärandaja matuse,
tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud) ja
pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. PankrS § 9 lg 2 teise lause
kohaselt kohaldatakse pärandvara suhtes pärija poolt esitatud pankrotiavaldusele võlgniku
pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega
menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui
võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita
või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lõike 3
kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2
sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude
katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. PankrS § 165 lg 3
kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.
8. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused vara mahtu ning pärandvara
on püsivalt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, et võlgniku maksejõuetuse
peamiseks põhjuseks tuleb lugeda töökoha puudumist, mille tõttu tal puudusid vahendid võetud
laenude tasumiseks, seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Puudub vara
pankrotimenetluse kulude kandmiseks ning tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks
deposiiti kohtu poolt nõutud summat. Kohtu hinnangul on täidetud eeldused menetluse
lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
9. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 alusel C.F-i (isikukood XXX, suri 06.07.2024) pärandvara
pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgniku
pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja
tagasinõudmise võimalus ning kohus vabastab ajutise halduri Andrus Õnniku ajutise halduri
kohustustest. Samuti tühistab kohus Pärnu Maakohtu 02.05.2025 kohtumäärusega võlgniku C.F
(isikukood XXX, suri 06.07.2024) pärandvara suhtes rakendatud abinõud (pärandvara suhtes
toimuva sundtäitmise peatamine ja ajutise halduri nõusolekul pärandvara käsutamine). Kohus
avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4).
10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral
pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 29 lõikest 81 tulenevalt tuleb
pärandvarast kõigepealt maksta ajutise halduri tasu ja katta vajalikud kulutused. Seejärel teeb
võlgniku pärija pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks pärandvara arvel väljamaksed
pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus
saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma
ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi
lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri
tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,
sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu
ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest
alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes
1¹ sätestatust. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus
lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks
väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid
võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu
ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja
arvatud käibemaks). 2025 aastal on kuupalga alammääraks 886 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt
käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja
kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri
tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui
ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole
tunni kohta. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata
büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
11. Tasutaotluse kohaselt kulutas C.F ´i pärandvara pankrotimenetluses ajutine haldur oma
ülesannete täitmiseks 13,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni 177,20€ ) millest
tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 1890 eurot, millele lisandub käibemaks 415,80€ (kokku
2305,80€). PankrS § 23 lg 51 ja TsMS §183 lg 2 koosmõjus on riigi poolt hüvitatav
maksimaalne summa 886,00€, millele lisandub käibemaks. Seoses asjaoluga, et käesolevas
menetluses puuduvad piisavad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks, taotleb ajutine haldur
tasu väiksemas ulatuses ja palub: 1) Kinnitada ajutise halduri tasu 1005,54€ (üks tuhat viis eurot
ja 54 senti), millele lisandub käibemaks 221,23€ (kokku 1 226,82€), millest -
886,00 € ja
lisanduv käibemaks 194,92€ (kokku 1080,92€) hüvitada see riigi vahendite arvelt -
119,59
€ ja lisanduv käibemaks 26,31€ (kokku 145,90€) hüvitada pankrotivara arvelt, •sh 20,90 C.F-i
kontol SEB Pank AS-is olevate vahendite arvelt ning •
125,00 võlgnikule kuuluva sõiduauto
ühisomandiosa müügisumma arvelt. Ajutise halduri tasu maksta välja OÜ-le Pärnu Pinker
Albert, konto nr EE311010902001686003 SEB Pank AS-is .
12. Kohtu hinnangul on ajutise halduri poolt tasutaotluses toodud ajakulu põhjendatud, mõistlik
ja vastavuses tehtud tööga ning seadusesätetega ja seega tuleb vastavalt halduri taotlusele ja
lähtudes eeltoodud sätetest kinnitada ajutise halduri tasuks halduri taotletud summa. Kuna
võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetluse kulusid katta, tuleb
ajutise halduri tasu summas 1226,82 eurot (sisaldab käibemaksu) hüvitada riigi vahenditest ning
145,90 eurot pankrotivara arvelt ja väljamakse teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur
tegutseb, so OÜ-le Pärnu Pinker Albert, konto nr EE311010902001686003 SEB Pank AS-i.
Avalduselt tasutud riigilõiv tuleb jätta avaldaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Undrest
kohtunik