3-25-2010/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-2010

Kohtuasi

x-i kaebus Tartu Vangla vastu

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – x

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

Taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada x-i kaebus.

2. Jätta x-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta x-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Rahuldada x-i 25. juuni 2025. a taotlus ja tagastada talle paberkandjal esitatud kaebus

ja selle täiendus (dtl 1, 10 ja 11) pärast käesoleva määruse jõustumist.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 16. juunil 2025 Tartu Vanglas kinni peetava isiku x (kaebaja)

kaebus, milles x märkis üksnes seda, et ta pidi enne kahjunõude esitamist esitama vanglale vaide

ning palus vanglalt välja nõuda vaidega seotud materjalid ning kriminaalmenetlusega seotud

dokumendid. Kaebaja viitas 22. aprilli 2025. a ja 10. veebruari 2025. a dokumentidele numbritega

1-8/2-25/85-1,2 ja 2-2/2-25/924-1 ning lisaks kriminaalmenetlust ning prokuratuuri puudutavatele

dokumentidele numbritega 2-3/1645-1, 2-3/24/2130 ja 6-5/24/336.

2. Kohus jättis 17. juuni 2025. a määrusega x-i kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks

käiguta. Kaebaja pidi kaebuse puudused kõrvaldama seitsme päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

3-25-2010

3. Kaebaja esitas 25. juunil 2025 kohtule avalduse, milles märgib kokkuvõtvalt järgmist.

Riigikohus tagastas 10. septembril 2024 halduskohtule kaebuse asjas nr 3-23-1278, sest kohtud

jätsid tähelepanuta, et ta oli enda vanglale esitatud pöördumistes kõike selgitanud. Praegu on

olukord sarnane. Kui kaebaja võtab pöördumised nr 2-3/24/2130-1, nr 2-2/2-25/924-1, nr 1-8/2-

25/85-1, nr 11-7/2100-2, nr 2-2/2-25/1483-2, nr 2-3/1645-1, nr 2-3/24/2130, nr 6-5/24/336 ja

teised ning kleebib nende peale valged triippaberid, kuhu kirjutab Tartu Vangla asemel Tartu

Halduskohus, siis ta ei saa neid ju kasutada teises menetluses. Vanglalt tuleb nõuda kõik

dokumendid, mis seotud numbritega 2-2/2-25/924-1 ja 2-3/24/2130-1, neid on seal enam kui 20

tükki. Või las sellega tegeleb advokaat, sest kaebajal on endal raske asjadega tegeleda. Vangla

väidab 13. mai 2025. a vaideotsuses nr 1-8/2-25/85-2, et kaebajal ei ole õigust nõuda ametnikega

seoses distsiplinaarmenetlust, kuid kaebaja sellega ei nõustu. Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikast tuleneb, et väärkohtlemist peab uurima, välja tuleb selgitada tõde ning süüdlasi tuleb

karistada. Kaebaja palub tutvuda dokumentidega, mille numbrid ta on kirjutanud, märkides, et seal

sees on veel mitukümmend dokumenti, mis kindlasti tuleb lisada menetlusele. Ta võib arutada

advokaadiga või kohtuga, kas või mis moodi esitada kaebust või piisab kahju hüvitamisest.

Kaebaja märgib, et ta esitas vanglale kahjunõude ka 17. aprillil 2025, kuid selle numbrit ta ei tea,

sest vastust pole. Vangla ametnikele peab kindlasti tagajärg saabuma, nende nimed ja

valekäitumised tuleb kohtu poolt kinnitada ja kaebajale tuleb pärast seda maksta hüvitist. x palub

anda talle advokaat ja vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

Lisaks on x 25. juuni 2025. a avaldusele märkinud, et talle tuleks saata tagasi kõik originaalid,

sest e-toimikusse jäävad koopiad. Kaebaja põhjendab taotlust väitega, et muidu ta ei tea, mida ta

kirjutas, sest tahvlit taotluste esitamiseks ta ei kasuta.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

4. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei

vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

4.1. Kohus jättis 17. juuni 2025. a määrusega x-i kaebuse selles esinevate puuduste

kõrvaldamiseks käiguta. Kohus selgitas määruses, et ei saa kaebust ise sisustada lähtudes kaebuses

sisalduvatest viidetest erinevatele dokumentidele. Kaebaja kohustus on tuua kaebuses välja muu

hulgas kaebuse nõue (vastavalt HKMS §-le 37), vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu,

nimetus, kuupäev ja number ning kaebuse faktiline põhjendus. Kaebaja pidi seega välja tooma,

millise HKMS § 37 lõikes 2 nimetatud nõudega ta kohtu poole pöördub ning mis on nõude aluseks

(s.o põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse). Kahjunõude esitamise korral tuli

seda selgelt märkida ning selgitada, millise vangla tegevusega kahju tekitati, millal seda tehti ja

milles kaebajale tekitatud kahju seisneb (sh kas tegemist on varalise või mittevaralise kahjuga).

Välja tuli tuua ka nõutava hüvitise suurus. Lisaks tuli x-il tasuda asjas riigilõiv või esitada

menetlusabi taotlus, täpsustada asja läbivaatamise vormi ning selgitada, kuidas on asjaga seotud

dokumendid numbritega 2-3/1645-1, 2-3/24/2130 ja 6-5/24/336.

4.2. Kuigi x vastas 17. juuni 2025. a kohtumäärusele, leiab kohus, et kaebaja kõrvaldas selle

vastusega kaebuse puudused üksnes osaliselt (s.o menetlusabi taotlust puudutavas osas), kuid jättis

kohtu põhiküsimustele (sh kaebuse sisu ja nõude osas) vastamata.

Arvestades x-i algset kaebust ning 25. juunil 2025 esitatud täpsustusi, jääb esitatust ikkagi

ebaselgeks, millise nõudega ta kohtu poole pöördub ning mis on nõude aluseks. Kohus võib

3-25-2010

oletada, et kaebaja sooviks võib olla saavutada vanglaametnike distsiplinaarkorras karistamine

ja/või kahjunõude esitamine, kuid kaebaja ei ole samas eeltooduga seonduvaid täpsemaid

asjaolusid välja toonud. Arvestades kaebaja aastatepikkust halduskohtusse pöördumise kogemust,

peab kohus usutavaks, et kaebajale on varasemalt ka kohtumenetluses selgitatud, et ametnike

distsiplinaarvastutusele võtmist ta nõuda ei saa, sest see ei seondu tema subjektiivsete õiguste

kaitse vajadusega. Kokkuvõttes jääb kohtule ebaselgeks, mida soovib kaebaja esitatud kaebusega

saavutada ning millised nõuded ja millisel alusel kohtule esitada.

4.3. Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks jätta kaebust korduvalt käiguta. Nagu eelnevalt

viidatud, on kaebajal aastatepikkune halduskohtusse pöördumise kogemus ning talle on

varasemates haldusasjades juba korduvalt selgitatud, millistele elementaarsetele nõuetele peab

kohtule esitatav kaebus vastama. Kohus mõistab, arvestades kaebaja viidet Riigikohtu 10.

septembri 2024. a lahendile asjas nr 3-23-1278 ja taotlust nõuda vanglalt välja mitmed erinevad

dokumendid, et kaebaja hinnangul võibki ta kaebust esitades piirduda üksnes viidetega erinevatele

kohtueelse menetluse dokumentidele. Kohus sellega ei nõustu, sest HKMS näeb siiski ette nõuded

kaebuse sisule (vt HKMS § 38). Mis puudutab kohtuasja nr 3-23-1278, siis selle asjaolud on

käesolevast asjast siiski erinevad, sest viidatud asjas oli selgem, mida kaebaja vaidlustada soovis.

Praeguses asjas ei ole aga selge, kas kaebaja soovib esitada kahjunõude või siiski mõne muu

nõude ning millistel asjaoludel. Isegi kui kohus nõuaks kõik kaebaja viidatud dokumendid vanglalt

välja, tuleks kaebus jätta uuesti käiguta, sest kaebajal endal tuleb siiski üheselt piiritleda, mis on

vaidluse esemeks. HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses

sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal

äranägemisel.

4.4. Kuigi halduskohtumenetlusele on omane uurimispõhimõte ja kohus peab asjas tagama oluliste

asjaolude väljaselgitamise (HKMS § 2 lg 4), on ka kaebajal menetluses omad kohustused (sh

kohustus kasutada menetlusõigusi heauskselt ja menetlust mitte venitada, vt HKMS § 28 lg 1 ja lg

2). Kaebajal oli võimalik vastavalt kaebuse käiguta jätmise määrusele lühidalt ja selgelt välja tuua

kaebuse eesmärk, millise konkreetse nõudega ta kohtu poole pöördub ning mis on nõude aluseks.

Kaebaja ei ole seda teinud ning on eeltoodu asemel viidanud tema tahte välja selgitamiseks vaid

kümnetele kohtueelse menetluse dokumentidele.

4.5. Kuigi kaebaja taotleb 25. juuni 2025. a menetlusdokumendis riigi õigusabi, siis kohtu

hinnangul ei saanud riigi õigusabi korras esindaja puudumine praegusel juhul takistada kaebajal

kaebuse puuduste kõrvaldamist. Sellist teavet ja selgitusi, mida kohus palus kaebajal 17. juuni

2025. a määruses kohtule esitada, oleks tulnud kaebajal anda ka oma esindajale ning kõige

paremini oskab oma tahet selgitada kaebaja ise. Tegemist oli põhiteabega, mis oleks võimaldanud

kohtul mõista, millise eesmärgi saavutamiseks on kaebaja kohtu poole pöördunud. Sellise teabe

andmine ei eelda õigusalaseid teadmisi. Nagu kaebajale on eelduslikult paljudest varasematest

kohtuasjadest teada, piisab kohtule ka kaebaja probleemi ja nõude lihtsast, kui selgest ja

arusaadavast kirjeldamisest.

4.6. Kohus leiab eeltoodut arvesse võttes, et kaebaja on jätnud kaebuses esinevad puudused

kõrvaldamata ja esitatud dokumentide pinnalt ei ole kaebuse menetlemine võimalik. Käesolevaks

ajaks on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg möödunud.

5. Kuna kohus on seisukohal, et x-i kaebust ei ole võimalik selles esinevate puuduste tõttu

menetleda, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

3-25-2010

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

6. Kaebaja esitas 25. juuni 2025. a menetlusdokumendis ka riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab,

et kaebaja soovis praegusel juhul taotleda riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses

(RÕS § 4 lg 3 p 5).

7. Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei

suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud

alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

8. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma.

Kohus leiab, et kaebaja oli praegusel juhul ise võimeline oma õigusi kaitsma ning kaebuse

puudused kõrvaldama. Kaebaja ei vajanud selleks riigi õigusabi. Kaebaja on ka varasemalt

iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud ning kohtud on varasemates arvukates asjades

leidnud, et kaebaja on võimeline oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma, sh oma nõuet

ja eesmärki arusaadavalt kirjeldama.

9. Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata.

Muud menetluslikud otsustused

10. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks.

11. Kaebaja taotleb 25. juuni 2025. a menetlusdokumendis, et kohus saadaks talle tagasi kõik

originaalid. Kohus mõistab, et kaebaja soovib tagasi saada esialgset paberkandjal esitatud kaebust

ning samuti paberkandjal esitatud 25. juuni 2025. a menetlusdokumenti.

Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja tagastab talle paberkandjal esitatud pöördumised, kuid seda

pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohtule esitatud paberdokumente säilitatakse kuni kohtuasja

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kui kohus ei määra teisiti (HKMS § 87 lg 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 56 lg 5). Kohtute infosüsteemi salvestatud dokumendid

asendavad üksnes ärakirjadena esitatud paberdokumente (TsMS § 56 lg 4).

12. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik