Legislator Case Law & Legislation
2-25-7674/3 AI generated

2-25-7674/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-7674/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista Xlt välja Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks võlgnevus 448 Välja mõistetud summa (448 eurot) tuleb Xl kanda Sotsiaalkindlustusameti

Legislator headnote

AI generated

2-25-7674/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista Xlt välja Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks võlgnevus 448 Välja mõistetud summa (448 eurot) tuleb Xl kanda Sotsiaalkindlustusameti

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7674

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi X (X)

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

448 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Sotsiaalkindlustusamet (registrikood 70001975),

lepinguline esindaja Evelin Hahndorf

Kostja X (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista Xlt välja Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks võlgnevus 448

eurot.

3. Välja mõistetud summa (448 eurot) tuleb Xl kanda Sotsiaalkindlustusameti

arveldusarvele nr EE742200001120057958 Swedbank AS või EE761010002033069006 AS

SEB Pank, viitenumber 5420026096.

4. Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud on 0 eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse

lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus

menetluses.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse

taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-ist 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

TsMS § 145 lg 1 alusel on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud.

Hagejal menetluskulud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik