3-25-2137/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2137

Määruse kuupäev

4. juuli 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Arvi Miku (nim Mikk) kaebus Tapa valla vastu seoses

Lehtse alevik, Keskuse 1-6 korteriomandi müügiga

Menetlusosalised

Kaebaja Arvi Mikk

Vastustaja Tapa vald

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastustaja dokumendiregistrist asja juurde Tapa

Vallavalitsuse korraldus 02.07.2025 nr 377.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Tagastada kaebus.

4. Tagastada esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud

riigilõiv 20 eurot. Kui kaebaja ei teata enne määruse

jõustumist teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu kaebaja

kontole, millelt see tasuti.

5. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

6. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

7. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

8. Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist

taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).

Asjaolud

1. Tapa Vallavalitsus otsustas 23.04.2025.a korraldusega nr 188 võõrandada korteriomandi

Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Lehtse alevik, Keskuse vkt 1-6, registriosa number 4505931

(edaspidi korteriomand). Enampakkumise alghinnaks määrati 5 000 eurot. Enampakkumise

liik on kirjalik enampakkumine, mis viiakse läbi elektroonilise oksjonina veebiportaalis

osta.ee portaali kasutustingimustel. Enampakkumise tulemused kinnitab Tapa Vallavalitsus

korraldusega. Kui enampakkumise tulemuseks on võitja kinnitamine, tuleb võitjal tasuda

müügihind ning sõlmida müügi- ja asjaõigusleping notari juures. Teade vallavara

enampakkumise kohta avaldatakse Tapa valla kodulehel www.tapa.ee.

2. Kaebaja Arvi Mikk esitas 30.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebajale kuulub

korter 8 samas elamus ning kaebaja on huvitatud korteriomandi ostmisest. Kaebaja ei saanud

enampakkumisel osaleda, kuna teadet enampakkumise kohta ei avaldatud valla kodulehel ja

kaebajal puudus info enampakkumise toimumise kohta. Kaebaja sai 24.06.2025 teada, et

korteriomand on maha müüdud. Kaebaja pöördus pärast seda vastustaja poole, tema

avaldusele vastamise tähtajaks määrati 11.07.2025. Kaebaja taotles tühistada korteriomandi

enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Kaebusele lisatud

ekraanipiltide põhjal toimus enampakkumine 10-20.06.2025.

3. Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse peatada kõik tehingud

korteriomandiga. Esialgne õiguskaitse on vajalik, sest hiljem on keeruline tehingut tagasi

pöörata.

4. Vastustaja teatas kohtule, et enampakkumise tulemuste kinnitamine oli kavandatud

vallavalitsuse 02.07.2025 istungile. Kaebaja esitas 26.06.2025 vastustajale avalduse, milles

soovis oksjoni tulemuse tühistamist ja uue oksjoni korraldamist, kuna enampakkumise teade

ei olnud kodulehel avaldatud. Selgus, et tehnilistel põhjustel ei olnud korteriomandi

enampakkumise teade valla kodulehel tõepoolest nõuetekohaselt avaldatud. Sel põhjusel

otsustas Tapa Vallavalitsus 02.07.2025 korralduses nr 377 enampakkumise tühistada ja

korraldada uus enampakkumine. Kaebaja oleks saavutanud sama tulemuse ka kohtusse

pöördumata, kuna kaebaja avaldus oli menetluses ja vastamistähtaeg ei olnud saabunud.

Vastustaja leidis, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud.

Kohtu seisukoht

5. Vastustaja seisukohale on jäänud lisamata määruse punktis 4 nimetatud haldusakt. Kohus

võtab selle asja juurde vastustaja dokumendiregistrist.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse

vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

Kaebaja soovis esialgse õiguskaitse kohaldamisega ära hoida seda, et korteriomand

võõrandatakse 10-20.06.2025 toimunud enampakkumise võitjale. Vastustaja ei kinnitanud

selle enampakkumise võitjat, vaid otsustas enampakkumise uuesti läbi viia. See tähendab, et

kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta

läbi vaatamata.

7. Kohus selgitas 01.07.2025.a määruses, et kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni on

kohaseks nõudeks uue enampakkumise läbiviimiseks kohustamise nõue. Kui vastustaja peaks

kinnitama enampakkumise tulemused nii, et kinnitatakse võitja, siis on kohane esitada lisaks

eeltoodule enampakkumise tulemuste kinnitamiseks antud korralduse tühistamise nõue.

Kohus selgitab täiendavalt, et enampakkumise läbiviimine on haldusmenetluse seaduse ja

HKMS tähenduses menetlustoiming ja sellel ei ole iseseisvat õiguslikku tähendust. Õiguslik

tähendus on haldusaktil, millega kinnitatakse enampakkumise tulemus. Kuivõrd vastustaja ei

kinnitanud enampakkumise võitjat, siis tuleb kaebust tõlgendada nii, et vaidluse all on

korteriomandi võõrandamise menetluses tehtud menetlustoimingud ja kaebuse nõudeks on

uue enampakkumise läbiviimiseks ehk menetlustoimingute tegemiseks kohustamise nõue.

8. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus

tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kohtu hinnangul ei ole kaebajal kaebeõigust vaidlustada enampakkumise läbiviimist või

esitada nõuet kohustada vastustajat enampakkumist uuesti läbi viima.

Enampakkumisel ei ole kaebaja õigustele iseseisvat mõju, vaid see omab mõju üksnes

korteriomandi võõrandamise ettevalmistusena. 10-20.06.2025 toimunud enampakkumise

läbiviimisel tehtud viga ei mõjuta kaebaja õigusi, kuna vastustaja ei kinnitanud

enampakkumise võitjat. Tapa Vallavalitsuse 02.07.2025.a korralduse nr 377 resolutsiooniks

on tunnistada korteriomandi enampakkumine kehtetuks ning viia läbi uus enampakkumine

vallavalitsuse 23.04.2025.a korralduses nr 188 kehtestatud tingimustel. See tähendab, et

kaebajal puudub vajadus ja kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks. Tehtud

menetlustoimingud ei mõjuta kaebaja õigusi ja vastustaja on juba otsustanud teha

menetlustoimingud uuesti.

Eeltoodu tähendab, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna

kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub HKMS § 104 lg

5 p 3 alusel tagastamisele. Kui kaebaja ei esita enne määruse jõustumist teistsugust taotlust,

siis tagastab kohus riigilõivu kaebaja kontole, millelt riigilõiv tasuti (dtl 31). Riigilõiv

tagastatakse pärast määruse jõustumist.

Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele ei

kuulu. Tegemist on kaebaja menetluskuluga, mis jääb HKMS § 108 lg 4 alusel tema enda

kanda.

Asjas ei ole muid jagamisele kuuluvaid menetluskulusid, kuna kumbki pool ei kasutanud

kohtumenetluses õigusabi (volitatud esindajat).

11. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada

taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime ja muude isikuandmete

avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). Taotlus tuleb kohtule esitada enne

määruse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks