2-25-6134/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

04.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-6134

Kohtuasi

O.V (O.V) kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Roodese

(Roodes) 14.04.2025 otsuse peale täiteasjas nr

007/2011/83331

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.V 13.05.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja O.V (isikukood XXX)

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Mati Roodes

(isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II OÜ Ferax Holding (registrikood

14263915), seaduslik esindaja K.G

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.04.2025 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta O.V kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-25-6134

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. O.V (avaldaja, võlgnik) esitas 22.04.2025 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati

Roodese (kohtutäitur) 14.04.2025 otsuse peale täiteasjas nr 007/2011/83331.

2. Avalduse kohaselt määras kohtutäitur täiteasjas nr 007/2011/83331 kinnisasja asukohaga

Saue vald, Kiia küla, Ilvese (registriosa nr 1795502) enampakkumise alghinnaks 380 000

eurot. Võlgnik esitas kohtutäituri tegevusele 19.03.2025 kaebuse, milles vaidlustas alghinna ja

taotles kaebuse lahendamise ajaks täitemenetluse peatamist. Kohtutäitur jättis 14.04.2025

otsusega võlgniku taotlused rahuldamata. Kohtutäitur põhjendas kaebuse rahuldamata jätmist

sellega, et täitemenetlus oli võlgniku taotluse alusel Harju Maakohtu 07.08.2023 määrusega

tsiviilasjas nr 2-23-11177 peatatud kuni 05.03.2025. Täitemenetluse peatamise korral jäävad

tehtud täitetoimingud jõusse. Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna

kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 217

sätestatud korras (TMS § 74 lg 7). Eksperdi määratud hinna vaidlustamist täitemenetluse

seadustik ette ei näe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi on eseme väärtuseks

selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus

on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). TMS § 82 lg 2 kohaselt on kohtutäituril

õigus muuta alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise

ja põhistamise alusel, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. Kohtutäitur

leidis, et tal puudub mistahes mõistlik põhjus seada kahtluse alla 13.06.2022 Harju Maakohtu

menetlusosalistele edastatud riiklikult tunnustatud eksperdi AT 28.09.2021

eksperdiarvamuses nr 210927-35822 märgitud kinnisasja hinda. Võlgnik kohtutäituri otsusega

ei nõustu.

2.1. Kohtutäitur on eksinud väites, et käesoleval juhul puudub mistahes mõistlik põhjus seada

kahtluse alla eksperdi AT 28.09.2021 eksperdiarvamuses nr 210927-35822 märgitud

kinnisasja hinda. Hindamisest on möödunud 3,5 aastat, mh on möödunud erinevad kriisid, mis

on oluliselt mõjutanud kinnisvara hindu. Kohtutäitur on määranud enampakkumise

alghinnaks 3,5 aastat tagasi määratud turuhinna, mistõttu on kohtutäitur eksinud hinna

määramisel. 2021. a määratud hind on ilmselt 3,5 aastat hiljem aegunud, st ei vasta kohalikule

keskmisele müügihinnale ehk turuhinnale. Kohtutäitur ei ole teinud pooltele ettepanekut

hinnata asi võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kohtutäituril tuleb kinnistu uue hindamise

läbiviimiseks taotleda kohtult eksperdi määramist. Võlgnik vaidlustab kohtutäituri määratud

kinnistu enampakkumise alghinna 380 000 eurot. Võlgnik esitas TMS § 74 lg-te 6 ja 7

järgides taotluse, mille kohaselt, kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara

väärtuse hinnata eksperdil. Kohtutäitur ei nõustunud juba 2021. a eksperdi määratud hinnaga.

Käesolevas menetluses on kohtutäitur asunud väitma vastupidist. Kohtul on õigus

eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik

kõrvaldada täiendavate küsimustega, määrata kordusekspertiis. Kohtutäitur on alusetult jätnud

määramata kordusekspertiisi arestitud varale. Võlgnik on tõendanud, et turuhind on seisuga

2025 oluliselt tõusnud.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgnik ei ole

vaidlustanud kohtutäituri 15.06.2023 otsust arestimisakti muutmise kohta asja väärtuse

muutmise osas. Kohtu poolt määratud eksperdi hinda ei saa menetlusosalised vaidlustada.

2-25-6134

Enampakkumise alghinna suurendamine ei ole põhjendatud, arvestades 18.03.2025

väljakuulutatud enampakkumisel osalejate puudumisest tingitud enampakkumise nurjumist.

4. OÜ Ferax Holding (sissenõudja) vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Võlgnik ei ole vaidlustanud kohtutäituri 15.06.2023 otsust arestimisakti muutmise kohta asja

väärtuse muutmise osas. Kinnisasja alghind ei ole liiga madal ega saa rikkuda võlgniku

õigusi. Tegemist on maatulundusmaaga ning hoonestamata elamumaa kruntide

moodustamiseks vajalikke planeeringu- jm menetlusi ei ole algatatud. Võlgniku loodud seos

Harjumaa elamumaa hindadega on meelevaldne. Võlgnik ei ole kohtutäiturile ega kohtule

selgitanud, mil viisil konkreetne alghind võlgnikku kahjustab.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Harju Maakohus jättis 29.04.2025 määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata,

menetluskulud võlgniku kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

6. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur arestis võlgnikule kuuluva kinnisasja kaasomandiosa

31.07.2013 ja määras arestitud asja väärtuseks 60 000 eurot (dtl 175–178). Võlgnik vaidlustas

29.10.2014 kaebuses kohtutäituri määratud asja väärtuse (dtl 281–283). Kohtutäitur esitas

08.12.2015 kohtule taotluse uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks (dtl 379–

381). Harju Maakohus algatas 22.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-18474 kohtutäituri

taotluse alusel hagita menetluse (dtl 282). Kohtu määratud ekspert AT selgitas välja

kaasomandiosa väärtuse 28.09.2021 seisuga, milleks oli 380 000 eurot (dtl 506–532). Harju

Maakohus lõpetas 14.06.2022 määrusega tsiviilasja nr 2-15-18474 menetluse, võttes aluseks

ekspert Andres Tedre määratud asja väärtuse (dtl 502–505) ning määrus on jõustunud

05.06.2023 (dtl 558). Kohtutäitur muutis 15.06.2023 otsusega eksperdi arvamusest lähtudes

31.07.2013 arestimisakti asja väärtuse osas ning määras kaasomandiosa väärtuseks 380 000

eurot (dtl 561), mille võlgnik sai kätte 16.06.2023 (dtl 562). Täitetoimikust ei nähtu võlgniku

kaebust kohtutäituri otsuse peale. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lg-s

1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta

oleks võinud esitada kaebuses. Võlgnik ei vaidlustanud 31.07.2013 arestimisakti muutmist ja

kaasomandiosa väärtuse määramist. Seetõttu ei saa võlgnik TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt

tugineda sellele, et kohtutäitur on seadusega vastuolus määranud arestitud asja väärtuseks 380

000 eurot.

7. Maakohus tõi välja, et arvestades kohtutäiturile esitatud kaebuse sisu kontrollib kohus

võlgniku kaebuse lahendamisel, kas kohtutäitur on enampakkumise korraldamisel alghinnaga

380 000 eurot rikkunud täitemenetluse läbiviimist reguleerivat seadust. TMS § 82 lg 1

sätestab, et asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti

märgitud hind. TMS § 84 lg 1 p 3 järgi määratakse alghind enampakkumise kuulutuses.

Kohtutäitur on enampakkumise korraldanud alghinnaga 380 000 eurot, mis on 31.07.2013

arestimisaktis (muudetud kohtutäituri 15.06.2023 otsusega) märgitud asja väärtuseks.

Eksperdi määratud asja väärtus on kohtutäiturile ja täitemenetluse osalistele siduv, sest läbitud

on TMS § 74 lg-s 8 sätestatud kaebemenetlus. Maakohus ei nõustu Tartu Ringkonnakohtu

seisukohaga õiguse kohaldamisel (TrtRnKm 04.06.2020, 2-19-17470, p 13). Kui eksperdi

määratud asja väärtus ei oleks kohtutäiturile ja täitemenetluse osalistele siduv, puuduks mõte

TMS § 74 lg-tel 7 ja 8, mis annavad võlgnikule ja sissenõudjale õiguse kohtutäituri poolt

arestimisel määratud hinda vaidlustada. Sarnasele seisukohale on korduvalt asunud ka

Tallinna Ringkonnakohus (TlnRnKm 25.04.2023, 2-22-7678, p 12; TlnRnKm 20.09.2019, 2-

18-15876, p 12.6) ning maakohus jagab seda seisukohta. Eksperdi määratud hinna siduvus

väljendub mh selles, et täitemenetluse seadustik ei anna täitemenetluse osalistele õigust

2-25-6134

vaidlustada asja alghinda enampakkumisel TMS § 74 lg-tes 7 ja 8 sätestatud korras. TMS §

74 lg-d 7 ja 8 annavad täitemenetluse osalisele õiguse vaidlustada üksnes asja arestimisel

määratud hinda. Enampakkumise korraldamine eeldab, et asja hindamisega seonduva

vaidlused on enampakkumise korraldamise ajaks läbitud ning asja alghinnaks nimetatakse

kohtutäiturile ja täitemenetluse osalistele siduv asja väärtus.

8. Maakohus leidis, et kuivõrd eksperdi välja selgitatud asja väärtus on täitemenetluse

osalistele siduv, puudub täitemenetluse osalistel õigus nõuda asja uut hindamist ja uue

ekspertiisi määramist. Eeltoodut arvestades puudus kohtutäituril õigus enampakkumise

korraldamisel ja enampakkumise aja määramisel määrata enampakkumise alghinnaks

arestimisaktis märgitud asja väärtusest erinevat hinda ning teha täiendavaid toiminguid asja

väärtuse väljaselgitamiseks (nt uue ekspertiisi määramiseks). Samuti puudus võlgnikul õigus

vaidlustada TMS § 82 lg-s 1 nimetatud alghinda TMS § 74 lg-tes 7 ja 8 sätestatud korras.

Kohtutäitur on seega järginud enampakkumise korraldamisel ja sellest teatamisel seadust.

Kohtutäitur ei saa asuda enne TMS § 84 lg 1 järgse enampakkumise kuulutuse avaldamist

TMS § 82 lg-s 2 sätestatud korras alghinda muutma. Kohtutäitur ei saa enampakkumise

kuulutamisel arvestada TMS § 82 lg-s 2 sätestatuga, vaid saab seda teha alles pärast kuulutuse

ilmumist. Seega ei saa võlgnik põhjendada kaebust kohtutäituri tegevusele sellega, et

kohtutäitur enampakkumise korraldamisel ja sellest teatamisel märkis alghinnaks

arestimisaktis märgitud asja väärtuse. TMS § 82 lg 2 annab kohtutäiturile diskretsiooniõiguse

alghinna muutmiseks. TMS § 82 lg 2 ei sätesta täitemenetluse osaliste õigust taotleda

kohtutäiturilt enampakkumise alghinna muutmist. Seega ei saa võlgnik põhjendada oma

kaebust väitega, et kohtutäituril oli kohustus alghinda muuta.

9. Maakohus märkis, et tõendeid, mille analüüsimist määruses ei ole eraldi kirjeldatud, jättis

kohus juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg-test 1 ja 5 tõenditena

arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.

10. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 7 ls 2 alusel menetluskulud võlgniku kanda, kuivõrd

hagita asjad, milleks on kaebused kohtutäituri otsuste peale, vaadatakse läbi täitemenetluse

osalise kaebuse alusel ning kohus jättis võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur on

osalenud menetluses isiklikult ja sissenõudja oma seadusliku esindaja kaudu, mistõttu

puudusid puudutatud isikutel lepingulise esindaja kulud. Toimikust ei nähtunud puudutatud

isikutele muude kohtu- ja kohtuväliste kulude tekkimist seonduvalt võlgniku kaebusega.

Seega jättis maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

Määruskaebus

11. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada

ning teha uue määruse, millega tühistatakse kohtutäituri 14.04.2025 otsus. Menetluskulud

palub võlgnik jätta täies ulatuses kohtutäituri kanda.

12. Võlgnik juhib tähelepanu olulisele õigustõlgenduse lahknevusele. Maakohus on määruses

leidnud, et eksperdi määratud asja väärtus on kohtutäiturile ja täitemenetluse osalistele siduv,

sest läbitud on TMS § 74 lg-s 8 sätestatud kaebemenetlus, tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu

seisukohtadele. Võlgnik on viidanud Tartu Ringkonnakohtu seisukohale, et eksperdiarvamus

ei ole kohtutäiturile siduv (TrtRnKm 04.06.2020, 2-19-17470, p 13). Võlgnik ei nõustu

õiguskäsitlusega, kus eksperdi väljaselgitatud hind on absoluutselt siduv ning lõplik,

tuginedes TMS § 74 lg-le 5 ja TsÜS §-le 65. Käesolevas asjas nähtub eksperthinnangust nr

210927-35822, et hindamisaruande kuupäev on 28.09.2021. Hinnangu p-s 9 selgitab hindaja

müügiperioodi pikkuseks väärtuse kuupäeva turusituatsioonis 6 kuni 18 kuud. Seega on ka

2-25-6134

hindaja selgitanud, et määratud hinnaga võiks objekti väärtuse kuupäeva turusituatsioonis

müüa 6–18 kuud, mistõttu ei saa lisatud eksperthinnangust tuleneda vara lõplik ja igavene

turuhind 380 000 eurot. Hindamisest on möödunud 3,5 aastat. On ilmne, et kohalik keskmine

turuhind on muutunud. Võlgnik on kaebusele lisanud ka tõendi, millest nähtub oluline

kinnisvara kallinemine, kuid kohus on jätnud viidatud tõendi põhjendamatult tähelepanuta.

13. Võlgnik ei nõustu maakohtu seisukohaga, et TMS § 74 ei võimalda kohtutäituril asja

uuesti hinnata. TMS § 74 lg-st 6 tuleneb, et kohtutäituril on võimalik määrata ekspert vara

väärtuse selgitamiseks. TMS ei määratle, et viidatud taotlust eksperdi määramiseks ei võiks

esitada menetlusosaline juhul, kui vara hind ilmselt erineb selle harilikust väärtusest. TMS

kohaselt peab vara väärtus kajastama kohalikku keskmist müügihinda.

14. Võlgnik ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et TMS § 74 lg-d 7 ja 8 annavad

täitemenetluse osalisele õiguse vaidlustada üksnes asja arestimisel määratud hinda, mh

võimaldab TMS § 182 lg 2 kohtutäituril hinda muuta. TMS sätestab formaalse eelduse, kui

võlgnik tõendab, et arestimisaktis märgitud hing ilmselt erineb turuhinnast, siis tuleb

kohtutäituril muuta enampakkumise alghinda, mh selgitada välja turuhind (TMS § 82 lg 2).

Maakohus keelab võlgnikule formaalseid aluseid kaebuse esitamiseks. Kui võlgnik teeb

usutavaks, et 3,5 aastat tagasi määratud vara kohalik keskmine müügihind ei ole enam õige,

siis on võlgnik õigustatud esitama taotluse väitega, et hindamisel ei ole lähtutud

(hetkeseisuga) kohalikust keskmisest müügihinnast nagu sätestab TMS § 74 lg 5. TMS § 217

lg 1 annab üldnormi vaidlustada mistahes kohtutäituri tegevust või toimingut. Lisaks määrab

varale hinna kohtutäitur (TMS § 74 lg 4), kui asja hindamine osutub raskeks, siis laseb

kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil (TMS § 74 lg 6) ning hinna vaidlustamise korral

taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult (TMS § 74 lg

8). Eelnevast tuleneb, et kohtutäitur võib lasta ise eksperdil vara hinnata või taotleda uue

hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Võlgnik rõhutab, et arestitud varale ei

määra arestimisaktis hinda mitte ekspert vaid kohtutäitur.

Menetlusosaliste seisukohad

15. Kohtutäitur leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

15.1. Tegelikkusega vastuolus on võlgniku väide, et on toimunud kõnealuse kinnisvara hinna

oluline kallinemine. 18.03.2025 kuulutas kohtutäitur, et müüb avalikul elektroonilisel

enampakkumisel kinnistusraamatust nähtuvalt võlgnikule kuuluva 500/553 kaasomandiosa

kinnisasjast asukohaga Saue vald, Kiia küla, Ilvese (registriosa nr 1795502) kohtu poolt

määratud eksperdi arvamuse järgse alghinnaga 380 000 eurot. 16.04.2025 kell 10.00–

23.04.2025 kell 10.00 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas toimunud

enampakkumine nurjus, kuna oksjonile ei registreerunud ühtegi osalejat. Seega ei kinnita

ühegi turuosalise faktiline käitumine, et kinnisasja hind on tõusnud. Praegusel juhul ei ole

tekkinud TMS § 82 lg-s 2 sätestatud olukorda. Juhul, kui võlgnikule oleks tõesti teada keegi,

kes soovib osta kinnisasja kõrgema hinnaga kui 380 000 eurot, saanuks ta taotleda TMS § 102

lg 1 kohaldamist. Võlgnikul on jätkuvalt võimalik taotleda arestitud asja müüki tema poolt

leitud ostjale kõrgema hinnaga.

15.2. Võlgnik ei ole osalenud kinnisasja müügi alghinna määramisel. 23.04.2025 nurjunud

enampakkumise järel kuulutas kohtutäitur välja uue enampakkumise, mis toimub 03.06.2025–

09.06.2025. Sissenõudja ettepanekul on uus alghind 304 000 eurot. Kohtutäitur saatis

23.04.2025 võlgnikule enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti koos palvega anda

2-25-6134

hiljemalt 05.05.2025 seisukoht uue enampakkumise alghinna kohta. Võlgnik oma seisukohta

uue alghinna osas ei esitanud.

16. Sissenõudja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud

võlgniku kanda. TMS § 74 lg 8 kohaselt teostatud ekspertiisi alusel määratud hinda ei ole

võlgnikul võimalik TMS § 74 lg 7 alusel uuesti vaidlustada. Samuti ei näe TMS ette

kordusekspertiisi tegemise võimalust. Võlgniku loogikast lähtudes muutuks täitemenetluste

efektiivne läbiviimine võimatuks, sest alatasa tuleks korraldada ekspertiise vara alghinna

määramiseks, kuna hinnad võivad olla aja jooksul muutunud. Kinnisasja alghind ei ole liialt

madal ega saa rikkuda võlgniku õigusi. Asja müük avalikul enampakkumisel tagab, et see

müüakse selle hetke turuhinnaga ning milline on alghind, ei oma määravat tähtsust. Võlgnik

ei ole ei kohtutäiturile ega ka kohtutele esitatud kaebustes selgitanud, mil viisil konkreetne

alghind võlgnikku kahjustab. Seda, et praegusel juhul kinnisasja hind liiga madal ei ole,

kinnitab veenvalt asjaolu, et asja müügiks 18.03.2025 välja kuulutatud enampakkumine nurjus

osavõtjate puudumisel. Lisaks on võlgnik kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud.

Arvestades, et kinnisasjale konkreetse alghinna määramine kohtutäituri poolt toimus juba

15.06.2023, oli 10-päevane tähtaeg 19.03.2025 seisuga, mil võlgnik kohtutäiturile oma

kaebuse esitas, juba möödunud.

Menetluse edasine käik

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

18. Võlgnik esitas 11.06.2025 (täiendatud 19.06.2025) ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse

taotluse, milles palus peatada täitemenetluse täiteasjas nr 007/2011/83331 kuni asjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni. Võlgniku taotlus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2025

määrusega rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Võlgnik kannab määruskaebusega seotud menetluskulud.

Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Võlgnik ei ole vaidlustanud asjaolusid, et tema õiguseellase suhtes on alustatud täiteasjas

nr 007/2011/83331 täitemenetlus, mille käigus arestiti 31.07.2013 võlgniku kinnisasja

kaasomandi osa ja määrati arestitud asja väärtuseks 60 000 eurot (dtl 175). Vaidlustatud ei ole

ka asjaolu, et võlgnik vaidlustas arestimishinna ning kohtutäituri avalduse alusel määras

maakohus kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi ja seda korduvalt (tsiviilasi nr 2-

15-18474, dtl 385-386, 482-485), kes hindas kaasomandiosa väärtuseks 28.09.2021 seisuga

380 000 eurot (dtl 506–532). Vaidlustatud ei ole sedagi, et kohtutäitur muutis eksperdi

arvamuse alusel oma 15.06.2023 otsusega 31.07.2013 arestimisakti asja väärtuse osas ning

määras arestimishinnaks 380 000 eurot. Võlgnik sai otsuse kätte 16.06.2023 ja ei ole seda

vaidlustanud (dtl 562). Vastavalt TMS § 82 lg-le 1 on asja alghind enampakkumisel

hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Kolleegium ei nõustu

võlgnikuga, et kohtutäituril on kohustus taotleda uue hindamise korraldamiseks eksperdi

määramist kohtult olukorras, kus võlgnik on arestitud asjale kohtutäituri poolt TMS § 74 lg-d

4-6 järgides määratud hinna TMS § 74 lg 7 järgi juba korduvalt vaidlustanud ning vastavalt

2-25-6134

eksperdiarvamusele muudetud arestimishind on esimese enampakkumise alghind. Vastavat

alust seadusest ei tule ning seda ei muuda ka asjaolu, et täitemenetlus on veninud ja

hindamisest on möödunud märkimisväärne aeg. Siinsel juhul ei ole võlgnik ka näidanud,

kuidas täpselt sundtäimise esemeks oleva kinnisasja väärtus on muutunud. Võlgnik viitab

erinevatele kriisidele maailmas (Covid-19, sõda Ukrainas) ja leiab, et need on kinnisvara

hindu mõjutanud, kuid kaebusest ei nähtu võlgniku väidetud positiivne mõju kinnisvara

hindadele. Asjaolu, et 2023. aastal on Harjumaal hoonestama elamumaa mediaanhind tõusnud

võrreldes 2022. aastaga 13%, ei võimalda järeldada konkreetse kinnisasja väärtuse tõusu

arvestades ka seda, et vaidlusalusest kinnisasjast kaasomandi osa müümiseks korraldatud

enampakkumisel ning kordusenampakkumis(t)el vaatamata asja alla hindamisele seda müüa

õnnestunud ei ole.

21. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et 18.03.2025 välja kuulutatud avalikul elektroonilisel

enampakkumisel müüs kohtutäitur võlgniku kinnisasja kohtu poolt määratud eksperdi

arvamuse järgse alghinnaga 380 000 eurot (enampakkumine nurjus). Seega on kohtutäitur

enampakkumise korraldamisel alghinnaga 380 000 eurot järginud täitemenetluse reegleid,

nagu leidis õigesti maakohus. Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et kohalik keskmine

turuhind saab kujuneda enampakkumisel tehtavate pakkumiste tulemusena.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

23. Kohtutäitur on osalenud menetluses isiklikult ja sissenõudja oma seadusliku esindaja

kaudu, mistõttu puuduvad puudutatud isikutel lepingulise esindaja kulud ka

määruskaebemenetluses. Toimikust ei nähtu puudutatud isikutele muude kohtu- ja

kohtuväliste kulude tekkimist seoses võlgniku määruskaebusega. Seega puuduvad rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)