2-24-7988/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

04.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7988

Kohtuasi

Z.T (Z.T) hooldusõiguse lõpetamine lapse P.H (Z.T)

suhtes ning P.H-le eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.T 20.05.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik I P.H (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja advokaat Laureana Telk

Puudutatud isik II Z.T (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Liivi Tuus

Puudutatud isik III B.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Piia Roosileht

Eestkosteasutus Paide linn (linnavalitsuse kaudu,

registrikood 77000246), lepinguline esindaja Kristi

Lepiste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 30.04.2025 määrus muutmata.

2. Jätta Z.T määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Z.T kanda ning lapsele määratud esindaja

kulud riigi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-24-7988

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.H (puudutatud isik III) esitas 20.05.2024 Pärnu Maakohtule avalduse Z.T (puudutatud

isik II, isa) hooldusõiguse lõpetamiseks lapse P.H (puudutatud isik I, laps) suhtes ja P.H-le

eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt suri lapse ema 2012. a kui laps oli 7-kuune. Laps

tuli koos isaga elama Paidesse, kui B.H ning Z.T suhe arenes kooseluks. Mõne aja pärast

sagenesid probleemid suhtes, Z.T hakkas tarvitama alkoholi ning ärritus sageli. Aja

möödudes kolis isa lapsega ära, alustades uut suhet. B.H proovis Z.T-ga korduvalt suhteid

taastada, mis aastate vältel ei õnnestunud. Laps on elanud suurema osa elust vahelduvalt koos

B.H-ga . B.H sõnul soovib laps koos temaga elada, sest laps peab teda emaks, kuid isa

kritiseerib, süüdistab ja ähvardab last.

2. Maakohus algatas B.H teate peale 21.05.2024 kohtumäärusega omal algatusel hagita

menetluse vanema hooldusõiguse piiramise otsustamiseks, kaasas menetlusse arvamuse

andmiseks lapse tegeliku elukohajärgse omavalitsuse Paide linna (linnavalitsuse kaudu),

määras alaealisele lapsele riigi õigusabi korras esindaja riigi arvel ning kutsus

menetlusosalised ärakuulamisele.

3. 13.06.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas Z.T , et tema jaoks on kohtule esitatud

avaldus arusaamatu ja vastuvõetamatu. B.H soov on saada endale lapse vanemlikud õigused.

Laps ei ole millestki ilma, ta on materiaalselt kindlustatud. B.H ja lapse soovil elab laps täna

B.H juures isa nõusoleku alusel. Isa heatahtlikkust kasutatakse ära enda materiaalse heaolu

parandamiseks. Isa selgitas, et peab last finantsiliselt üleval, andes lapsele nädalas 50 eurot

ning võimaldades lapsel käia huviringides. Lapse pangakaart on isa käes, sest muidu ei ole tal

lapse tegemiste üle kontrolli. Isale ei ole esitatud lapsega seoses elamiskulusid, kuivõrd seal

majas elab peale lapse veel inimesi ja kõigi kulutusi pole nõus isa katma. Isa leidis, et last ei

saa sundida enda juures elama, kuid on teinud lapse heaolu jaoks kõik. Isa jälgib lapse

hindeid, mis on jätkuvalt kolmed. Samuti aitab ta last õppimisega, mida teevad ilmselt ka

lapse kasuvend ja B.H . Lapsele laekuvad lasteraha ja toitjakaotuspension. Isa on otsinud abi

lastekaitselt ja politseilt, kes on soovitanud, et laps võiks ise otsustada nagu tema heaks arvab.

Isale on see vastukarva, aga ta arvestab lapse soovidega. Isa möönis, et tarvitab vahel

alkoholi, nagu ka teised inimesed. Isa ei soovi, et tema varahooldusõigust lapse suhtes

piirataks. Isa suhtleb lapsega igapäevaselt ning üksteisega kohtutakse kord nädalas. Isa hindas

lapse vaimset tervist positiivselt, kuid arvas, et lapsega manipuleeritakse, kui ta isaga koos

pole. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas isa, et ei ole nõus vanemlike õiguste äravõtmisega,

nagu avalduses välja toodud on. Varahooldusõigust ta B.H-le ei ole nõus andma. Isa nõustus

kohtu hinnanguga, et lasterahad võiksid otse minna lapse kontole ning tema pangakaart oleks

tema kasutuses. Samuti sellega, et isa peab aitama tasuda lapse ülalpidamiskulusid.

3.1. Lapse esindaja selgitas, et lapse ärakuulamisel jäi mulje, et tema ellu on vaja stabiilsust

ning kindlat teadmist, kus on tema elukoht. Laps ei olnud väga avatud sellele, et tal oleks

isaga regulaarne suhtluskord. Lapse esindaja nõustus kohtuga, et isa vanemlike õigusi võiks

osaliselt piirata ja anda teatud õigused B.H-le, et ta saaks õiguse otsustada, kus laps elab, kus

koolis käib ja kuidas tema tervisega muutuvad asjad on. Varahoolduse osas võiks möönduse

teha, aga lapse esmavajadused peavad siiski tagatud olema.

2-24-7988

3.2. Paide linna esindaja selgitas, et perega ta kokku puutunud ei ole. Esimesed kanded on

aastast 2020. Avaldus on ühekülgne ning konkreetset seisukohta hetkel anda ei oska.

3.3. B.H selgitas, et tal pole midagi lisada, kuid selgitas isale, et ta ei ole lapsega

manipuleerinud.

4. Paide Linnavalitsus esitas 01.07.2024 arvamuse. Paide Linnavalitsus oli seisukohal, et

hooldusõiguse piiramist tuleb lahendada esmajoones lapse huvidest lähtuvalt, et lapse

elukorraldus oleks mõistlik. Isa hooldusõigust lapse osas tuleb piirata kuni ettearvamatute

elukorralduslike asjaolude muutumiseni või kuni lapse täisealiseks saamiseni. B.H-l on

lapsega lähedane ja usalduslik suhe. Samas on lapsel lähedane suhe ka oma isaga. Tuleb leida

lahendus, mis võimaldaks säilitada lapsel võimalikult võrdne suhtlemisvõimalus mõlemaga,

aga võimaldaks last reaalselt kasvataval B.H-l tagada lapse suhtes tema isiku- ja

varahooldusõiguse kaitset.

5. Lapse esindaja esitas 02.08.2024 seisukoha. Lapse esindaja toetas 13.06.2025 toimunud

ärakuulamisel isa avaldust osaliselt, nõustudes, et praegusel juhul on alust piirata isa

hooldusõigust lapse elukohta, tervist ja haridust puudutavates küsimustes. Isa ei olnud nõus

varahooldusõiguse piiramisega ja selle üleandmisega eestkostjale. Oma kirjalikus seisukohas

on lapse isa muutnud seisukohta ja vaidleb avaldusele täies ulatuses vastu. Kuivõrd lapse isa

on oma seisukohta kategooriliselt muutnud, siis oli esindaja hinnangul põhjendatud lükata

edasi kohtulahendi kuulutamise aeg. Kuigi esindajal oli isa lubadusi raske uskuda, siis

vältimaks kohtumääruse vaidlustamist isa poolt, tuli esindaja hinnangul asja arutamist

uuendada ja määrata asjas uus ärakuulamine.

6. 14.08.2024 määrusega uuendas maakohus asja arutamise, kohustas Paide Linnavalitsust

esitama kohtule põhjendatud ja põhistatud seisukoha avalduse osas, kohustas Paide

Linnavalitsust tegema kodukülastusi ja esitama andmed isiku kohta, kes sobib lapse

eestkostjaks ning määras uue ärakuulamise aja.

7. 30.09.2024 esitas isa seisukoha. Isa soovib elada koos lapsega Paides ja oma lapse eest

igapäevaselt hoolitseda. Isal on õigus, tahe ja võimalus oma last kasvatada. Isa on oma lapse

elus ka pärast lahkuminekut B.H-ga kogu aeg osalenud. Tal on oma tütrega väga soe suhe.

Käesoleva kohtuasja lahendamisel tuleb lähtuda sugulussidemest. Isa oli seisukohal, et tema

hooldusõigus lapse suhtes tuleb jätta muutmata ning lapsele eestkostja määramata, kuivõrd ta

on võimeline säilitama lapse elus stabiilsuse, st elab koos lapsega Paides. Asjaolu, et isa on

käinud lapsega reisil Saaremaal ja Soomes ei anna alust eeldada, et laps viiakse sinna elama.

Isa on peale kooselu lõppemist B.H-ga üürinud lapse elus stabiilsuse säilitamiseks korterit

Paides. Korteri üürilepingu lõpetas ta 01.02.2024 põhjusel, et laps ööbis 2024. a alguses

enamuse ajast B.H elukohas. Tänaseks elab isa koos elukaaslasega Paides, kus ta on üürinud

3-toalise korteri. Isa esitas eluruumi üürilepingu kohtule andmaks võimaluse nii lapsele

määratud esindajal kui ka lastekaitsetöötajal soovi korral lapse elamistingimustega tutvuda.

7.1. Väited, nagu isa peksaks oma last või laps kardab isa, ei vasta tegelikkusele. Märgitud

väited on esmakordselt esitatud kohtumenetluse ajal. Isa on näinud, et tema laps on tema

elukaaslase seltskonnas õnnelik. Paraku on see rõõmus laps kadunud, kui nad jõuavad

Paidesse. Asjaolu, et B.H kannab oma isiklikku negatiivset suhtumist isasse üle ka lapsele ja

püüab isa ja lapse suhet halvendada, on tõendatud isa ja lapse vahelisest suhtlusest peale

2024. a juunis toimunud ärakuulamist. Vestlustest on näha, et laps ei tohi isaga enam vabalt

suhelda.

2-24-7988

7.2. Isal on olnud ja on rahalised vahendid oma lapse ülalpidamiseks. Tal on taustajõududena

lähisugulased ja elukaaslane. Isa sõidab Bolti taksoga, tema ühe nädala sissetulek on

minimaalselt 400 eurot. Ta on kandnud kõik lapsega seotud kulud. 2024. a juunis kandis ta

lapse arvelduskontole kokku 829,82 eurot. Lisaks raha kandmisele lapse arveldusarvele on isa

andnud lapsele ka kohtumistel sularaha.

7.3. Isa on lubanud lapsel viibida B.H elukohas. Isa on usaldanud B.H-d. Tänaseks on

tekkinud olukord, kus lapse üle puudub täiskasvanu kontroll. Laps on viibinud Olerexis pärast

keskööd, ta on rentinud Bolti elektritõukeratast pärast südaööd. Lapse konto väljavõttest

nähtub, et laps on viidud ilma lapsevanema nõusolekuta Lätti ehk välismaale. Isa oli mures

lapse senise õppeedukuse pärast, laps on saanud mitmeid puudulikke hindeid. Isa nõustus, et

lapse ellu on vaja stabiilsust ning teadmist, kus on tema elukoht. Ei ole tõendatud, et lapse

heaolu on ohustatud, kui ta elab koos isaga. Kohtule B.H poolt esitatud asjaoludest ei nähtu, et

isa ohustaks lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu nii, et tuleks katkestada õiguslikud

sidemed lapsega. Ainuüksi asjaolu, et alates 2024. a algusest lubas isa vabatahtlikult lapsel

viibida B.H elukohas, ei anna alust piirata või ära võtta isalt lapse hooldusõigust. Puudub alus

nii isalt hooldusõiguse äravõtmiseks kui ka lapsele eestkoste määramiseks. Samas märkis isa,

et lapsel on kaks täiskasvanud õde, keda vajadusel tuleb kaaluda eestkostjaks määramisel.

8. 03.10.2024 esitas seisukoha B.H. Oma seisukohas on Z.T kirjutanud, et ei tea, mis

asjaoludel ja kust B.H on menetlusdokumendis loetletud naiste andmed saanud, kellega Z.T

on koos elanud. Lapse ütluste järgi elas lühikese aja jooksul mitmeid naisi isa ja tema juures.

Laps on avaldanud, et mitmed naised tõid oma isiklikud asjad nende korterisse. Ühe naisega

elas isa ka Rakveres, naise elukohas. Laps pidi käima sel ajal Rakverest Paidesse kooli. Oma

30.09.2024 seisukohas on isa kirjutanud, et soovib elada koos lapsega Paides ja oma lapse

eest igapäevaselt hoolitseda. B.H-le jäi arusaamatuks, miks lapse isa praegune elukoht on veel

Soomes (lapse isa seisukohas on tegeliku elukohana märgitud Soome Vabariik), samuti on isa

öelnud, et ei ole kunagi Soomes elanud. Isa ei ole lapsega kohtunud alates käesoleva aasta

emadepäevast ehk pea viis kuud. Sõnumivestlused on olnud lapsega pigem ähvardava tooniga

või vastused lapse pangakonto jäägi päringule. Seda ei saa nimetada soojaks suhtluseks, vaid

pigem on tegemist lapse hirmu all hoidmise või manipuleerimisega.

8.1. Oma seisukohas on isa ka avaldanud, et tal ei ole olnud kavatsust asuda koos lapsega

elama väljaspoole Paidet, kuid lapse sõnul oli isa Soome kolimise järel lapse isapoolne

vanaema lapsele rääkinud, et kui Soome elama lähed, on olemas kaugõpe, et saaksid Soomes

olles õppida ja koolis kohal käia ainult mõned korrad. 6. juunil on lapse isa tütrele kirjutanud,

et tuleb ja võtab koolist paberid välja. Lisaks on kohtule esitatud juba eelnevalt lapsele isa

poolt saadetud verbaalsete ähvardustega sõnumeid. Isa poolt Paidesse võetud üürikorter asub

linnast 5–6 km kaugusel ning isa ei ole selgitanud, kuidas korraldab ta lapse koolis ja

treeningutel käimise. Oma seisukohas väidab isa, et B.H elukohas lapsel oma tuba ei olnud,

mis ei vasta tõele. Ka lastekaitsespetsialistid leidsid kodukülastusel, et lapsel on kõik olemas

ja praegune elukoht on lapsele igati sobilik.

8.2. Samuti jäi B.H-le arusaamatuks, millest järeldas isa oma seisukohas, et isal ja lapsel on

armastav suhe. Lapse isa ei ole last näinud viis kuud, telefoni teel pole lapsega suhelnud alates

21.07.2024, Messengeri teel kirjutamine on pinnapealne või ähvardava tooniga. Enne istungit

oli suhtlus lapsega ehk tihedam, kuid pigem selleks, et lapsega manipuleerida. Ka on isa

avaldanud, et väide nagu isa peksaks oma last või et laps kardab isa, ei vasta tegelikkusele.

Kahjuks aga just lapse ütlused viitavad füüsilisele vägivallale lapse suhtes. Näiteks on laps

B.H-le avaldanud, et isaga koos elades, kui laps sai koolis halva hinde, siis lõi isa teda

rusikaga pähe. Samuti on isa väitnud, et lapsel on hea suhe tema elukaaslasega. Laps on W

2-24-7988

näinud 5–6 korral. Laps on käinud kahel korral isa ja tema elukaaslasega Saaremaa majas

ainult koos sõbrannadega, sest üksi ta ei soovi sinna minna. Tekitab hämmingut tõsiasi, et

lapse isa arvates on lapsel parem suhe inimesega, keda laps on vaid loetud arv kordi näinud,

kui B.H-ga, kes on last kasvatanud alates lapse 1,7-aasta vanusest saati.

8.3. Seoses lapse rahakasutusega tõi B.H välja, et lapse sõnul ei tea tema, et sellised suured

summad oleksid tema pangakontolt läbi käinud. Laps sai oma pangakaardi enda kasutusse

alles peale kohtuistungit. Pangakonto väljavõtted on esitatud ainult lapsele tehtud kannetest,

vahepealseid tehinguid näha pole.

8.4. Isa on teinud etteheiteid, et laps on viidud ilma tema nõusolekuta Lätti. B.H selgitas, et

käisid lapse ja sõbrannaga ühisel väljasõidul ning ühtlasi käidi ka Eesti-Läti piiril poes. See

olukord kestis maksimaalselt 30 minutit. Laps soovis poest oma pangakaardiga tasudes osta

krõpsu ning peale makse teostamist kirjutas isa lapsele sõnumi, et pani veel raha kaardile, et

laps saaks Lätis kulutada.

8.5. Oma seisukohas väljendab lapse isa muret lapse senise õppeedukuse pärast. Lapsel on

seni olnud vaid üks puudulik hinne, ta ei ole olnud kunagi viieline õpilane ja tegeleb oma

puudulike hinnetega. Ka on tulnud ilmsiks, et lapse endine klassijuhataja on edastanud

lastekaitsele teate abivajavast lapsest. Praegune klassijuhataja ei ole veel isa kordagi näinud,

kuid on kirjeldanud olukordi, kus laps on koolis nutnud ja selgituseks öelnud, et tahab

emmega elada. Klassijuhataja sõnul on isa lapse Stuudiumi keskkonda külastanud väga harva.

8.6. Oma seisukohas on lapse isa ka väitnud, et tal on õde, keda vajadusel kaaluda

eestkostjaks määramisel. Lapse isa õega paraku lapsel igasugune emotsionaalne side puudub.

Lapse tädi pole lapsega väga pikka aega suhelnud.

9. 07.10.2024 esitas B.H lapse psühholoogi koostatud kokkuvõtte visiitidest. Laps suunati

psühholoogilisele nõustamisele Paide linna laste- ja noorte heaoluspetsialisti poolt. Suunamise

põhjuseks oli lapsele abi andmine seoses keerulise perekondliku taustaga. Kohtumistel oli

laps olnud nutune ja kartis isa juurde tagasi saatmist. Laps mõistis tekkinud olukorda seoses

kohtumenetlusega. Lapse suurim hirm on minna isa juurde. Laps kirjeldas episoode, kus isa

on teda labakäega pähe ja mujale piirkondadesse löönud. Rääkides lapse kasuemaga möönis

ema, et isa on aastate jooksul last mitu korda löönud. Sekkuda isa ei lubanud selgitades, et

tema on lapse isa. Last saadab hirm ka isa ees, seda nii õpitulemuste kui ka poolte valimise

osas. Laps ei ole saanud varasemat psühholoogilist abi ega traumateraapiat seoses ema

surmaga. Abi on piirdunud koolipsühholoogi vastuvõttudega.

10. 07.10.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas isa, et varasemaga võrreldes ei ole midagi

muutunud. Ta toetab last vaid rahaliselt, sest ei soovi last psühholoogiliselt häirida. Kõik

vestlused lapsega on läbi B.H jõudnud kohtusse. Isa esindaja selgitas, et B.H on last liiga

palju kohtuvaidlusesse tõmmanud. Kõik isa ja lapse vaheline suhtlus jõuab kohtusse. B.H ei

ole hetkel lapse eestkostja. Isa on võtnud last säästva suhtumise. Ei ole välistatud, et B.H elab

end lapse peal välja. Isal on õigus öelda, kus tema laps elab. Ta on lubanud lapsel viibida B.H

juures. Kohtule edastatud ähvardavad sõnumid on kontekstist välja rebitud. Isa selgitas, et

töötab nüüd transpordivaldkonnas. Ajal, kui tema on tööl, oleks laps ikka tema elukohas, tema

elukaaslane saab kodukontoris töötada. Laps on isa elukaaslasega 5–6 korda kohtunud ja need

kohtumised ei ole olnud paaritunnised, vaid mitmepäevased. Isa selgitas, et käis lapsega

viimati arstil 2023. a, laps on käinud kord aastas veresuhkrut mõõtmas, rohkemateks

uuringuteks pole olnud vajadust. Isa käib ka Stuudiumis, lapse hinded on väga halvad –

kahed, kolmed ja palju puudumisi. Isa esindaja selgitas, et isa pole varasemalt oma plaanist

2-24-7988

tuua laps koolivaheajast uude elukohta rääkinud, sest ei pidanud vajalikuks last enne

kohtuistungit teavitada. Isa oli endiselt seisukohal, et tal on lapsega hea suhe ja seda kinnitas

ka tema elukaaslane. Laps on lihtsalt B.H mõjusfääris. Isa selgitas ka, et kahe kodu erinevus

on see, et tema kodus on kord, aga B.H juures on vabakasvatus. Isa oli nõus vajalikes

programmides osalema.

10.1. B.H selgitas, et tema ei ole last mõjutanud. Laps on kujundanud oma arvamuse isast

sõnumite põhjal, mis isalt on tulnud. Tema ei käi lapse telefonis, vaid laps saadab

vabatahtlikult sõnumid B.H-le edasi. Hinnete suhtes oli lapsel üks 2 septembri jooksul,

ülejäänud on kolmed-neljad-viied. Laps ei ole kunagi olnud puhtalt viieline, aga isa jaoks on

juba 3 negatiivne hinne, kus laps saab riielda. Puudumised ei ole olnud põhjuseta. B.H suhtleb

õpetajatega regulaarselt, kui on mure. Isa ei ole ta nendest asjadest teavitanud, sest nad ei

suhtle.

10.2. Paide linna esindaja selgitas, et on vestelnud kõikide osapooltega ning lapsele sobib

elukorraldus, et ta elab B.H juures ja käib läbi isaga. Kohtuasjaga seoses lapse ja isa suhted

katkesid. Paide linn jäi oma arvamuse juurde, et laps elab B.H-ga, aga ei toeta, et isalt

võetakse õigused ära. Isa ja tütre suhted peaks taastama. Paide linna esindaja soovitas

riiklikku perelepitusteenust, mis ei tähenda seda, et lapse isa ja B.H hakkavad omavahel ära

leppima, vaid lepitakse kokku lapse huve puudutavates küsimustes. B.H ei ole mitte ainult

Z.T kõrval olnud, vaid laps võtab B.H-d enda emana ning seda suhet ei tohiks kindlasti

lõhkuda. Psühholoog suunas lapse edasi lastemajja, kuna on välja tulnud, et isa on löönud last

ja lisaks on isa vaadanud lapse juuresolekul pornofilme ja laps on sattunud peale vahekorrale.

Lastemajja suunatakse seksuaalväärkohtlemisega lapsed või selle kahtlusega lapsed.

10.3. Lapse esindaja selgitas, et kuulas lapse ära B.H juures. Laps avaldas, et ei soovi isaga

elada ning omavaheline suhtlus puudub. Laps ei tunne, et tal oleks hea isa-tütre suhe oma

isaga ja et talle saaks avaldada mingeid asju südamelt just seetõttu, et tal on hirm isa

reaktsiooni osas. Esindaja küsimuse peale, kas isa on olnud füüsiliselt vägivaldne, vastas laps

jah. Kui esindaja küsis isaga suhte taastamise osas, et kas laps üldse on nõus isale kirjutama-

helistama, siis laps oli kahtlev ja ärev ning oli näha, et tal oli ebamugav nendele küsimustele

vastata. Samas ei olnud aru saada, et lapsel poleks üldse soovi isaga suhelda. Esindaja

hinnangul ei ole last mõjutatud, vaid tegemist on noore segaduses tütarlapsega. Isa esitatud

vastustest ei jäänud lapse esindajale selget muljet, kuidas suhete taastamine lapsega peaks

toimuma, miks soovib isa lapse isikuhooldusõigust teostada ja miks peab laps isa juures

elama. Enne tänast istungit tundus, et perelepitus ja „Imelised aastad“ teenus oleks isale sobiv,

aga hetkel tundub, et isa reaktsioon ongi selline, et nii kui on konflikt, siis isa sealt enam edasi

ei lähe, tulevad käiku ebaadekvaatsed sõnumid ning käsud-keelud. Isa elust väljalõikamine ei

ole see, mida laps vajab, aga laps vajab turvatunnet ja seda pakub talle B.H.

11. 07.10.2024 määrusega peatas maakohus menetluse, suunas Z.T ja B.H osalema riikliku

perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses ja kohustas Z.T kolme kuu jooksul

käesolevast määrusest läbima Gordoni perekooli ning tegema koostööd Paide Linnavalitsuse

lastekaitseteenistusega, et parandada enda suhteid oma tütrega.

12. 22.10.2024 Sotsiaalkindlustusameti teate kohaselt keeldus Sotsiaalkindlustusamet riikliku

perelepitusteenuse määramisest, sest B.H ei ole perekonnaseaduse mõttes (lapse)vanem ja

tulenevalt sellest ei ole õigust riiklikku perelepitusteenust saada.

13. 28.10.2024 määrusega uuendas maakohus tsiviilasja nr 2-24-7988 menetluse.

2-24-7988

14. 05.11.2024 esitas lapse esindaja kohtule taotluse menetluse uuendamiseks ja asjas

lõpplahendi tegemiseks. 01.11.2024 andis B.H lapse esindajale teada, et lastekaitse töötajaga

telefoni teel vesteldes avaldas lastekaitse töötaja, et Z.T on koolituselt välja arvatud, sest ta

pole kohal käinud. Lisaks on B.H teada andnud, et lastemaja käigu tulemusena on algatatud

kriminaalasi seoses võimaliku lapse kehalise väärkohtlemisega Z.T poolt.

15. 07.11.2024 esitas Paide linn teate, mille kohaselt käis Z.T 15.10.2024 Gordoni perekooli

esimeses tunnis ning otsustas, et talle ei ole sellest koolitusest kasu ning rohkem ta sinna ei

lähe. Laste heaolu spetsialist Kristi Lepiste selgitas Z.T-le, et kohtumäärust tuleb täita.

22.10.2024 kohtus Z.T Kristi Lepistega ning palus selgitada, mis kasu on talle Gordoni

perekoolist. Kristi Lepiste selgitas, et koolituse läbinud vanem oskab tugevdada ja taastada

kontakti oma lapse ning pereliikmetega ning lahendada igapäeva suhtlusolukordi suhteid

kahjustamata ja võimu kasutamata. Z.T keeldus siiski koolitusest osa võtmast. Tulenevalt

perelepituse keelduvast otsusest asjaosalistele teenuse pakkumisest tegi laste heaolu spetsialist

Z.T ja B.H nõusolekul avalduse Taastavasse aruteluringi suunamiseks. Hetkel ei ole sealt

vastust tulnud.

16. 17.11.2024 andis B.H kohtule teada, et isa saatis lapsele sõnumi seoses tema hinnetega,

millest laps on tugevalt häiritud ja nutab. Isa edastas ähvardava sisuga sõnumi, mille kohaselt

teisipäeva õhtul kell kaheksa on auto maja ees ning laps lahkub sealt majast koos oma asjade

ja koeraga, politseiga või ilma.

17. 18.11.2024 esitas lapse esindaja esialgse õiguskaitse taotluse. Esindajale oli ilmselge, et

lapse isa selline tegevus (ähvardavate sõnumite saatmine) kaldub vaimse vägivalla poole ning

käesolevaks ajaks on tekitanud lapsele tugeva stressi, mis väljendub selles, et lapse

õppetulemused on saanud kannatada. Lapsel on reaalne kartus, et isa tuleb ja viib ta endaga

kaasa. Selline isa tegevus seab otseselt ohtu lapse vaimse tervise ning kohtul tuleks kaaluda

asjas esimesel võimalusel lahendi tegemist või esialgse õiguskaitse rakendamist. Esindaja

arvates tuli kohtul kohustada Z.T hoiduma igasugusest suhtlusest kuni käesoleva menetluse

lõpuni lapsega. Kuivõrd Z.T on loobunud ka Gordoni perekoolis osalemisest, siis on ilmne, et

isa tegevus johtub üksnes vajadusest omada kontrolli lapse üle, mitte reaalsest soovist oma

tütrega suhteid taastada. Paide Linnavalitsus toetas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist.

18. Pärnu Maakohus kohaldas 22.11.2024 määrusega esialgset õiguskaitset, piiras esialgse

õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks Z.T isikuhooldusõigust ja võttis temalt ära lapse

varahooldusõiguse tema lapse suhtes ning määras nimetatud hooldusõiguse küsimustes

ajutiseks eestkostjaks B.H. Maakohus tegi isale ettekirjutuse seoses suhtlusõigusega ning

kohustas isa suhtlema lapsega viisakalt, lugupidavalt ja rahumeelselt. Isa pidi tagama, et

suhtlus toimub alati lapse parimate huvide ja heaolu põhimõtetest lähtudes.

19. B.H esitas 21.03.2025 lõpliku seisukoha. Isa ei ole üles näidanud huvi lapsega suhteid

parandada. Suhtlus lapsega on olnud väga napp, kui mitte öelda olematu. 01.03.2025 teavitas

isa last vanaisa surmast. Pikem vestlus isa ja tütre vahel oli sõnumite teel 17.03.2025. Isa

saadetud sõnumid on lapsele saadetud koolitundide ajal, segades sellega lapse õppetööd ja

keskendumisvõimet. Sõnumid on ähvardava, süüdistava ja manipuleeriva alatooniga.

Sõnumites süüdistatakse mh B.H-d ja ametnikke. Samuti on sõnumites isa lapsele esitanud

väite, nagu oleks ta külastanud lapse treenerit ja kuulnud treenerilt lapse ja viimase sõbranna

kohta halba. Need väited ei vasta tõele. B.H helistas 18.03.2025 lapse treenerile ja treeneri

sõnul ei ole tema lapse isa sügisest näinud ega temaga rääkinud. Samuti oli treeneril lapse

kohta ainult kiitvaid sõnu, mingitest tülidest ei teadnud treener midagi. Paraku oli laps peale

sõnumite lugemist väga häiritud ja ütles, et ei soovi enam trenni minna, kui isa seal rääkimas

2-24-7988

käib. B.H on koolile edastanud ka kohtumäärused, kus on välja toodud, et Z.T-l ei ole hetkel

õigust lapse puudumise teateid Stuudiumisse edastada. Sõnumis lapsele on aga isa kirjutanud,

et võib talle kirjutada päeva koolist vabaks. Laps ei soovi vanaisa matustel osaleda ja on seda

öelnud ka isale. Isa paraku aga sellega nõustuda ei taha ja asub taas last süüdistama, kuigi

eelnevalt ütles tütrele, et matustele tulemine on lapse enda otsustada. Lapse isa etteheited B.H

aadressil on alusetud ja pahatahtlikud. B.H ei ole last kuidagi mõjutanud. Peale esialgse

õiguskaitse määrust sai B.H enda hallata ka lapse pangakonto. Pangakonto väljavõttes on

näha, et isa on oma kiirlaenu osamakseid, auto remonte, kütust jne tasunud lapse arvelt.

20. Lapse esindaja esitas 26.03.2025 lõpliku seisukoha. Esindaja jäi enda seisukohtade juurde

leides, et lapse huvidele vastab avalduse rahuldamine ning lapse eestkostjaks tuleb määrata

B.H. Lapse isa ei ole menetluse jooksul suutnud veenda lapse esindajat, et ta suudab ja soovib

olla vastutustundlik lapsevanem oma lapsele, mõistes last ja tema soove, austades last ning

suheldes temaga viisakalt ja mitte ähvardades. Isa on menetluse jooksul andnud mitmeid

lubadusi, mh lubaduse läbida Gordoni perekooli, mida ta kahjuks ei teinud. Kuivõrd

lapsevanema ja lapse suhetes ei ole toimunud positiivset dünaamikat, on lapse huvides, kui

tema igapäevase hooldamise ja kasvatamisega tegeleb B.H. B.H esitatud psühholoogi teenuse

kokkuvõttest nähtub, et suhtlust ja suhet isaga peab laps ebaturvaliseks. Laps on selgelt

väljendanud, et ta ei soovi isaga suhelda. Psühholoog leiab, et olukorras, kus suhtlus isaga ei

toeta noore emotsionaalset seisundit, ei saa seda ka peale sundida ega väljendada õõtsust

suhtlemise aset leidmiseks. Olulisel kohal on arvestada lapse vajadustega ja keskenduda

nendele suhetele elus, mis on lapsele turvalised ja usaldusväärsed. Seega nähtus esindajale, et

laps on endiselt hirmul ja ebakindel isa osas ning lapse esindaja nõustub spetsialisti

arvamusega, et suhtlust isaga, mh seda, et laps elaks koos isaga, ei saa peale sundida. Lisaks

tuleb arvesse võtta, et tegemist on noore tütarlapsega, kellel tekib kohe iseseisev kaebeõigus

ning seda enam tuleb lähtuda lapse soovist, mis on antud juhul ka tema huviks. Seega palus

esindaja avalduse isa hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ja lapsele eestkostja

määramiseks rahuldada.

21. Isa esitas 26.03.2025 lõpliku seisukoha. Isa oli seisukohal, et temalt kui isalt

hooldusõiguse äravõtmine ega lapse suhtes hooldusõiguse piiramine ei ole põhjendatud ega

lapse huvides. Tema hooldusõigus lapse suhtes tuleb jätta muutmata ning lapsele eestkostja

määramata. Isa soovi elada koos lapsega Paides ja tema eest igapäevaselt hoolitseda. Isa on

koos elukaaslasega üürinud korteri Paides, et säilitada oma lapsega koos elades talle tuttav

elukeskkond. Isa on arutanud koos elukaaslasega Paidesse elamu ostmist, kui laps isa

elukohta elama tuleb. Isa oli endiselt seisukohal, et B.H mõjutab last. Menetluses B.H poolt

esitatud väited lapse ahistamise või isa vägivaldse käitumise kohta lapse suhtes ei ole leidnud

tõendamist. Isa suhtes algatatud kriminaalasi on lõpetatud. Et B.H-l võib olla kalduvus

valeväiteid esitada, tõendavad B.H ütlused isale kuuluva koera omandiõiguse kohta. Laps ei

julge isaga seetõttu suhelda, et B.H kontrollib tema suhtlust isaga ja ei soosi seda või lausa

keelab. Isa on korduvalt teinud ettepanekuid lapsega kohtumiseks. Alati on tulnud eitav

vastus. Isa on palunud abi lastekaitsespetsialistilt. Ainus vastus, mis sealt on tulnud, on see, et

tema küsib, kas laps tahab kohtuda ja laps vastab, et ei taha. Isa tunneb oma last. Ta on

veendunud, et kui keegi lapsega isast räägib, nutab laps seetõttu, et tal ei ole lubatud isaga

enam suhelda ja tal on isa ees häbi, et on olnud sunnitud isa kohta valetama. Seoses Z.T isa

matustega on B.H asunud seisukohale, et isa sõnumid on ähvardava, süüdistava ja

manipuleeriva alatooniga selle asemel, et selgitada lapsele pereväärtusi ja vajadust minna

vanaisa matustele. Isa leppis teadmisega, et laps ei soovi vanaisa matustel osaleda. Seega

tuleb B.H mõlemad kohtule esitatud nõuded jätta rahuldamata ja menetluskulud B.H kanda.

2-24-7988

MAAKOHTU MÄÄRUS

22. Pärnu Maakohus võttis 30.04.2025 määrusega täielikult lapse isalt ära tema lapse isiku- ja

varahooldusõiguse, määras lapse eestkostjaks B.H kuni lapse täisealiseks saamiseni, tühistas

Pärnu Maakohtu 22.11.2024 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse ning jättis

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja

tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus märkis, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele

alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest.

23. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohus tuvastanud perekonnaseaduse (PKS) §

134 lg-s 1 sätestatud eeldused. Maakohus möönis, et isa hoolib ja armastab oma tütart, kuid

kohtu hinnangul puuduvad isal vajalikud sotsiaalsed oskused ning ehk ka piisav motivatsioon

lapsega usaldusliku suhte taastamiseks ja hoidmiseks. Maakohus on seisukoha kujundamisel

lähtunud eelkõige alaealise lapse huvidest ning arvestanud asjaoluga, et lapse isiku- ja

varahooldust on reaalselt täitnud B.H umbes 11 aastat.

24. Maakohus tõi välja, et kuni 13.06.2024 toimunud ärakuulamiseni oli lapse pangakaart isa

käes. Kohtumenetluses esitatud tõenditest nähtuvalt puudus lapsel ligipääs oma

arvelduskontole ning pangakaardi kontojääki nägi ta pangaautomaadist või küsides seda isalt.

Samuti nähtus 27.12.2024 esitatud pangakonto väljavõtetest (dtl 439–474), et isa on

kasutanud lapse arvelduskontot ka oma makseteks ja ostudeks. Maakohus selgitas, et vanem

võib kasutada lapse pangakaarti ainult lapse huvides, mitte oma isiklikuks otstarbeks.

Küsitavaks jääb ka asjaolu, miks ei võimaldanud isa lapsele ligipääsu oma arvelduskontole, et

näha mh kontojääki. Kohtu arvates on laps piisavalt vana, et jälgida oma üleüldisi kulutusi

ning osata arvestada kontol oleva rahaga.

25. Tõendamist on leidnud, et isa suhtlemisviis enda tütrega on tihti negatiivne või ähvardava

alatooniga. Maakohus viitas seejuures kohtule 06.06.2024 esitatud lapse ja isa Messengeri

vestluse kuvatõmmisele (dtl 86), isa 27.06.2024 seletusele lisatud kuvatõmmisele (dtl 128)

ning B.H 03.10.2024 esitatud seisukohale lisatud kuvatõmmistele (dtl 279). Nendest nähtub,

et konfliktses olukorras kaotab isa kergelt enesevalitsuse ning sõnu valimata saadab lapsele

ähvardava sisuga sõnumeid või ütleb talle halvasti. Maakohtu hinnangul on taunitav lapse

nimetamine lolliks ja debiiliks. Selline käitumine on ohuks lapse vaimsele heaolule. Samuti

on leidnud tõendamist, et isa suhtes alustati kriminaalmenetlus seoses lapse väidetava

väärkohtlemisega. Kuigi kriminaalasjas on tehtud lõpetamise määrus on laps esindajale

kinnitanud isa poolt rusikaga pea piirkonda löömist ja lapse pidevat sõimamist (dtl 399).

Tõendamist on ka leidnud, et ebastabiilne või stressirohke keskkond võib tekitada lapsele

ärevust, depressiooni või muid vaimse tervise probleeme. Kohtule 07.10.2024 esitatud

psühholoogi KS (S) tehtud lapse visiitide kokkuvõtte alusel on laps olnud kohtumistel nutune

ja kardab isa juurde tagasi saatmist. Laps mõistis tekkinud olukorda seoses kohtumenetlusega.

Lapse suurim hirm on minna tagasi isa juurde. Laps kirjeldas psühholoogile ka episoode, kus

isa on lapse vastu füüsiliselt vägivaldne olnud.

26. Maakohus andis isale 07.10.2024 määrusega täiendava võimaluse näidata, et ta on valmis

andma kõik endast oleneva ja end muutma, et teostada lapse hooldusõigust. Isa kohtu

07.10.2024 määruses ette nähtud kohustuslikku ettekirjutust ei täitnud. Isa käis 15.10.2024

Gordoni perekooli esimeses tunnis ning otsustas, et talle ei ole sellest koolitusest kasu ning

rohkem ta sinna ei lähe. Olenemata lastekaitsespetsialisti selgitustest koolituse läbimise

vajadusest keeldus isa siiski koolitusest osa võtmast. Oma 26.04.2024 seisukohas lisas isa

veel täiendavalt, et oli Gordoni perekooli minemisega nõus, kuivõrd arvas, et nõustamine

tähendab vestlust üks-ühele. Kohapeal selgus, et klassiruumis istub 20 inimest. Lektor rääkis,

2-24-7988

kuidas hakatakse rollimänge mängima, tahvlile kirjutati pikk nimekiri raamatutest ja

materjalidest, mida peab endale soetama ja iseseisvalt läbi töötama. See ei olnud selline

nõustamine, millega isa kohtusaalis nõustus. Maakohus leidis, et isa seisukoht koolituse

läbimata jätmise osas näitab selgelt tema hoiakut suhete parandamise osas lapsega. Koolitus

keskendub praktilistele oskustele nagu aktiivne kuulamine, kehtestamine ja konflikti

konstruktiivne lahendamine, aitab vanematel paremini mõista nii oma last kui ka iseennast,

mis parendab peresuhtlust. Kuigi isa teab, kui oluline on parandada tema ja lapse omavahelisi

suhteid, ei olnud ta selle nimel nõus istuma ruumis 20 inimesega, vaid eelistas koolitusest

loobuda.

27. Maakohus märkis, et kohtul ei tekkinud toimunud ärakuulamisel veendumust, et isa

mõistab tegelikkuses, mida lapse jaoks tähendab stabiilne elukeskkond ning kuidas isa

negatiivse sisuga sõnumid last mõjutavad. Kuigi isa on kohtumenetluse käigus lubanud

korduvalt teha kõik endast oleneva, et lapse heaolu tagada, ei ole näha siiski positiivseid

tulemeid. Korteri üürimine võib küll olla hea eesmärgiga, aga kui lapsel puudub tahe seal

korteris koos isaga elada, peaks alustama lapsega parema suhte loomisest. Isa ei näe enda

tegude tagajärgi, vaid on läbi menetluse seisukohal, et laps ei soovi temaga suhelda vaid

seetõttu, et B.H mõjutab teda. Samuti on tema arvates ähvardava sisuga sõnumid „kontekstist

välja rebitud“. Arvestades sõnumite sisu ning psühholoogi arvamust, ei saa maakohus sellega

nõustuda. Maakohtule jäi mulje, et probleemne on praegusel juhul isa käitumine. Isa peab end

isa positsioonil õigustatuks nõudma, et laps kuuletuks talle ilma vastu hakkamata.

28. Maakohus tegi 22.11.2024 esialgse õiguskaitse määrusega mh isale ettekirjutuse seoses

suhtlusõigusega ning kohustas teda suhtlema lapsega lugupidavalt ja rahumeelselt, vältides

igasugu ropendamist, ähvardusi või muud käitumist, mis võiks lapse heaolu või turvatunnet

kahjustada. Maakohus viitas 27.12.2024 B.H seisukoha lisana välja toodud Messengeri

vestlusele lapse ja isa vahel (dtl 438). Viidatud sõnumi sisu oli maakohtu hinnangul osaliselt

taaskord ähvardava sisuga lapse suhtes. Teismeline vajab turvalist keskkonda, kus ta saab

vabalt väljendada oma tundeid ja vajadusi, kartmata hukkamõistu või ebakindlust. Seega ei

ole vaatamata täiendavalt antud võimalustele kasutanud isa abinõusid ega püüdnud oma

vanemlikke otsuseid parandada. Seega ei ole ka muud vanema õigusi vähem piiravad abinõud

tulemusi andnud. Kohtumenetluses on nii lapse esindaja kui ka linnavalitsuse esindaja toonud

välja, et laps muutub isast rääkides ärevaks, ei soovi isaga kohtuda ning kardab, et peab isa

juurde elama minema. Maakohtu arvates ei olnud hetkel mingit kindlust, et olukord paraneks

lähiajal sellisel määral, et lapsel oleks isa juures ohutu ja turvaline keskkond.

29. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et isalt tuleb isiku- ja varahooldusõigus lapse suhtes

täielikult ära võtta. Maakohus lisas, et olulise asjaoluna tuleb arvesse võtta seda, et laps on

kasuvenna ja B.H-ga praktiliselt üles kasvanud, tal on B.H-ga usalduslik suhe ning peab teda

enda emaks. Sundides last tema soovide vastaselt elama isa juures, oleks maakohtu hinnangul

lapsele emotsionaalselt väga raske. Seda enam, et ta ise seda ei soovi. Kuigi pereautonoomiast

tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada, on see nii vaid juhul, kui vanem

täidab oma kohustusi lapse suhtes, hoolitsedes tema eest ning tagades tema turvalisuse.

Eelpool toodut arvesse võttes ei saa isa praegusel juhul sellega hakkama. Vanema õigus oma

last ise kasvatada ei kaalu üles lapse õigust tervisele, arengule ja heaolule ning rahulikule ja

turvalisele kasvukeskkonnale. Maakohtu hinnangul on lapse turvaline elukeskkond tagatud

B.H juures.

30. Maakohus selgitas isale, et hooldusõiguse äravõtmine ei võta temalt õigust lapsega

suhelda, sest PKS § 143 järgi on lapsel õigus oma vanemaga suhelda. Siiski tuleb suhtlemise

korraldamisel arvestada lapse soovidega ning vajadusel parandada aja jooksul omavahelisi

2-24-7988

suhteid järk-järgult. Maakohus lisas, et vanemalt hooldusõiguse äravõtmine võib olla ajutine

meede. Maakohus võib PKS § 123 lg 2 järgi muuta varem tehtud lahendit, kui seda nõuavad

lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud, sh lõpetab kohus vanema avalduse alusel

vanema hooldusõigust piiravate abinõude (sh hooldusõiguse täieliku äravõtmise)

rakendamise, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Kuna perekonnaautonoomiast tulenevalt on

eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada, tuleks vanema isikuhooldusõigus taastada, kui

asjaolude muutumise tõttu ei ole lapse heaolu vanema juures kasvades enam ohus.

31. Maakohus leidis, et praeguses asjas on kohtule teada sobiv füüsiline isik, kes on

nõustunud olema lapse eestkostja. B.H on eestkostjaks sobiv isik, kuivõrd ta on lapsele ema

eest ning nende vahel on usalduslik suhe. Maakohus ei teadnud ühtegi teist sobivamat

kandidaati, kes eestkostja ülesandeid võiks täita. Maakohus seadis eestkoste kuni lapse

täisealiseks saamiseni, sest ta vajab eestkostet enda huvide kaitseks kuni 18-aastaseks

saamiseni (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 557 lg 21.

32. Maakohus märkis, et kuivõrd kohus teeb asjas lõpplahendi, tühistab maakohus TsMS §

442 lg 5 (koostoimes § 463 lg-ga 1) alusel Pärnu Maakohtu 22.11.2024 esialgse õiguskaitse

kohaldamise määruse.

33. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a

lapsele määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

Määruskaebus ja selle aluseks olevad asjaolud

34. Z.T esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ja teha

uue määruse, millega jätta Z.T-le täies ulatuses alles tema lapse P.H isiku- ja

varahooldusõigus ning jätta P.H-le eestkostja määramata. Määruskaebemenetluse

menetluskulud palub Z.T jätta B.H kanda.

35. Z.T on seisukohal, et kuna suhete taastamine B.H-l temaga ei õnnestunud esitas B.H

kohtusse avalduse tema vastu hooldusõiguse äravõtmiseks tema lapse suhtes vaatamata

sellele, et vähemalt 2024. a märtsist polnud avalduse esitamiseks mingit alust. Tõendatud ei

ole, et lapse isa on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Vastupidi, pärast 2024. a

kevadel kooselu alustamist Yga on tema elu stabiilne. Tal on kindel elukoht ja sissetulek.

Menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et isa on lapse heaolu ohustanud või last

hooletusse jätnud või et ta ei ole suuteline oma vanemakohustusi täitma. Z.T on pärast B.H-ga

kooselu lõppemist 2021. a üürinud lapse elus stabiilsuse säilitamiseks korteri Paides. Korteri

üürilepingu lõpetas ta 01.02.2024 põhjusel, et laps ööbis 2024. a alguses enamuse ajast B.H

elukohas. Z.T üüris koos elukaaslase Yga 01.09.2024 Paides 3-toalise korteri asukohaga

XXX. Üürileping on esitatud kohtule 24.09.2024. Isa lõi korteris kõik tingimused lapsele

elamiseks, eluruumis sisustati lapsele tuba (vt 30.09.2024 menetlusdokumendi lisad). Isa ei

ole last hooletusse jätnud. Isa lubas lapsel elada B.H elukohas alates 2024. a algusest. Lapse

lubamist elada endise elukaaslase elukohas ei saa käsitleda lapse hooletusse jätmisena. Lapse

elamine B.H-ga on käsitletav elamisena kasuperekonnas.

36. Isal ja lapsel olid ajani, kui B.H kohtusse pöördus, väga head suhted. Isa suhtlus lapsega

oli soe ja sõbralik, käidi koos reisidel. Suhted halvenesid kohtumenetluse ajal, eriti pärast

27.06.2024 toimunud kohtuistungit. Pärast kohtuistungit keeldus laps äkitselt isaga pikemalt

suhtlemast. Maakohtu tõlgendus isa 27.06.2024 seletusele lisatud kuvatõmmisele on ebatäpne.

2-24-7988

Maakohus ei ole arvestanud sellega, et isa ei ole survestanud last alaliselt enda juurde kolima,

kui laps seda ei soovinud. Kui laps avaldas soovi Paidesse jääda, siis nii jäigi. Kui laps soovis,

et koer jääb tema juurde, siis nii ongi. Samuti on isa teinud järeleandmisi selles osas, kui laps

ei ole soovinud temaga suhelda. Isa soostus ka 18.11.2024 lapse otsusega, et ta ei lähe isaga

kaasa. Ta ei ole läinud kordagi vastu lapse tahtmist tema kooli juurde ega ratsatreeningule.

B.H tekitas kahjuks olukorra, kus laps oli sunnitud oma isaga suhtlema salaja. 11.11.2024

sõnumis on laps kirjutanud: „nuja aga mis emmele ütlen kui kuhugi teiega tulen vms“.

28.10.2024 sõnumivahetusest B.H täiskasvanud poeg Üga nähtub, et isegi isa ostetud

suupisteid ei tohi lapsele viia. Z.T-le tundub, et B.H tekitas pahameelt asjaolu, et Z.T leidis

endale püsiva elukaaslase ja laps näitas välja, et talle meeldib tema isa elukaaslane ja et ta on

rõõmus koos Z.T ja tema elukaaslasega.

37. Maakohtu väide (määruse p-s 38) on paljasõnaline. Maakohus on märkinud, et kohus on

seisukoha kujundamisel lähtunud eelkõige alaealise lapse huvidest ning arvestanud asjaoluga,

et lapse isiku- ja varahooldust on reaalselt täitnud B.H umbes 11 aastat. Tõendeid sellise

seisukoha kujundamiseks kohtule esitatud ei ole. Isa on oma lapse kulusid kandnud nii

kooselu ajal B.H-ga, ajal, kui ta elas lapsega kahekesi ning ajal, kui laps on elanud alates

2024. a algusest B.H elukohas. Raha oli lapse kasutuses olnud pangakontol alati. Kui raha oli

juurde vaja, siis laps küsis ja isa kandis raha. Isa sõidab Bolti taksojuhina, tema ühe nädala

sissetulek on minimaalselt 400 eurot. Isa on kandnud kõik lapsega seotud kulud. Riided

lapsele ostis laps koos isaga. Kooliriiete ja -tarvete eest maksis isa B.H-le ostutšekkide alusel

(vt 30.09.2024 menetlusdokumendi lisad). Menetluses ei ole tõendatud vastupidist. Lisaks ei

ole eluliselt mõistetav maakohtu käsitlus, et 13-aastasel lapsel peab olema raha kasutada sadu

eurosid kuus.

38. B.H esitatud asjaoludest ei nähtu, et isa ohustaks lapse kehalist, vaimset või hingelist

heaolu nii, et tuleks katkestada õiguslikud sidemed lapse ja tema isa vahel ning

vanemaõigused isalt ära võtta. Isa suhtes algatati kriminaalasi väite alusel, et isa on last

löönud ja/või last ahistanud. 03.12.2024 lõpetas PPA prokuratuuri loal kriminaalmenetluse (vt

09.12.2024 menetlusdokumendi lisa). Pärast kriminaalasja ei julge laps isaga enam kohtuda ja

häbeneb teda, sest ta oli sunnitud isa kohta valetama. Lapse esindaja on kirjutanud: „Kahjuks

isast rääkides muutub laps alati närviliseks ning tema silmad lähevad märjaks.“ Isa saab

eeltoodust järeldada vaid seda, et laps igatseb tema järele ja tal on häbi, et ta on isale haiget

teinud.

39. Maakohus on teinud järelduse lapse ja isa suhtluse kohta vaid B.H esitatud üksikute

sõnumite alusel jättes tähelepanuta isa esitatud tema ja lapse sõnumivahetused. Isa nõustub, et

selline käitumine on taunitav (dtl 279), kuid tuleb tõdeda, et isa kutsus last selle sõnumiga

korrale. Lapse korrale kutsumine ei anna alust hooldusõiguse äravõtmiseks või piiramiseks.

Asjaolu, et isa on last löönud, isa eitab. Täpselt samamoodi nagu ta eitab lapse ahistamist. Isa

on seisukohal, et maakohus ei ole tuvastanud PKS § 134 lg-s 1 sätestatud eeldusi.

Kohtulahendi tegemise ajaks oli isal nii sissetulek, elukoht kui ka võimalused last ise

kasvatada. Asjaolu, et tema elu polnud enne 2024. a kevadet täiesti stabiilne, oli 2024. a

kevadeks kõrvaldatud. Seega ei saa märgitud asjaolu olla aluseks hooldusõiguse äravõtmisel

30.04.2025 ja lapsele eestkoste määramisel. Tõendatud ei ole, et ebastabiilne ja stressirohke

elu oleks lapsel koos isa ja tema elukaaslase perekonnas kasvades. Puuduvad alused

hooldusõiguse piiramiseks.

40. Isa viitab PKS § 146 lg-le 1. Isa on aktsepteerinud, et tema laps elab praegu lapse enda

soovil B.H elukohas kui kasuperes. Ta ei ole vaielnud vastu sellele, et B.H on otsustanud

lapsega seotud tavahoolduse küsimusi. Isa aktsepteerib lapse soovi praegu elada B.H

2-24-7988

elukohas. Seal on ta alates 2024. a algusest elanud isa ja B.H suulise kokkuleppe alusel. Isale

on ebaselge seisukoht, et kui ta on lubanud lapsel elada B.H elukohas, on laps ohus. Kohtu

etteheited isale seoses perelepitusteenuse ja perekooli läbimata jätmisega ei ole õigustatud. Isa

on usaldanud B.H-d. Kahjuks tekkis seal olukord, kus lapse üle puudus täiskasvanu kontroll.

Laps on viibinud Olerexis pärast keskööd, ta on rentinud Bolti elektritõukeratast pärast

südaööd. Laps ei ole sõitnud sellega koju, vaid aadressile YYY. Lapse konto väljavõttest

nähtub, et laps on viidud ilma lapsevanema nõusolekuta Lätti, s.o välismaale. Isa on mures

lapse senise õppeedukuse pärast, mis 7. klassis langes. Juba septembrikuus sai ta mitmeid

puudulikke hindeid. Käesoleval ajal ei ole isale nähtav lapse nimel avatud pangakonto ega e-

kool. Maakohus ei ole arvesse võtnud Paide linna seisukohta: „Paide linn jääb oma arvamuse

juurde, et laps elab B.H-ga, aga me ei toeta, et isalt võetakse õigused ära. Isa ja tütre suhted

peaks taastama.“ Isa on seisukohal, et Paide linn on kohtuasja sisuliselt süvenenud ja asunud

kohtuasjas õigele seisukohale. Isal peab olema õigus osaleda oma lapse elus, teada kus ja

kellega ta elab, kas ta on terve või haige, kas ja kus ta koolis käib jne. Isal peab olema õigus

oma lapsega kohtuda. Suhelda temaga vahetult ja isiklikult.

41. Praegusel juhul ei esine ka PKS § 171 lg-s 1 märgitud materiaalseid eeldusi lapsele

eestkoste seadmiseks (RKTKm 23.11.2011, 3-2-1-98-11, p 21).

Menetlusosaliste seisukohad

42. B.H on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud poolte

endi kanda.

42.1. B.H leiab, et kohtumenetluse käigus on piisavalt kogutud tõendeid, mis kinnitavad

kohtumääruse vajalikkust. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse

norme ning arvestanud lahendi tegemisel eelkõige lapse parima huviga.

42.2. B.H arvates on kaebuses toodud väited suures osas valed ja kohut eksitavad ning ei anna

ausat ja adekvaatset ülevaadet sellest, kuidas oli lapse elu korraldatud ning millised olid B.H

ja Z.T omavahelised kokkulepped. Menetluse käigus on korduvalt tõstatatud küsimust lapse

isa tegeliku elukoha osas. Ka oma määruskaebuses on isa taas märkinud oma tegelikuks

elukohaks Soome Vabariigi aadressi. Z.T on oma kaebuse põhjenduste p-s 1 väitnud, et Z.T ei

keelanud lapsel vaatamata ära kolimisele B.H-ga suhelda. Tegelikkuses ei vasta see tõele, sest

algselt keelas Z.T lapsel B.H-ga suhelda, rääkimata B.H juures ööbimisest, kuid laps suhtles

vaatamata isa keelule siiski B.H-ga edasi. Ka ei vasta tõele, et B.H soovis Z.T-ga suhteid

taastada, sest suhteid püüdis taastada Z.T ise, nii sunniviisiliselt, ähvardades lapsega suhte

lõpetamisega kui ka auto ära võtmisega. Ka ei vasta tõele Z.T väide, et ta maksis B.H-le lapse

ülalpidamiseks raha. Sel ajal, kui Z.T lahkus ja laps elas koos B.H-ga ei ole Z.T maksnud

lapse ülalpidamiseks raha. B.H-l ei ole tekkinud probleeme Z.T elukaaslasega. Kohtusse tegi

B.H avalduse lapse õiguste ja heaolu eest seismise eesmärgil, et tagada lapsele stabiilne ja

kindel kodu, mis on ka lapse soov.

42.3. Oma kaebuse p-s 2 väidab Z.T, et tal on kindel kodu ja töökoht. Paraku aga juba

kohtumenetluse ajal oli Z.T-l juba mitu elukohta, mida märgiti vahelduvalt kindla elukohana.

Samuti on kohtule esitatud tõendid, millest nähtub, et tegelikkuses puudub lapse isal stabiilsus

ka rahalistes vahendites. Ka ei ole kohtule esitatud teavet, kus Z.T töötab. Lisaks peale

kooselu lõppemist ja Z.T välja kolimist on lapse isa üürinud kokku kolm korterit ning elanud

koos lapsega mõnda aega Rakveres ühega oma eelnevatest elukaaslastest, kust laps pidi käima

Paidesse kooli. Lisaks lõpetati korteri üürileping põhjusel, et 01.02.2024 teatas Z.T lapsele, et

kolib Soome uue naise juurde ning palus lapsel endale vajalikud asjad korterist ära viia ja jätta

2-24-7988

korterisse kaks kummutit, mis olid algselt väidetavalt lapse jaoks ostetud. Vastab tõele, et Z.T

üüris koos elukaaslase Yga 01.09.2024 Paides 3-toalise korteri asukohaga XXX. Laps ei

soovinud seal aga elada ja seda on avaldanud ka isale. B.H-le on teada, et suurema osa ajast

seisis korter tühjana ja igapäevaselt seda ei kasutatud.

42.4. Z.T väidab, et ei ole last hooletusse jätnud. Z.T ei ole oma tütart tänaseks 1 aasta ja 10

päeva näinud. Lapse ja täiskasvanu suhte eest vastutab täiskasvanu. Kogu selle aja ei ole lapse

isa teinud midagi, et enda ja tütre suhet parandada. Laps on elanud pea kogu oma elu (1,7 a

alates) B.H elukohas. Peale Z.T ja B.H kooselu lõppemist jäi laps kokkuleppel ja lapse enda

soovil elama B.H juurde. Mingi aja möödudes sai laps ööbida harvem B.H juures, sest lapse

isa keelas seda.

42.5. Kohtule on esitatud hulgaliselt sõnumeid, millest ei saa välja lugeda häid suhteid. Kohtu

nõudel on B.H valmis esitama veel täiendavaid sõnumivahetusi isa ja lapse vahel. Samuti

arvab B.H, et isa väide, et laps sai kõik, mida ta soovis ja isa ei ole keeldunud mitte kunagi,

mitte ühestki küsitud summast ei vasta nägemusele vastutustundlikust vanemast. Selle asemel,

et anda lapsele raha siis, kui ta küsib, tasuks juba varakult harjutada teda igakuise- või

nädalase taskurahaga. Muuhulgas kuni kohtuistungini kasutas lapse arvelduskontot Z.T ning

väljavõttest on näha, et kontot kasutati pigem isa vajadusteks. Lisaks ei ole B.H väitnud, et

Z.T ei ole tasunud lapse treeningute eest. B.H on korduvalt küsinud lapse telefoni arvete

loovutamist endale, Z.T on keeldunud. Kõik kommunaalkulud, toit, majapidamistarbed,

hügieenitarbed, riided (v.a need, mille eest B.H esitas tšeki Z.T-le) on B.H ise tasunud. Lapse

toitjakaotuspension laekub B.H kontole alates 06.01.2025 ja lasteraha alates 06.12.2024.

05.05.2025 kandis Z.T esimest korda B.H arvele elatisraha 261,74 eurot.

42.6. Laps on ise selgelt väljendanud oma soovi isaga mitte suhelda ja kohtuda. B.H-l ei ole

võimalik 14-aastast noort mõjutada. B.H on jätkuvalt seisukohal, et Z.T on ise teinud kõik

selleks, et laps temaga suhelda ja kohtuda ei sooviks. B.H ei ole keelanud Z.T-l lapsele midagi

tuua ega suhelda. B.H-le tundub, et Z.T ei hooli lapse tunnetest ega arvesta lapse soovidega,

kui laps on selgesõnaliselt ja korduvalt väljendanud, et ei soovi isaga suhelda ega kohtuda

ning veel vähem koos elada ning nimetab last valetajaks. Laps kardab isa. Ta kardab, et isa

võib karjuma hakata ja lüüa. Lapse kindel soov on mitte isaga suhelda ega kohtuda. Samas

loodab B.H, et lapse vanemaks saades isa ja tütre vaheline suhtlus taastub. Sealhulgas selgitas

maakohus selgelt Z.T-le, mis on Gordoni vanemluskoolitus. Seega ei saanud Z.T kuidagi

teisiti aru saada ja kohut süüdistada. Z.T ise keeldus igasugustest abinõudest, mida talle

pakuti/võimaldati.

42.7. Etteheiteid kaebuse p-s 8 on korduvalt arutatud ja põhjendatud ärakuulamisel kohtus.

B.H on ka välja toonud, et viimastel kuudel on olnud lapse õppeedukus pigem hea. Ei vasta

tõele, et lapse e-kool ei ole isale nähtav. Lapse isa käib seal ka lapse tegemisi jälgimas.

Pangakontot ei saagi Z.T näha, kuna esialgse õiguskaitse määrus jõustus 22.11.2024 ning

sellega seoses piirati Z.T juurdepääs lapse kontole.

43. Paide Linnavalitsus leiab, et Z.T isiku- ja varahooldusõigus tema lapse suhtes tuleks

peatada seniks, kuni asjaolud on muutunud või kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lapse

eestkostja rollis peaks jätkama B.H. Z.T ei ole olnud nõus ühegi välja pakutud lahendusega,

mis võiks aidata taastada tema ja lapse omavahelist suhtlust. Laste heaolu spetsialist on

korduvalt suhelnud lapsega, kes on selgelt väljendanud, et ei soovi isaga kohtuda – ei

kahekesi ega kolmanda isiku juuresolekul. Põhjendusena on laps välja toonud isa kiire

ärrituvuse, oma tahte pealesurumise, vähese kuulamisoskuse ning karjumise ja ähvardamisega

seotud kogemused. Lapse parimate huvide põhimõttest lähtuvalt on lapse jaoks ülioluline

2-24-7988

säilitada ja arendada turvaline ning toetav suhe mõlema vanemaga. Sellise suhte olemasolu

aitab lapsele pakkuda emotsionaalset stabiilsust ja toetust tema arenguks. Samas on suhte

taastamiseks ja hoidmiseks vajalik, et isa oleks valmis tegelema oma vihahoogude ja

ärrituvusega, parandama suhtlemist ning seadma lapse heaolu ja vajadused enda eeskujuks ja

prioriteediks.

44. Lapse esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud, v.a riigi

õigusabi kulud, Z.T kanda.

44.1. Lapse esindajal on tekkinud tõsine veendumus, et isa ei saa aru, kuidas tema käitumine

lapse vaimset seisundit mõjutab ning näeb süüd üksnes teistel. Esindaja hinnangul ei ole Z.T

suuteline teostama isikuhooldusõigust ning nõustub kohtu seisukohaga, et konfliktses

olukorras kaotab Z.T kergelt enesevalitsuse. Z.T saadab sõnu valimata lapsele ähvardava

sisuga sõnumeid või ütleb talle halvasti, s.o nimetab last lolliks ja debiiliks. Selline käitumine

on aga ohuks lapse vaimsele heaolule, millega Z.T otseselt teostab lapse suhtes hooldusõigust

lapse huvide vastaselt. Meelevaldne on isa järeldus lapse esindaja seisukohas kirjeldatust.

Esindajale järeldub sellest, et lapse isa ei hooma enda lapse tundeid ega näe endal vastutust

lapse tunnete ees. Esindaja on mitme vahetu ärakuulamise tulemusena veendunud, et laps ei

tunne häbi sellepärast, et tema on isale haiget teinud, vaid vastupidi. Isa järjepidev

manipuleeriv, ähvardav ja sõimav suhtlusstiil teeb lapsele väga haiget ning laps kardab isaga

kohtuda. Last ajab ärevusse mõte sellest, et ta peab isaga koos elama. Ka erialaspetsialist on

leidnud, et laps vajab stabiilset elukeskkonda, mida esindaja hinnangul Z.T talle pakkuda ei

saa.

44.2. Lapse isa ei ole menetluse jooksul suutnud veenda lapse esindajat, et ta on võimeline

olema vastutustundlik vanem oma lapsele, mõistes lapse soove, austades last ning suheldes

temaga viisakalt ja mitte ähvardades. Z.T on menetluse jooksul andnud mitmeid lubadusi, mh

lubadus läbida Gordoni perekool, mida ta kahjuks teinud ei ole. Kuivõrd lapsevanema ja lapse

suhetes ei ole toimunud positiivset arengut on maakohus põhjendatult leidnud, et lapse

huvides on, kui tema igapäeva hooldamise ja kasvatamisega tegeleb B.H.

Menetluse edasine käik

45. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

46. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt nõustub

ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

47. Z.T leiab, et käesolevas kohtuasjas ei ole tõendatud, et lapse isa on kestvalt võimetu lapse

hooldusõigust teostama ega ka see, et Z.T on lapse heaolu ohustanud või last hooletusse

jätnud, mistõttu pole täidetud PKS § 134 lg-s 1 sätestatud eeldused. Z.T leiab, et maakohus

pole võtnud arvesse Paide linna seisukohta, mille kohaselt Paide linn ei toetanud isalt õiguste

ära võtmist ning leidis, et isa ja tütre suhted peaks taastama (dtl 299, ajamärge 00:27:17).

Ringkonnakohus kaebuse etteheidetega ei nõustu ning põhjendab seda alljärgnevalt.

2-24-7988

47.1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et praegusel juhul on täidetud PKS § 134 lg-s 1

sätestatud eeldused ning lähtunud seisukoha kujundamisel eelkõige alaealise lapse huvidest

ning arvestanud asjaoluga, et lapse isiku- ja varahooldust on reaalselt täitnud B.H u 11 aastat.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et tõendamist on leidnud, et Z.T suhtlemisviis oma tütrega

on tihti negatiivne või ähvardava alatooniga, mistõttu selline käitumine on ohuks lapse

vaimsele heaolule. Isa ja lapse omavahelise kirjavahetuse väljavõtetest (dtl 86, 128 ja 279) on

maakohus õigesti järeldanud, et konfliktses olukorras kaotab Z.T kergelt enesevalitsuse ning

sõnu valimata saadab lapsele ähvardava sisuga sõnumeid või ütleb talle halvasti. Ka

ringkonnakohus peab taunitavaks lapse nimetamist lolliks ja debiiliks. Seejuures nähtub asja

materjalidest lisaks maakohtu poolt esile toodule mitmeid isa kirju lapsele, mis on ähvardava,

süüdistava ja manipulatiivse alatooniga (dtl 142–150, 174, 342, 348). Isa on määruskaebuses

küll nõustunud, et selline käitumine on taunitav, kuid leidnud õigustavalt, et kutsus last sellise

sõnumiga korrale (dtl 279). Sellest nähtub kolleegiumile, et isa ei teadvusta jätkuvalt, kuidas

selline suhtlemisviis mõjutab lapse vaimset heaolu ning valmisolekut isaga suhete

taastamiseks tulevikus. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

47.2. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et käesolevas tsiviilasjas on leidnud

tõendamist, et Z.T suhtes alustati kriminaalmenetlus seoses lapse väidetava väärkohtlemisega.

Kuigi kriminaalasjas on tehtud lõpetamise määrus (dtl 386), siis on laps esindajale kinnitanud

isa poolt rusikaga pea piirkonda löömist ja lapse pidevat sõimamist (dtl 399–400). Maakohtu

menetluses on tõendamist leidnud ka see, et ebastabiilne või stressirohke keskkond võib

tekitada lapsele ärevust, depressiooni või muid vaimse tervise probleeme. Maakohtule on

esitatud 07.10.2024 psühholoogi KS (S) tehtud lapse visiitide kokkuvõte, millest nähtub, et

laps on olnud kohtumistel nutune ja kardab isa juurde tagasi saatmist. Seejuures on lapse

suurimaks hirmuks minna tagasi isa juurde. Laps on kirjeldanud psühholoogile episoode, kus

isa on lapse vastu füüsiliselt vägivaldne olnud (dtl 291–293). Laps on kirjeldanud füüsilise

vägivalla kasutamist isa poolt tema suhtes ka laste heaolu spetsialistile (dtl 203). Kolleegiumi

arvates on lapse tegelikke tundeid eirav ja moonutav isa hinnang, et laps ei julge isaga

kohtuda ja häbeneb teda, sest ta oli sunnitud kriminaalasja raames isa kohta valetama.

Kummastav on ka isa tõlgendus lapse esindaja avaldatust (dtl 400), võttes arvesse asjaolu, et

laps on korduvalt nii esindajale, psühholoogidele kui ka lapse heaolu spetsialistile avaldanud,

et ei soovi isaga kohtuda ning teda ajab ärevusse (tekitab hirmu) mõte isaga koos elamisest

(dtl 151, dtl 203, dtl 299, ajamärge 00:28:10, dtl 300, ajamärge 00:38:08, dtl 339, dtl 351–

352, dtl 517, dtl 546–547, dtl 629, dtl 637). Eeltoodust nähtub kolleegiumi hinnangul, et isa

on ohustanud lapse kehalist, vaimset ja hingelist heaolu, mis on aluseks isa hooldusõiguse ära

võtmiseks lapse suhtes.

47.3. Z.T väited selle kohta, et kohtulahendi tegemise ajaks oli Z.T-l nii sissetulek, elukoht

kui ka võimalused last ise kasvatada, on praegusel juhul asjakohatud. Määruskaebusest

nähtuvalt Z.T tegelik elukoht on jätkuvalt Soome Vabariigis, olenemata sellest, et Z.T on

üürinud koos elukaaslase Yga 01.09.2024 Paides 3-toalise korteri (dtl 213–221). Lisaks ei ole

Z.T esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal on olemas töökoht ning stabiilne sissetulek.

Siiski isegi, kui Z.T elaks Paides ning omaks stabiilset sissetulekut, ei ole maakohus isa

hooldusõigust lapse suhtes ära võtnud põhjusel, et isal puuduks majanduslik võimekus oma

last kasvatada. Maakohus võttis isa hooldusõiguse lapse suhtes ära seetõttu, et isa on oma

käitumisega seadnud ohtu eelkõige lapse vaimse heaolu ning ei kasutanud vaatamata

täiendavalt antud võimalustele abinõusid oma vanemlike otsuste parandamiseks, mistõttu ei

andnud muud vanema õigusi vähem piiravad abinõud tulemusi. Ringkonnakohus nõustub

sellega. Seejuures ei ole maakohus ette heitnud isale seda, et isa ei osalenud riiklikul

perelepitusteenusel, kuivõrd selle osutamisest pooltele keelduti (dtl 327). Maakohus on välja

2-24-7988

toonud selle, et isa keeldus Gordoni perekoolis osalemast olenemata lastekaitsespetsialisti

selgitustest koolituse läbimise vajaduse kohta.

47.4. Paide linna seisukohaga arvestamise osas märgib ringkonnakohus järgmist. Esiteks,

TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Teiseks, on maakohus lähtunud asja lahendamisel õigesti asjas kogutud tõenditest ning

menetlusosaliste seisukohtadest. Paide linn on mh vastuses määruskaebusele leidnud, et isa

isiku- ja varahooldusõigus tema lapse suhtes tuleks peatada seniks, kuni asjaolud on

muutunud või kuni lapse täisealiseks saamiseni ning lapse eestkostja rollis peaks jätkama B.H

(dtl 638). Sellest järeldub kolleegiumile, et ka eestkosteasutus on arvamusel, et isa on olnud

kestvalt võimetu hooldusõigust teostama (PKS § 140 lg 1). Kolmandaks, ei ole PKS § 137 lg

2 p 1 kohaselt praegusel juhul 14-aastane laps vaielnud vastu isa hooldusõiguse lõpetamisele,

vaid on avaldanud menetluses, et ta ei soovi isaga elada ega kohtuda. Veel enam tuleb PKS §

123 lg 1 kohaselt kohtulahendi tegemisel lähtuda esmajoones lapse huvidest. Kolleegiumi

hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda teistsugusele seisukohale eriti olukorras,

kus nii eestkosteasutus kui ka lapse esindaja ei toeta määruskaebuse rahuldamist.

47.5. Varahooldusõiguse osas on maakohus tuvastanud, et lapsel puudus ligipääs oma

arvelduskontole ning pangakaardi kontojääki nägi ta pangaautomaadist või küsides seda isalt.

Samuti nähtus 27.12.2024 esitatud pangakonto väljavõtetest (dtl 439–474), et Z.T on

kasutanud lapse arvelduskontot ka oma makseteks ja ostudeks. Maakohus on seejuures õigesti

selgitanud, et vanem võib kasutada lapse pangakaarti ainult lapse huvides, mitte oma

isiklikuks otstarbeks ning laps on piisavalt vana, et jälgida oma üldisi kulutusi ning osata

arvestada kontol oleva rahaga. Ringkonnakohus nõustub sellega. Määruskaebuse väited ei

anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole maakohus isa

hooldusõigust ära võtnud ainuüksi seetõttu, et isal puuduksid rahalised vahendid lapse

kasvatamiseks, vaid eelkõige lapse vaimse heaolu ohustamise tõttu ning vanema õiguste

vähem piiravate abinõude kasutamise minetamise tõttu Z.T poolt. Siiski oli põhjendatud

eeltoodud põhjustel võtta ära ka Z.T varahooldusõigus tema lapse suhtes.

48. Z.T leiab ka, et käesoleval juhul ei esine PKS § 171 lg-s 1 nimetatud materiaalseid eeldusi

lapsele eestkoste seadmiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PKS § 171 lg 1 kohaselt, kui

esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik

kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Arvestades, et lapse ema suri 2012. a, kui laps oli

7-kuune ning lapse isalt võeti ära täielikult tema lapse isiku- ja varahooldusõigus, siis on

eeldused lapsele eestkoste seadmiseks täidetud.

49. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

Määruskaebus jääb rahuldamata. Sealhulgas selgitab kolleegium, et hooldusõiguse

äravõtmine ei võta Z.T-lt ära õigust lapsega suhelda (PKS § 143) ning vanema hooldusõigus

on võimalik taastada, kui asjaolude muutumise tõttu ei oleks lapse heaolu isa juures kasvades

enam ohus (PKS § 123 lg 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

50. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel Z.T kanda, v.a lapse menetluskulud, mis jäävad riigi kanda. Toimiku

materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalistel rahaliselt kindlaksmääratavaid

menetluskulusid tekkinud, mis tuleks Z.T-lt välja mõista. B.H menetluskulude nimekirja ei

2-24-7988

esitanud. Seega jätab ringkonnakohus menetluskulude suuruse nende puudumise tõttu

kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)