2-24-116663/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

T A G A S E L J A

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuli 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-116663

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS hagi I. V. vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

4755,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

If P&C Insurance AS, rk 10100168, asukoht: Lõõtsa 8a,

Tallinn, lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja:

I. V., ik XXX , viibimiskoht hagiavalduses XXX

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja kostjalt I. V.-lt hageja If P&C Insurance AS-i kasuks põhivõlgnevus

3784,37 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 04.07.2025 seisuga summas 949,86

eurot.

3. Mõista välja kostjalt I. V.-lt hageja If P&C Insurance AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (3784,37 euro) tasumata jäägilt alates

05.07.2025 kuni põhivõlgnevuse 3784,37 euro tasumiseni.

4. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja I. V. kanda. Mõista välja kostjalt I. V.-lt

hageja If P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulude katteks 760 eurot.

5. Mõista välja kostjalt I. V.-lt hageja If P&C Insurance AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras hageja menetluskuludelt (kokku 760 eurolt) alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb

lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-

is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. If P&C Insurance AS (edaspidi hageja) esitas 03.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse

jätkamisega hagimenetluses, 03.07.2024 Viru Maakohtule hagi I. V. (edaspidi kostja) vastu

võlgnevuse nõudes ning 11.09.2024 hagiavalduse täienduse koos lisadega.

2. Hagiavalduse kohaselt toimus 17.02.2023 XXX juures kahjujuhtum, milles osalesid sõiduk

BMW 530D (reg. nr. XXX) ja kostja poolt juhitud Mercedes-Benz ML 320 (reg. XXX).

Kahjujuhtumi põhjustas kostja, kes oli sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis, kostja

alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,42 mg/l kohta (Viru Maakohtu 19.02.2023

otsus nr. XXX, kohtu märkus: viidatud lahend on teistmise korras tühistatud, 18.12.2023 on

tehtud uus lahend nr. XXX). Kostja sõiduk Mercedes-Benz ML 320 (reg. nr. XXX) oli

kahjujuhtumi toimumise ajal kindlustatud hageja poolt.

Kahjujuhtumi tulemusena kahjustada saanud sõiduki BMW 530D pukseeris RedGo Estonia OÜ

ja esitas 27.02.2023 sõiduki pukseerimise arve nr 230408 summas 58,80 eurot. Sõiduki

taastamiseks koostas kalkulatsiooni ja remontis auto Heimarus OÜ, esitades 21.04.2023 arve nr

30936 summas 3725,57 eurot. Hageja tasus sõiduki pukseerimis- ja remondikulud.

Pärast kahju välja maksmist esitas hageja 11.05.2023 nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks

summas 3784,37 eurot, kuna liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4 kohaselt on

kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu kui sõidukijuht juhtis sõidukit

joobeseisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast

kindlustusjuhtumi toimumist. Kahjunõudes andis hageja kostjale 10 päeva kahju hüvitamiseks.

Kostja ei ole nõuet tasunud, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on

kostja suhtes viivise nõue alates 26.05.2023, mil möödus hageja poolt kostjale kohustuse

täitmiseks antud mõistlik aeg.

Hageja arvestab viiviseid alates nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni

hagiavalduse koostamiseni seadusejärgse viivisemääraga. Viivised tasumata põhinõudelt

3784,37 eurolt perioodil 26.05.2023 – 03.07.2024 on 507,15 eurot. Hageja palub kostjalt välja

mõista ka jooksvad viivised alates 04.07.2024 põhivõla jäägilt kuni põhinõude (3784,37 eurot)

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastus

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 02.02.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.01.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407

tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt

hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse

esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast

päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade

avaldati 17.01.2025 ja loeti kättetoimetatuks 02.02.2025, seega tuli kostjal vastus esitada

hiljemalt 17.02.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

6. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud kogu ulatuses.

7. Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustuslepingu alusel kahjustatud isikule kahju

hüvitanud (tasunud sõiduki remondimaksumuse), seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1

alusel on kahjustatud isiku nõue kostja vastu läinud üle hagejale.

Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 59 lg 2 kohaselt kui kindlustushüvitise on kahjustatud

isikule välja maksnud kahjustatud isiku kindlustusandja, esitab käesolevas jaos sätestatud

tagasinõude kahju põhjustaja kindlustusandja pärast käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 sätestatud

kohustuse täitmist kahjustatud isiku kindlustusandja ees.

RKTK on 13.11.2017 otsuse nr 2-16-5564 punktis 11 leidnud, et kui kindlustusandja on

kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel

tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p

4) kannatanult kindlustusandjale.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS §

101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist

ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.

Puudub vaidlus, et kostja juhtis 17.02.2023 sõidukit joobeseisundis, mida tõendab ka jõustunud

Viru Maakohtu 18.12.2023 kohtuotsus kriminaalasjas XXX. Kostja kahjustas teisele isikule

kuuluvat sõidukit ning tekitas oma teoga varalise kahju, mille hageja hüvitas summas 3784,37

eurot kahju kannatanule. Seega on kohtu hinnangul LKindlS § 53 lg 1 p-s 4 sätestatud eeldused

täidetud ning hageja tagasinõue põhjendatud. Kohus rahuldab hageja kahjunõude ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 3784,37 eurot.

8. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on

kostja suhtes viivise nõue alates 26.05.2023, mil möödus hageja poolt kostjale kohustuse

täitmiseks antud mõistlik aeg.

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise alates

26.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.07.2024 summas 507,15 eurot. Kohus on

kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega (dtl 38). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest

tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab

kohus sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras tasumata põhivõlgnevuselt 3784,37 eurolt alates 04.07.2024 – 04.07.2025 (k.a) ehk 366

päeva eest, mis moodustab 442,71 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust

kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 04.07.2025 seisuga kokku

summas 949,86 eurot (507,15 + 442,71).

10. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 05.07.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt kuni põhivõlgnevuse

3784,37 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos

varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine

viivis ei tohi ületada 2834,51 eurot (3784,37 –949,86).

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

13. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

tasutud riigilõiv summas 560 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi

hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku

kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude

esitamisel.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

15. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas

20 eurot (TsMS § 484²).

16. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu

diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle

kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad

vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute

tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust

hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute

tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

17. Õigusabikulude arve kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot

tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet

mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt

kehtestatud hinnakirjaga.

18. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid

kindlustusjuhtumi asjaolude ning nõutavate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel

hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt

eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole

pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on

koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja

mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka

vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega

isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole

tegemist ülemäära keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks

ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 180 eurot

(käibemaksuta).

19. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 760 eurot (riigilõiv 560 eurot

+ maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 180 eurot).

20. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada,

et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Marika Leimann

Kohtunik