3-25-853/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-853

Haldusasi

E.M-i kaebus vanglateenistuse haldusosakonna

keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. aprilli 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – E.M

Vastustaja – Viru Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.M-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse E.M-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23. aprilli 2025. a

määruse peale haldusasjas nr 3-25-853.

2. Jätta E.M-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. aprilli 2025.

a määrus haldusasjas nr 3-25-853 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav E.M esitas Tallinna Halduskohtule 02.04.2025 kaebuse,

milles palus Viru Vangla koosseisu kuuluval vanglateenistuse haldusosakonnal keelata

järgmised toimingud: 1) rakendada vangla kaupluses müüdavatele kaupadele (kõigi toodete

puhul) suuremat juurdehindlust kui vangistusseaduses (VangS) lubatud 20%; 2) pidada

ostudelt vangla kaupluses kinni kontsessioonilepinguga kokkulepitud ebaproportsionaalselt

kõrget transporditasu (5,08 eurot); 3) jätta teostamata igakuine hinnavõrdlus iga vangla

kaupluses müüdava kauba osas.

Vanglad on sõlminud 15.02.2023 kontsessioonilepingu nr 4-2/13-1 OÜ-ga Makro Trade

Baltic vanglates poeteenuse osutamiseks. Kontsessioonilepingu p-s 4.1.6 on kinnitatud, et e-

poes müüdava kauba hind ei tohi olla kallim kui samasuguse kauba hind tavakliendile, ning et

hind peab olema vastavuses VangS § 48 lg-ga 1. Tegelikkuses tõstis üleminek e-poele niigi

3-25-853

kõrgeid kaupade hindu ja efekt oli soovitule vastupidine. Kaupluse kasutamine muutus suures

osas ja paljude kinnipeetavate jaoks illusoorseks. Vangla kauplust puudutava vaidluse

lahendamine on halduskohtu pädevuses (vt Riigikohtu 31.03.2025 määrus nr 3-24-660) ning

keelamiskaebuse esitamiseks ei pea läbima kohustuslikku kohtueelset menetlust, kuna

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 ei näe ette keelamisvaide esitamist. VangS § 48 lg

1 kohaselt on müüdavatele kaupadele kokku lubatud kuni 20% juurdehindlus koos

kohaletoimetamise tasuga. Seejuures ei näe seadus ette, et tingimata tuleb lisada maksimaalne

lubatud juurdehindluse määr. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus

teha sisseoste. Vanglasse kauba tarnimiseks kasutatavat transporditeenust ei saa nimetada

kullerteenuseks ja kasseerida selle eest eraldi tasu. Kehtestatud transporditasu ületab

kullerteenuse hindu ning ei ole proportsioonis vangla poolt tööhõives osalemise eest makstava

kuutasuga (2–18 eurot). Vanglate e-poe süsteemi (s.o igale e-tellimusele rakendub

kättetoimetamise tasu 5,08 eurot, sõltumata ostu hinnast) võimalikule ebaproportsionaalsusele

on juhitud tähelepanu ka õiguskantsleri 2024. a aastaülevaates, kuid vanglad ei ole seda

arvestanud.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 23.04.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebajal puudub HKMS § 45 lg-st 1 tulenevalt

kaebeõigus abstraktse keelamiskaebuse esitamiseks, sest kohus ei saa abstraktselt hinnata

vangla tegevuse õiguspärasust seoses VangS § 48 lg-st 1 tuleneva tagamiskohustuse

täitmisega ega keelata vanglat üldiselt rakendama sättes lubatust suuremat juurdehindlust jne.

Halduskohus ei teosta halduse tegevuse üle abstraktset kontrolli, vaid iga kohtuvaidluse ese

peab olema konkreetselt piiritletav (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2022 määrus nr 3-22-

1389, p 8). Olukorras, kus kaebaja ei saa mingit konkreetset kaupa soetada ülemäärase

juurdehindluse ja kättetoimetamise kulu tõttu, on tal võimalik ja tõhusam esitada

kohustamiskaebus. Kui kaebaja leiab, et mingi konkreetse kauba hind ja kättetoimetamise

kulu ületab turuhinda rohkem kui 20%, saab ta pöörduda vangla poole ning taotleda tema

suhtes VangS § 48 lg-st 1 tuleneva tagamiskohustuse täitmist ning vaide rahuldamata jätmise

korral esitada halduskohtule kohustamiskaebuse. Kui kaebajal jäi mingisugune soovitud kaup

ostmata üksnes ülemäärase juurdehindluse tõttu või ta kandis sellise kauba ostmisel

ülemäärase juurdehindluse näol kahju, saab ta esitada vanglale kahjunõude ja selle

rahuldamata jätmise korral pöörduda halduskohtusse hüvitamiskaebusega. Mõlemal juhul

saaksid nii vangla kui ka kohus kontrollida, kas kaebaja viidatud kauba hind on kooskõlas

VangS § 48 lg-ga 1 ja kas kättetoimetamise kulu on ebaproportsionaalselt suur.

3. E.M palub 07.05.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 23.04.2025 määrus ja

saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Sõltumata sellest, et keelamiskaebus võib olla

käsitatav kohustamiskaebuse alaliigina, võib kinnipeetav keelamiskaebuse esitada

kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata, sest HMS ei võimalda esitada keelamisvaiet.

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega seadustab kohus sisuliselt olukorra, kus vangla

poes võib näiteks postmarki müüa hinnaga 6,38 eurot. Sellega toetab halduskohus

eraõigusliku äriühingu alusetut rikastumist. VangS § 48 lg-st 1 tuleneb vanglale avalik-

õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste ning halduskohus on

pädev kontrollima selle kohustuse täitmist. Kuigi vangla on märkinud, et ta ei sekku hinna

kujunemisse, on VangS § 48 lg-s 1 sätesatud tagamiskohustus siiski vanglal. Vangla

kaupluses ületavad kõigi kaupade maksumused keskmist turuhinda rohkem kui 20%.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne

2(3)

3-25-853

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. VangS § 48 lg 1 näeb ette, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest

sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju,

mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik,

kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba

kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20% kõrgemad. Avavangla kinnipeetav

võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Riigikohus on 31.03.2025 määruses nr 3-24-660

selgitanud, et see kehtestab piirangu nii kauba juurdehindlusele kui ka kauba kättetoimetamise

kulude juurdehindlusele ning juurdehindlus tuleb arvutada turuhinnast, mitte sisseostuhinnast.

Kuna vangla peab tagama kinnipeetavale sisseostude tegemise reaalse võimaluse, peab ta

kontrollima teenuse osutamise vastavust vangistust reguleerivatele õigusaktidele (sh hindade

kooskõla VangS § 48 lg 1 kolmanda lausega). Kui kaebaja on vaidlustanud vanglas

poeteenust osutava äriühingu e-poe kaupade ja kauba kättetoimetamise juurdehindluse määra,

saab halduskohus kindlaks teha, kas vangla on rikkunud VangS § 48 lg-st 1 tulenevat

tagamiskohustust.

6. Praegusel juhul ei ole halduskohus kahelnud selles, et tegemist on halduskohtu

pädevusse kuuluva avalik-õigusliku vaidlusega, vaid tagastas kaebuse põhjusel, et kohtu

hinnangul ei ole täidetud keelamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 3) halduskohtusse

pöördumise tingimused (vt HKMS § 45 lg 1). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

esitatud keelamiskaebus ei ole HKMS § 45 lg 1 kohaselt lubatav ja kaebus tuli seetõttu

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Ehkki Riigikohus on 31.03.2025 määrusest nr 3-24-

660 nähtuvalt pidanud aktsepteeritavaks ka väga üldise sisuga kohustamiskaebust, milles

vaidlustati vangla kaupluse juurdehindluse määra ja transporditasu, ei järeldu sellest siiski, et

aktsepteerida tuleks ka samalaadset keelamisnõuet. Keelamiskaebusega halduskohtusse

pöördumiseks peavad olema täidetud HKMS § 45 lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud kolm

eeldust ehk peab olema põhjust arvata, et: 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu; 2)

haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi; 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või

toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 21.10.2021 otsus nr 3-20-286, p 11;

24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12). Kaebuses ei ole toodud välja ainsatki toodet, mis

oleks kaebajal jäänud ülemäärase juurdehindluse või transporditasu tõttu soetamata ning mille

puhul ei saaks tema õigusi tõhusalt kaitsta nt hilisema kohustamisnõudega. Kaebaja

põhjendustest võib aru saada, et keelamiskaebus on esitatud eeskätt selleks, et vältida

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet.

7. Eelneva põhjal jääb E.M-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

23.04.2025 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)