3-25-1473/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-25-1473

Määruse kuupäev

04.07.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X (X) kaebus eestkostja Võru Linnavalitsuse tekitatud kahju

hüvitamiseks ja Võru Linnavalitsuse kriminaalkorras

karistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlused kaebuselt riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg

1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15

lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse X -le kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu 17.08.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11108 määrati X (edaspidi ka

kaebaja) eestkostjaks Võru Linnavalitsus.

2. X esitas 18.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavalitsuselt kaebajale

eestkoste ajal tekitatud kahju eest hüvitise 6022 euro väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt

määrati kaebajale eestkostja 2017. aastal. Eestkoste ajal võttis kaebaja laenu Bigbank AS-lt,

mille kaebaja pidi tagasi maksma summas 6022 eurot. Kaebaja leiab, et laenu võtmise oleks

saanud tunnistada tühiseks ja kaebaja ei oleks pidanud laenu tagastama. Kaebaja hinnangul

tekitas talle kahju Võru Linnavalitsus, kes peab talle tekitatud kahju hüvitama ja kandma

kriminaalvastutust. Kaebaja palub Võru Linnavalitsuselt kahjuhüvitis välja mõista ning

karistada linnavalitsust rahalise karistusega kriminaalkorras. Kaebaja palub veel määrata talle

asja lahendamiseks riigi õigusabi korras advokaat Meelis Masso ning vabastada kaebaja

kohtukuludest ja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

3. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt

vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, s.o eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohtu

pädevus sõltub seega vaidluse esemeks oleva õigussuhte iseloomust (vt Riigikohtu erikogu

23.04.2020. a määrus nr 3-19-2347, p 16). Riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt

loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus

3-25-1473

võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis (vt ka

Riigikohtu 12.06.2012. a otsus nr 3-3-1-3-12, p 12).

4. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja palub hüvitada talle kahju, mis on väidetavalt

tekitatud Võru Linnavalitsuse poolt eestkostja ülesannete nõuetekohaselt täitmata jätmisega.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 179 lg 5 lausele 2 vastutab eestkostja oma kohustuste

süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Seejuures nähtub asja materjalidest, et Tartu

Maakohtu 17.08.2018. a määrusega nr 2-17-11108 määrati Xi eestkostjaks Võru

Linnavalitsus. Seega reguleerivad antud juhul Võru Linnavalitsuse kui eestkostja kohustusi

ning väidetavaid rikkumisi tsiviilõiguse normid, mitte avaliku õiguse normid. Xi esitatud

kaebuse puhul ei ole tegemist avalik-õiguslikust suhtest võrsuva vaidlusega, kuna Võru

Linnavalitsus tegutses eestkoste teostamisel eraõiguslikus suhtes, s.o Xi seadusliku esindajana

PKS §-de 205–207 kohaselt. Vaatamata sellele, et eeldatava vastustaja näol on tegemist

avalik-õigusliku isikuga, ei ole käesoleval juhul tegemist avaliku võimu teostamisel ja muude

avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise küsimusega. Kõnealuse õigussuhte

eraõiguslikuks kvalifitseerimise poolt räägib ka asjaolu, et avaliku võimu kandja seisund oli

suhtes Xga olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles

võivad olla eraisikud (vt ka PKS § 205 lg 3). Seega on kaebajal TsMS § 1 alusel õigus

pöörduda kaebuse asjaoludel kahju hüvitamiseks hagiga Tartu Maakohtusse.

5. X on taotlenud kohtult ka Võru Linnavalitsuse kriminaalkorras karistamist. Kohus selgitab,

et halduskohtu pädevuses ei ole haldusorgani või ametnike karistamine. Kui kaebaja leiab, et

Võru linn on pannud toime kuriteo, saab ta sellest teavitada prokuratuuri, esitades kuriteoteate

(kriminaalmenetluse seadustiku § 195).

6. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle esitajale.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

9. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud kohtule muu hulgas riigi õigusabi taotluse.

Kaebaja palub kaebuses määrata talle advokaat Meelis Masso riigi õigusabi korras. Kaebaja

esitas ka eraldiseisva taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. RÕS § 10 lg 1 näeb

ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena

kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja

menetleda. Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka asjas

esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust

jätab kohus Xi taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna

praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning hagiavalduse

esitamise maakohtule saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus riigi õigusabi

taotlust vastavalt kuuluvusele maakohtule, vaid kaebajal on võimalik soovi korral

maakohtusse pöördumisel esitada koos hagiavaldusega ka taotlus riigi õigusabi saamiseks.

10. Kohus märgib veel, et kui kaebaja peaks soovima taotleda riigi õigusabi kuriteoteate

koostamiseks (hõlmatud õigusdokumendi koostamise mõistega), on ka sellise taotluse

läbivaatamine tulenevalt RÕS § 10 lg-st 3 Tartu Maakohtu pädevuses.

(allkirjastatud digitaalselt)